HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Artiklite kogumik phendatud professor Ivar Aimre mlestusele

Tallinn 2010

Koostanud Annika Lall Toimetanud Annika Talmar Kujundus ja kljendus Julia Voinova Kaanefoto Annika Lall

Kirjastanud: Sisekaitseakadeemia Kase 61, 12012, Tallinn Trkkinud Pakett ISBN 978-9985-67-183-2

11.09.1941 - 10.11.2009

Ivar Aimre

SISukord
Eessna Lauri Tabur .........................................................................................8 I Ivar Aimre - minu kolleeg kahes krgkoolis Feliks Angelstok .................10 II Rikollisuudesta ja rikoskontrollista Timo Kyntj ....................................19 Normit ja norminrikkomukset ......................................................................19 Oikeus ja moraali.............................................................................................22 Kriminologian kysymyksenasetteluista ........................................................25 Rikollisuus sosiaalisena ongelmana ..............................................................30 Valtiollisesta rikoskontrollista........................................................................33 Jrjestytynyt ja kansainvlinen rikollisuus .................................................39 Rikoskontrollin kehityspiirteit .....................................................................46 Kokkuvte .........................................................................................................50 III Normatiivse kitumise regulatiivsest ja teadvuslikust tasandist Silvia Kaugia .....................................................................................................52 hiskondlikud kitumisnormid sotsiaalse regulatsiooni alusena ............52 Normiteadvust kujundavatest faktoritest .....................................................57 igusteadvuse toimimine sotsiaalse kontrolli kaudu .................................62 Kokkuvte .........................................................................................................67 IV Seadusriigist igushiskonda Eduard Raska .............................................69 Vgivallaga vgivalla vastu .............................................................................70 Vgivallariigist demokraatlikku seadusriiki ................................................72 Demokraatiast sotsiaalriiklikku igushiskonda ........................................75 V Pshholoogia eriteadmiste kasutamisest Eesti igusmenetluses Lembit Auvrt, Silvia Kaugia .......................................................................85 Teadmiste ja eriteadmiste mistest ning liikidest .......................................85 Eriteadmised ekspertiisi teostamise obligatoorse elemendina ..................87 Pshholoogiaalased teadmised ja pshholoogiaekspertiis ........................88 Ajalooline tagasivaade pshholoogiaekspertiiside lbiviimise junemisloole .....................................................................................................91 Pshholoogiaekspertiisi teostamise vajalikkusest .......................................94 Pshholoogiaekspertiiside kasutamise vimalustest ja vajadusest Eesti kohtunike pilgu lbi ........................................................................................99 VI Effective organisation of family spare time is one of the basic forms of legal socialization of the person Rozmet Muratovit Mahmudov ..........105 Abstract ...........................................................................................................105 Introduction ...................................................................................................106

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Proposed methodology ..............................................................................106 Summary .........................................................................................................115 Kokkuvte .......................................................................................................117 VII Sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne ebavrdsus Iris Pettai..................119 Mis on sotsiaalne kihistumine? ...................................................................119 Sotsiaalse ebavrdsuse mtmine ...............................................................120 Kes on vaesed? ...............................................................................................124 Mis loob vaesusriske? ....................................................................................125 Vaesuse phjendused ....................................................................................128 Kokkuvtteks ...................................................................................................129 VIII Seksuaalne sotsialiseerumine Lembit Auvrt ......................................130 Saateks .............................................................................................................130 Sotsialiseerumise ldiseloomustus..............................................................131 Vajadus - liikumapanev faktor inimkitumises ja isiksuse arengus........135 Isiksuse teoreetiline struktuur .....................................................................137 Sugukihk kui seksuaalne vajadus ................................................................142 Seksuaalse sotsialiseerumise hlbed ja hired ...........................................147 Jreldus ............................................................................................................148 IX Viktimoloogia: areng, aine ja uuringud Uno Traat .................................149 Saateks .............................................................................................................149 Viktimoloogia tekkest ja arengust ...............................................................153 Viktimoloogia ainest .....................................................................................155 Viktimisatsioonist ehk ohvristumisest .......................................................156 Viktimoloogilistest uuringutest ...................................................................159 X Noorte tturuvimalused majanduskriisi tingimustes Rein Vrmann ..163 Sissejuhatus ....................................................................................................163 Noorte ttuse mr Eestis ja EL riikides ..................................................165 Noorte ttuse phjused ..............................................................................168 Noorte valmisolek t vastu vtta...............................................................169 Noorte palgasoovid .......................................................................................170 Alaline/ajutine ning tis-/osaajat - mida noored eelistavad? ..............175 T ja hariduse vastavus ...............................................................................177 Kokkuvte .......................................................................................................179 XI Intellektuaalomandi kaitse karistusiguslikke ksimusi seoses vitlusega piraatluse ja vltskaubandusega Heinu Koitel .......................180 Autoriigus ja plagiaat ..................................................................................183 Piraatlus ja vltskaubandus ..........................................................................184 Vltskaubanduse dnaamika Eestis aastail 2009 - 2010...........................186 Intellektuaalomandi tsiviil- ja karistusiguslik kaitse...............................187

Sisukord
Intellektuaalomandi kaitse karistusseadustiku jrgi .................................188 Piraatkoopia valmistamine (reprodutseerimine) ......................................189 Piraatkoopiaga kauplemine ..........................................................................190 Vltskaubandus..............................................................................................191 XII Kriminaalmenetlus Riina Kroonberg ........................................................192 Menetlus ja sotsiaalne tegelikkus ................................................................192 Kriminaalmenetlus kui menetluse alaliik, miste ja olemus ...................195 Inkvisitsioonilise kriminaalmenetluse olemus .....................................197 Vistleva kriminaalmenetluse olemus ...................................................198 Kriminaalmenetluse olemuse muutumine ajas .........................................201 Kokkuvte .......................................................................................................203 XIII Hpotees teaduse meetodis ja versioon argiteadmise meetodis Raivo pik ......................................................................................................204 Sissejuhatus ....................................................................................................204 Objekt ja tunnetusprotsess ...........................................................................204 Teaduslik ja mitteteaduslik mtlemine .......................................................207 Hpotees ja uurimis- ehk menetlusversioon .............................................209 Hpotees ....................................................................................................209 Uurimisversioon .......................................................................................210 Kokkuvtteks ...................................................................................................212 XIV igusteadus ja kriminalistikatehnika Annika Lall ...............................214 Kriminalistikatehnika ning riigi ja iguse teooria ....................................216 Kriminalistikatehnika ja kriminoloogia .....................................................219 Jrelehe Sisekaitseakadeemia ...................................................................223 Kaksikmeenutus lahkunust Rein Vaher ......................................................225 Ivar Aimrest Jaan Prnat ..............................................................................227 Professor Ivar Aimre publikatsioonid (19702009) ....................................228

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

See oli 1998. aasta sgisel, kui hiljuti Eesti Riigikaitse Akadeemia lpetanuna olin Avatud Eesti Fondist taotlemas stipendiumit sotsioloogia alaste pingute jtkamiseks Ameerika hendriikides. Nagu lugupeetud rahastajate konkurssidel ikka, eeldas ka Ameerika partnerlikool, et kandideerijal on kaasas soovitused planeeritavas uurimisvaldkonnas tunnustatud teadlastelt. Kuna politseisotsioloogias, milles olin juba mnda aega oma akadeemilist tulevikku ninud, oli Eestis tunnustatud akadeemilisi uurijaid vaid mned, saigi tollase prorektori Ivar Aimrega akadeemia kohvikus mitmeks tunniks kohad sisse seatud, et tulevase uurimust teemal mtteid vahetada. Sellest kohtumisest on mu mllu svinud mitmed ksimused, millele oma hilisemates tdes olen ritanud vastuseid leida. Eelkige aga see, mis ka professor Aimre uuringutele kmnekonna aasta jooksul keskseks teemaks kujunes milline on riigi kui sotsiaalse koosluse erinevate osiste roll kodanike hirmude vhendajana? Paljuski tnu Ivar Aimre omamoodi evangelistitle, on turvalisus ja julgeolek tnases Eesti keskkonnas oluliselt laiemad misted kui mnede riigiasutuste philesannete defineerimine.1 Kaasaegse sotsioloogia lhtepunktist on turvalisus representatiivse kultuuri oluline osis. // Sraseid representatsioone luuakse gruppi kuuluvate inimeste poolt nendevahelise sotsiaalse suhtlemise kaudu edastatud snumite vahendusel. Just sedasi vttis professor Ivar Aimre oma akadeemilise elut ainese, turvalisuse uurimise, kokku 2005. aastal ilmunud Vabariigi Presidendi akadeemilise nukogu kogumikus.2 Kui professor Aimre mttelnga vaikselt harutama hakates ainesesse enam svida, juame suure tenosusega sarnase tdemuseni, nagu professori hea kolleeg Jri Saar avaldas 2010. aasta ajakirja
Erkki Koort, Siseturvalisus vi sisejulgeolek Lauri Tabur ja Erkki Koort (toim), Turvalisuspoliitika 2010 (Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2010), lk 40. 2 Ivar Aimre, Riik, ohuallikad ja inimeste hirmud Eduard Raska ja Tiina Raitviir (koost), Eesti edu hind: Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus (Tallinn: Eesti Entsklopeediakirjastus, 2005), lk 176177.
1

eessna
Trames esmanumbris.3 Nimelt selleni, et kuritegevuse, laiemalt ka turvalisuse, tunnetus on nitaja, mis kirjeldab ebaadekvaatselt seda negatiivset sotsiaalset fenomeni ja selles osalejaid, sest on konstrueeritud varjatud eesmrkidest lhtudes. Professor Saar nimetab selliseid nitajaid oma ts kurjadeks konstantideks. Siinsesse kogumikku koondatud artikleid lugedes vib iga lugeja enda jaoks ise jrelduse teha, millised varjatud eesmrgid professor Aimre meeltes mlkusid, kui ta kurjade konstantide teemalisi tid politseisotsioloogiast ja turvalisuse geneesist avaldas. Siinne kogumik ei ole mitte ainult Ivar Aimre sprade ja kolleegide jrelehe lugupeetud professorile. Sisekaitseakadeemia he asutajaliikme ja akadeemia emeriitprofessori looming on andnud innustust sedavrd suurele hulgale teadlastele ja riigiametnikele vaatamaks hiskonna probleemidele hoopis teise pilguga kui seda dikteerib hiskondlik arvamus, et oleks lausa kuritegu jtta see jlg Eesti teaduse lukku jdvustamata. Loodan, et nii mnelegi lugejale, kelle jaoks maailm enne siinsesse mtete maailma sukeldumist tundus keeruline, tundub see peale kogumiku sulgemist veelgi keerukam, samas ka vljakutsuvam. Nagu professor Aimre ise tavatses elda: ei, elu on ilus, on ka hiskonna ja iga selle liikme turvalisus ks meie igapevase heaolu lahutamatu osis, mille mju on tnases asmmeetriliste protsesside rgastikus raske alahinnata.

Lauri Tabur Sisekaitseakadeemia rektor

Jri Saar, Evil invariables and moral panic: Case Estonia, 14 Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences (2010).

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Ivar Aimre minu kolleeg kahes krgkoolis

Feliks Angelstok Sisekaitseakadeemia professor Ivar Aimre sndis 11. septembril 1941. aastal Tartus lukksepa perekonnas. Lpetas Tartu 8. keskkooli ja seejrel Tartu likooli igusteaduskonna 1967. aastal. Ttas mne aja Siseministeeriumis uurijana ja 1969. aastal asus tle Tartu likooli kommunistliku kasvatuse laboratooriumis. Ajavahemikul 1972 1974 oli T aspirant. 1975. aastast ttas algul teadurina ja seejrel sektorijuhatajana Teaduste Akadeemia Ajalooinstituudis. Kandidaadivitekirja rakendussotsioloogias teemal Perekonna osa hiskonna sotsiaalse struktuuri muutmisel arenenud sotsialistlikus hiskonnas. ENSV materjalide phjal kaitses ta 1976. aastal Moskvas NSVL Teaduste Akadeemia Sotsioloogiliste Uurimiste Instituudis. 1982. aasta sgisest ttas Tallinna Tehnikalikooli sotsiaalteaduste kateedri vanempetajana ja alates 1985. aastast dotsendina. Dotsendi kutse omistati Ivar Aimrele 1988. aastal. 1992. aasta augustist ttas Sisekaitseakadeemias ppeprorektorina ja 1996 2000 aastani kaug- ja tiendppe prorektorina. 1996. aasta sgisest valiti Ivar Aimre Sisekaitseakadeemia sotsioloogia ppetooli juhatajaks-professoriks. Prast ppetoolide liitmist 2000. aastal oli kriminoloogia ja sotsioloogia ppetooli juhataja-professor. Alates 01.08.2009 emeriitprofessor. Teenete eest politseihariduse edendamisel autasustati Ivar Aimret politsei teenistusmrgi eriklassiga 2004. aastal ja Sisekaitseakadeemia teeneteristiga 2007. aastal. Ivar Aimre oli minu kolleegiks nii Tallinna Tehnikalikoolis (TT) kui ka Sisekaitseakadeemias (SKA) kokku umbes 30 aastat. Kui TT-s olime kolleegid, keda sidus peamiselt hine harrastus, siis SKA-s lisandus sellele hine t uue, Eestis ainulaadse krgkooli kivitamisel. Tutvumise tpset aega ei suuda meenutada, kuid see sai olla kige varem 1978. aasta sgisel, kui Ivar alustas td koosseisuvlise ppejuna TT-s. Esimesed kokkupuuted olid meil hise harrastuse korvpalli pinnal. hel peval ilmus TT ppejudude korvpalliklubi Kapa, mille liige ma olin 1974. aastast, treeningutele pikk (le 190 cm) mees, kelle osavus korvi all reetis varasema mngukogemuse. Seda Ivaril tepoolest oli. Juba pingute ajal Tartu 8. Keskkoolis oli ta mitmeklgne spordipoiss, kes tegeles kergejustiku ja pallimngudega. Korvpall oli

10

I
pikakasvulise Ivari jaoks loomulik harrastus, mis jtkus ka pingute ajal Tartu likoolis. Selles korvpallimeeskonnas osales ta Eesti meistrivistlustel ja kis kaks korda 1964. ja 1966. aastal Soomes mngimas Helsingi likooli meeskonnaga. Sidud said vimalikuks tnu Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni Eesti klastusele. Sel ajal olid amatrsportlaste vlisreisid haruldased ja seetttu kadestati likooli rahvast vga. Tema korvpalliharrastus jtkus ka prast tleasumist Tallinnas Ajalooinstituudis 1975. aastal, kui ta mngis Teaduste Akadeemia meeskonnas. Tiste kontaktide tekkimisel TT-s li ta sidemed ppejududekorvpalluritega. Prast kandidaadiaja edukat lbimist ja tiskohaga vanempetajana tleasumist sai temast 1985. aastal klubi liige number 61. Enamik klubi tolleaegseid liikmeid on jdvustatud jrgneval fotol. Neme sellel nii nooremaid ppejude kui ka lugupeetud professoreid ja tuntud hiskonnategelasi. Kapa liige oli rektor akadeemik Boris Tamm (number 44) ja mitmed prorektorid ning dekaanid. Pildil on nha ka praegust rektorit Andres Keevallikut (number 24).

Foto 1. Tehnikalikooli ppejudude korvpalliklubi Kapa ajal, kui Ivar selle liikmeks astus, 1986. aasta aprillis thistamas oma 35. aastapeva.
Esimene rida (vasakult paremale): Rein Mgi, Vello Volt, Bernhard Saar, Olev Tapupere, Roman Ott, Harry Erm, Ilmar Kleis, Evald Kalda, Boris Tamm. Teine rida: Olavi Paulus, Kaido Hl, Andres Laansoo, Andres Keevallik, Anatoli Lavrov, Raoul ksvrav, Prtel Tnsberg, Peep Teder, Uno Liiv, Joann Lssov, Feliks Angelstok. Kolmas rida: Vello Kukk, Jri Papstel, Valdu Suurkask, Heldur Varblane, Ivar Mrtson, Ain Lne, Ivar Aimre, Aadu Krevald, Mati Kurm.Neljas rida: Aadu Paist, Tiit Randla, Toomas Piliste, lo Tartu, Rein Kaarepere, Riho Oras, Tnu Ligi, Andres Kallasvee, Valdo Jaaniso, Jaan Vrk

11

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Milline oli ja on praegugi see klubi, mille liikmeks Ivar astus? Kapa on vga auvrne klubi, mis asutatud juba 1951. aastal. Seda vib pidada heks esimeseks rahvaspordiklubiks Eestis. Klubil oli TT-s vga hea maine ja selle liikmeks olek oli prestiine. Vib liialdamata elda, et Kapa titis ja tidab tnini Tehnikalikoolis omalaadse korporatsiooni rolli. Klubi vaimsuse, mida iseloomustavad isamaalisus ja mttening snavabadus, on kujundanud mehed, kelle haridustee sai alguse esimese Eesti Vabariigi ajal. Kapal on oma phjuskiri ja rikkalikud traditsioonid. Kik klubi liikmed saavad liikmeksastumisel eluaegsed numbrid, mille all nad kantakse vistlusprotokolli ja mida kasutatakse ka omavahelises suhtlemises. Hetkel on suurim number 84. Treeningud toimuvad kaks korda ndalas, seejuures ks neist, kolmapevane, on kohustuslik. Puudumist tuleb phjendada, selleks sobib niteks lhetusest saadetud postkaart. Lisaks sportlikule tegevusele toimuvad klubihtud, kus arutletakse teaduse, tehnika ja hiskonnaelu aktuaalsete probleemide le. Toimub vaba akadeemiline mtetevahetus, kus sna saavad kik, olenemata tiitlitest ja teaduskraadidest. Ivari lisandumisega vestlusringi muutusid diskussioonid klubi ritustel filosoofilisemateks. Seni domineerinud ratsionaalsele insenerilikule lhenemisele lisandus sotsiaalne mde. Sotsiaalteadlasena oskas Ivar seletada hiskonnas toimuvaid muutusi, mida oli palju, sest oli ju suurte muudatuste aeg. Seda tegi ta meelsasti ja suure kaasaelamisega. Tema vaatenurk ja lhenemisviis olid tehnikainimestele uudsed ning ootamatud.

Foto 2. TT ppejudude korvpalliklubi Kapa liikmed Glehni lossis 05.11.2008. Ivar Aimre seisab kige krgemal trepiastmel

12

I
Korvpalli harrastas Ivar pikka aega, osaledes seenioride Eesti meistrivistlustel. Pallimngust oli ta sunnitud loobuma 90ndatel aastatel, kui endistele spordimeestele tpiliselt hakkas hda tegema puusaliiges. Siis toetas ta meeskonnakaaslasi hea nuga vahetusmngijate pingilt. Korvpallipisikuga nakatas ta ka oma poja Henry, kes pallib Eesti noortekoondise tasemel.

Foto 3. Korvpalliseeniorid prast mngu 2003. aastal (vasakult paremale): Udo Asmus, Valdo Jaaniso, Ivar Aimre (likonnas), Endel Tr (seekord kohtunikuna), Tnno Lepmets, Feliks Angelstok, Tiit Randla, Rein Mgi, Priit Tomson, Aadu Kana, Enn Rae, Hans Moon, Indrek Toome Tehnikalikoolis olime Ivariga kll kolleegid, kuid talaseid kontakte meil ei olnud. Need tekkisid hoopis teises krgkoolis. 1991. aasta sgisel rkis ta mulle loomisel olevast uuest ppeasutusest, mis pidi hakkama koolitama krgharidusega spetsialiste iseseisvuse taastanud Eesti justruktuuridele. Ta oli sellega seotud ja tegi mulle ettepaneku kaasa la, kuna vajati krgkooli ppet korraldamise kogemusi. Neid mul jtkus, sest olin mehaanikateaduskonna prodekaanina ja htuse teaduskonna dekaanina ttanud alates 1974. aastast. Khklesin, sest TT oli 25 aastat olnud mu tkohaks ja polnud mingit phjust sealt lahkuda.

