Finantsjuhtimine 2001.

Kaia Kask 71
6. Finantsanals (financial analysis)
Ettevtte tegevust vib analsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalsi vi (b) tehnilist analsi. Jrg-
nevalt ksitletav finantsanals kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalsi, meetodite hulka. Finantsana-
ls hlmab endast peamiselt ettevtte finantsaruannete analsi, kuid mitte ainult oluline on ka ettevtte vrt-
paberitega seotud turuanals.
Finantsaruannete analsimisel kasutatakse peamiselt kolme lhenemisviisi:
1. horisontaalanals ehk muutuste vrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul;
2. vertikaalanals ehk ldistatud kujule viidud aruannete anals;
3. suhtarvude anals.
6.1. Suhtarvuanals
Phimtteliselt on vimalik kolme liiki suhtarve:
bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud
rahavoo suhtarvud
turuandmetele tuginevad suhtarvud.
Antud juhul me vtame vaatluse alla 14 philist bilansi ja kasumiaruandel phinevat suhtarvu, mis on jagatud nelja
kategooriasse: maksevime, efektiivsuse, vrkapitali intressimju ja tasuvuse nitajateks. Andmed saadakse vasta-
valt ettevtte bilansist ja kasumiaruandest.
A. Rentaabluse, tasuvuse suhtarvud (profitability ratios).
1. Kibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin)
2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,R OA ; return on investment, R OI)
3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, R OE )
4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BE P)
B. Varade kasutamise efektiivsuse nitajad (asset utilization ratio).
5. Debitoorse vlgnevuse kive (receivable turnover)
6. Keskmine raha laekumisvlde (average collection period)
7. Kaubakive, tootmisvarude kive (inventory turnover)
8. Phivarade kive (fix ed asset turnover)
9. Koguvarade kive (total asset turnover)
C. Maksevime ja likviidsusuhtarvud (liquidity ratios).
10. Lhiajalise vlgnevuse kattekordaja, maksevime ldine tase (current ratio)
11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio)
12. Superlikviidsuskordaja
D. Finantsvimenduse suhtarvud, intensiivfinantseerimise suhtarvud (debt-utilization ratios)
[nitavad, kuidas on firma oma vara finantseerinud]
13. Vlakordaja (debt to total assets)
14. Intressikulude kattekordaja (times interest earned)
15. Fikseeritud kohustuste kattekordaja (fix ed charge coverage)
A. 1.
Kibe puhasrentaablus tegevustulukus
Puhaskasum
Mk
,
Nitab kui suur osa igast lbimgi rahahikust muudetakse maksudejrgseks kasumiks. Tegevustulukus nitab,
millise osa moodustab kasum firma mgikogusest. See annab vahetu pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimi-
se koosmjust ja thususest. Nitaja sltub ka firma tegevusalast. Ainult madala tegevustulukuse tttu ei saa fir-
mat halvasti toimivaks lugeda. Peale puhaskasumi vib lugejas kasutada ka brutokasumit vi rikasumit. Brutoka-
sumi puhul iseloomustab see ettevtte juurdehindlust mdud kaubale vi toodangule ning rikasumi puhul pee-
geldab vastav nitaja ettevtte funktsioneerimiskulusid. Jaekaubandusega tegelevates ettevtetes on tegevustulukus
tavaliselt madalam (heaks nitajaks vib lugeda isegi 1%-list tegevustulukust), muudes teenindus- ja vahendusfir-
mades on see tavaliselt krgem (~ 20% vi enam).
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 72
2.
( )
( )
ad var Kogu
Mk
Mk
Puhaskasum
b
ad var Kogu
t Intressid Puhaskasum
a
ROA ROI ulutase t de a var kogu rentaablus ngu Investeeri

)
1
)
, ,
Koguvarade tulutase (R OA ) hindab seda, kui hsti firma varasid on kasutatud. Selle valemi juures on oluline, et
erinevate finantsallikate puhul krvaldatakse nende pritolu mju maksujrgsele tulule. Ettevtted saavad ROA ta-
set suurendada, suurendades kas (1) tegevustulukust (profit margin) vi (2) (varade) kivet. Kibe ja marginaali (ka
juurdehindlus) vahel kompromissi leidmine on sageli ks raskemaid lesandeid (kompromiss, kas teenida kiiremalt
kibelt vi suuremalt juurdehindluselt).
ROA nitab varade tuluteenimise vimet olukorras, kus eeldatakse, et tegemist on vaid omakapitali kasutava ette-
vtega (all-equity firm):
( )
,
1
a var Kogu
t EBIT
ROA

kus koguvara viks vimaluse korral vtta arvesse turuvrtuses

1
.
Kui EBIT on tulu, mida teenitakse aasta lbi, kuid koguvara on nitaja, mis ilmneb alles aasta lpus. Seetttu oleks
kontseptuaalselt parem arvutada keskmine koguvara: (Aasta alguse vara + Aasta lpu vara)/ 2.
ROI veti kasutusele ehk ttati vlja DuPoint Powder Company poolt 1900 aastate alguses, et aidata juhtida ver-
tikaalselt integreeritud ettevtet. Suhtarvu lesandeks on hinnata ettevtte vi selle divisjoni (osakonna) edukust
vrreldes tema tegevusest saadud sissetulekut investeeritud kapitaliga. ROI heaks omaduseks on, et ta muudab
erinevas suuruses osakondade vi ettevtete andmed omavahel vrreldavateks (suuruse moment ellimineerub
selles nitajas ra).
3. Omakapitali rentaabluse phivalem, nn. DuPointi vrrand:
Omakapital
Puhaskasum
Mk
Puhaskasum
Omakapital
a var Kogu
a var Kogu
Mk
ROE
kus
Mk
Puhaskasum
tegevusefektiivsuse nitaja, tegevustulukus
a var Kogu
Mk
varade kasutamise efektiivsusnitaja
Omakapital
a var Kogu
finantsvimendusega seotud finantseerimisotsuse nitaja (omakapitali multiplikaator).
DuPonti finantskontrolli ssteem (analsimudel) nitab, kuidas on hendatud omavahel kasumiaruanne ja bi-
lanss. Lppkokkuvttes ta nitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on vga levaatlik firmast kiirpildi saamiseks.
Income Statement
Sales
(minus)
Cost of Goods Sold
(minus)
Operating Expence
(minus)
Interest Expence
(minus)
Taxes
Balance Sheet
Current Assets
(plus)
Net Long-term Assets