13

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Jrgmise aasta kevadel rkis Ivar veel mitmel korral loodavast ppeasutusest. Samal ajal vestluses TT ppeprorektori Valdek Mikkaliga selgus, et tema poole oli prdutud Rahvusliku Kaitse Algatuskeskusest palvega abistada kaitseve ohvitseride koolitamisel. Kui selgus, et tegu oli he ja sama kooliga, otsustasin kaasa la. Tahtsin teha midagi iseseisvuse taastanud Eesti heaks. Kohtusin rektor Eduard Raskaga ja selle asemel, et prast 1992. ppeaasta lppu puhkusele minna, lksin hoopis tle kantslerina Eesti Sisekaitse Akadeemiasse. Huvitav on mrkida, et Ivar, kes mind keelitas akadeemiaga hinema, asus ise akadeemia teenistusse minust kuu aega hiljem, 1. augustil ppeprorektorina.

Foto 4. ppeprorektor Ivar Aimre 08.09.1992 igahommikusel tkoosolekul koos rektor Eduard Raska ja kantsler Feliks Angelstokiga Ivaril oli thtis roll Sisekaitseakadeemia loomisel, kuigi ta ei kuulunud ametlikult asutamistoimkonda. Ta oli Eduard Raska hea sber ja peamine koostpartner sisekaitsehariduse kontseptsiooni snastamisel. ppeprorektorina oli tema lesandeks akadeemia ppejudude kaadri komplekteerimine. Tnu varasemale tkogemusele Tartu likoolis, Tallinna Tehnikalikoolis ja Teaduste Akadeemias ning rohketele isiklikele kontaktidele tuli ta selle raske lesandega hiilgavalt toime. Niteks ttas aastatel 1997 ja 1998 akadeemias 27 doktori- ja 4 magistrikraadiga ppejudu. Nii krge kva-

14

I
lifikatsiooniga ppejududega ei saanud kiidelda kski teine Eesti rakenduskrgkool. Et akadeemia eesmrgiks oli likooli taseme saavutamine ja kraadippe kivitamine, siis oligi latt seatud krgele.

Foto 5. Akadeemia esimest aastapeva 15.04.1993 thistama saabunud peaminister Mart Laari tervitavad prorektor Ivar Aimre, rektor Eduard Raska ja kantsler Feliks Angelstok Sisekaitseakadeemia juhtkonna sisemise tjaotuse jrgi oli ta lisaks ppetle veel spordi- ja kultuurit suunaja. Ivari vastutusalas akadeemias oli kirjastustegevus. Ta juhtis kirjastusnukogu, mis korraldas ppevahendite sarjade avaldamist. 1994. aastal alustati sarjadega Kriminoloogia, Tervishoid, Kodanikukaitse, Isamaa kutsel. 1995. aastal avati uued sarjad Sotsioloogia, Pedagoogika, Majandus ning 1997. aastal Matemaatika ja Pshholoogia. Ivar kuulus ka Akadeemia Toimetiste, mille esimene number ilmus 1993. aastal, toimetuskolleegiumi. Ta oli ka ise ks viljakamaid autoreid. Tema oli akadeemia ajalehe Verbis aut re asutaja koos Aare Kreilise ja Viktor Petersoniga ning esimene peatoimetaja. Ajaleht alustas ilmumist oktoobris 1992, kui algas esimene ppeaasta. Selles prdus ta sja immatrikuleeritud

15

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

lipilaste poole petaja Mauruse snadega: Eestlane peab ppima kui hull. Samas artiklis kirjutas ta: Kaasaegne sisekaitse spetsialist ei saa olla ainult krgelt kvalifitseeritud professionaal ja oma riigi aus ning truu alam, vaid ka laia silmaringiga, kultuurne ja humanistlike hoiakutega isiksus. Ivar oli ise vga mitmeklgsete kultuurihuvidega inimene ja soovis, et ka akadeemia lipilased oleksid igaklgselt haritud. Tema initsiatiivil viidi akadeemia kikide erialade ppekavadesse kultuurilugu mahuga kaks ainepunkti. Aines ksitleti paralleelselt muusikaajalugu, mida petas tuntud koorijuht Tnu Kuljus, ja kujutavat kunsti, millest rkis vitraaikunstnik Robert Suvi. Viimane oli ka akadeemia lipilaste kunstiringi juhendaja. Ringi ellukutsujaks oli muidugi Ivar. Kunstiringi liikmed esinesid oma tdega akadeemia raamatukogu nitustel. Ivar orienteerus hsti kunstivooludes ja joonistas ka ise. Nii niteks tegi ta oma sotsioloogiapiku esimese vljaande kaanekujunduse ise. Ivar andis olulise panuse akadeemia lipilaste piduliku vormiriietuse loomisel. lipilased kandsid ppetl kaitseve igapevast vormi. Tavaolukorras see klbas, kuid pidulike sndmuste thistamisel ngi vorm vrdlemisi luitunud vlja. Et ametkonnad ei olnud veel valmis andma lipilastele vormikandmise igust, tekkis mte luua akadeemia oma pidulik vormiriietus. Arutasime, kas see peaks kopeerima omaaegset eesti ohvitseri vormi, olema inglise vormi sarnane vi hoopis midagi omanolist. Lpuks otsustas Ivar prduda oma kunstnikest sprade poole. Tulemusena disainis vormi lpliku variandi Ivo Nikkolo, kes tol ajal polnud veel sugugi nii tuntud nimi moemaailmas. Paraku ei suutnud me rahapuudusel kigile lipilastele pidulikke vorme teha, kuid neljanda vastuvtu lipilased said need 1996. aasta kevadel. Esimese lennu lpuaktuse korraldajad-teenindajad olidki nemad uues pidulikus vormiriietuses.

16

Foto 6. Ivar Aimre autasustamas akadeemia parimaid sportlasi koos spordikeskuse juhataja Ants Soosaarega Ivar oli kirglik maletaja, kes kaitses korduvalt Sisekaitseakadeemia au esimesel laual Eesti krgkoolide spartakiaadidel. Tema initsiatiivil loodi akadeemia kadettide malering meister Andres Vooremaa juhatusel. Andres Vooremaa andis ka mitu simultaani akadeemia ttajatele ja lipilastele. Ainus, kel nnestus meistrilt punkte noppida, oli Ivar. Inimese iseloom tuleb hsti vlja palliplatsil. Kes soleerib ega raatsi anda ste paremal positsioonil olevatele kaasmngijatele, on individualist ka muudes eluvaldkondades. Ivar oli kahtlemata meeskonnamngija, kes asetas meeskonna huvid krgemale isiklikest. Ta oli suur mees hella hingega, heasdamlik ja lahke, ei suutnud kellelegi ra elda. Juhtus, et tema heasoovlikkust kuritarvitati. Mistsime teineteist hsti, sest olime eakaaslased ja sarnastes oludes kasvanud. Meie vaateid ja tekspidamisi olid kujundanud hed ja samad tegurid. Kllap seetttu htisid meie seisukohad ja arvamused enamikus talastes ksimustes. Tunnen puudust Ivarist kui heast kolleegist, kellega mtetevahetus mistahes teemal oli hariv ja edasiviiv.

17

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Foto 7, 8, 9. Ivar Aimre 1994. aastal oma tkabinetis, sotsioloogialoengul ja eksamil

18

II

Rikollisuudesta ja rikoskontrollista
Timo Kyntj Riigiteaduste doktor, Turu ja Helsinki likooli dotsent

Normit ja norminrikkomukset
Kaikissa tunnetuissa yhteiskunnissa on esiintynyt sosiaalisia normeja sek normien vastaista kyttytymist. Kyse on yhdest sosiaalisen elmn peruspiirteest. Moderneissa yhteiskunnissa tm piirre ilmenee rikollisuuden vlttmttmn virallisena valvontana. Kansalaisten hengen, ruumiillisen koskemattomuuden ja omaisuuden suojelu kuuluu jrjestytyneen yhteiskunnan perustehtviin. Toisaalta yhteiskuntien vlill on suuria eroja siin, millaisia norminrikkomisia ne kulloinkin ovat mritelleet rikoksiksi ja miten ne ovat kohdelleet rikosten tekijit ja heidn uhrejaan. Siksi on tarpeen tarkastella rikollisuuteen kohdistuvan valvonnan rajoja ja arvioida niit kriittisesti.4 Sosiologisessa mieless normit ovat kskyj, kieltoja, lupia ja kelpuutuksia, joita tuetaan pakottein tai pakotteiden uhalla. Pakotteet eli sanktiot voivat vaihdella yleisest paheksunnasta tarkasti mriteltyihin rangaistuksiin. Joskus normin noudattamista saatetaan palkita.5 Oleellista on, ett yhteist tai yhteiskunnat valvovat normien noudattamista ja ett normit siksi vaikuttavat yksiln kuten mile Durkheim6 asian ilmaisi ulkoisen pakon tavoin. Sosiologiassa normin ksite viittaakin yksiln ja yhteiskunnan suhteeseen, ja sit kytetn ennen muuta ihmisten yhdenmukaisen kyttytymisen selittmiseen. Se eroaa esimerkiksi roolin ksitteest, joka liittyy ryhmien vlisiin suhteisiin ja selitt ryhmien vlisi kyttytymiseroja.7 Yhteiskunnan mahdollisimman hirittmn ja ennustettavan toiminnan kannalta on trke, ett ihmisten toimintaa ja heidn kyttytymisens yhdenmukaisuutta snnelln ja valvotaan normien avulla. Normien sek niiden noudattamisen valvonnan eli sosiaalisen kontrollin luonne ja jrjestyneisyys vaihtelevat suuresti eri yhteiskunnissa. Sosiologiassa normit on perinteisesti jaettu lainsdnnn ilmaisemiin virallisiin normeihin ja
Nils Christie, Kohti vankileirien saaristoa? (Helsinki: Hanki ja j, 1993), s 713; Ivar Aimre, The Sense of Security and the Evaluations of the Police Activities (Tallinn: Estonian National Defence and Public Service Academy, 1996) 5 Timo Kyntj & Ahti Laitinen, Oikeussosiologia (Helsinki: WSOY, 1983), s 117122. 6 Emile Durkheim, Sosiologian metodisnnt (Helsinki: Tammi, 1982/1895) 7 Pekka Sulkunen, Johdatus sosiologiaan (Helsinki: WSOY, 1987)
4

19

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

toisaalta epvirallisiin normeihin, jotka elvt sopimuksina ja tapoina ilman lain muodollista statusta.8 Yksi modernisaation piirre kaikkialla on ollut lainsdnnn ja sen virallisen valvonnan merkityksen jatkuva kasvu ja laajeneminen. Normien noudattamista valvovassa sosiaalisessa kontrollissa on kyse niist toimista, joilla yhteiskunnassa koetetaan varmistaa ihmisten norminmukainen ja ennustettava toiminta ja suunnataan hoitoa, valvontaa ja pakotteita niit vastaan, jotka eivt noudata yhteiskunnan toimintasntj. Kontrolli ksitt mm. sosialisaation, sisistmisen, opetuksen, vertaisryhmpaineen ja yleisen mielipiteen sek tietysti pakkokeinot ja rangaistukset. Sosiaalisen kontrollin ksitett on sosiologiassa kytetty sek makro- ja mikro- ett vlitason ilmiiden analysoinnissa. Kontrolliin sisltyy aina valtaa ja vallankytt, ja kontrolli on yhteydess yhteiskuntaryhmien vlisiin voimasuhteisiin. Viranomaisten, kuten poliisin, tuomioistuinlaitoksen ja vaikkapa verottajan harjoittaman virallisen sosiaalisen kontrollin ohella monet toimijat ja yhteist harjoittavat yhteiskunnassa epvirallista sosiaalista kontrollia. Viralliskontrollin pohjana ovat tavallisesti lain snnkset, mutta erilaisilla viranomaisten epvirallisilla toimintakytnnill ja toimintakulttuureilla on oma vaikutuksensa viralliskontrollin toteutumiseen. Toisaalta ep- tai puolivirallista kontrollia harjoittavilla organisaatioilla, kuten vakuutusyhtiill, pankeilla, luottotietorekistereill jne. on omia toimintasntjn ja toimintapolitiikkojaan, joiden suhde lain mryksiin, kuten esimerkiksi perusoikeussnnksiin ja tietosuojaan VIRALLISET JA EPVIRALLISET NORMIT voi vaihdella.9
Viralliset normit
Tarkasti mritelty, lainstjn tahto Julkilausuttu, usein kirjallinen Jsentyneit, tarkasti mriteltyj Selkesti mritelty, erityinen ryhm tai koneisto Mritelty henkilpiiri ja tilanteet

Epviralliset normit Normin lhde Normin ilmaisu Pakotteet Normin valvoja

Ei selkesti mritelty, yhteis itse Julkilausumaton, ei kirjallinen Jsentymttmi, ei tarkasti mriteltyj Ei selkesti mritelty, yhteis itse Ei selkesti mritelty, ket koskee ja miss tilanteissa

Normin ala

Kuvio 1. Viralliset ja epviralliset normit

8 9

Erik Allardt, Sosiologia I (4. painos, Helsinki: WSOY, 1983), s 5860.) Jani Erola, Tys roisto! Luottotietotoiminnan sosiaaliset ja oikeuttamisen ongelmat Suomessa, STAKES raportteja 218, Helsinki (1997)

20

II
Max Weberin mukaan virallisten normien eli oikeusnormien trkein tunnusmerkki on, ett niiden noudattamista valvoo thn tehtvn valikoitunut, erityinen ihmisjoukko tai koneisto poliisi, tuomioistuinlaitos, hallintoviranomaiset joka muodostaa modernin valtiovallan ytimen. Tll koneistolla on yleisesti hyvksytty, legitiimi oikeus ja velvollisuus kytt tarvittaessa pakkoa ja vkivaltaa norminrikkojia vastaan. Tt kutsutaan oikeuspakoksi.10 Oikeuden legitiimiys ei merkitse, ett kaikki ihmiset todella noudattaisivat poikkeuksetta oikeusnormeja. Pinvastoin, normien rikkomiset ovat yleisi, eik edes itse normeista ja normirajoista vlttmtt vallitse yksimielisyytt. Anthony Giddens11 vitt, ett normit ja toimintasnnt ovat yhteiskunnissa jatkuvien kiistojen kohteina: ihmiset kyvt alituista kamppailua siit, mink sntjen mukaan toimintaa olisi kustakin hetkest tai tilanteesta jatkettava eteenpin. Onkin trke oivaltaa, ett lainsdnnn virallisnormien ohella yhteiskunnissa el monenlaisia virallisnormien kanssa kilpailevia normeja ja normistoja. Nit voi sislty esimerkiksi perinteisiin ja sovinnaistapoihin, uskonnollisten ja etnisten ryhmien omiin snnstihin, erilaisiin alakulttuureihin, liike-elmn epvirallisiin toimintatapoihin, organisaatioiden sisisiin kulttuureihin jne. Monesti tllaiset epviralliset normit saattavat tuntua ihmisist yht legitiimeilt ja pakottavilta kuin virallisnormitkin niiden noudattamista vain ei ole valvomassa sellaisia organisaatioita kuin virallisnormien. Weberin12 mukaan epviralliset normit osoittautuvat usein ristiriitatilanteissa vahvemmiksi kuin virallisnormit varsinkin jos kyse on suurista taloudellisista eduista. Toisaalta Weber ajattelee, ett lainrikkojakin kyll ottaa lain sit rikkoessaan huomioon. Nin lainrikkoja saattaa esimerkiksi arvioida rationaalisesti kiinnijmisriski ja mahdollista rangaistusta suhteessa rikoksella saavutettavaan etuun. Tavallista on liitt normien rikkominen ja niiden noudattamatta jttminen sosiaalisen poikkeavuuden ksitteeseen. Poikkeavuudella tarkoitetaan sosiologiassa mm. alkoholismia, mielisairautta, rikollisuutta, seksuaalisten vhemmistjen kyttytymismuotoja ja joskus jopa vain eptavallisia elmntapoja (esim Sulkunen 1987). Ksitteen poikkeavuus on jo mritelmn mukaan sidoksissa normiin: se on kyttytymist, joka poikkeaa normeista tai niiden mrittelemst normaalista. Monet kausaaliset teoriat hakevat poikkeavan kyttytymisen selityst yksiliden ominaisuuksista, taustatekijist ja patologioista. Toiset teoriat taas kiinnittvt huomionsa sosialisaation puutteisiin ja
Max Weber, Rechtssoziologie (Neuwied: Herman Luchterhand Verlag, 1960), s 310316. 11 Anthony Giddens, Yhteiskuntateorian keskeisi ongelmia: Toiminnan, rakenteen ja ristiriidan ksitteet yhteiskunta-analyysissa (Helsinki: Otava, 1984), s 111116. 12 Weber, Rechtssoziologie, supra nota 10, s 311316.
10

21

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

vittvt niiden olevan syyn siihen, etteivt kaikki yksilt ole omaksuneet ja sisistneet riittvn selvsti vallitsevia normeja. Valtakulttuurin nkkulmasta useat alakulttuurit saattavat sisns olla poikkeavia, ja tuollaisen alakulttuurin normien noudattaminen aiheuttaa suoraan poikkeavaa ja jopa rikollista kyttytymist.13 Poikkeavuuden ksitett voidaan pit arvosidonnaisena ja ideologisena, sill se edellytt, ett normeista ja normaalista vallitsisi yhteiskunnassa yksimielisyys ja ett ne olisivat yksiselitteisesti mriteltviss. Todellisuudessa tm edellytys tyttyy vain harvoin, ja siksi voidaankin sanoa, ett poikkeavuus on aina sosiaalisesti tuotettu eli konstruoitu ilmi, johon liittyy vallankytt. Mainitunlaisilla poikkeavuusteorioilla on oma osansa tss poikkeavuuden sosiaalisessa tuottamisessa ja poikkeaviksi leimattuihin ryhmiin kohdistuvassa vallankytss ja kontrollissa. Rikollisuuden ymmrtminen yhteiskunnallisena ilmin edellyttkin, ettei tarkastelua kohdenneta pelkstn rikollisena pidettyyn tekoon ja rikoksentekijn. Yht trke on ottaa huomioon se, mit tekoja yhteiskunnassa on mritelty rikoksiksi, millaisia mrittelyprosessit ovat sek kenell tai mill ryhmill on valtaa luoda ja yllpit nit mrittelyj. Rikoksen ksite on erottamattomasti sidoksissa normin ksitteeseen. Samoin se on sidoksissa sosiaalisen kontrollin ksitteeseen, ja niinp rikollisuuden tutkimus vaatii huomion kiinnittmist yhteiskunnan kontrollijrjestelmiin ja niiden toimintaan siihen, millaisia tekoja ksitelln rikoksina, millaisia taas esimerkiksi sairauksina tai joinakin muina poikkeavuuksina, sek siihen, miten rikoksiksi mriteltyj sosiaalisia konflikteja ksitelln ja ratkaistaan. Trke on tarkastella, miten rikoksentekijit ja heidn uhrejaan yhteiskunnassa kohdellaan.