Net After Taxes
Sales
Net Margin
Profit
Profit
(times)
Sales
Total Assets
Total AssetsTurnover
Total Asset
Total Equity
Equity Multiplier
= ROI
(times)
= ROE

1
Pikaajaliselt peaks kehtima tasakaaluvalem, kus ROA = WACC.
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 73
Peale selle on omakapitali tulususe vljendamiseks ka jrgmised vimalused:
Omakapital
a var Kogu
a var Kogu
Puhaskasum
ator multiplika i Omakapital ROA ROE

,
_

Varad
lg V
ROI ROA rentaablus ngu Investeeri
b
Omakapital ehk omand de Aktsionri
Puhaskasum
a
ROE tulutase ehk rentaablus i Omakapital
1
) , (
)
)
) (
ROE ROA
r
D
E
D
A

_
,

1
1
r laenu intressimr
D laenusumma suurus
A varade vrtus
E tulud enne intresse
BV
P
EPS
ROE
Omakapitali tulutase (R OE ) on mduks, kuidas ettevte toob tulu oma aktsionridele. Tavaliselt on omakapitali
tulutase finantsvimenduse tttu suurem kui koguvarade tulutase. Kui aktivad, millesse vahendid on investeeritud,
teenivad suuremat tulu, kui on makstav intress, siis on finantsvimandus positiivne, kui aga teenitav tulu on vik-
sem, siis negatiivne. Finantsvimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused. ROE-d vib vljen-
dada ka turuvrtuse baasil, st. omakapitali osa vljendatakse turuvrtuses.
Mida suurem on jaotamata kasum, seda kiiremini ROE kasvab, sest silitatud tulu on kige odavam ja kige lihtsa-
mini kttesaadavam allikas. Jaotamata kasum tuleb reinvesteerida nutava tulunormi alusel.
ROE taset mjutab ka finantsvimendus (vljendatuna D/ E suhtarvuga), st. mida suurem on finantsvimendus,
seda suurem on ka ROE, kuid ainult senikaua, kui R OA > i, kus i on laenu intressimr. Viimasel juhul on tege-
mist nn. soodsa finantsvimendusega, mil kehtib seadusprasus, kus R OE > R OA > i. Nn. ebasoodsaks muutub
finantsvimendus siis, kui kehtib vastupidine seos, st. R OE < R OA < i. ROE ja ROA erinevus seisnebki phili-
selt finantsvimenduses, st. ROE vtab finantsvimendust arvesse, kuid ROA mitte.
( ), / i ROA E D ROA ROE +
kus i maksujrgne laenu intressimr,
D / E vlakordaja omakapitali suhtes (laen/ omakapital),
R OA = E BIT (1 t) / Koguvara.
Mrkus. Juhul, kui ettevtet finantseeritakse vaid omakapitalist (laenu ei veta), siis R OA = R OE . Ja veel, ldi-
selt peaks ROE > Ke.
Omakapitali rentaablus peab olema vhemalt 15%(???), et kindlustada aktsiaomanikele normaalne dividendide tase
tulevikus.
4.
a var Kogu
EBIT
v baassuhtar e Tulutoovus
B. 5.
( )
Debitoorse vlgnevuse kibekordaja
Mk krediiti
Saadaolevad maksed

Nitab mitu korda aastas ringleb firma debitoorne vlgnevus, kui kiiresti firma krediidiarved laekuvad. Vahel vib
analsijale tunduda, et firma ei kasuta oma investeeringuid debitoorsesse vlgnevusse kllalt efektiivselt. Ent te-
gelikult vib firma pakkuda kliendile hoopis soodsaid krediitmgi tingimusi, suurendades sel teel kivet. Et elda,
kas see suhtarv on hea vi halb, tuleks vaadata ka firma krediitmgi tingimusi.
Debitoorse vlgnevuse kibekordaja vimaldab jmedalt hinnata, kui hsti saadaolevad vlad rahaks muutuvad.
Sarnase valemiga vib mrata ka kreditoorse vlgnevuse kibekordaja. Nende vrdlemine annab teada, kas ette-
vte maksab ise kiiremini vlgu kui talle makstakse.
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 74
6.
Keskmine rahalekumise vlde
Saadaolevad arved
Keskmine pevane krediitimk
Aastane vi perioodi krediitmk
vi Perioodi pevade arv

_
,

360
Raha laekumise vlde nitab, kui kiiresti firma krediidiarved on laekunud, mitme pevaga juab raha krediitmgi
eest firmasse. Mida viksem on vastav arv, seda efektiivsemalt kasutab firma oma investeeringuid debitoorsesse
vlgnevusse ja seda tugevam on ka firma finantsolukord. Vga kiireks laekumiseks loetakse nitajat alla 10 peva,
normaalne on kuni 30 peva. Tulemust saab vrrelda firma mgitingimustes fikseeritud maksethtaegadega ning
selle alusel tuleks ka otsustada laekumisvldete sobivus.
7.
ud var tootmis vi Kauba
Mk
kive ude var tootmis ehk Kaubakive

Nitab mitu korda keskmiselt ks kroon, mis on investeeritud varudesse, ringleb. Tootmisvarude kive mdab,
mitu korda firma tootmisvarud ringlevad. Tootmisvarude all mistetakse aasta keskmisi tootmisvarusid. Selle
optimaalse pikkuse mrab tegevusala ja tootmistskli pikkus.
8.
a var Phi
Mk
kive a var Phi
Phivara all mistetakse siin phivarade puhasvrtust.
9.
( )
a var Kogu
Mk
tulukus aktivate kive a var Kogu
Nitab mitu krooni lbimki saab firma igalt varadesse investeeritud kroonilt. Phivarade ja koguvarade kive
iseloomustavad vastavate varade kibekiirust, mis sltuvad vga suurel mral tegevusalast. Niteks teeninduses on
koguvarade ja phivarade kive enamasti vga kiired, tootmises aga suhteliselt aeglased.
C. Hinnates ettevtte maksevimet eelistatakse vara, mis on likviidsem, kuna seda on vimalik kiiremini muuta
kibevaraks. Likviidsuse tagamiseks peavad rahaseis ja raha sissetulek olema samas suurusjrgus, kui antud pe-
rioodi raha vljaminek. Kapitali kasutamisaeg peab olema vastavuses tema siduvuskestusega. Kuldne bilansi-
reegel tleb, et pika kasutusajaga varad peavad olema finantseeritud pikaajaliste vahenditega.
Maksevimeks loetakse kigi maksevahendite summat, mis on antud hetkel firma ksutuses (sularahaliste mak-
sevahendite jk; thtajalised aktivad pankades ja teistes finantsasutustes; kasutamata, kuid firma ksutuses olevad
krediidid; samuti maksevahendite asendajad nagu tekid ja vekslid ning vlisvaluuta). Maksevime nitab firma
valmidust kustutada vlakohustusi, mille thtaeg on ktte judnud ning muuta varasid rahaks. Ta on veidi laiem
miste kui likviidsus. Bilansi jrgi loetakse kige likviidsemateks varadeks sularaha kassas ja pangaarvet, kige v-
hem likviidsemad on immateriaalsed aktivad. Likviidsust vib vaadelda kas mingi ajaperioodi vi siis mingi ajamo-
mendi seisuga. Investeeringute suurendamine kibevaradesse thendab kll firma likviidsusriski vhenemist, kuid
samas vhendab see ka tema rentaablust. Jrelikult pole liigne firma likviidsus hea.
10.
nevus lg v e Lhiajalin
a var Kibe
ja kattekorda nevuse lg v e Lhiajalis
LVK on laialdaselt kasutusel lhiajaliste vlgade maksevime hindamiseks. Suhtarvu kasutamisel peab aga arvesta-
ma, et tegemist on staatilise momentseisuga. See ei kajasta ettevtte tegelikku vimet vlgu maksta, sest ta ei kajas-
ta tuleviku rahavoogude omavahelist vastavust. Thelepanu tuleks prata ka kibevarade ja kohustuste koostisele.
ldjuhul peaks suhtarv olema he ja kahe vahel, kuid sltuvalt tegevusalast vib krvalekalle olla pris suur. Kui
nitaja vrtus psib pikemat aega viksena, siis vib suure tenosusega oodata firma pankrotti.
Nitab mitme krooni ulatuses on olemas kibevara he krooni lhiajaliste kohustuste tagamiseks. Mida krgem on
kattekordaja, seda enam on tagatud lhiajalise vlgnevuse igeaegne tasumine. Pangad kasutavad jrgmisi makse-
vime hindamiskriteeriume:
Maksevime suurem kui 1.6 hea
1.2 1.59 rahuldav
0.9 1.19 mitterahuldav
alla 0.9 nrk.
Kui suhe on viksem kui 1, siis antud hetke seisuga on ettevttel kibekapitali puudujk. Suurema kibekapitali
(le 10% lhiajalistest kohustustest) korral on firma maksevime eriti nrk ja sellele vib jrgneda pankrott.
Kuid samas annab vga krge kattekordaja vrtus (3.5 ja enam) tunnistust sellest, et firma pole osanud oma ki-
bevarasid investeerida oma arengu vajadusteks. Lhtudes ettevtte varade vimest muutuda maksevahenditeks,
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 75
eriti rahaks ja vrtpaberiteks, jagatakse ettevtte bilansis kajastuvad varad likviidsuse alanemise suunas nelja rh-
ma:
1) raha kassas ja arvelduskontol;
2) kergestirealiseeritavad vrtpaberid (KR V P);
3) debitoorne vlgnevus;
4) kauba- ja tootmisvarud.
Seega on firma maksevimelisusele hinnangu andmisel oluline arvestada ka kibevarade struktuuri, sest hel firmal
vib olla niteks kauba- ja tootmisvarude osakaal kibevarades suurem kui teisel. Viimane vib tunda ennast kind-
lamalt ka viksema lhiajalise kattekordaja puhul.
11.
Likviidsuskordaja
Kibevarad Varud