Oikeus ja moraali
Rikoksia pohdittaessa her tietenkin kysymys, eik sitten ole sellaisia tekoja, jotka sotivat niin syvsti ihmisluontoa ja sosiaalisen elmn perusteita vastaan, ett ne olisi kriminalisoitu kaikissa yhteiskunnissa. Tllaista ns luonnollisen rikoksen ksitett yrittivt mritell jo 1500-luvun luonnonoikeusteoreetikot ja samoin esimerkiksi 1800-luvun tunnettu italialainen kriminologi Raffaele Garofalo, joka mritteli rikokseksi teon, joka osoitti myttunnon ja rehellisyyden puutetta.14 Nm yritykset eivt ole saaneet tukea sen enemp oikeMatti Laine, Johdatus kriminologiaan ja poikkeavuuden sosiologiaan (Helsinki: Tietosanoma, 1991), s 1523, 6774. 14 Ian Taylor, Paul Walton & Jock Young, The New Criminology: For a Social Theory of Deviance (London: Routledge & Kegan Paul, 1973); Inkeri Anttila & Patrick Trnudd, Kriminologia ja kriminaalipolitiikka. (Helsinki: WSOY, 1983), s 1617.
13

22

II
ushistorian ja oikeussosiologian tutkimuksesta kuin kulttuuri- ja sosiaaliantropologiastakaan.15 Suomalaisen sosiaaliantropologin Edvard Westermarckin tutkimukset osoittivat moraali- ja oikeusksitysten olevan voimakkaasti relatiivisia eli vaihtelevan yhteiskunnasta ja aikakaudesta toiseen.16 Onkin niin, ett kaikkein voimakkaimminkin paheksutut teot ovat tai ovat olleet joissakin olosuhteissa sek sallittuja ett kunnioitettuja. Esimerkiksi sukurutsa on ollut varsin laajasti kielletty, mutta Egyptin faaraoiden avioliitot solmittiin sisaren ja veljen kesken. Toisen ihmisen surmaaminen murha tai tappo on niin ikn laajasti kielletty, mutta sodassa hyvksytty. Niskuroivia orjiaan tai palvelijoitaan surmannut isnt on monissa kulttuureissa nauttinut yleist kunnioitusta. Sittemmin kriminalisoitu toisen surmaaminen kaksintaistelussa oli niin ikn viel sata vuotta sitten monissa Euroopan maissa yleisesti hyvksytty.17 Verikosto on ollut ja on yh joihinkin oikeusjrjestelmiin kuuluva instituuti,18 ja kuolemantuomiossa toisen surmaamisen oikeus on siirretty suvulta tai perheelt hallitsijalle tai valtiolle. Lhinn varkaus nyttisi olevan rikos, jota on paheksuttu lhes aina ja kaikkialla, mutta ei sitkn tysin poikkeuksetta. Jos ei ole lydettviss sellaisia tekoja, jotka olisi yleisesti, aina ja kaikkialla kriminalisoitu, tytyy kysy, mitk sosiaaliset tekijt stelevt kriminalisointeja. Mist aiheutuu, ett jotkin teot mrtn rangaistaviksi, toisia ei? Ongelma on monimutkainen, eivtk tutkijat ole siit yht mielt. Jonkin verran yksinkertaistaen voi sanoa, ett ns. konsensusteoriat hakevat kriminalisointien taustalta yhteiskunnan arvoja, uskontoa, pyh, moraalia ja muita yhteisi tuntemistapoja.19 Ns konfliktiteorian kannattajat taas painottavat yhteiskunnan valtasuhteita ja vahvojen ryhmien intressej sek valtion valtapyrkimyksi yhteiskunnassa kriminalisointien selityksin.20 Konsensusteoreetikoihin voidaan lukea funktionalistit, kuten Durkheim ja Parsons. He selittvt tosin tekojen rangaistavuuden mrittely yhteiskunnan toimintaperiaatteilla, Durkheim (1990) tynjaolla ja Parsons (1980) yhteiskunnan integraation vlttmttmyyksill. Durkheimin ajatuksena on,
Emile Durkheim, Sosiaalisesta tynjaosta (Helsinki: Gaudeamus, 1893/1990), s 146158. 16 Edvard Westermarck, Moralens uppkomst och utveckling (Helsingfors: Sderstrm, 1916). 17 Esimerkiksi kuuluisan saksalaisen sosiologin Max Weberin, joka sittemmin tutki syvllisesti oikeussosiologiaa, kerrotaan osallistuneen 1880-luvulla paitsi ajan opiskelijaelmlle tyypilliseen runsaaseen oluenjuontiin mys kaksintaisteluun. 18 Martti Grnfors, Blood Feuding among Finnish Gypsies (Helsingin yliopiston sosiologian laitoksen tutkimuksia 213, 1977). 19 Timo Kyntj & Ahti Laitinen, Oikeussosiologia (Helsinki: WSOY, 1983), s 117133. 20 Ibid, s 133167.
15

23

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

ett mekaanisen solidaarisuuden yhteiskunnissa, joissa tynjako on vhist, yhteiskunnan jsenten yhteenkuuluvuus perustuu heidn samankaltaisuudelleen. Niinp poikkeavuuksia ei siedet, ja niit kontrolloiva repressiivinen eli alistava ja rankaiseva oikeus jolla Durkheim tarkoittaa ensi sijassa rikosoikeutta on keskeinen oikeuden muoto. Sen sijaan modernin tynjakoyhteiskunnan perustana on ihmisten erilaisuus ja heidn vlisens runsas sosiaalinen vaihto. Nist edellytyksist kehittyy yhteiskunnan orgaaninen solidaarisuus, jonka keskeinen oikeuden muoto on restitutiivinen eli ennallistava oikeus, jolla Durkheim tarkoittaa ensi sijassa siviili- ja sopimusoikeutta. Trke on ihmisten vlisten siviilioikeudellisten sopimusten sntely, ei poikkeavuuksien kontrolli. Rikosoikeus ei toki lakkaa olemasta modernissa yhteiskunnassa, mutta se menett keskeisen asemansa.21 Vaikka oikeusjrjestelmn luonne tll tavoin liittyisikin yhteiskunnan tynjaon kehitykseen, tll ei ole viel ratkaistu kysymyst, miksi jotkut teot yhteiskunnassa ovat voimakkaasti paheksuttuja, toiset eivt. Niinp Durkheim ei voi vltt uskonnon ja moraalisten tunteiden merkityksen pohtimista tss yhteydess. Nin hn lopulta asettaa yhteiskunnan yhteiset arvot ja tunteet oikeuden lhtkohdaksi ja olemukseksi. Varmasti onkin olemassa oikeusnormeja, joiden juuret ovat uskonnossa ja pyhn tunteissa. Mutta epilemtt on mys normeja, joiden nimenomaisena tarkoituksena on joidenkin yhteiskunnallisten arvojen ja etujen suojeleminen tai moraaliksitysten vahvistaminen ja ohjaaminen. Oikeusnormit ja siin ohessa rikosoikeudelliset normit eivt pelkstn heijastele yhteiskunnassa vallitsevia moraaliksityksi, vaan oikeusnormein koetetaan usein muuttaa yhteiskuntaa ja vaikuttaa ihmisten ksityksiin hyvst ja oikeasta.22 Norjalainen Vilhelm Aubert onkin thdentnyt, ett oikeudella on paitsi silyttv, legitimoiva ja ideologinen rooli yhteiskunnassa mys yhteiskuntaa muuttavia vaikutuksia.23 Onkin niin, ettei oikeutta voi ymmrt ottamatta huomioon yhteiskunnallisia valta- ja voimasuhteita. Kuitenkin voi arvioida, ettei yhteiskunnassa yleisesti hyvksyttyjen moraalisntjen ja oikeusnormien vlill voi vallita kovinkaan pitk aikaa jyrkk ja periaatteellista ristiriitaa ilman, ett oikeuden legitiimiys eli oikeusjrjestelmn kansalaisten keskuudessa nauttima arvonanto ja hyvksyttvyys tst krsisi.24
21

Ibid, 154161; Durkheim, Sosiaalisesta tynjaosta, supra nota 15; Talcorr Parsons, Law and Social Control William Evan (toim), The Sociology of Law: A Socialstructural Perspective (New York: Free Press, 1980). 22 Kyntj & Laitinen, Oikeussosiologia, supra nota 19, s 189201. 23 Vilhelm Aubert, Rettens sosiale funksjon (Oslo: Universitetsforlaget, 1976), s 29 30, 301318. 24 Ks Adam Podgorecki, Law and Society (London: Routledge & Kegan Paul, 1974), s 190205.

24

II
On trke huomata, ett oikeusnormit poikkeavat luonteeltaan moraalisnnist ja ett niden erilaisten normistojen vlill voi tuskin koskaan olla tytt yksi yhteen vastaavuutta. Varsinkin modernilla oikeudella on sellaisia systeemisi ominaisuuksia, jotka edellyttvt oikeuden melko pitklle menev itsenistymist moraalisnnist.25 Oikeus ilmaisee ksityksi siit, miten asioiden pitisi olla, ei ksityksi siit, miten asiat tosiasiallisesti ovat. Niinp oikeus mrittelee ideaalista, normatiivisen pitmisen maailmaa, jonka yhteys niin yhteiskunnalliseen olemiseen kuin moraaliinkin on vlittynyt ja monimutkainen.26 Ennen kaikkea oikeusnormit kuitenkin ilmaisevat yhteiskunnan vahvojen ryhmien tai vallanpitjien ksityksi asioista, ja siksi ne saattavat poiketa voimakkaastikin muiden ryhmien tai alakulttuurien moraalinormeista demokraattisen ptksentekojrjestelmn tosin voi odottaa vhentvn tmntyyppisi pulmia. Lisksi oikeusnormit sisltvt lukuisia erilaisia historiallisia kerrostumia, joten ne saattavat kertoa menneiden aikojen moraaliksityksist. Tllaisissa tapauksissa saatetaan puhua lainsdnnn vanhentuneisuudesta, ja vanhentuneesta normista saattaa tulla desuetudo, normi jota ei sovelleta kytntn.

Kriminologian kysymyksenasetteluista
Rikollisuutta on ksitelty kriminologiassa ja sosiologiassa useista eri nkkulmista ja vastauksia on haettu hyvin eritasoisiin kysymyksiin. Yksi tutkimuksen peruskysymys koskee rikosksitett. Legaalisen rikosmritelmn mukaan rikos on laissa rangaistavaksi mrtty teko. Sosiologit ovat usein halunneet kytt rikosksitett tt laajemmassa merkityksess, jolloin se tarkoittaisi mys muita kuin lain paheksumia norminrikkomuksia. Legaalisesta poikkeavaa sosiologista rikosksitett on tutkimuksen nkkulmasta perusteltu tarpeella tehd kansainvlisi vertailuja, joiden ongelmana on, ett lainsdnt eri maissa vaihtelee. Toisaalta rikosksitett on haluttu soveltaa esimoderneihin yhteisihin, joiden lainsdnt on kehittymtnt tai kirjoitettu laki puuttuu. Moderneista yhteiskunnista puhuttaessa ksitteen laajennukset ovat ongelmallisia, ja monesti onkin jrkev pit kiinni legaalisesta mritelmst.27 Tm ei est toteamasta,
Kaarlo Tuori, Oikeuden rationaalisuus. Max Weber ja Jrgen Habermas oikeuskehityksen tulkitsijoina (Helsingin yliopiston julkisoikeuden laitoksen julkaisuja, 1988). 26 Lars Eriksson, Kritik, moral, rtt: Artiklar och diskussionsinlgg (Helsingin yliopiston julkisoikeuden laitoksen julkaisuja, 1992), s 150162; Ingeborg Maus, The differentiation between law and morality as a limitation of law Aulis Aarnio & Kaarlo Tuori (toim), Law, Morality and Discursive rationality (Helsingin yliopiston julkisoikeuden laitoksen julkaisuja, 1989). 27 Anttila & Trnudd, Kriminologia ja kriminaalipolitiikka, supra nota 14, s 1518.
25

25

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

ett esimoderneissa yhteisiss on tiettyj tekoja ja kyttytymismuotoja paheksuttu niin voimakkaasti, ett voidaan puhua rikoksista ja rikoskontrollista. Rikosksitett konkreettisempi ongelma koskee sit, mit tutkijat oikeastaan tarkoittavat puhuessaan rikoksista ja rikollisuudesta. Rikoksia koskevat kytettviss olevat tiedot nimittin koskevat pasiassa vain sit kokonaisrikollisuuden osaa, joka on tullut ilmi ja poliisin tietoon. Tmn ilmirikollisuuden ohella tiedetn esiintyvn piilorikollisuutta eli rikoksia, jotka eivt tule ilmi tai joita ei kyet selvittmn niin, ett niiden tekijt tulisivat tietoon ja joutuisivat vastuuseen teoistaan. Osan piilorikollisuutta tiedetn olevan vakavaa, esimerkiksi jrjestytynytt tai taloudellista rikollisuutta. Tst vyyhdest avautuu pulmia moneen suuntaan. Yhtlt ilmirikollisuutta koskevat rikollisuustilastot kuvaavat rikollisuutta puutteellisesti siin mieless, ett ne ovat perustaltaan pikemmin poliisin tytilastoja kuin varsinaisia rikostilastoja. Toisaalta tiedetn, ettei rikosten piiloon jminen ole sattumanvaraista, vaan se noudattelee tiettyj sosiaalisia snnnmukaisuuksia. Todennkisimmin rikos tulee ilmi, jos se on nkyv ja julkinen, jos se on suhteellisen helppo selvitt ja jos sill on selke uhri, joka ei koe olevansa osallinen rikostapahtumassa. Mm henkirikokset, trket pahoinpitelyt ja yksityisiin kansalaisiin kohdistuneet omaisuusrikokset tulevat nill perusteilla suurella todennkisyydell ilmi. Jos taas uhria syyllistetn tavalla tai toisella, ilmitulon todennkisyys laskee tll on perusteltu arvioita, ett piilorikollisuuden osuus on korkea mm. raiskauksissa ja perhevkivallassa. Ihmisten ilmoitusaktiivisuuteen vaikuttavat monet muutkin asiat, kuten se uskotaanko poliisin kykenevn selvittmn asioita tai onko vakuutuskorvauksen ehtona, ett rikosilmoitus on tehty. Osassa rikoksia kuten vaikkapa verorikoksissa tai ylinopeuksissa taas selkesti mritelty uhria ei ole, ja niiden ilmituloon vaikuttavat ennen kaikkea valvovien viranomaisten aktiivisuus ja valppaus. Tmnkaltaiset taustatekijt aiheuttavat sit, ett rikostilastoissa painottuvat teot, joihin syyllistyvt ennen kaikkea alimpiin sosiaaliryhmiin kuuluvat tekijt ja usein uhritkin esimerkiksi monimutkaisten talous- ja organisaatiorikosten jdess vhlle huomiolle.28 Toisaalta kriminologisessa tutkimuksessa on kehitetty menetelmi kuten tekijhaastattelut, uhritutkimukset, vertailutilastojen analyysit ja vertaisryhmarvioinnit joilla on mahdollista saada tietoa mys piilorikollisuudesta. Perusjaottelu, joka on syyt pit mieless, koskee sit, minktasoisia kysymyksi rikollisuudesta esitetn. Yksi kriminologisia teorioita toisistaan erottava piirre on, ett ne vastaavat eri kysymyksiin. Kriminologisten tutkimusten rikollisuudesta esittmt kysymykset voidaan karkeasti tasotella seuraavasti:
28

Ahti Laitinen & Kauko Aromaa, Nkkulmia rikollisuuteen (Tampere: Hanki ja j, 1993), s 3846.

26

II
1. Yhteiskunnan perusteita koskevat kysymykset, jotka koettavat mritell rikoksen ja rikollisuuden merkityst ja paikkaa sosiaalisen elmn kokonaisuudessa: miksi yhteiskunnassa yleens esiintyy rikollisuutta, normeja, norminrikkomuksia ja kriminalisointeja? 2. Eri yhteiskuntia (yhteisj, alueita, kaupunkeja jne.) vertailevat kysymykset: miksi toisissa yhteiskunnissa esiintyy enemmn rikollisuutta kuin toisissa, miksi toiset yhteiskunnat mrittelevt rikoksiksi eri tekoja kuin toiset, miksi rangaistusten ankaruus vaihtelee yhteiskunnasta toiseen jne? 3. Rikoksentekijiksi valikoituvia yksilit koskevat kysymykset: millaiset yksilt tekevt rikoksia, voidaanko yksiliden biologisista, psyykkisist tai sosiaalisista taustoista tunnistaa riskitekijit, jotka ennakoivat yksiln ajautumista rikoksen tekemiseen ja rikolliselle uralle? Tai onko rikoksista kiinnijneill ja tuomituilla joitakin ominaisuuksia tai piirteit, jotka erottavat heit kiinnijmttmst normaalipopulaatiosta? 4. Rikoksen uhreiksi valikoituvia yksilit koskevat kysymykset: noudatteleeko uhriksi joutuminen joitakin tunnistettavia snnnmukaisuuksia, miksi joillakin ihmisill on toisia suurempi uhriksi joutumisen riski? 5. Rikoksentekotilanteita koskevat kysymykset: millaiset tilanteet ovat otollisia rikoksenteolle tai houkuttelevat rikolliseen valintaan?29 Voi sanoa, ett esimerkiksi funktionalistiset teoriat vastaavat lhinn kysymykseen, miksi yhteiskunnissa yleens esiintyy rikollisuutta. Nm teoriat seuraavat Durkheimin pttely, jonka mukaan sen, ett rikollisuutta esiintyy kaikissa tunnetuissa yhteiskunnissa, tytyy selitty siit, ett rikollisuus tytt joitakin trkeit sosiaalisia funktioita yhteiskunnassa. Normien rikkominen yleens ja rikollisuus erityisesti eivt olisi tll tavoin universaaleja ilmiit, elleivt ne olisi jokaiseen yhteiskuntaan vlttmtt kuuluvia piirteit. Normien luonteeseen kuuluu, ett niiden rajoja pit koetella. Normit edellyttvt normirikkomuksia, jotta yhteiskunnassa pstn selville normien sisllst ja normirajoista. Rikollisuuden vitetn olevan jopa hydyllist yhteiskunnalle. Sen hydyllisyys kytkeytyy kahteen asiaan. Normien rikkominen voi tuottaa sosiaalisia innovaatioita, ja toisaalta poikkeavuudella ja rikollisuudella tai paremminkin rikollisuuden vastaisella taistelulla ja siihen kohdistetulla kontrollilla on yhteiskuntaa kiinteyttvi vaikutuksia. Nist syist rikollisuuden ja muun poikkeavuuden tydellinen hvittminen yhteiskunnasta on eprealistinen ja mahdoton pmr, jota ei pid asettaakaan tavoitteeksi. Sen si29

Vrt Antti Eskola, Sosiologian tutkimusmenetelmt I (4. uudistettu painos, Helsinki: WSOY, 1973), s 6365; Laine, Johdatus kriminologiaan, supra nota 13, s 3638.