Lhiajaline vlgnevus
Likviidsuskordaja, nimetatud ka happetestiks, mrab ettevtte vime tasuda lhiajalisi kohustusi, kasutades ainult
kige likviidsemaid vahendied (tavaliselt ei ole laovarud kuigi likviidsed ja firma vi tema kreeditorid ei suuda krii-
siseisus neid kiirelt arvestushinnaga realiseerida).
Likviidsuskordaja nitab mitme krooni ulatuses on olemas krge likviidsusega varasid he krooni lhiajaliste ko-
hustuste tagamiseks. Pangad kasutavad jrgmisi kriteeriume:
Likviidsuskordaja suurem kui 0.9 hea
0.6 0.89 rahuldav
0.3 0.59 mitterahuldav
alla 0.3 nrk.
Mida krgem on kiireloomuliste maksete teostamise tase, seda kiiremini on firma vimeline maksma oma lhi-
ajalisi laene tagasi, tasuma igeaegselt arved hankijatele, makse riigieelarvesse, jne. Probleem vib siin tekkida varu-
de hindamisel, sest varud on kajastatud maksumuses, mis on erinev turuvrtusest.
12.
Superlikviidsuskordaja
Raha
Lhiajalised vlgnevused

Selle kordaja puhul on nidatud vaid raha kassas ja arveldusarvel. Kui firma ei oska ldse oma vaba raha efektiiv-
selt kasutada, on see nitaja suurem kui ks.
D. Pikaajalise maksevime nitajad:
13.
A
D
a var Kogu
nevus lg Koguv
a Vlakordaj
Nitab mitu protsenti ettevtte varast on finantseeritud (krediteeritud) vlgadega ehk teisisnu, vlakordaja nitab
koguvlgnevuste osakaalu bilansis. Pikaajalise maksevime seisukohast on firma positsioon seda parem, mida ma-
dalam on see suhtarv.
Lisaks eeltoodule vib vaadelda ka ettevtte pikaajalise vlgnevuse osathtsust kapitalistruktuuris.
Omakapital nevus lg v e Pikaajalin
nevus lg v e Pikaajalin
a vlakordaj e Pikaajalin
+

,
kus Omakapital nevus lg v e Pikaajalin + thistab ettevtte kogukapitalisatsiooni.
14.
Intressikulude kattekordaja
EBIT
Intressid

Nitab firma vimet maksta intresse jooksvatest tuludest. E BIT peab katma vhemalt intressikulud. Et anda too-
dud nitajale tpsem tlgendus, oleks otstarbekas analsida htlasi ka ettevtte rahavoogude standardhlvet.
Nende ettevtete laenuteendinduse taset loetakse tavaliselt krgemaks, kelle rahavood on paremini ette ennustata-
vamad.
Toodud valemile heidetakse ette, et tegelikult ei sisalda EBIT raha, mida saaks kasutada intressimaksete tasumi-
seks. Seetttu soovitatakse siinkohal kasutada EBIT-i asemel EBITDA tasemel kasuminitajat. Seega,
Ratio Coverage Cash
Intressid
EBITDA
ja kattekorda lude Intressiku
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 76
15.
,
1 t
akse phisummam Laenu
L Intressid
EBITDAL
ja kattekorda kohustuste d Fikseeritu

+ +

kus E BIT D A L tulu enne intresse, makse, phivara kulumit, immateriaalse aktiva amortisatsiooni ja liisingumakseid.
Veel mningaid suhtarve:
Kapitalimahukuse suhtarv
Koguvara
Mk

Kapitalimahukuse suhtarv (capital intensity ratio) nitab, kui palju on vaja ettevttel vara he kibehiku kohta, et
saavutada 1 EEK mgikivet.
Kibe kogurentaablus
Kogukasum
Mk

Varude kibekordaja
Mdud kaupade kulu
Keskmine

varu
Kigepealt vaatame, palju meil kulus varude (kauba soetamise) peale (vib asendada ka mgiga) ning seejrel
leiame keskmise varu (= varud perioodi lpul varud perioodi algul/ 2)
Varude kibevlde
Varude kibekordaja
x peva
365
Seega, varud "istuvad" meie kes keskmiselt peva, enne kui nad makse.
( ) Tulu aktsia kohta EPS
Maksudejrgne puhaskasum
Lihtaktsiate arv

( )
EPS
turuhind Aktsia
E P suhtarv tulu Hinna
1 0
/

vrtus amislik raamatupid Aktsia
turuhind Aktsia
BV P
o o
/
arv Aktsiate
Omakapital
BV

+

rtus asendusv Varade

ses turuvrtu al Laenukapit ses turuvrtu Omakapital
q Tobini
BV
P ROE EPS
PBV aktsia raamatupidamisvrtus
Hinna-mgi suhtarv:
( )
n
g r
g d M
S P

1
/
0 0
M tegevustulukus, kasumimarginaal
d dividendide vljamaksekordaja
r kapitali hind
Hinna-mgi suhtarv on ldiselt viksema volatiivsusega, kui P/ E multiplikaator.
Viiakse maksude
eelsele tasemele
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 77
lesanne (suhtarvuanals)
Kasumiaruanne
Mk (kik krediiti) $4 000 000
Tootmiskulud (3 000 000)
Kogukasum 1 000 000
Mgi- ja administratiivkulud (sisaldab $50 000 rendimakseid) ( 450 000)
Tulu enne intresse ja makse (E BIT ) 550 000
Intressikulu ( 50 000)
Erakorraline kulu ( 200 000)
Puhastulu enne makse (E BT ) 300 000
Maksud (33%) ( 100 000)
Puhastulu (N I) $ 200 000
Bilanss
V arad Kohustused
Raha $ 30 000 Kreditoorne vlgnevus $ 50 000
KRVP 50 000 Vekslid 250 000
Debitoorne vlgnevus 350 000 Lhiajaline vlgn. kokku 300 000
Varud 430 000 Pikaajaline vlgnevus 300 000
Kokku kibevara 800 000 Kokku kohustused 600 000
Hooned ja seadmed 800 000 Lihtaktsiad 400 000
Jaotamata kasum 600 000
Kokku varad $1 600 000 Kokku kohustused ja omakapital $1 600 000
Lahendus
Firma Tstuse keskmine
A. 1. Kibe puhasrentaablus 200 000/ 4 000 000 5% 6,7%
2. Investeeringute rentaablus a) 200 000/ 1 600 000 12,5% 10%
b) 5% 2,5
12,5%
6,7%1,5 = 10%
3. Omakapitali rentaablus a) 200 000/ 1 000 000 20% 15%
b) 0,125/ 1 0,375 20% 0,10/ 10,33= 15%
B. 4. Debitoorse vlgnevuse kive 4 000 000/ 350 000
11,4 10
5. Rahalaekum. vlde 350 000/ 11,111 32 peva 36 peva
6. Tootmisvarude kive 4 000 000/ 370 000
10,8 7
7. Phivarade kive 4 000 000/ 800 000
5 5,4
8. Koguvarade kive 4 000 000/ 1 600 000
2,5 1,5
C. 9. Maksevime suhtarv 800 000/ 300 000 2,67 2,1
10. Likviidsuskordaja 430 000/ 300 000 1,43 1,0
D. 11. Vlakordaja 600 000/ 1 600 000 37,5 % 33%
12. Intressikulude kattekordaja 550 000/ 50 000
11 7
13. Fikseeritud kohustuste kattekordaja 600 000/ 100 000
6 5,5
lesanne.
Korporatsiooni kohta on teada jrgmised andmed:
Mk $3 000 000
Koguvara 2 000 000
Puhastulu (N I) 200 000
Pikaajaline vlgnevus (bond) 1 000 000
Omakapital (equity) 800 000
Dividendid 80 000
(1) Leida tulu omakapitali kohta (R OE ) otse ja Du Ponti vrrandi abil;
(2) Korporatsiooni oodatav kasvumr g;
(3) Kui korporatsioonide tulutoovus (rentaablus) langeb 40%, mis juhtub siis R OE -ga;
(4) Mis juhtuks ROE-ga, kui dividendiks lheks $40 000?
ROE tulumr Silitatud g
Silitatud tulumr
Dividend
Puhastulu
1
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 78
Lahendus
1.
ROE
3 000 000
2 000 000
2
08
0 2
3
25%
.
.
2. g ehk 06 0 25 015 15% . . .
3. ROE 15 25 004 15% . . .
4.
g

08 015 12%
08 0 25 20%
. .
. .
Vastus: 25%, 15%, 15%.
lesanne.
Mrata otsesed kulud mdud kaubale (cost of goods sold) jrgmiste andmete alusel:
Tootmisvarude kibekordaja
Mk
Tootmisvarud
4
Kibe kogurentaablus
Kogukasum
Mk
30%
Lhiajaline vlgnevuse kattekordaja
Kibevahendid
Lhiajalinevlgnevus
2 5 ,
Likviidsuskordaja
Kibevahendid Tootmisvarud
Lhiajaline vlgnevus

11 ,
Lhiajaline vlgnevus $350 000
Lahendus
5 , 2
000 350

a var Kibe
2,5 350 000 = 875 000
875 000
350 000
11

Tootmisvarud
,
Tootmisvarud = 490 000
Mk = 4 490 000 = 1 960 000
1 960 000 0,7 = $1 372 000 s.o. mdud kauba omahind (realiseeritud kaupade kulu).
Vastus. Et firma sai mdud kaubast kasumit 30%, siis jrelikult lejnud on see summa, mille eest kaup osteti,
ilma firmapoolse juurdehindluseta.
6.2. Aktsia turuhinna ja raamatupidamisvrtuse suhtarv (market-to-book-
value-ratio)
P0 = DIV1 / Ke g
lesanne.
Firma aktsiakapitali hind on 16%, kuid tegelik tulu aktsiakapitalilt (actual return on equity) on 22%. Kui firma rein-
vesteerib 60% oma puhastulust, milliseks kujuneb siis aktsia turuhinna ja raamatupidamise-turuvrtuse suhtarv
(mark et-to-book ratio)? Mida nitab leitud suhtarv?
Lahendus
Kui dividendide vljamaksekordaja on b, siis silitatud tulumr on 1 b. R on tulu omkapitalilt (ROE) ja edaspidi
tulumr silitatud tulult. B0 on omakapitali raamatupidamisvrtus aktsia kohta ajahetkel 0. Kui E 1 on esimese
aasta tulu aktsia kohta, siis bE 1 = bR E 0. Korraldame mber Gordoni mudeli nii, et mlemaid pooli korrutame lbi
b-ga ning saame:
( )
( ) g K
R b
R b K
R b
B
R b K
B R b
B P

1
]
1

1
1
/
0
0
0 0
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 79
Et ( ) g b R 1 ning ( ) bR R b R 1 , siis bR R g . Lppvalemiks vime kirjutada, et
P
B
R g
K g
0
0

.
( )