27

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

jaan jokaisessa yhteiskunnassa pitisi lyt sellainen rikollisuuden ja muiden poikkeavuuksien normaali tai optimaalinen taso, jolla yhtlt normirajat olisivat riittvn selkeit ja toisaalta kontrolli ei aiheuttaisi tarpeettomia yhteiskunnallisia kustannuksia esimerkiksi poliisivaltion tai kohtuuttoman ankarien rangaistusten muodossa. Normien rikkominen ja rikollisuus ovat normaaleja sosiaalisia ilmiit eivtk yhteiskunnallisia sairaustiloja eli patologisia ilmiit.30 Tss katsannossa on vitetty rikoksista tuomittujen olevan jonkinlaisia yhteiskunnan sijaiskrsijit, joita olisi kohdeltava humaanisti ja ihmisoikeusperiaatteita kunnioittaen ajatus, johon kiteytyy trke oikeusvaltiollinen nkkulma mutta jota ei silti pitisi kytt puhdistamaan rikoksentekij moraalisesta vastuustaan.
RIKOLLISUUS PATOLOGISENA ILMIN: ANOMIA (normirajat epselvi)

NORMAALI TAI OPTIMAALINEN RIKOLLISUUS YHTEISKUNNASSA

RIKOLLISUUDEN VLTTMTTMYYS * selkiytt normirajoja * on universaali ilmi RIKOLLISUUDEN HYDYLLISYYS * johtaa innovaatioihin * rikoskontrolli edist sosiaalista integraatiota

RIKOLLISUUS PATOLOGISENA ILMIN: PAKKOTILA (esim. poliisivaltio)

Kuvio 2. Funktionalistinen ksitys rikollisuuden vlttmttmyydest ja hydyllisyydest Kuvatunlainen funktionalistinen pttely ei selit sit, miksi rikollisuuden mr ja laatu vaihtelevat yhteiskunnasta toiseen. Esimerkiksi anomiateoriaa voi kytt sen selvittmiseen, miksi toisissa yhteiskunnissa tai toisina aikoina esiintyy enemmn rikollisuutta kuin toisina.31 Chicagon koulukunnan tyyppisest kaupunkiekologiasta voi olla apua sen selvittmisess, miksi joissakin kaupunginosissa esiintyy erityisen paljon rikollisuutta. Oikeusvertailut saatKs Klaus Mkel, Straffrttssystemets samhlleliga uppgifter (1973); Anttila & Trnudd, Kriminologia ja kriminaalipolitiikka, supra nota 14; Timo Kyntj, Rikollisuus ja rangaistusjrjestelm Keijo Koskinen (toim), Sosiologisia karttalehti (Tampere: Vastapaino, 1998). 31 Laine, Johdatus kriminologiaan, supra nota 13, s 5661.
30

28

II
tavat antaa aineksia teorianmuodostukseen siit, millaisia rikosoikeuden ja rikollisuuskontrollin muotoja erilaiset yhteiskuntarakenteet tuottavat. Heikki Ylikankaan tutkimukset esimerkiksi viittaavat siihen, ett korkea vkivaltarikollisuus ja kova kontrolli ankarine rangaistuksineen ovat yhteydess krkeviin yhteiskunnallisiin ristiriitoihin.32 Toisaalta eri maiden erilaisia rikollisuuden tasoja voidaan selitt hyvinvointieroilla: suhteellisen vhinen yhteiskunnallinen eriarvoisuus esimerkiksi Suomessa ja muissa pohjoismaissa on yhteydess kansainvlisesti verrattuna vhiseen rikollisuuteen, ja kunnollinen sosiaalipolitiikka on parasta kriminaalipolitiikkaa.33 Mutta mainitut teoriasuuntaukset eivt anna kovin hyvi vastauksia siihen, millaiset yksilt tekevt rikoksia ja valikoituvat rikolliselle elmnuralle. Toisaalta yksiliden ominaisuuksiin keskittyvt kriminaalibiologiset ja kriminaalipsykologiset teooriat tai rikoksentekijiden sosiaalisiin taustoihin keskittyvt sosiologiset teooriat saattavat tuottaa sinns kiinnostavia tietoja rikoksista kiinnijneiden yksiliden taustatekijist, mutta ne eivt tuo valaistusta kysymyksiin siit, miksi rikollisuus eri yhteiskunnissa on erilaista tai miksi yhteiskunnassa on kriminalisoitu joitakin tekoja mutta ei toisia. Ne eivt liioin vastaa kovin hyvin siihen, miten kontrollikoneisto valikoi ja poimii kiinnijneiksi rikollisiksi helposti jollakin tavoin erottuvia ja poikkeavia yksilit kuten alkoholi- tai huumeongelmaisia, heikosti koulutettuja, etnisesti erottuvia jne samalla, kun ihmisten valtaosa j piilorikollisuustutkimusten mukaan vain suhteellisen harvoin kiinni omista lainrikkomisistaan. Tmntapaisiin kysymyksiin vastaaminen edellytt kontrollijrjestelmn toimintatapojen tutkimista. Kaiken kaikkiaan yksiliden ominaisuuksilla ja patologioilla voidaan selitt rikollisuusilmin kokonaisuudesta vain suhteellisen kapea osa.34 Rikoksentekotilanteita koskevat kysymykset ovat parin viimeisen vuosikymmenen aikana saavuttaneet lisntyv huomiota. Niiden ajatuksena on, ett rikoksen todennkisyys kasvaa, kun halukas tekij ja otollinen kohde kohtaavat valvonnan ulottumattomissa. Tllin juuri tilanteeseen liittyvt tekijt pikemmin kuin rikoksentekijn sosiaalinen tausta tai hnen biologiset tai psyykkiset ominaisuutensa joko edistvt tai ehkisevt ihmisten tekemi rikollisia valintoja. Periaatteessa kuka tahansa kykenee tekemn rikoksen, jos tilanne on otollinen tilaisuus tekee varkaan. Ns rutiiniaktiviteettiteoria selitt tlt pohjalta mm. uhriksi joutumisriskej analysoimalla ihmisten usein toistuvia toimintoja ja liikkumista erilaisissa ympristiss sek arvioiHeikki Ylikangas, Puukkojunkkareitten esiinmarssi: Vkivaltarikollisuus EtelPohjanmaalla 17901825 (Keuruu: Otava, 1976). 33 Esim Laine, Johdatus kriminologiaan, supra nota 13, s 121123. 34 Taylor, Walton & Young, The New Criminology, supra nota 14.
32

29

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

malla nihin rutiinitoimintoihin liittyvi rikoksen kohteeksi joutumisriskej.35 Toisaalta tlt pohjalta on kehitelty rikoksentorjuntamenetelmi, joiden perusideana on erilaisia toimintaympristihin liittyvi tilannetekijit muuttamalla vaikeuttaa rikoksen tekemist ja ottaa tekijlt pois rikoksen tuottama hyty. Esimerkiksi parkkipaikkojen valaistuksella vaikeutetaan ajoneuvoihin kohdistuvia rikoksia ja vaikkapa rystettyjen rahojen sekaan sijoitetulla vripanoksella estetn rystj hytymst rikoksestaan. Tmntyyppisill rikosten tilannetorjunnan menetelmill on keskeinen sija ns. arkirikollisuuden ennaltaehkisyss mm. Lipposen hallituksen vuonna 1999 hyvksymss kansallisessa rikoksentorjuntaohjelmassa.36 Rikos ja rikollisuus ovat monimutkaisia sosiaalisia ilmiit, eik niiden tieteellisess tarkastelussa ole syyt lukkiutua ns. yhden tekijn selityksiin - olipa tuo yksi tekij sitten biologinen, psykologinen tai sosiaalinen. Viime vuosikymmenin onkin voittanut alaa ajatus, ett rikollisuuden ymmrtmiseksi on analysoitava monien, keskenn eritasoisten tekijiden vuorovaikutussuhteita.

Rikollisuus sosiaalisena ongelmana

Funktionalistinen vittm, ett rikollisuus on normaali sosiaalinen ilmi, voi kuulostaa oudolta. Ksittvthn useimmat ihmiset rikokset ja rikollisuuden poikkeaviksi, epnormaaleiksi ja jopa iljettviksi ja vastenmielisiksi ilmiiksi. Kun ajatellaan, miten paljon voimavaroja eri yhteiskunnissa kytetn rikosten ja muiden poikkeavuuksien ehkisyyn ja kontrolliin ja miten paljon kustannuksia ne aiheuttavat sek poikkeaville ja heist krsimn joutuville ett koko yhteiskunnalle, ei voi vltty ajatukselta, ett kyse on sosiaalisista ongelmista eik normaaleista ilmiist. Kieltmtt rikollisuutta ksitellnkin useimmiten sosiaalisena ongelmana niin mys sosiologian oppikirjoissa.37 On kuitenkin huomattava, ett sosiaalisten ongelmien mrittely on prosessi, jossa yhteiskunnallisilla ristiriidoilla sek valta- ja voimasuhteilla on oleellinen merkitys. Monet tutkijat korostavat viel erikseen kontrollijrjestelmien aktiivista roolia sek poikkeavuuden mrittelyss ett tiettyjen yksiliden valikoinnissa poikkeaviksi. RikollisuuMarkku Heiskanen, Vkivalta, pelko, turvattomuus. Surveytutkimusten nkkulmia suomalaisten turvallisuuteen (Helsinki: Tilastokeskus, Tutkimuksia 236, 2002). 36 Ronald Clarke (ed), Situational Crime Prevention Successful Case Studies (2nd edn, New York: Harrow & Heston, 1997); Turvallisuustalkoot. Kansallinen rikoksentorjuntaohjelma (Helsinki: Oikeusministeri, yleisen osaston julkaisuja, 1999). 37 Pekka Sulkunen, Johdatus sosiologiaan (Helsinki: WSOY, 1987).
35

30

II
den tunnistaminen tss mieless sosiaaliseksi konstruktioksi ei merkitse missn nimess sen aiheuttamien krsimysten, kustannusten ja vahinkojen vhttely. On kuitenkin trke todeta rikollisuuden ja muun poikkeavuuden mrittelyjen suhteellisuus, koska sill voi olla vaikutusta poliittisiin kannanottoihin, jotka koskevat sit, miten poikkeavuuksia vastaan pitisi taistella ja miten poikkeavia pitisi kohdella ja rangaista. Se rationaalinen kriminaalipolitiikka, jota meill on harjoitettu 1960-luvulta lhtien, tunnustaa selkesti, ett poikkeavia pitisi kohdella humaanisti. Paitsi oikeudenmukaisuutta tavoitteena on ollut rikollisiin kohdistetun piinan tason alentaminen ja rikoskontrollin yhteiskunnalle aiheuttamien kustannusten vhentminen. Kytnnss kyse on ollut vankilarangaistusten vhentmisest nuorten tekemiss rikoksissa ja pieniss omaisuusrikoksissa. Vankiluku onkin pudonnut selvsti 1960-luvun tasosta, jolloin se oli meill kansainvlisesti korkea. Mys vankilaoloja ja rangaistusten tytntnpanoa on kehitetty.38 Silti niin rikollisten kuin muiden poikkeavien kohtelussa esiintyy edelleen ongelmia, ja toisaalta vankiluku on 2000-luvun alkuvuosina ollut jlleen jyrkss nousussa. Yhteiskunnan muutos kaupungistuminen, vaurauden ja tavaroiden mrn kasvu, autoistuminen, valintamyymlt, tietoliikenneyhteyksien voimakas kehitys ja siihen liittyv tapahtumisen reaaliaikaistuminen jne on lisnnyt valtavasti rikostilaisuuksia ilman, ett viranomaisvalvontaa olisi vastaavasti listty. Tilastoitujen rikosten mrt ovatkin pitkll aikavlill kasvaneet kaikissa maissa, joskaan lyhyen aikavlin muutokset eivt vlttmtt ole kovin dramaattisia. Esimerkiksi Suomessa rekisteritiin viel 1960-luvulla keskimrin noin 300 000 rikosta vuosittain, mutta 1990-luvulla noin 750 000 rikosta vuosittain. Toisaalta rikosten mrss ei ole tapahtunut merkittv lisntymist 1990-luvun alkuvuosista thn pivn, ja oikeastaan huumausainerikokset ovat olleet ainoa selvsti lisntynyt rikoslaji.39 Rikosten selvittmisprosentit ovat toisaalta laskeneet, ja viranomaiset ovat joutuneet tekemn valintoja siirtkseen voimavaroja vakavien rikosten torjuntaan ja selvittmiseen. Modernissa yhteiskunnassa joudutaan sietmn tietty mr rikollisuutta, jotteivt rikoskontrollin kustannukset kasvaisi kohtuuttomiksi. Ongelmaksi on muodostunut tai muodostumassa se, ett ns arkirikollisuuden torjunta on vaikeutunut, kun poliisin voimavaroja on jouduttu kohdentamaan vakavaan kansainvliseen ja jrjestytyneeseen rikollisuuteen. Kansalaisten turvallisuuden ja turvattomuuden tunteet taas ovat selvss yhteydess arkirikollisuuden torjunnan ja yleisen jrjestyksen yllpidon onnistumiseen.40
Vrt Klaus Mkel, Straffrttssystemets samhlleliga uppgifter (1973). Rikollisuustilanne 2000. Rikollisuus ja seuraamusjrjestelm tilastojen valossa (Helsinki: Oikeuspoliittisen tutkimuslaitoksen julkaisuja 183, 2001). 40 Ivar Aimre, The Sense of Security and the Evaluations of the Police Activities (Tallinn: Estonian National Defence and Public Service Academy, 1996).
38 39

31

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Osaltaan virallisen kontrollin ja vallankytn kasvu moderneissa yhteiskunnissa selittyy ihmisten vlisen solidaarisuuden ja epvirallisen kontrollin heikentymisest. Takana ovat suuret yhteiskunnalliset muutokset, jotka ovat ravistelleet nit yhteiskuntia viimeisten parin sadan vuoden ajan. Muuttoliike ja kaupungistuminen ovat irrottaneet ihmiset traditionaalisista yhteyksistn ja sidonnaisuuksistaan ja saaneet monet kokemaan juurettomuutta. Kaupunkimaisissa elinympristiss ihmiset jvt toisilleen tuntemattomiksi. Taloudellinen modernisaatio, hytyajattelu ja kapitalistinen voitontavoittelu ovat muuttaneet yhteiskunnallista moraalia ja heikentneet perinteisi solidaarisuuden muotoja. Jo 1887 julkaistussa teoksessaan Gemeinschaft und Gesellschaft Ferdinand Tnnies kuvasi sit, miten ihmisten suhteet toisiinsa olivat muuttuneet pinnallisiksi ja vlineellisiksi, kun lheiset yhteissuhteet korvautuivat virallisilla ja formaalisilla yhteiskuntasuhteilla.41 Modernin yhteiskunnan muodollisissa organisaatioissa yksiln arvo ei perustu siihen, mit hn on, vaan siihen miten hn suoriutuu organisaatioiden tavoitteiden mrittmist rooleistaan.42 Juurettomuutta ja etnisi konflikteja ovat viime vuosikymmenin lisnneet kansainvlinen muuttoliike ja pakolaisuus. Viimeisten kymmenen vuoden kuluessa ns. koviin arvoihin liittyvt egoismi ja vlinpitmttmyys toisista ihmisist ovat kasvaneet niin arkisessa kyttytymisess kuin yhteiskuntapolitiikassakin. Samalla ne ovat tyntneet syrjn solidaarisuusarvoja, joita ovat perinteisesti edustaneet esimerkiksi kirkot ja tyvenliike. On monia syit, miksi epvirallinen, yhteisllinen sosiaalinen kontrolli on sek vhentynyt ett menettnyt tehoaan. Tmntapaisten kehityskulkujen voi ajatella olevan kaikkialla pitkll aikavlill kasvaneiden rikoslukujen takana. Viralliskontrollin ja vallankytn lisntyminen ovat saman kehityksen kntpuoli. Sosiaalisten ongelmien mrittelyt kohdistuvat usein sellaisiin yhteiskunnan heikkoihin ryhmiin, jotka on helppo mritell sisiseksi viholliseksi. Tllaisia ryhmi saattavat olla esimerkiksi nuoret, huumeiden kyttjt, tyttmt ja etniset vhemmistt. Rikosongelmien mrittely noudattelee usein samaa logiikkaa. Varsinkin ns arkirikollisuuden ongelmat paikannetaan usein ryhmiin, joita voi pit tavalla tai toisella syrjytynein. Toisaalta rikoskontrollilla on taipumus edist kohteidensa eristmist ja syrjytymist yhteiskunnasta ja voimistaa yhteiskunnan kahtiajakautumista. Lisksi se kaventaa yleenskin yhteiskunnan jsenten vapauksia ja oikeuksia.43 Useat kriminologit toteavat, ett rikosoikeuden snnkset kohdistuvat harvoin ylimpi yhteiskuntakerFerdinand Tnnies, Community and Society (New York: Harper Torchbooks, 1963). Zygmunt Bauman, Sosiologinen ajattelu (Tampere: Vastapaino, 1997), s 91111. 43 Christie, Kohti vankileirien saaristoa, supra nota 4, 5881; Nils Christie & Kettil Bruun, Hyv vihollinen. Huumausainepolitiikka Pohjolassa (Espoo: Weilin & Gs, 1986).
41 42

32

II
rostumia ja vallanpitji vastaan. Sen sijaan laki mr rangaistaviksi yleens sellaisia tekoja ja kyttytymismuotoja, jotka ovat tyypillisi alimmille yhteiskuntakerrostumille ja/tai uhkaavat ylimpien kerrostumien etuja ja intressej. Lisksi rikosoikeudellinen kontrollijrjestelm toimii valikoivasti: alimpien kerrostumien rikokset ovat yleens nkyvi ja tapahtuvat julkisilla paikoilla, poliisi kohdentaa voimavarojaan partiointiin alimpien kerrostumien asuinalueilla, ja ne rikokset, joihin alimpiin kerrostumiin kuuluvat tapaavat syyllisty, ovat yleens suhteellisen helppoja selvitt.44 Jos esimerkiksi sinns suhteellisen vhptisist omaisuusrikoksista, ns. nakkivarkauksista sdetn ankaria rangaistuksia ja suuren luokan taloudelliset vrinkytkset tai ympristn tuhoaminen ja saastuttaminen samaan aikaan jvt lhes rankaisematta, kyse on sosiaalisiin arvoihin liittyvist tosiasioista, jotka epilemtt kertovat jotakin trke yhteiskunnasta. Kun erilaisista rikoksista kiinni joutuneiden ja rangaistujen ehdoton enemmist koostuu moderneissa yhteiskunnissa vhosaisista, tyttmist, koulutusta vaille jneist, pihdeja terveysongelmaisista sek etnisiin ja muihin vhemmistihin lukeutuvista, kyseess on trke sosiaalinen tosiasia. Kun tm joukko viel muodostaa jatkuvasti kontrollin kohteena olevan, pysyvn alaluokan, joka tuomitaan rangaistuksiin yh uudelleen ja uudelleen, kyse on selvsti sosiaalisesta ongelmasta.45 Ehk hieman krjisten voidaan sanoa, ett sosiaalisen kontrollin jrjestelmill kuten rikoskontrollilla on taipumus luoda ja valikoida uhrinsa, kontrollin kohteet. Onkin trke, ettei rikollisuutta tarkastella pelkstn patologisena ja poikkeavana kyttytymisen tai yhteiskunnan toimintahirin, kuten anomiana ja disorganisaationa. Kontrollijrjestelmn toiminta ja kehitys tytyy ottaa tarkasteltaviksi, jos mielitn suhtautua asiaan tarpeellisella vakavuudella.46

Valtiollisesta rikoskontrollista
Yksiliden ja perheiden suhteissa olivat alunperin vallitsevina lhinn restitutiiviset, ennallistavat ja korvaavat toimet - rimmisen verikosto, joka astui voimaan, kun muuta korvausta ei pidetty mahdollisena. Rangaistuksia kytettiin silloin, kun poikkeava kyttytyminen tulkittiin rikokseksi hallitsijaa tai valtiota vastaan. Pohjoismaissakin oli aiemmin tavanomaista, ett suvut
William Chambliss (toim), Crime and Legal Process (New York: McGraw-Hill, 1969); Leif Persson, Den dolda brottsligheten (Kriminalvetenskapliga institutet vid Stockholms universiteet, 1972). 45 Anttila & Trnudd, Kriminologia ja kriminaalipolitiikka, supra nota 14, 112118; Christie, Kohti vankileirien saaristoa, supra nota 4. 46 Taylor, Walton & Young, The New Criminology, supra nota 14.
44