14 , 3
22 , 0 4 , 0 1 16 , 0
4 , 0 22 , 0
0 0
s amisvrtu raamatupid Aktsia
turuhind Aktsia
BV P
Vastus. Iga investeeritud dollar annab laltoodud tingimustele vastavalt tulu juurdekasvuks $3,14.
P/ PB suhtarv nitab, mitu korda letab aktsia turuvrtus tema raamatupidamislikku vrtust. Tavaliselt letab
aktsia turuvrtus tema raamatupidamislikku vrtust eelkige just seetttu, et vara rmp. vrtus ei kajasta kas inf-
latsiooni vi firmavrtuse osa selles aktsias. Juhul, kui ettevttel on madal varade tulutase (ROA), on ka P/ BV
suhtarv suhteliselt madalam. P/ BV suhtarvu vib lugeda oma olemuselt vga sarnaseks Tobini q suhtarvuga.
Juhul, kui P/ BV on alla he, thendab see, et aktsia on turul alahinnatud, millel vib olla vga erinevaid phjusi.
Uuringud on nidanud, et aktsia tulususe ja P/ BV suhe on negatiivse korrelatsiooniga, st. madal P/ BV suhtega
aktsiad teenivad tavalisest suuremat tulu kui krge P/ BV suhtega aktsiad.
6.3. Aktsia kasumi turuhinnasiduvus ja dividendide kasvu mudel (the Price-Earn-
ings Ratio and the Dividend Growth Model )
lesanne.
Tulu akstsia kohta (E PS) kavandatakse eelolevaks aastaks 5 USD ja seda loodetakse kasvavat igal aastal 11%
aastas. Kompanii maksab vlja 40% tuludest dividendidena. Nutav tulunorm on 13,5%.
Mrata : (1) aktsia vrtus ja (2) aktsia kasumi turuhinnasiduvus (P/ E).
Lahendus
(1) Jagades Gordoni mudeli mlemad pooled lbi EPS-ga saame, et
P E
D E
k g
0 1
1 1

, kusjuures
( ) E E g
1 0
1 +
$5 , 0 4 2 USD

P
USD
USD
0
2
0135 0 11
80

, ,
(4) P E
USD
0 1
80
16
$5
P/ E suhtarvu vib tlgendada mitmeti. he variandina nitab see suhtarv, mitu rahahikut tuleb antud aktsiasse
investeerida, et saada ks rahahik kasumit (tulu). Teise tlgendusena pakutakse vlja, et P/ E suhtarv nitab inves-
teeringu tasuvusaega ehk kui mitme aastaga tuleb investorile tema investeering tagasi. Taoline tlgendus oleks ige
juhul, kui turg psiks muutumatus seisus (st. aktsia hind ja tulu he aktsia kohta psiks igavesti muutumatuna),
mis reaalses elus ei pea aga paika.
Finantsjuhtimisalases kirjanduses videtatakse, et ceteris paribus, krgema kasvuperspektiiviga ettevtetel on ka kr-
gem P/ E tase, kuid riskantsematel firmadel on see madalam.
2
Keskmine P/ E suhtarv vib riigiti sna palju erine-
da mitte ainult kasvuperspektiivide suhtes vaid ka erinevuste tttu finantsaruandluses. Niteks Jaapanis on keskmi-
ne P/ E tase pikka aega kikunud 4070 vahel (Euroopa ettevtetel keskmiselt umb. 20), mis helt poolt tuleneb
sellest, et Jaapani firmad saavad kasutada suures ulatuses vga odavat laenu ning teiselt poolt kasutavad Jaapani
ettevtted suhteliselt konservatiivset arvestusmeetodit, mis htlasi laseb paista P/ E suhtel krgemana. Nd, kui
vaadata P/ E suhtarvu prdvrtusi (ka g r E P / 1 / ), siis selgub, et krgema P/ E-ga firmadel on kasutada
odavamat omakapitali, kui madala P/ E-ga firmadel (vastavalt, kui P/ E = 40, siis 1/ 40 = 2,5% ja kui P/ E = 10,
siis 1/ 10 = 10%).
Samas nitavad empiirilise uuringud, et madalama P/ E suhtega firmade aktsiad on tavaliselt alavrtustatud ning
nende tulusus on suurem, kui krge P/ E suhtega firmadel.
Kommentaariks. Eeltoodule kommentaariks ehk niipalju, et P/ E suhtarvu tlgenduse teoreetiline ksitlus arves-
tab peamiselt aktsia turuvrtuse kasvupotentsiaaliga. Seega, krgema P/ E suhtarvuga aktsiaid peaksid eelistama
just need investorid, kes soovivad teenida peamiselt kapitali kasvutulult. Samas madala P/ E suhtega aktsiaid peak-