33

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

tai perheet sopivat keskenn korvauksesta rikoksen aiheuttaman oikeustilan ennallistamiseksi. Kruunu tuli thn vliin panemalla syyllisen vetmn sakkoa. Tm rikoksen valtiollistuminen voimistui Kustaa Vaasan aikana. Syyn lienee ollut lhinn kruunun rahantarve. Kruunua eli valtiota vastaan suuntautuvat rikokset olivat asia erikseen. Kiinnostavaa on, ett viel 1500ja 1600-luvuilla henkirikokset sovittiin usein sukujen kesken, mutta varkaan oli vaikea vltt kuolemanrangaistusta. Tm kuvastaa paitsi omaisuudelle annettua merkityst sit, miten ksitykset rikosten vakavuudesta ovat muutamassa vuosisadassa muuttuneet.47 Nykyisin ajatellaan periaatteessa kaikkien lain rikkomisten suuntautuvan valtiota vastaan. Repressiivisen rikosoikeuden jrjestelm on lpeens valtiollinen. Vahva valtio on kohottanut itsens osapuolten ylpuolella olevaksi oikeuden jakajaksi, joka nojautuu ratkaisuissaan lakiin, asiantuntemukseen ja voimaan. Tosin rikollisuus ei en ole kruunun rahasampo, vaan menoautomaatti. Rikollisuus yllpit suurta joukkoa poliiseja, juristeja, vanginvartijoita, terapeutteja, tutkijoita ja muita asiantuntijoita.48 Rikoskontrollin ja siihen liittyvn vastuun valtiollistaminen on jrjestelmn ja rikollisuuteen liittyvien sosiaalisten mrittelyjen keskeinen piirre. Sen perustana on moderni oikeusvaltioideologia ja tavoitteena on yhteiskunnallisen toiminnan ennakoitavuuden ja lainalaisuuden varmistaminen. Jrjestytynyt yhteiskunta ei voi sallia, ett kansalaiset ottavat oikeuden omiin ksiins. On trke, ett laki vallitsee, ja oikeus toimii ennustettavasti. On jrkev, ett valtio asettuu yksiliden suojaksi vryytt vastaan.49 Pulma on siin, ett rikollisuus ei vhene, vaan lisntyy. Rikolliset eivt ota opikseen eik heist tule kunnon kansalaisia, vaan he tekevt uusia ja uusia rikoksia ja jvt niist yh uudelleen kiinni. Monissa tapauksissa nuorista on ehtinyt kehitty jo taparikollisia, ennen kuin sanktiot ensimmist kertaa astuvat heidn kohdallaan kunnolla voimaan.50 Taparikollisista on tullut oma yhteiskunnan laitamilla ja marginaaleissa elv alituisen kontrollin alainen ja suhteellisen helposti valvottava ryhmns. Tst joukosta epilyksenalaiset voidaan aina pienell vaivalla poimia ja tuomita vankiloihin krsimn sit piinaa, jota jrjestelm ja asiantuntijat kulloinkin pitvt hyvn heille aiheuttaa, eik heill juurikaan ole toivoa paremmasta.51 Rikoksen uhreiksi joutuneiden
Heikki Ylikangas, Aikansa rikos: Historiallisen kehityksen valaisijana (Helsinki: WSOY, 2000). 48 Vrt Taylor, Walton & Young, The New Criminology, supra nota 14. 49 Aimre, The Sense of Security and the Evaluations of the Police Activities, supra nota 4; Tuori, Oikeuden rationaalisuus, supra nota 25. 50 Juha Kriinen, Seikkailijasta pummiksi: Tutkimus rikosurasta ja sosiaalisesta kontrollista (Helsinki: Vankeinhoidon koulutuskeskuksen julkaisuja, 1994). 51 Christie, Kohti vankileirien saaristoa, supra nota 4.
47

34

II
asema ei ole sen parempi. He jvt usein vaille kunnollisia korvauksia eivtk yleens tunne saavansa riittv hyvityst. Valtio mittaa rangaistuksia rikollisille, mutta uhreiksi joutuneet kiinnostavat lhinn yksityisi vakuutusyhtiit ja turvapalveluja tarjoavia liikkeit. Tm selittnee osaltaan sit, ett kansalaiset usein ovat vaatimassa rangaistusten koventamista. Lisksi tulee tietysti se, ett kansalaiset eivt aina koe saavansa riittvsti vastiketta veromarkoilleen. Rangaistukset olivat rikosoikeuden historiassa usein julmia, mielivaltaisia ja ankaria. Hallitsija nytti mahtiaan julkisissa teloituksissa ja rikollisen ruumiin hpisyss. Kuten ranskalainen Michel Foucault (1980) on osoittanut, 1700-luvun valistus kvi tt barbariaa vastaan. Se vei rangaistuksen krsimisen pois julkisuudesta, vankiloiden pimentoihin. Elmn riistmisen sijasta se rankaisi riistmll rikolliselta vapauden ja aikaa. Ruumiin verisen paloittelun tilalle se toi ruumiin alistamisen kuriin ja valvontaan. Mielivallan se korvasi rationaalisella rangaistusasteikolla, jonka mukaan rangaistus voitiin mitata oikeassa suhteessa rikoksen raskauteen. Rangaistuksen trkein tehtv on aiheuttaa pelkoa, etteivt ihmiset tekisi rikoksia.52 Rangaistuksen pelotusvaikutusta kutsutaan sen yleisestvksi vaikutukseksi. Yleisestvyys kohdistuu kaikkiin yhteiskunnan jseniin. Sen ohella puhutaan rangaistusten erityisestvyydest, jolla tarkoitetaan sit, miten rangaistus vaikuttaa rikoksentekijn niin, ettei hn en syyllistyisi uudelleen rikokseen. Erityisestvn vaikutuksen kohteena on rikoksen tekij, ja sen tavoitteiden saavuttamista voidaan tukea esimerkiksi rangaistuksen oheen liitetyill sopeuttavilla ja terapeuttisilla toimenpiteill. rimmisen erityisestvn keinona voi pit kuolemanrangaistusta. Suomen rikoslainsdnnn selken lhtkohtana on rangaistusten yleisestvyys, joskaan jrjestelm ei ole niin kuin modernit rangaistusjrjestelmt yleenskn eivt ole tysin puhdas erityisestvist tavoitteista ja kytnnist. Tt voi perustella sill, ett rangaistuksen mrminen teon raskauden perusteella on oikeudenmukaista, samoin rangaistuksen yleisen pelotusvaikutuksen korostaminen. Jos rangaistuksilla koetettaisiin sen sijaan parantaa rikollisia ja est heit tekemst uusia rikoksia, edess olisi mielivallan tie. Tst kertovat osaltaan kuolemanrangaistusten ja positivistiselle kriminologialle pohjautuneen kriminaalipolitiikan historia. Toisaalta erityisestvien nkkohtien korostaminen suosii aina selkesti niit rikoksista tuomittuja, joilla on parhaat sosiaaliset lhtkohdat heidn ennusteensa eli prognoosinsa ovat yleens parempia kuin huono-osaisimpien. On perusteltua, ett selvsti sairaat, patologiset rikoksentekijt siirretn rangaistusjrjestelmst hoitoon. Jos meiklist rikosoikeusjrjestelm arvioidaan sen omista valtiokeskeisyy52

Ibid, s 2540; Michel Foucault, Tarkkailla ja rangaista (Helsinki: Otava, 1980), s 40119.

35

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

den, uusklassisen kriminologian ja funktionalismin lhtkohdista, sit voidaan epilemtt puolustaa oikeudenmukaisena, suhteellisen humaanina ja rationaalisena kokonaisuutena. Samalla voidaan todeta, ett se saattaa yksittistapauksissa tuottaa epoikeudenmukaisilta tuntuvia ja kohtuuttomia ratkaisuja. Rikoskontrollin asiantuntijavaltaa haastamaan on noussut ja nousee erilaisia huolestuneita kansalaismielipiteit ja -liikkeit, jotka esittvt usein populistisia poliittisia vaatimuksia mm. huumekontrollin kiristmisest, rikoksen uhreiksi joutuneiden aseman parantamisesta, yksiln ja lhiyhteisn oikeudesta puolustautua rikollisia vastaan, rikollisten hyysmisen lopettamisesta jne.53 Erilaiset oikeusjrjestelmn ja rikoskontrollin epkohtia kummastelevat lehtikirjoitukset ja televisio-ohjelmat ovat saavuttaneet Suomessakin suurta suosiota.54 Nm ovat ilmiit, jotka kyseenalaistavat paitsi asiantuntijavallan ylipns virallisen kontrollijrjestelmn kyvyn vastata kansalaisten turvallisuuden tarpeisiin. Vaikuttaa silt, ett suurimmat puutteet koskevat nimenomaan uhriksi joutuneen asemaa. Rikollisuuden ja muiden poikkeavuuksien sietminen ei merkitse sntelemttmyytt. Pinvastoin, rikoksia kuten muitakin sosiaalisia uhkia ja riskej voidaan siet vain yrittmll ennakoida ja hallita niit. Nykyisiss olosuhteissa korostuvat voimavarojen oikea kohdentaminen, olennaisen ja epolennaisen erottaminen ja vakavien uhkien torjunta, sanalla sanottuna asiantuntevat valinnat. Modernin poliisitoiminnan voi sanoa olleen alusta lhtien nihin nkkohtiin nojautuvaa riskien hallintaa.55 Nykyisin rikosten torjunnassa ja poikkeavuuksien kontrollissa tarvitaan ja kytetn kuitenkin entist enemmn sosiaali- ja kyttytymistieteellist, oikeudellista, liiketaloudellista ja teknist tietoa ja tutkimusta. Tss heijastuu nyky-yhteiskunnalle ominainen tieteen ja tutkimuksen merkityksen lisntyminen. Mutta olisiko poikkeavuuksia ja sosiaalisia ongelmia mahdollista lhesty yhteiskunnassa muista kuin asiantuntijaja viranomaisnkkulmista? Tai pitisik yritt tehd niin? Rikos merkitsee aina konfliktia. Rikollisuuden kohdalla kyse on hyvin usein samanaikaisesti sek etu- ett arvoristiriidoista. Konfliktin osapuolet vaihtelevat sen mukaan, millaisesta rikoksesta on kyse. Rikoksentekijiden lisksi osapuolia voivat olla yksityiset kansalaiset, perheet, yritykset, osakkeenomistajat, asiakkaat jne. Silloin kun asiaa ei sovita osapuolten kesken tai kun ri53

Vrt Ullrich Beck, Politiikan uudelleen keksiminen: kohti refleksiiivisen modernisaation teoriaa Ulrich Beck, Anthony Giddens & Scott Lash (toim), Nykyajan jljill. Refleksiivinen modernisaatio (Tampere: Vastapaino, 1995), s 6972. Allan Wright, Policing: An introduction to concepts and practice (Cornwall: Willan Publishing, 2002).

54
55

Ibid, s 5478.

36

II
kosta ei muuten jtet ilmoittamatta, osapuoleksi tulee snnllisesti julkinen valta. Julkinen valta on problemaattinen osapuoli etu- ja arvoristiriidoissa. Se puolustaa yleist etua ja sill on taipumus syrjytt yksityiset edut. Se nostaa yleisen edun arvohierarkian huipulle ja mrittelee rikoksentekijn ja uhrin suhteen uudelleen rikoksentekijn ja kontrollijrjestelmn, valtion vliseksi konfliktiksi. Rangaistus, repressio nostetaan etualalle, korvaus ja ennallistaminen jvt taustalle. Rikoksesta tulee tekijiden ja viranomaisten peli, jota muut uhrit kuin julkinen valta saavat katsoa kentn laidalta.56 Nils Christien ajatus konfliktien siviilioikeudellistamisesta, niiden siivilioikeudellisen, restitutiivisen luonteen lismisest merkitsee valtion rikosoikeudellisen roolin kaventamista, asiantuntijavallan vhentmist ja uhrin etujen ja oikeuksien tunnustamista.57 Ajatus on otettu vastaan kehitettess sovitteluja yhdyskuntapalveluvaihtoehtoja varsinaisten vapaus- ja sakkorangaistusten rinnalle. Tllaisten vaihtoehtojen kokeilu ja kehittely osoittaa viranomaisten koettavan ottaa huomioon jrjestelmn epkohtia arvostelevia mielipiteit. Ongelmina silyvt kuitenkin edelleen repressiivisten ja restitutiivisten toimien, rikokseen kohdistuvien valtiointressien ja turvallisuuteen liittyvien kansalaisintressien yhteensovittamisen vaikeudet. Miten taata yksiln oikeudet oloissa, joissa kansalaisten koskemattomuuden, vapauden ja oikeuksien turvaaminen on psntisesti valtion tehtv? Miten yhdist valtiollinen vastuu inhimilliseen oikeudenmukaisuuteen? Miten vhent valtiokeskeisyytt, mutta silytt samalla valtio turvallisuuden viimeisen takeena? Julkisen vallan roolin ongelmallisuutta korostaa se, ett rikollisuuden ja muiden poikkeavuuksien kehityksell on selvt yhteytens yhteiskunnan sosiaaliseen tilaan ja harjoitettuun yhteiskuntapolitiikkaan. Alhaisen sosiaalisen turvallisuuden oloissa mielisairaat, alkoholistit ja muut pihdeongelmaiset, seksuaalisesti poikkeavat ja etniset vhemmistt jvt hoidotta ja tuetta, sosiaaliset erot ja ristiriidat kasvavat, ja rikollisuus on korkealla tasolla. Yhtll ovat kyht ja kurjat suojattomina kaduilla, toisaalla hyvosaiset eristettyin tarkoin vartioituihin bunkkereihinsa ja asuinalueilleen korkeiden aitojen taakse. Pohjoismaiden kaltaiset laajan ja tehokkaan sosiaalipolitiikan yhteiskunnat taas ovat olleet alhaisen ja suhteellisen vaarattoman rikollisuuden yhteiskuntia, ne ovat olleet maailman turvallisimpia maita lhes kaikilla mittareilla mitattuna. Hyvinvointivaltion supistaminen ja yhteiskunnan markkinaohjauksen lisminen krjistvt yhteiskunnan vahvojen ja heikkojen ryhmien eroja ja vastakkaisuuksia ja saattavat sit kautta aiheuttaa sek rikollisuuden kasvua ett rikoskontrollin
Vrt Hkan Hydn, Rttsregler (Lund: Studentlitteratur, 1997); Thomas Mathiesen, Rtten i samhllet (Gteborg: Bokfrlaget Korpen, 1985), 1315. 57 Christie, Kohti vankileirien saaristoa, supra nota 4.
56

37

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

kiristymist. Kunnollinen sosiaalipoliittinen jrjestelm on edelleenkin parhaita vlineit ehkist tuon suuntaista eptoivottavaa kehityst. Stanley Cohen58 pit rikoskontrollia omituisena sosiaalipolitiikan vyhykkeen. Hnen mielestn rikoksesta tehdn liian trke. Kaikki kilpailevat toimet olivat ne kuntoutusta, sosiaalisia uudistuksia, pelottelua tai kykenemttmksi tekemist suljetaan rikoksen tai rikollisen kehn. Valtaa kyttvn kontrollin logiikka muodostaa suljettuja kehi muuallekin kuin rikoskontrolliin. Nm keht vaativat ihmisten rekisterinti, luokittelua, erottelua ja eristmist. Niin kuin rikollisen ongelmaksi mritelln rikollisuus, jonkun toisen ongelmaksi nimetn alkoholismi tai seksuaalisuus tai etninen alkuper ja kaikki toimenpiteet rajoitetaan sitten tmn mrittelyn muodostamaan kehn. Cohenin ehdotus on, ettei ongelmia pitisi ottaa nin vakavasti. Vakavasti pitisi ottaa ongelmien sijasta niiden aiheuttamat krsimys ja yhteiskunnalliset kustannukset. Ei pitisi hoitaa alkoholismia tai mielisairautta eik sopeuttaa nuoria tai etnisi vhemmistj, ei pitisi erist rikollisia omiin alakulttuureihinsa yhteiskunnan ulkopuolelle eik kiusata ajoittaisilla valvontaiskuilla prostituoituja, vaan huomio pitisi keskitt niiden krsimysten ja kustannusten lieventmiseen, joita poikkeavat kyttytymismuodot aiheuttavat niin poikkeaville itselleen kuin muillekin ihmisille. Cohenin mukaan tm merkitsisi ulossulkemisen sijasta varovaista mukaan ottamisen politiikkaa: ei eristet konnia ja anneta heille samalla oikeuksia, vaan otetaan heidt mukaan, mutta asetetaan velvollisuuksia. Siihen sisltyisi humaanien, oikeudenmukaisten ja tehokkaiden vaihtoehtojen etsimist vankiloille, riippuvuuden vhentmist byrokraattisesta ja professionaalisesta asiantuntemuksesta sek vlittmisen ja molemminpuolisen avun tuomista niiden rinnalle sek kaupunkien segregaation lieventmist ja jonkinasteisen epjrjestyksen sietmist. Ennen kaikkea se vaatisi, ett luokittelun, kontrollin ja ulossulkemisen kehi saataisiin puretuksi. Cohen puhuu yhteisn ideaalin puolesta siin kommunitaristisessa mieless, ett kaikki mys vhemmistt ja poikkeavat itse ottaisivat itselleen sit vastuuta, joka nykyiselln on hnen nkemyksens mukaan keskitetty liiaksi asiantuntijoille ja viranomaisille. Kyse on valtiokeskeisyyden ja julkisen vallan roolin keventmisest ja kontrolliin liittyvn vallankytn lieventmisest.59 Monet seikat nykyisess yhteiskunta- ja kontrollikehityksess viittaavat siihen, ett Christien, Cohenin ja kommunitaristien tyyppiset ehdotukset nykyist pehmemmn yhteiskunnan aikaan saamiseksi eivt juurikaan saa vastakaikua. Kaikkialla kiristyvn viralliskontrollin ja kansainvlistyvn jrjestyty58

Stanley Cohen, Visions of Social Control. Crime, Punishment and Classification (Oxford: Polity Press, 1985), pp 266272. 59 Ks Timo Kyntj, Muurahaisia oikeussosiologian pesst (Helsinki: Forum Iuris, 2000), 153169.

38

II
neen rikollisuuden oloissa ne helposti vaikuttavat idealismilta, joka ei ole tst maailmasta. Kasvavat uhat koventavat pikemminkin kontrollia.60

Jrjestytynyt ja kansainvlinen rikollisuus

1990-luvun alun yhteiskunnalliset murrokset nostivat rikostorjuntaviranomaisten keskeisiksi puheenaiheiksi jrjestytyneen rikollisuuden ja rikollisuuden kansainvlistymisen. Nist on kehkeytynyt tmn pivn rikostorjunnan trkein uhkakuva. Yleisin taustatekijin sek jrjestytyneeseen rikollisuuteen kohdistuvan mielenkiinnon hermiselle ett jrjestytyneen rikollisuuden vaikutusvallan lisntymiselle ja kansainvlistymiselle voi pit sosialistisen leirin kaatumista sek toisaalta lnsimarkkinoilla toteutettuja taloussntelyiden purkua, talouden globalisaatiota ja osaltaan Euroopan integraatiokehityst. Sntelyiden purku ja globalisaatio lissivt rikostilaisuuksia, Euroopan integraatio tiettyjen rikoslajien houkuttavuutta, ja sosialistisen leirin kaatuminen toi markkinoille kovia ja nlkisi toimijoita. Pitkin 1990-lukua oli havaittavissa eri maissa toimivien rikollisjrjestjen kontaktien ja yhteistyn lisntymist. Varsinkin hajonneen Neuvostoliiton jrjestytynyt rikollisuus kansainvlistyi nopeasti, mutta mys muiden jrjestjen, kuten Kolumbian huumekartellien kansainvlinen merkitys ja yhteydet kasvoivat selvsti. Entisen Jugoslavian alueen sodat antoivat osaltaan vauhtia jrjestytyneen rikollisuuden kansainvlistymiselle, ja kaikki sotaa kyvt hallitukset rahoittivat ilmeisesti toimintaansa huume- ja asekaupalla. Balkanilla toisensa lysivt nopeasti paikalliset ja italialaiset rikollisjrjestt, mutta hallitusten rooli kuvastaa sit, miten jrjestytynyt rikollisuus usein on pitklle poliittinen ilmi.61
Ks Timo Kyntj, Current Trendes in the Development of Social Control, Social Change and Crime in Scandinavian and Baltic Region, NSfKs 43rd Research Seminar, Jurmala, Latvia. Scandinavian Research Council for Criminology, Helsinki (2001). 61 Roger Lewis, Drugs, war and crime in the post-Soviet Balkans Vinzenzo Ruggiero, Nigel South, & Ian Taylor (eds), The New European Criminology: Crime and Social Order in Europe (London & New York: Routledge, 1998); Yakov Gilinskiy, The market and crime in Russia Vincenzo Ruggiero, Nigel South & Ian Taylor (eds), The New European Criminology: Crime and Social Order in Europe (London & New York: Routledge, 1998); Patricia Rawlinson, Russian organized crime: moving beyond ideology Vincenzo Ruggiero, Vincenzo, Nigel South & Ian Taylor (eds), The New European Criminology. Crime and Social Order in Europe (London & New York: Routledge, 1998); Vesna Nikolic-Ristanovic, War and crime in the former Yugoslavia Vincenzo Ruggiero, Nigel South & Ian Taylor (eds), The New European Criminology: Crime and Social Order in Europe (London & New York: Routledge, 1998).
60

39

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Jrjestytyneen kansainvlisen rikollisuuden torjunta on kansainvlisen poliisiyhteistyn keskeisen aiheena. Vuoden 2001 syyskuun 11. pivn tapahtumien jlkeen muun jrjestytyneen rikollisuuden torjunnan ohella on painotettu kansainvlisen terrorismin torjuntaa. EU on ollut omalta osaltaan erittin aktiivinen niss hankkeissa, mik nkyy mm. vuonna 1999 Tampereella pidetyn EU:n huippukokouksen ptksiss. Trken on pidetty EU:n ulkopuolisten, erityisesti It-Euroopan entisten sosialististen maiden osallistumista puheena oleviin rikostorjuntahankkeisiin. Toisaalta niden maiden osallistumisen trkeys selittyy siit, ett monet niist lukeutuvat EU:n hakijamaihin. Suomessa jrjestytyneen kansainvlisen rikollisuuden torjunta on niin ikn mritelty poliisin painopistealueeksi. Toiseksi painopisteeksi Suomessa nostettiin 1990-luvulla talousrikollisuuden torjunta, johon sijoitettiin kansainvlisesti vertailtuna poikkeuksellisen paljon voimavaroja. Anne Alvesalon (2003) vitskirjan mukaan tmn taustalta voi lyt 1990-luvun laman aiheuttaneisiin tapahtumaketjuihin liittyvn poliittisen ja sosiaalisen tilauksen.62 Pelttviss onkin, ett talousrikollisuuden torjuntahankkeet tulevat lhivuosina supistumaan mainitun sosiaalisen tilauksen vistyess muiden ongelmien tielt. Se olisi vahinko sek talousrikollisuuden yhteiskunnallisen merkittvyyden vuoksi ett jrjestytyneen rikollisuuden torjunnan kannalta. Jrjestytynyt kansainvlinen rikollisuus on nimittin monin tavoin kytkeytynyt yhteen normaalin talousrikollisuuden kanssa. Jrjestytynyt rikollisuus toimii kaikilla aloilla, miss suuret ja nopeat taloudelliset voitot ovat mahdollisia. Tietyss mieless voi sanoa, ett sen toiminnan perustana ovat laittomat markkinat. Ne ovat keinotekoinen luomus siin mieless, ett niiden synty selittyy yksinomaan laillisten yhteiskuntien ja valtioiden halusta mritell lainsdnnll voittojen tavoittelu tietyill hydykkeill ja palveluilla kielletyksi. Suurimpia tll tavoin mriteltyj laittomia toimialoja ovat tll hetkell huume- ja asekauppa, salaisten tietojen kauppa, varastetun tavaran kauppa sek eri tavoin snneltyjen tuotteiden ja palveluiden kuten alkoholin, tupakan ja vaikkapa yksilit, perheit ja yrityksi koskevien tietojen kauppaa koskevien mrysten rikkominen. Suuria laittomia markkinoita on muodostunut seksikaupan ymprille, laittoman maahanmuuton ja laittomien tymarkkinoiden jrjestmiseen sek ihmisten kaikenlaiseen hyvksikyttn nill markkinoilla. Trke ala ja samalla rikostorjunnan oleellinen tarttumakohta on laittoman rahan pesu lailliseksi, joka on rikollisen talouden elinehto ja joka monesti toteutetaan monimutkaisten jrjestelyjen ja organisaatioiden kautta. Rahanpesu on linkki tai kiinnekohta, joka sitoo
62

Anne Alvesalo, The Dynamics of Economic Crime Control (Poliisiammattikorkeakoulun tutkimuksia 14, 2003).

40

II
laittoman ja laillisen taloudellisen toiminnan erottamattomasti yhteen. Toinen laillisen ja laittoman yhdistmisen linkki on jrjestytyneelle rikollisuudelle tyypilliseksi sanottu yhteiskunnallisen vallan tavoittelu ja siihen liittyv korruptio, jonka tavoitteena on tehd laittomasta laillista vaikuttamalla poliisiin, oikeuslaitokseen ja poliittisiin ptksentekijihin.63 Onkin trke ymmrt, etteivt laittomat markkinat ole jrjestytyneen rikollisuuden ainoa toimiala. Tm rikollisuus harjoittaa moninaista (ainakin nennisesti) laillista liiketoimintaa. Monien maiden suurena ongelmana on jrjestytyneen rikollisuuden yhteenkietoutuminen sek laillisen liiketoiminnan ett poliittisen ptksenteon ja viranomaisten kanssa, kuten tiedot Italiasta, Kolumbiasta, Venjlt ja entisist sosialistisista maista kertovat.64 Suomessa tllaista jrjestytynytt yhteiskuntaa ja oikeusjrjestelm lamauttavaa alamaailman ja yhteiskunnan ylimpien ptksentekotasojen yhteenkietoutumista ei toistaiseksi ole havaittavissa, mutta meillkin katu- ja arkirikollisuus ovat jrjestytyneen ja ammattimaisen rikollisuuden rekrytointivyl.65 Tosin jrjestytyneen rikollisuuden ammattitaito- ja itsekurivaatimukset ovat sen verran kovia, ett vain pienest osasta taparikollisia kehittyy ammattilaisia.66 Jrjestytynyt rikollisuus ei ole uusi ilmi. Kiinan triadien ja Japanin yakuzan historia ulottuu yli tuhannen vuoden taakse, ja Italian mafiankin toimintaa tunnetaan kahdensadan vuoden ajalta. Jrjestytyneen rikollisuuden kehitys yhteiskunnalliseksi voimatekijksi nytt kytkeytyneen historiassa usein feodaalistyyppisen yhteiskunnan murrosvaiheisiin, joissa yhteiskunnalliset erot ovat olleet suuria ja valtion keskusvalta heikko. Niinp esimerkiksi mafian voi
Ian Taylor, Crime, market-liberalism and the European idea Vincenzo Ruggiero, Nigel South & Ian Taylor (eds), The New European Criminology. Crime and Social Order in Europe (London & New York: Routledge, 1998); Fritz Sack, Conflicts and convergences in criminology: bringing politics and economy back Vincenzo Ruggiero, Nigel South & Ian Taylor (eds), The New European Criminology. Crime and Social Order in Europe (London & New York: Routledge, 1998); Pino Arlacchi, Some observations on illegal markets Vincenzo Ruggiero, Nigel South, & Ian Taylor (eds), The New European Criminology. Crime and Social Order in Europe (London & New York: Routledge, 1998). 64 Ilkka Saari, Tauti nimelt mafia (Helsinki: Tammi, 1992); Risto Pullat, Jrjestytynyt rikollisuus Nyky-Virossa ja naapurimaissa (Poliisiammattikorkeakoulun tiedotteita 23, 2003); Risto Pullat, Organiseeritud kuritegevusega seotud uimastiri lnemere maades: Politseiline vaade (Tallinn: Politseiamet, 2008). 65 Kauko Aromaa, Varkaan ammatti ja sen tuki-instituutiot (Oikeuspoliittisen tutkimuslaitoksen julkaisuja, 1983); Kriinen, Seikkailijasta pummiksi, supra nota 50. 66 Esim Mika Junninen, Finnish Professional Criminals and their Organizations in the 1990s Cross-Border Criminality, julkaisematon vitskirjaksikirjoitus (2003).
63

41

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

sanoa olleen sosiaalista elm organisoivan tekijn 1800-luvun Italian etelisiss osissa.67 Tietyin varauksin samantapaisia arvioita voi esitt jrjestytyneen rikollisuuden yhteiskunnallisesta roolista Neuvostoliiton luhistumisen vuosina. Rikolliset ryhmittymt olivat mukana yhteiskunnan sosiaalisessa ja taloudellisessa uudelleen muotoutumisessa, yksityistmisprosessissa sek pomien kasaamisessa ja keskittmisess. Ryhmittymien yhteydet poliittisen vallan keskuksiin - niin kaupungeissa, aluetasolla kuin keskusvallankin tasolla nyttvt olleen monimuotoisia ja tiiviit.68 Jotkut sosiologit ovat vittneet, ettei Venj vielkn ole markkinatalous, vaan pikemminkin erilaisten valtaryhmittymien klaanitalous.69 Kriminologisessa tutkimuksessa yhten kiistakysymyksen on pitkn ollut, pitisik jrjestytynytt rikollisuutta tutkia liiketoimintana vai organisaatiomuotoina.70 Osa tutkijoita on sit mielt, ett jrjestytyneen rikollisuuden tavoitteena ovat ennen kaikkea korkeat liikevoitot, joiden saavuttamiseksi tm rikollisuus toimii laittomilla markkinoilla, kuten huume- ja asekaupassa, mutta yht lailla laillisilla markkinoilla soveltaen laittomia ja moraalittomia menetelmi. Oleellisia ovat toiminnan taloudelliset tavoitteet sek yritysmiset toimintatavat ja organisaatiomuodot. Toiset taas thdentvt, ett jrjestytyneen rikollisuuden organisaatiot eroavat normaaleista liiketoiminnan organisaatioista. Ne muistuttavat perinteisi klaaniorganisaatioita siin, ett ne ovat suljettuja eivtk avoimia, ne tekevt jyrkn eron omien ja vieraiden vlille, niiden sisinen kurinpito on kovaa ja niiden yhtenisyytt stelee omalaatuinen jnnite luottamuksen ja vkivallan vlill. On vitetty edelleen, ett organisaatioiden huipulla vallitsee kunnian miesten keskininen oligopoli, mutta katutasolla ryhmien vlinen verinen taistelu. Samoin on kiinnitetty huomiota siihen, ett rikollisissa organisaatiorakenteissa liiketoiminnan voimavaroihin yhdistetn vkivallan voimavaroja.71 Vkivallalla koetetaan turvata sopimusten pitvyys, koska ei voida turvautua valtiovallan tarjoamiin oikeudellisiin keinoihin ja tm puolestaan kohottaa toiminnan transaktiokustannuksia. Niden kustannusten vhentmiseksi jrjestytynyt rikollisuus taas kytt monenlaisia keinoja. Trkeimpi ovat lahjonta ja korruptio, joilla vaikutetaan poliisin, tuoSaari, Tauti nimelt mafia, supra nota 64; Juhani Koskinen, Jrjestytynyt rikollisuus erityisesti oikeustaloustieteen nkkulmasta, Lisensiaatintutkimus, Helsingin yliopisto, (Oikeuden yleistieteiden laitos, 2001). 68 Pullat, Jrjestytynyt rikollisuus, supra nota 64; Pullat, Organiseeritud kuritegevusega seotud uimastiri, supra nota 64. 69 Rawlinson, Russian organized crime, supra nota 61. 70 Pullat, Jrjestytynyt rikollisuus, supra nota 64; Pullat, Organiseeritud kuritegevusega seotud uimastiri, supra nota 64. 71 Arlacchi, Some observations on illegal markets, supra nota 63; Gilinskiy, The market and crime in Russia, supra nota 61.
67

42

II
mioistuinten ja poliittisten ptksentekijiden ratkaisuihin.72 Jotkut tutkijat vittvtkin jrjestytyneen rikollisuuden eroavan normaalista liiketoiminnasta siin, ettei sen tavoitteena ole pelkstn liikevoitto, vaan aina mys yhteiskunnallinen valta mutta samaa voidaan sanoa joskus yritysten toiminnasta.73 Nykytutkimuksessa mainittuja nkemyksi ei pidet vastakkaisina. Ajatellaan, ett liikevoittojen haku on toiminnan sislt, organisaatiot sen muoto. Sit paitsi liikeintressit ja rikollisuuden globalisoituminen ovat muokanneet organisoitumisen tapoja. Pysyvt hierarkkiset organisaatiomuodot ovat saaneet rikollisuudessa niin kuin liike-elmss antaa tilaa erilaisille joustaville ja vaihtuville organisaatioille ja verkostoille, jotka on saatettu luoda vain tilapistarkoituksiin jonkin tietyn projektin toteuttamiseksi. Kuvaavaa on, ett nykyn tarvittava vkivalta murhat ja tapot hankitaan mieluummin ostopalveluina nihin erikoistuneilta tekijilt kuin hoidetaan perinteiseen tapaan omaa vkivaltakoneistoa yllpitmll. Aivan niin kuin muussakin liiketoiminnassa toimintojen ulkoistamista pidetn edullisena vaihtoehtona.74 Tllainen kehitys asettaa entist suurempia vaatimuksia jrjestytyneeseen rikollisuuteen kohdistuvalle rikostiedustelulle ja rikostorjunnalle yleenskin. Jrjestytyneen rikollisuuden historiallisesti trket muodot ovat osin vistymss. On totta, ett aiemmin jrjestytyneill rikollisorganisaatioilla oli usein paikallinen, etninen, kulttuurinen tai kansallinen perusta, joka teki ryhmittymist ulkopuolisilta suljettuja. Ajatus kunnian miehist ja hyvist perheenisist rikollisjrjestjen johdossa kuvastaa pitklle kehitysvaihetta, jolloin jrjestjen vaikutus ulottui niiden omien kansallisten, etnisten tai kulttuuristen ryhmien sosiaalisen elmn monipuoliseen jrjestmiseen ja tukemiseen. Tunnettua on, ett jrjestt pitivt huolta esimerkiksi vankilaan tuomittujen jsentens perheist ja harjoittivat muutenkin laajaa hyvntekevisyytt. Tn pivn tuonkaltainen solidaarisuus on vistyv ilmi. Pikemminkin voidaan puhua eri puolilta maailmaa tulevien rikollisjrjestjen monimutkaisesta verkostoitumisesta, jota ohjaavat liiketoiminnan lait eik keskininen solidaarisuus.75 Normaalia liiketoimintaa erottaa jrjestytyneest rikollisuudesta todennkisesti edelleen valmius kytt vkivaltaa omien etujen turvaamiseksi. Rajat tss kysymyksess ovat toki aina olleet hilyvi. Periaatteessa laillisella liiketoiminnalla ovat tukenaan valtion takaama lainsdnt ja oikeusviranVrt Koskinen, Jrjestytynyt rikollisuus erityisesti oikeustaloustieteen nkkulmasta, supra nota 67. 73 Gilinskiy, The market and crime in Russia, supra nota 61; Rawlinson, Russian organized crime, supra nota 61. 74 Arlacchi, Some observations on illegal markets, supra nota 63. 75 Vrt Saari, Tauti nimelt mafia, supra nota 64.
72

43

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

omaiset. Rikollinen talous turvautuu auliisti suoraan uhkailuun ja vkivaltaan, koska valtiollisia takeita ei ole saatavilla. Osalle jrjestytynytt rikollisuutta, kansainvliselle terrorismille vkivallan kytt ja vkivallalla uhkaaminen on keskeinen toimintatapa, mutta vkivallan mahdollisuus on aina olemassa siell, miss rikollisuus jrjestytyy. Vkivallan ja luottamuksen vlinen jnnite ihmisten vlisten suhteiden sntelijn on edelleen jrjestytyneen rikollisuuden trke tunnusmerkki.76 Samoin omien ja vieraiden erottamisella on yh sijansa. Kuvaisin tt mieluusti sosiologi Max Weberin erottelulla universalistisen ja partikularistisen talousetiikan vlill. Universalistiseen talousetiikkaan kuuluu kohdella kaikkia markkinaosapuolia periaatteessa samalla tavoin tasa-arvoisina kauppakumppaneina niin, ett ainoastaan raha ratkaisee. Partikularistinen etiikka taas suosii omia tai sispiiri suhteessa ulkopuolisiin. Partikularismi oli ominaista monille perinteisille talouskulttuureille ja sill on roolinsa edelleen mm. arabimaissa ja Venjll, ehkp meill Suomessakin. Modernin kapitalismin nkkulmasta kaikenlainen partikularismi on taloudellisesti eptervett. Se muodostaa markkinahirin.77 Toisaalta se paljastaa sen, miten lhelle jrjestytynyt rikollisuus tulee normaalina pidetty liiketoimintaa silloin, kun kaveri asetetaan etusijalle, kytetn sispiiritietoja oman voiton varmistamiseksi tai muodostetaan poikien piirej yrittjien, viranomaisten ja vaikkapa asiantuntijoiden kesken. Kuten ranskalainen kirjailija Honore de Balzac aikanaan totesi, yhteiskuntaa rakentavan ja rikollisen toiminnan ero on joskus kuin veteen piirretty viiva. Kansainvlisess tutkimuksessa jrjestytynyt rikollisuus on viime vuosina saanut runsaasti huomiota ja ollut lukuisten seminaarien aiheena. Suomessa ammattimaista ja jrjestytynytt rikollisuutta sen sijaan on tutkittu toistaiseksi sangen vhn. Kauko Aromaan 1983 julkaisema Varkaan ammatti ja sen tukiinstituutiot, joka ksitteli lahtelaisen alamaailman organisoitumista, oli pitkn ainoa lajissaan. Aarne Kinnusen helsinkilisi huumemarkkinoita koskeva tutkimus Isnnt, rengit ja pokat on ehk lhinn siihen verrattava. 1990-luvulla Oikeuspoliittisen tutkimuslaitoksen tutkijat, kuten Kauko Aromaa, Johan Bckman ja Martti Lehti, tutkivat jonkin verran jrjestytynytt rikollisuutta ja suomalaisten yritysten toimintaedellytyksi Venjll ja Baltiassa.78 Juhani Koskisen
Arlacchi, Some observations on illegal markets, supra nota 63. Hans L. Zetterberg, Frord: Max Weber om rationalitet och kapitalism Max Weber, Kapitalismens uppkomst (Stockholm: Ratio, 1986). 78 Johan Bckman, The Inflation of Crime in Russia: The Social Danger of the Emerging Markets (Helsinki: National Research Institute of Legal Policy, Publication 150, 1998); Kauko Aromaa & Martti Lehti, Suomalaisyritykset ja Pietarin rikollisuus (Oikeuspoliittisen tutkimuslaitoksen julkaisuja, 1995); Martti Lehti & Kauko Aro76 77