2
Sisuliselt on P/ E suhe seotud ettevtte kasvuperspektiivi ndisvrtusega: P/ EPS= 1/ r + NPVGO/ EPS.
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 80
sid eelistama need investorid, kes on huvitatud peale kapitali kasvutulu ka dividenditulust (sellest ka nende krgem
kogutulusus). P/ E suhte tlgendamisel peaks arvestama ka sellega, et aktsia turuhinda helt poolt ja ettevtte
kasumit teiselt poolt, mjutavad erinevad tegurid. Mille jrgi hindab turg he ettevtte aktsia vrtust? Tavaliselt
on selleks kriteeriumiks oodatava kasumi realiseerumine (aktsia turuvrtus tuseb) vi mitterealiseerumine (aktsia
turuvrtus langeb).
NB! Soovitavalt ei tohiks oma investeerimisotsuse kujundamisel mitte mingil juhul tugineda ainult P/ E suhtarvule.
6.4. Pankrot ja selle prognoosimine
Pankrotiseaduse (vastu vetud 10.06.1992) 1 kohaselt on pankrot kohtuotsusega vljakuulutatud makse-
juetus. Vlgnikku (kas fsiline vi juriidiline isik) loetakse maksejuetuks, kui ta ei suuda rahuldada vlausalda-
ja nudeid ja see suutmatus ei ole vlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankroti vljakuulutami-
sele eelneb pankrotimenetlus, mille algatab kohus pankrotiavalduse alusel. Pankrotimenetlust vib algatada ka
vlgnik iseenda suhtes.
Pankrotiseaduse 11 stestab ka pankrotimenetluse algatamise korra, kus muuhulgas on paika pandud ka pankro-
tiavalduse aluseks olevate nuete suurused, mis aktsiaseltsi puhul peaks olema vhemalt 100 000 EEK, osa-, tis-
vi usaldushingu puhul vhemalt 10 000 EEK ning teiste juriidiliste vi fsiliste isikute puhul vhemalt 5000
EEK.
Pankroti peamised phjused Eestis (1992.1998. aasta andmete phjal)
3
:
ebakorrektne raamatupidamine ja sisekontrolli puudumine,
riplaani mittevastavus majandusoludele, teostamise ebareaalsus vi ldise riplaani puudumine,
ripartneri liigne usaldamine,
ripartneri vi vlgniku enda kuritegelikud kavatsused,
turumuutused (toormaterjali hinna tus, konkurentsi suurenemine jms.)
Vlausaldaja isik, kellel on mingi nue teise isiku vlgniku vastu. Kui vlgniku varast ei jtku kreedi-
toride kigi nuete rahuldamiseks, siis alustatakse pankrotimenetlust, et jaotada iglaselt vlgniku vara vlausal-
dajate vahel. Esmalt rahuldatakse vlakirjade, seejrel eelisaktsiate omanike ning kige viimases jrjekorras lihtakt-
siate omanike nuded. heks sagedamini esinevaks mrgiks maksejuetuse kohta on vla mittetasumine igeaeg-
selt, maksete lppemine vi katkemine. Vlgnik vib ka ise ennast maksejuetuks kuulutada/ tunnistada. Kige sa-
gedasemad pankroti phjused on majanduslikud tegurid ja juhtimisalane ebakompetentsus.
Maksejuetus thendab suutmatust rahuldada vlausaldajate nudeid, mis ei ole tulenevalt vlgniku majandusli-
kust olukorrast lhtudes ajutine. Kui vlausaldajad on veendunud, et vlgnikul vara puudub, pole mtet ka pank-
rotiavaldust esitada.
Firma sattumist pankrotti, tpsemalt sellele eelnevat pikaajalist maksejuetust, ei ole vimalik tiesti kindlalt prog-
noosida, kuid mitmed suhtarvud on siiski osutunud kasutusklblikeks indikaatoriteks. Sellest lhtudes on Eduard
Altman koostanud mitmeid statistilisi mudeleid (mitmemtmelise diskriminantanalsi alusel), mida ta USA fir-
made vimaliku pankrotistumise mramiseks aastatel 19461965 ka praktiliselt rakendas. Tulemused olid vapus-
tavad. Ligikaudu 97% firmasid, millele Altman ennustas pikaajalist maksevimetust, lpetasid pankrotiga.
Eduard Altmani pankroti prognoosimise mudelid (Z-skoor):
Altman ttas vlja 19461965 aasta tstusettevtete valimi phjal pankroti ennustamiseks Z-skoori, tuginedes
selliste tootmisfirmade empiirilistele andmetele, kelle bilansimaht oli vhemalt 1 milj. USD. Alternatiivselt on vlja
ttatud ka 5, 7 ja 9 muutujaga mudelid + veel ks patendeeritud valem, mida ei avaldata. Saadud tulemitega on
vimalik ennustada pankrotti 23 aastat ette.
Tstusettevtete pankroti prognoosimiseks:
5 4 3 2 1
999 , 0 6 , 0 3 , 3 4 , 1 2 , 1 x x x x x Z + + + + ,
kus
x
Puhas kibekapital
Koguvarad
1


x
Akumuleeritud kasum
Koguvarad
2


3
Stella-Mary Saliste. riline ebannestumine ja pankroti prognoosimine. Bakalaureuset, T 1999, lk. 7.
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 81

x
EBIT
Koguvarad
3


nevus lg Koguv
ses turuvrtu kapital Aktsia
x
4

x
Mk
Koguvarad
5

.
Kui Z > 2,99 ettevtte pankrotti sattumine on vhetenoline
1,81 < Z < 2,99 ignorantsusvahemik, kus ennustamise usaldusvsus on madal ning pole vimalik elda, kas
firmal on oht pankrotistuda vi mitte
Z< 1,81 ettevttel on tsine oht sattuda majanduslikesse raskustesse
Brsil mittenoteeritud erafirmadel on soovitav kasutada jrgmist mudelit:
Z x x x x x + + + + 0 717 0 847 3107 0 420 0 998
1 2 3 4 5
, , , , ,
kus
x
Puhas kibekapital
Koguvarad
1


x
Akumuleeritud kasum
Koguvarad
2


x
EBIT
Koguvarad
3


nevus lg v e Pikaajalin e Lhiajalin
tulu Silitatud tal Aktsiakapi
ses amisvrtu raamatupid nevus lg Koguv
vrtus amislik raamatupid kapitali Aktsia
x
+
+