44

II
(2001) oikeustaloustieteellinen lisensiaatintutkimus koetti selvitt jrjestytyneen rikollisuuden toimintalogiikkaa transaktiokustannusten nkkulmasta, mutta ei ottanut riittvsti huomioon sit, ett oikeusjrjestelm alentaa laillisesti toimivien yritysten transaktiokustannuksia. Muutamia opinnytteit on tehty esimerkiksi moottoripyrjengeist79 ja kansainvlisest terrorismista.80 Virolaisen Risto Pullatin tutkimukset (2003 ja 2008) sisltvt Suomen kannalta trke tietoa, onhan koko jrjestytynytt rikollisuutta Suomessa koskeva keskustelu liittynyt pitklle keskusteluun itrikollisuuden uhkasta. Mika Junnisen pro gradu-tutkimus Suomen ja Viron vlisest rajarikollisuudesta toi esiin trkeit nkkohtia. Tavallisesti on lhdetty siit, ett kyhn naapurin rikollisuus levi rikkaan naapurin rajan yli, mutta Junninen kysyikin, miten rikkaan Suomen rikolliset kyttivt hyvkseen vastaitsenistyneen Viron taloudellista ja oikeudellista epvakaisuutta.81 Syksyll 2003 Mika Junnisen vitskirja, suomalaisten Virossa toimivien ammattirikollisten haastattelututkimus kuvaa monipuolisesti ammattirikollisten ajatusmaailmaa, elmntapaa, rikoksia sek suhtautumista rikoksiin, rahaan, yksityisyrittjyyteen ja erilaisiin statussymboleihin. Samalla se antaa aiheen ptell, ettei suomalainen rikollisuus nykyiselln ole kovin pitklle ja tiukasti organisoitua. Toisaalta jrjestytynyt ammattirikollisuus on paljon muuta kuin julkisuudessa esill olevaa huumausaine- ja paritusrikollisuutta. Suurelta osin kyse on organisoidusta varkausrikollisuudesta ja talousrikollisuudesta, joihin liittyy moninaista liiketoimintaa, josta osa on ainakin ulospin laillista. Junnisen mukaan nytt silt, etteivt suomalaiset toimijat ole niin alisteisessa suhteessa virolaisiin ja venlisiin ryhmittymiin kuin julkisuudessa on vlill esitetty.82
maa, Suomalaisyritysten turvallisuus Virossa 1995 (Helsinki: Oikeuspoliittisen tutkimuslaitoksen tutkimustiedonantoja 22, 1995); Martti Lehti & Kauko Aromaa, Suomalaisten yritysten turvallisuus Latviassa 1995 (Helsinki: Oikeuspoliittisen tutkimuslaitoksen tutkimustiedonantoja 27, 1996). 79 Esim Markku Mkinen, Rikollisten moottoripyrjengien alakulttuuri, Poliisiammattikorkeakoulu, Poliisipllystn tutkinto nro 4, 19992002, Espoo (2002). 80 Esim Tuomas Portaankorva, Militantti islamilaisuus ja terrorismi, Poliisiammattikorkeakoulu, Poliisipllystn tutkinto nro 4, 19992002, Espoo (2002); Pasi Pivinen, Poliittisen terrorismin nousu Lnsi-Euroopassa 1960- ja 1970-luvuilla (Kurikka: Kustannus Sirius, 2000). 81 Ks Mika Junninen, Suomalaiset ammattimaiset rikoksentekijt Virossa 1991 1998, Sosiologian pro gradututkielma, Helsingin yliopisto (1999); Mika Junninen, & Kauko Aromaa, Crime across the Border: Finnish Professional Criminals and Estonian Crime Opportunities (Helsinki: National Research Institute of Legal Policy, Research Communications 45, 1999). 82 Junninen, Finnish Professional Criminals, supra nota 66.

45

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Rikoskontrollin kehityspiirteit
Tavallisesti sosiaalisella kontrollilla tarkoitetaan poikkeavan kyttytymisen kurissa pitmist ja valvontaa. Vaikka kontrollin ongelmalliset piirteet usein tulevat nkyviin juuri poikkeavuuksien kohtelussa, on perusteltua pit kontrollia laajempana kuin pelkstn poikkeavuuksien valvontaan liittyvn ksitteen. Niinp esimerkiksi yhteiskunnan byrokratisoituminen, militarisoituminen, teknisen valvonnan tai vartiointipalvelujen lisntyminen merkitsevt kaikkiin kansalaisiin eik vain poikkeavuuksiin kohdistuvan kontrollin lisntymist. Rikos- ja huumekontrollin varjolla on usein vaadittu sellaista valvonnan lismist, joka rajoittaa muidenkin kansalaisten vapauksia kuin vain huumeisiin ja rikoksiin sekaantuneiden. Norjalainen kriminologi ja sosiologi Nils Christie on teoksissaan kiinnittnyt huomiota niihin riskeihin, joita kontrollin tiivistyminen aiheuttaa yksittisille ihmisille ja koko yhteiskunnalle.83 Erityisesti Yhdysvalloissa on Christien mukaan tapahtunut 1980- ja 1990-luvuilla sellaista rikoskontrollin tehostumista, laajentumista ja tiivistymist, joka saattaa olla yhteiskunnalle vaarallisempaa kuin itse rikollisuus. Niinp Yhdysvaltain vankiluku on 1990-luvulla kohonnut tasolle, jota voidaan verrata en Stalinin ajan Neuvostoliittoon. Rikoskontrolli voikin pahimmillaan uhata niit yhteiskunnan perusarvoja, joita sen pitisi suojella, ja samalla se voi krjist niit sosiaalisia ongelmia, joita sen oletetaan lieventvn. Vaarat ovat suuria, kun rikoskontrollia listn voimakkaasti samaan aikaan, kun tyttmyyden ja sosiaalisen syrjytymisen kaltaiset ilmit ovat huomattavassa kasvussa ja yhteiskunnan voimavarat on suunnattu taloudellisen kasvun tavoitteluun sek kasvun kannalta avainasemassa olevien vahvojen ryhmien etujen edistmiseen.84 Christie kirjoittaa: Rikokset itsessn eivt ole suurin uhka moderneille yhteiskunnille. Sen sijaan kamppailu rikollisuutta vastaan saattaa vied yhteiskuntien kehityst totalitaariseen suuntaan.85 Israelilainen kriminologi Stanley Cohen86 on kuvannut kontrollin tiivistymist uloslymisen. Sen perustana on tietojenkeruu ja kansalaisten moninkertainen rekisterinti. Tieteellisin menetelmin hankitaan tietoa siit, miten erilaiset taustamuuttujat korreloivat poikkeavuuksien ja sosiaalisten hiriiden kanssa. Tllaisen tiedon pohjalta laaditaan riskikalkyyleja esimerkiksi rikosten, mielenterveys- ja muiden terveysongelmien tai vaikkapa luottohiriiden varalta.87 Kaikki tm merkitsee Cohenin sanoin karkotusta ja erottamista, erotteKs Nils Christie, Piinan rajat (Helsingin yliopisto: Oikeussosiologian julkaisuja 4, 1983); Nils Christie, Kohti vankileirien saaristoa? (Helsinki: Hanki ja j, 1993). 84 Ibid. 85 Ibid, s 11. 86 Cohen, Visions of Social Control, supra nota 58, s 1339. 87 Jani Erola, Tys roisto! Luottotietotoiminnan sosiaaliset ja oikeuttamisen ongelmat Suomessa, STAKES raportteja 218, Helsinki (1997).
83

46

II
lua ja eristmist, nimien ja merkitysten antamista, luokittelua ja leimaamista, joita toteutetaan kurinpidon, suunnittelun sek tutkimuksen ja asiantuntijatiedon keinoin. Se merkitsee ihmisten jakamista vuohiin ja lampaisiin sek tmn perusteella toteutuvaa kaupunkitilan sek sosiaalisten ja taloudellisten mahdollisuuksien samoin kuin riskien uudelleenjakoa. Osaksi psykologinen ja lketieteellinen tieto ovat astuneet uskonnon, moraalin ja rikosoikeuden perinteiselle maaperlle: asioita, jotka ennen tuomittiin moraalittomina tai rikollisina, valvotaan nykyn siksi, ett ne ovat tavalla tai toisella mritellyst normaalista poikkeavia tai epterveellisi. Puhutaan medikalisaatiosta yhten kontrollin kehityssuuntana.88 Ihmiset on luokiteltu, ja rikollisuuteen, pihdeongelmiin, prostituutioon, terveyteen jne. kohdistuva kontrolli valtiollistettu, kun taas luottotietorekisterinnin kaltainen taloudellinen valvonta on jnyt pitklle yksityisten ksiin. Siit riippumatta, harjoittavatko kontrollia julkiset viranomaiset vai yksityiset, kyse on kansalaisia koskevan tiedon laajasta rekisterinnist ja sen pohjalta toteuttavasta sosiaalisten jakojen yllpitmisest ja tuottamisesta. Lainsdnnll tosin sdelln rekistereiden tietosislt ja tietojen luovuttamista, mutta tietosuojassa on aukkoja. Esimerkiksi Jani Erolan (1997) luottotietorekisteritutkimus toi esiin tapauksia, joissa luottotietoja kytettiin sellaisillakin toiminnan alueilla, joille niill ei pitisi olla vaikutusta. Luottotietojen nojalla saatettiin esimerkiksi irtisanoa tysuhde tai asunto ja jopa lopettaa seurustelusuhde, puhumatta ett nm tiedot ovat ilmeisen laajasti tyn ja asunnon saannin estein. Nin rekisterist kehkeytyy laajasti sinne joutuneen sosiaalisen eristmisen vline. Vaikka tietojen luovuttaminen yksityisille on kielletty, snnst on helppo kiert kyttmll apuna jotakin yrityst. Yhten uhkakuvana on lisksi erilaisista rekistereist saatavien tietojen yhdistmismahdollisuus, joka on de facto olemassa, vaikka laki rajoittaakin rekisterinpitjien oikeutta yhdistell tietoja. Tmn tapaiset kansalaisten rekisterintiin ja valvontaan liittyvt ongelmat eivt koske vain eristettviksi nimettyj ja poikkeaviksi mriteltyj, vaan periaatteessa kaikkia kansalaisia.89 Oman lisns kontrollin tiivistymiseen on tuonut tekniikan kehitys. Kyse ei ole vain kameravalvonnasta ja erilaisista tunnistimista rikosten ja hirikyttytymisten estmiseksi ja syyllisten tunnistamiseksi. Tmkin on tosin laajentunut nopeasti, ja esimerkiksi Helsingiss presidentin linnalta Stockmanin kulmalle kulkeva kansalainen tallentuu yli 200 videokameran nauhalle vajaan kilometrin matkalla. Kuitenkin kyse on paljon tt laajemmista mahdollisuuksista seurata kansalaisten elm ja liikkumista. Poliisin puhelinkuunteluoikeuksista
88 89

Cohen, Visions of Social Control, supra nota 58, s 139155, 197235. Ibid.

47

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

on viime aikoina taitettu peist, mutta esimerkiksi aivan tavallisten pankki- ja luottokorttien tai tietoverkkoyhteyksien kytttiedot antavat yht lailla kuin matkapuhelinten tunnistetiedot toimintoja yllpitville yrityksille ja vlillisesti viranomaisille paljon tietoa siit, mit yksittiset ihmiset milloinkin tekevt. Soneran rikostutkinta on esimerkki laittomasta valvonnasta, jota yksityinen yritys on kohdistanut tyntekijihins, ulkopuolisiin journalisteihin ja oman hallituksensa jseniin. George Orwell (1999) loi aikoinaan vision yhteiskunnasta, jossa isoveli valvoo kansalaisia. Vaikuttaa silt, ettei tm kuva ole juuri tll hetkell toteutumassa. Yhden isoveljen sijasta tietojenkerji ja valvojia on luvuttomasti, ja kontrolli on haarautunut moniaalle. Mutta esimerkiksi lentomatkustajien valvonta terrorismin torjunnan nimiss edellytt erilaisten kansallisten ja kansainvlisten tiedostojen yhdistmist sek yhteistyt viranomaisten ja yksityisten lento-, lentokentt- ja vartiointiyhtiiden kesken. Euroopan sisisen liikkumisvapauden turvaksi ulkorajoille luotu Schengen Information System (SIS) on esimerkki valtaisasta kansainvlisest rekisterist, jonka sisltm monipuolista tietoa ihmisist voitaisiin ainakin periaatteessa kytt ilmeisesti muihinkin tarkoituksiin kuin rajanylittjien seulontaan.90 Valvonnan tiivistyminen tuntuu olevan hintana automaatiosta ja teknologian edistymisest.91 Viranomaisten harjoittamaa rikosten ja muiden sosiaalisten ongelmien, kuten pihteiden, tupakoinnin tai prostituution kontrollia voidaan tarkastella turvallisuus- ja riskidiskurssina, ja siin on epilemtt havaittavissa ns. institutionaalisen refleksiivisyyden lisntymist. Tutkimuksen ja asiantuntemuksen merkitys ongelmien kontrollissa ja hallinnassa on kasvanut, mutta poikkeavuuden, hoidon, valvonnan ja rangaistuksen sek muiden seuraamusten suhteisiin keskittyv rikosoikeudellinen, lketieteellinen tai muu asiantuntijaanalyysi koskettaa vain kapeasti ja osittaisesti poikkeavuuteen ja kontrolliin liittyvi yksilllisi ja yhteiskunnallisia riskej. Kasvuun ja tehokkuuteen alistetun yhteiskunnan normaali toiminta tuottaa ekologisia, sosiaalisia, poliittisia ja taloudellisia uhkia ja riskej, joiden kontrolli ja sntely ovat olemattomia tai puutteellisia. Tm yhteiskunta suosii menestyji, joiden menestykseen ei vlttmtt liity juuri lainkaan vastuuta; Beckin (1990) mukaan riskiyhteiskunta suorastaan organisoi vastuuttomuutta.92 Toisessa pss sama
Thomas Mathiesen, On Globalization of Control: Towards an Integrated Surveillance System in Europe, Social Change and Crime in Scandinavian and Baltic Region, NSfKs 43rd Research Seminar, Jurmala, Latvia. Scandinavian Research Council for Criminology, Helsinki (2001). 91 Ks David Lyon, Surveillance Society: Monitoring Everyday Life (Buckingham & Philadelphia: Open University Press, 2002); David Lyon, Surveillance as Social Sorting: Privacy, risk and digital discrimination (London & New York: Routledge, 2003). 92 Ullrich Beck, Riskiyhteiskunnan vastamyrkyt (Tampere: Vastapaino, 1990).
90

48

II
yhteiskunta tunkee yksilit ja yhteisj rakoihin, joissa elminen ky mahdottomaksi virallisten normien ja laillisuuden rajoissa, ja osa ihmisi j kadulle hoidotta tai ajautuu paitsi suoraan rikollisiin alakulttuureihin erilaisille epvirallisen talouden harmaille vyhykkeille. Rikollisuudesta ja muista poikkeavuuksista voi kehkeyty yhteiskunnallinen riski, joka uhkaa kansalaisten koskemattomuutta, vapauksia ja oikeuksia. Kontrolli ei kykene nit riskej poistamaan, vaan se itse asiassa osaltaan institutionalisoi sek tuottaa ja uusintaa ongelmia. Pahimmassa tapauksessa kontrollia laajennetaan ja tiivistetn niin, ett se uhkaa itse samoja kansalaisten koskemattomuutta, vapautta ja oikeuksia, joita sen pitisi puolustaa. Yksillle sek rikoksen, onnettomuuden tai terveyden menettmisen ett kontrollin uhriksi joutuminen ovat riskej tosin nm riskit eivt jakaudu yhteiskunnassa sattumanvaraisesti samalla tavoin kaikille, vaan ne kohdistuvat eri tavoin eri yksilihin noudattaen suurin piirtein tiettyj sosiaalisia lainmukaisuuksia. Riskien todellisuus nkyy kansalaisten pelkoina kyselytutkimuksissa,93 ja nill peloilla myydn kaikenlaisia asianajo-, turvallisuus-, vakuutus- ja vartiointipalveluja. Yhdysvalloissa nm palvelut ovat Christien (1993) mukaan nopeimmin kasvava talouden ja elinkeinoelmn ala, ja niiden menekki kertoo epilemtt kansalaisten refleksiivisyydest ja yrityksist hallita tai ainakin pysty elmn riskien kanssa. Arvioitaessa kontrollin kehityst on hyv huomata, ett julkisten viranomaisten toiminta on monissa suhteissa aiempaa tarkemmin ja demokraattisemmin snnelty Suomessa mm. 1990-luvulla toteutettujen perustuslaki- ja lainsdntuudistusten ansiosta mutta yksityisen sektorin harjoittama sosiaalinen kontrolli kehittyy huimaavasti ilman vastaavia lainsdnnllisi rajoja ja valvontaa. Lopulta ongelmana on, ett yksittisiin kansalaisiin kohdistuvalla valvonnalla ei juurikaan kyet hallitsemaan ja kontrolloimaan niit suurriskej, joita aiheuttavat sellaiset tekijt kuin kansainvlisen talouden muutokset, ydinvoimaan ja muuhun teknologiaan liittyvt uhat, ekologiset katastrofit joillakin alueilla, poliittisen epvakauden ja kansainvlisen muuttoliikkeen ongelmat. Riskien aiheuttajina nyky-yhteiskunnissa eivt ole vain poikkeavasti kyttytyvt yksilt, ryhmt tai vastakulttuurit, vaan lisntyvss mrin niit aiheuttavat itse yhteiskunnan keskeiset toimintajrjestelmt. Riskit ovat nousseet systeemitasolle, jopa institutionaaliselle tasolle, ja ne ovat entist vaikeammin hallittavissa. Kansalaisten turvallisuus on laaja ksite, joka ei toteudu vain sosiaalisen kontrollin keinoin, vaan se on yhteydess yhteiskunnan taloudellisen tilan, poliittisten olosuhteiden ja osallistumismahdollisuuksien, sosiaalisen vakauden ja
93

Aimre, The Sense of Security and the Evaluations of the Police Activities, supra nota 4.

49

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

sosiaalisen turvallisuuden kanssa. Turvallisuuden takaaminen edellytt sek ihmisten vlist solidaarisuutta ett vallan kytt ja kontrollia on vain pidettv huolta siit, etteivt vallan kytt ja kontrolli muodostu liiallisiksi ja kontrolloimattomiksi.

Kokkuvte
Kikides tuntud hiskondades esinevad nii normid kui ka normidevastane kitumine. See on ks sotsiaalse elu phijooni. Kaasaegses hiskonnas vljendub see joon kuritegevuse vltimatus ametlikus jrelevalves. Kodanike elu, kehalise puutumatuse ja omandi kaitse kuulub organiseeritud hiskonna philesannete hulka. Normide ja nende titmise jrelevalve ehk sotsiaalse kontrolli olemus ja organiseeritus on hiskonniti suuresti erinev. Sotsioloogias on normid jagatud seadusandlikult mratletud ametlikeks normideks ja mitteametlikeks normideks, mis vljenduvad kokkulepetes ja tavades ilma seaduse formaalse staatuseta. Kontroll thendab alati vimu ja selle kasutamist ning vljendub erinevate hiskondlike rhmituste vahelistes vimusuhetes. Ametiisikute, nagu politsei-, kohtu- ja kasvi maksuametnike sotsiaalse kontrolli krval harrastavad mitmed isikud ja hingud ka mitteametlikku kontrolli. Ametliku kontrolli aluseks on tavaliselt seadusest tulenevad reeglid, aga erinevate ametiisikute mitteametlikul tegevuspraktikal ja tegevuskultuuril on oma mju ametliku kontrolli teostamisele. Teisalt on mitte- vi poolametlikku kontrolli harrastavatel organisatsioonidel, nagu kindlustusfirmad, pangad, erinevad andmebaasid jne, oma tegevuspoliitika ja reeglid, mille suhe seaduse ettekirjutustesse, nagu niteks kodanike phiigused ja andmekaitse, vib olla muutuv. hiskonna brokratiseerumine, militariseerumine, tehniline jrelevalve ja turvateenuste pakkumine puudutavad kiki hiskonna liikmeid. Kuritegevusja narkokontrolli ettekndel on tihti nutud sellise jrelevalve lisamist, mis piirab muidki kodanike vabadusi. Halvimal juhul vib kontroll kuritegevuse le ohustada neid hiskonnaliikmeid, keda see peaks kaitsma, teravdades samal ajal sotsiaalseid probleeme, mida see peaks leevendama. Olukord muutub ohtlikuks, kui kontrolli suurendatakse, samal ajal kui tpuuduse ja sotsiaalse eemaldumise ilmingud kasvavad ja hiskonna juressursid on suunatud majanduse ja sel alal vtmepositsioonil olevate rhmade huvide edendamisele. Kuritegevus iseenesest ei ole suurim oht kaasaegsele hiskonnale, kuid vitlus kuritegevusega vib juhtida hiskonna arengut totalitaarses suunas.