4

x
Mk
Koguvarad
5

.
Kui Z > 2,90 finantsiliselt tugev ettevte, pankrotti sattumine on vhetenoline
1,23 < Z < 2,90 ignorantsusvahemik, kus ennustamise usaldusvsus on madal ning pole vimalik elda, kas
firmal on oht pankrotistuda vi mitte
Z< 1,23 ettevttel on oht pankrotistuda
Mittetootmisettevtetele meldud mudel:
Z x x x x + + + 6 56 3 26 6 72 1 05
1 2 3 4
, , , ,
kus
x
Puhas kibekapital
Koguvarad
1


x
Akumuleeritud kasum
Koguvarad
2


x
EBIT
Koguvarad
3


nevus lg Koguv
ses turuvrtu kapital Aktsia
x
4
.
Kui Z > 2,6 finantsiliselt tugev ettevte, pankrotti sattumine on vhetenoline
1,1 < Z < 2,6 ignorantsusvahemik, kus ennustamise usaldusvsus on madal ning pole vimalik elda, kas
firmal on oht pankrotistuda vi mitte
Z< 1,1 ettevttel on oht pankrotistuda
Toome jrgnevalt he lihtsa nite Z-skoori eksitava ja vastuolulise infomju kohta.
lesanne.
Olgu ettvtte lihtsustatud kujul bilanss alljrgnev, kusjuures EBIT on 25 000 EEK.
AKTIVA PASSIVA
Kibevara 40 000 Lhiajalised kohustused 85 000
Phivara 170 000 Jaotamata kasum 115 000
Aktsiakapital 10 000
KOKKU 210 000 KOKKU 210 000
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 82
Oletame, et ettvtte juhtkond otsustas lbi viia fondiemissiooni (jaotamata kasumi arvelt suurendada ettevtte akt-
siakapitali), peale mida neb EBIT-i samaks jdes uus bilanss vlja jrgmine:
AKTIVA PASSIVA
Kibevara 40 000 Lhiajalised kohustused 85 000
Phivara 170 000 Jaotamata kasum 0
Aktsiakapital 125 000
KOKKU 210 000 KOKKU 210 000
Arvutada antud ettevttele Z-skoor: (1) enne fondiemissiooni ja (2) prast fondiemissiooni. Tehke jreldused.
Lahendus
(1)
72 , 2 5441 , 1 8 , 0 7852 , 1 4057 , 1
000 85
000 125
05 , 1
000 210
000 25
72 , 6
000 210
000 115
26 , 3
000 210
000 85 000 40
56 , 6
+ + +
+ + +

Z
(2)
94 , 0
000 85
000 125
05 , 1
000 210
000 25
72 , 6
000 210
0
26 , 3
000 210
000 85 000 40
56 , 6 + + +

Z
Jreldus. Vaid Z-skoori jrgi otsustades vib teha jrelduse, et fondiemissiooni lbiviimine viis suhteliselt heas fi-
nantspositsioonis oleva ettevtte pankrotiohtu, mis tegelikult on ebaloogiline (pigem vastupidi). Toodud
nide illustreerib suhtarvude absolutiseerimise ohtlikkust analsiprotsessis. Samas tuleks antud ette-
vttes silma peal hoida tendentsil, kus lhiajalised kohustused letavad kibevara, mis pikaajalises pers-
pektiivis vib viia tegelikesse makseraskustesse.
6.5. Pankroti prognoosimise mudelid Eestis
T-mudel
4
: tstusettevtete pankroti prognoosimiseks
3 2 1
306 , 0 348 , 0 44 , 2 x x x T + +
kus
,
1
a var Kogu
Puhaskasum
x
,
2
a var Kogu
Kive
x
.
3
kohustused ed Lhiajalis
a var Kogu
x
arvutatud Eesti tstusettevtete 19961997 aasta andmete baasil (28 pankrotistunud ja 42 mittepankrotis-
tunud ettevtet),
murdepunkt = 0,66,
ignorantsusvahemik 0,37 < T < 1,22.
Seega, kui
T< 0,37 ettevtte pankrotioht on suur,
0,37< T< 1,22 eksisteerib vike pankrotioht,
T> 1,22 ettevtte finantsseisund on hea.
Mudeli tpsust kontrolliti nelja testi abil:
1) mudeli tpsus algvalimi ettevtete klassifitseerimiselpankrotistumisele eelnenud aasta andmete likes
(tpsus 97,1%);
2) mudeli vime prognoosida ettevtete tulevikku kaks aastat ette (tpsus 85,5%)
3) mudeli tpsus kontrollvalimisse kuuluvate mittepankrotistunud ettevtete tuleviku prognoosimisel aasta ette
(tpsus 100%)
4) mudeli tpsus kontrollvalimisse kuuluvate mittepankrotistunud ettevtete tuleviku prognoosimisel kaks aasta
ette (tpsus 100%).

4
Autor: Indrek Knnapas. Eesti tstusettevtete pankrotiohu mudeli koostamine finantssuhtarvude ja diskriminantana-
lsi abil. Bakalaureuset, T 1998, 55 lk.
Finantsjuhtimine 2001. Kaia Kask 83
P-mudel
5
: kaubandusettevtete pankroti prognoosimiseks
3 2 1
881 , 0 714 , 0 603 , 0 z z z P +
kus
,
1
a var Kibe
netokive se aliseerimi Re
z
,
100
log
2

,
_

Eestis ikive lg Hu
kive Neto
z
.
3
a var Kogu
vus Koguvlgne
z
P-mudeli murdepunktiks pakutakse 0,616.
Jreldused:
pankrot on riigile tervikuna vga kulukas (miks?)
pankroti alternatiivina viks kaaluda ettevtte reorganiseerimist

5
Autor: Margus Vaino. Eesti jae- ja hulgikaubandusettevtete pankrotimudeli koostamine finantssuhtarvude ja diskrimi-
nantanasi abil. Bakalaureuset, T 1999, 73 lk.