50

II
On olemas riiklik kontroll kuritegevuse, uimastite, prostitutsiooni ja kodanike tervise le, samas on niteks mitmete andmebaaside kasutamise jrelevalve jnud pikaks ajaks eraviisiliseks. Seaduse toel reguleeritakse tepoolest andmebaaside sisu ja teabe edastamist, aga andmekaitses on puudujke. Kontrollivimaluste suurenemist on soosinud ka tehnika areng. Asi ei ole ainult turvakaamerate ja erinevate identifitseerimisvimaluste arengus (niteks Helsingis jb presidendi lossist Stockmanni kaubamaja nurgani jalutav inimene le 200 turvakaamera pildile, kusjuures teekonna pikkus on vaevalt kilomeeter). Nii vimaldab ka tavaline pangakaart vi mobiiltelefon jlgida inimese tegevust. Mletatavasti li George Orwell pildi hiskonnast, kus suur vend jlgib kodanike elu. Euroopa-sisene Schengen Information System (SIS) on nide tohutusuurest rahvusvahelisest andmebaasist, milles talletatud informatsiooni vib ilmselt kasutada muukski otstarbeks. Ametiisikute kontroll kuritegevuse ja muude sotsiaalsete probleemide, nagu uimastid ja prostitutsioon, le vib vaadelda kui turvalisuse ja riski diskursust. Siin vib theldada n- institutsionaalse refleksiivsuse lisandumist. Asjatundlikkus on kasvanud, kuid individuaalseid ja hiskondlikke riske ei veta piisavalt arvesse. Efektiivsusele suunatud hiskonnas toob normaalne elutegevus kaasa koloogilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi riske, mille kontroll on olematu vi puudulik. Selline hiskond soosib edukust, millega paraku ei kaasne alati vastutus. See hiskond trjub ksikisiku krvale ja asetab olukorda, kus normide jrgi elamine muutub vimatuks ja paljud satuvad kuritegelikule teele. Kuritegevusest kujuneb omakorda risk, mis seab ohtu kodanike puutumatuse, vabaduse ja igused. Kontroll ei suuda riske vlistada, vaid tekitab omakorda uusi probleeme. Halvimal juhul laiendatakse ja tihendatakse kontrolli sel mral, et see kujutab endast ohtu samade kodanike elule, keda tegelikult kaitsma peaks. Inimestel on hirm mitmesuguste ohtude ees, mistttu neile on vimalik ma advokaadi-, turva-, kindlustus- ja valveteenust. Paraku pole ksikisiku turvateenuste abil vimalik kontrollida riske, mida phjustavad muutused rahvusvahelises majanduses, looduskatastroofid ja poliitiline ebastabiilsus. Kaasaja hiskonnas ei phjusta probleeme niivrd seadusvastaselt kituvad ksikisikud vi rhmad, vaid hiskonna kesksed tegevusssteemid. Kodanike turvalisus on lai miste, mida ei saa tagada ainult sotsiaalse kontrolli vahenditega, kuna see on henduses majandusliku olukorra, poliitiliste suhete ja osalemisvimaluse, sotsiaalsete tekspidamiste ja sotsiaalse turvalisusega. Turvalisuse tagamine eeldab nii inimestevahelist solidaarsust kui vimu kasutamist ja kontrolli. Peamine on kanda hoolt selle eest, et vim ja kontroll ei muutuks lepingutatuks ja kontrollimatuks.

51

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Normatiivse kitumise regulatiivsest ja teadvuslikust tasandist

Silvia Kaugia Mag art, T vrdleva igusteaduse lektor

hiskondlikud kitumisnormid sotsiaalse regulatsiooni alusena

Inimeste kitumist hiskonnas reguleerivad paljud eri normid, mis peegeldavad tpilisi suhteid ja sidemeid, iseloomulikke enamikule mingi sotsiaalse grupi liikmetele vi kogu hiskonnale. Niisuguseid norme nimetatakse sotsiaalseteks ehk hiskondlikeks normideks. Sotsiaalne norm on kitumiseeskiri, millega mjutatakse inimeste kitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu hiskonna vi konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Sotsiaalne norm on keeld, ksk vi luba midagi teha ja see on esitatud prdumisena indiviidi, sotsiaalse grupi vi hiskonna poole.94 Sotsiaalne norm kui kitumiseeskiri vib esineda ja esinebki nii kirjutatud kui ka kirjutamata vormis. Kik sotsiaalsed normid moodustavad htse kitumisnormide ssteemi, mis kujuneb, toimib ja muutub hiskonna tekkimise, olemise ning arenemise ajaloolises protsessis. Normi on vimalik avastada, selle sisu ja toimimise mehhanisme olgu intuitiivselt vi filosoofilis-teoreetiliselt tunnetada, teatavatesse kitumiseeskirjadesse vormida. Nii saame elda, et sotsiaalne norm selle sna sgavamas thenduses tegelikult ongi hiskonna, inimese hiskondliku olemise dnaamiline (ajas ja ruumis muutuv) seisund, antud tingimustes optimaalne olemise viis.95 Kuna hiskondlikke suhteid reguleerivaid norme on piiramatul hulgal ja nende ammendavat loetelu ei ole vimalik esitada, liigitatakse sotsiaalsed normid traditsiooniliselt kahte suurde rhma igusnormideks ja igusvlisteks normideks. Viimaste hulgas nimetatakse reeglina tava-, moraali-, korporatsioonija religiooninorme.96 Kikide sotsiaalsete normide lesandeks on reguleerida konkreetset liiki hiskondlikke suhteid. Sotsiaalsete suhete pidevast muutumiVt lhemalt nt Raul Narits, iguse entsklopeedia (Tallinn: Juura, 2004), lk 90; Toomas Anepaio, Ave Hussar, Katri Jaanimgi, Silvia Kaugia, Kristi Land, Vallo Olle ja Peeter Roosma, Sissejuhatus igusteadusesse (Tallinn: Juura, 2004), lk 45 jj. 95 Eduard Raska, iguse apoloogia: Sissejuhatus regulatsiooni sotsioloogiasse (Tartu: Fontes, 2004), lk 21, 22. 96 Kuna igusvliste normide ammendavat loetelu ei ole vimalik esitada, on siin nimetatud vaid need igusvlised normid, mis on olulisimad oma seotuses igusnormidega.
94

52

III
sest ja arenemisest tulenevalt ei ole vimalik esitada neid suhteid korrastavate normide lplikku ja kikehlmavat loetelu ega ksitleda neid norme tardunud kitumismudelitena. Sotsiaalsete normide liigitamine igusnormideks ja igusvlisteks normideks eeldab teatud erinevuste olemasolu hiskondlike normide vahel. Peamiseks (klassikaliseks) igusnorme teistest sotsiaalsetest normidest eristavaks tunnuseks on nende seostamine riigiga. Nii on levinud seisukoht, et igusnormide eripra ei seisne mitte nende sisus, vaid nende tekkimisviisis, nende kandjates, nende sanktsioneerimisviisis.97 Sellest seisukohast lhtudes toome vlja ainult igusnormidele omased tunnused: 1) spetsiifilistel sstemaatilistel alustel igusaktidesse, igusharudesse ja iguse instituutidesse koondatus; 2) lhtumine riigist (igusnorm on riigi tahteline akt);98 3) tagatus riigi sunnijuga. Ka on igusnormide spetsiifiliseks tunnuseks nende esinemine kirjalikus vormis, kusjuures need on kirja pandud riigi poolt, kes on seda teinud vastavaid protseduurireegleid ja formaalsusi jrgides.99 Saksa teadlase Theodor Geigeri arvates eristatakse igusnorme teistest sotsiaalsetest normidest sanktsioonide tideviija kaudu. Niipea kui sanktsioneerijaks on riiklikud institutsioonid, on tegemist igusnormiga. Kindlalt on ta seisukohal, et norm seadustatakse ja sanktsioonide rakendamine on menetluslikult reeglistatud. Ka leiab ta, et iguslik institutsionaliseeritus trjub krvale sotsiaalse reaktsiooni, nii et riik hivab lekaaluka osa sanktsioonide kehtestamisel ja realiseerimisel.100 Tnapeval ksitleb enamik igussotsiolooge sellist ksitlust riigi mistena. Etnoloogid on aga viidanud sellele, et normatiivsete konfliktide reguleerimine omab vga palju variatsioone vahetu (ilma kolmandate isikuteta) kohtuistungi,
Renate Mayntz, Durchsetzung und Wirksamkeit des Rechts in der Sicht der Soziologie Die Durchsetzung des Rechts. Symposium der Fakultt fr Rechtswissenschaft aus Anlass des 75jhrigen Bestehens der Universitt Mannheim (Mannheim, Wien, Zrich: Bibliographisches Institut, 1984), S 13. 98 Siin tuleb aga kindlasti rhutada asjaolu, et iguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tava-, moraali- vi korporatiivsed normid (Jri Liventaal, Riik ja igus: Phimistete petus (Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 1999), lk 70). Seega muutuvad igusvlised normid riigi seadusandliku tegevuse tulemusena igusnormideks. 99 Selle kohta lhemalt vt ibid, lk 70; Narits, iguse entsklopeedia, supra nota 94, lk 2341. 100 berhard Blankenburg, Nutzen und Grenzen eines graduellen Rechtsbegriffs Siegfried Bachmann (Hrsg), Theodor Geiger: Soziologe in der Zeit zwischen Pathos und Nchternheit: Beitrge zu Leben und Werk (Berlin: Duncker & Humblot, 1995), S 153-154.
97

53

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

vahendamise (lepitamise kolmandate isikute osalemisel, kuid ilma otsustusiguseta) ja sdi mistmise (kus ka kolmas isik kohtuotsusega kurssi viiakse) vahel. Etnoloogilised uuringud on ammu lhtunud seisukohast, et on olemas iguselaadseid kohtuprotsesse ilma kohtuniketa, kohtutaolisi instantse ilma sisulis-normatiivse mratluseta ja materiaalset igust ilma riigita. Niisugused seisukohad rajanevad arusaamal, et mistet igus ei ole ilmtingimata vajalik siduda mistega riik. Ksitledes normatiivse reguleerimise mistet varastes n- riigieelsetes hiskondades, on juristide igusemiste sissellitamine sellesse normatiivsesse ssteemi vajalik selleks, et vrrelda erinevaid hiskonnavorme ja iseloomustada igust varasemate normatiivsete organisatsioonide krval, tuues vlja tema erilised tunnused.101 igusnormide ja igusvliste normide eristamisel on vimalik lhtuda ka pshholoogilisest aspektist. Normide eri liigid tekitavad meis erinevaid tundmusi ja me vastame eri liiki normidest leastumisele erinevate aistingutega (tundmustega). Saame ju vrrelda ning eristada tundmusi, mis tekivad meelepahast tavanormide rikkumise prast, selle nrdimustundega, mille kutsub esile ebaviisakus, taktitus, hea tooni naeruvristamine vi moenormide (-tavade) rikkumine. Nii on igusnorm tundmus, mille kirjeldamiseks juristid on nimed leidnud. Selle jrgi saamegi igusnormi ra tunda.102 igusnormide ja igusvliste normide eristamisel on oluline ka nn transformatsiooniprobleem: ksimus sellest, kuidas ja millistel tingimustel leiab aset leminek igusvlistelt normidelt igusnormidele. Mravaks selles ksimuses saab hiskonna keerukus, sotsiaalsete gruppide suurus ja hiskondlike suhete komplekssus. Seni kui hiskonnas on piisavalt usaldust, kuni toimib gruppidevaheline kommunikatsioon, mis neid gruppe omavahel tugevalt seob ja igusvlised sotsiaalse kontrolli meetodid plvivad hiskonnaliikmete austuse ning poolehoiu, ei ole vajadust riigi poolt fikseeritud ja sanktsioneeritud iguse jrele. Vajadus iguse jrele tekib siis, kui hiskond muutub komplekssemaks ja mitteformaalne sotsiaalne kontroll ei funktsioneeri vajalikul tasemel.103 Nii vib elda, et hest kljest teeb iguse kui spetsialiseeritud kitumisnormide ssteemi vajalikuks usalduse vhesus hiskonnas, nii et hiskonnaliikmed on sunnitud oma suhete reguleerimiseks
101 102

Ibid, S 154155. Eugen Ehrlich, Grundlegung der Soziologie des Rechts (Mnchen und Leipzig, 1913), S 146. 103 Kirsten Scheiwe, ber den Zusammenhang von Verhalten, sozialen Normen und Rechtsnormen Fritjof Haft, Hagen Hof, Steffen Wesche (Hrsg), Bausteine zu einer Verhaltenstheorie des Rechts (Baden-Baden: Nomos Verlagsgesellschaft, 2001), S 112, 113.

54

III
prduma n- krgema instantsi regulatsioonissteemi poole. Teisest kljest peavad ka igusnormid (riikliku iguse mttes) olema usaldatavad oma adressaatidele, et nad saaksid neid norme tunnetada iglastena. Kaasaja arenenud lne igustraditsioonidega riikides valitseb seisukoht, et hiskondlike suhete regulatsioonis omavad olulisimat rolli igusnormid ja et igus on parim (kui mitte ainus ja ainuige) vahend sotsiaalsete suhete reguleerimiseks. igusvlised normid on paraku jnud (jetud) tahaplaanile, kuigi nende rolli hiskonnas ei ole ige alahinnata. Ei saa eitada, et igus on thtis sotsiaalne institutsioon, mille lesandeks on koordineerida hiskonna erinevate sfride tegevust ning tagada sotsiaalse organismi koosklastatud funktsioneerimine. Sellest tulenevalt omavad igusnormid hiskonnas tepoolest erilist staatust teiste sotsiaalsete normidega vrreldes, mis paneb aga igusnormidele ka suurema vastutuse hiskondlike suhete regulatsioonis. Mida enam rhutatakse igusnormide olulisust, mida enam hiskonnaliikmed loodavad iguse kikvimsusele, seda aktuaalsemaks muutub hiskonnas iguse efektiivsuse ksimus. Oluline ei ole mitte see, et riik looks meeletu hulga igusnorme, ritades absoluutselt kiki suhteid hiskonnas just igusnormidega reguleerida igusnormide hulgast olulisemaks osutub jrjest enam see, et kehtivad ja loodavad seadused oleksid efektiivsed. igusnormide efektiivsuse vajalikud eeldused on: 1) seadused tuleb luua antud hiskonna jaoks ja just selle hiskonna vajadusi arvestades (st teistest igusssteemidest mehhaaniliselt levetud seadused reeglina ei toimi hiskonnas, kuhu nad on imporditud); 2) igusnormid peavad reaalselt reguleerima (olema suutelised reguleerima) neid hiskondlikke suhteid, mille reguleerimiseks nad vastu veti; 3) igusnormide efektiivsusest vi mitteefektiivsusest annab tunnistust see, kas neid norme iguse adressaatide poolt reaalselt jrgitakse vi mitte. See aspekt tuleneb kahest eelnevalt nimetatust. iguse efektiivsuse keskseks probleemiks on otsuste tegemine, s.o iguse realiseerimine, mis omakorda sltub hiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Sotsiaalteaduslikku suunda, mis igusnormi rakendamise uurimisega tegeleb, nimetatakse reaktsiooniteooriaks, mis keskendab thelepanu sellele, kuidas iguskaitseorganid oma kompetentsi piires iguserikkumistele reageerivad.104
104

Selle kohta vt Edgar Michael Wenz, Die Reaktionstheorie rechtstheoretische Voraussetzung fr die Rechtsforschung, 15 Zeitschrift fr Rechtssoziologie (1994), S 59, 62.

55

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Rhutades igusnormide prioriteeti teiste regulatsioonide ees, jetakse thelepanuta asjaolu, et kik sotsiaalsed normid on omavahel seotud, kujutades endast sotsiaalset korda, kuna nad kik reguleerivad inimeste omavahelisi suhteid. Enamgi veel esimeseks sotsiaalseks korraks ei ole igus, iguse eelastmeteks objektiivses thenduses on moraal ja tava. Nagu igusnormid, nii on ka moraali- ja tavanormid kui tpilised sotsiaalsed normid ldise iseloomuga ja ldkohustuslikud.105 Niisiis tulenevad seadused moraalinormidest, algupraselt on kogu igus tavaigus, mil igat tavaiguslikku omavoli (suva) tunnetatakse (mistetakse) igusena.106 igus seaduste kujul on tsivilisatsiooni hilisem nhtus, see eeldab kikide sotsiaalsete normide ratsionaalset mistmist.107 iguse ja moraali, nagu ka iguse ja teiste igusvliste normide vahel on tihe vastastikune seos teised sotsiaalsed normid toetavad igusnorme, igus seab raamid sotsiaalsele korraldusele. Kuna igusnormid peaksid peegeldama alati sotsiaalset korda tervikuna, vrdsustab see fakt igusnormid (vaatamata nende eritunnustele) teiste sotsiaalsete normidega. hiskonnas, kus moraalne mtlemine on traditsiooniliselt vi dogmaatiliselt tiesti homogeenne, eksisteerivad (ldiselt tunnustatud) moraalinormid, mis jvad tielikult iguskorrast vlja, nii et riiklik sanktsioneerimine nende eiramise eest on phimtteliselt vimatu. Selle hiskonna moraalinuded ise aga ei paku hiskonnale iguse mttes huvi. Teisest kljest eksisteerivad igusnormid, mille sisu puhttehniliselt vi kokkuleppeliselt on moraalselt mittetoimiv (protsessuaalsed vormiettekirjutused, liiklusreeglid, lepinguthtajad jms). Nende kahe vahel on suur normide kompleks, mis on nii iguslikult sanktsioneeritud kui ka moraalselt tunnustatud. Heterogeense moraalimttega hiskonnas olukord selles mttes komplitseerub. Mis puutub kollektiivsesse moraali, siis iguskord vib sealses hiskonnas olla valitseva moraalidoktriini tugeva mju all. See vljendab suures osas tooniandvate hiskonnaklasside kollektiivseid moraalseid ettekujutusi. Teised hiskonnaklassid jvad oma maailmavaatega reeglina tugevasse opositsiooni. Niivrd kui iguse ja moraali nuded teineteist katavad, toob see kaasa normikuulekusmotiivide kuhjumise ja segunemise. Niivrd kui nad teineteisele vasturkivad on, vib kaasneda normikonflikt.108
Narits, iguse entsklopeedia, supra nota 94, lk 18. Gustav Radbruch, Rechtsphilosophische Tagesfragen. Vorlesungsmanuskript (Kiel: Sommersemester, 1919). Hidehiko Adachi und Nils Teifke (Hrsg). (Baden-Baden: Nomos Verlagsgesellschaft, 2004), S 33. 107 Thomas Raiser, Das lebende Recht: Rechtssoziologie in Deutschland (Baden-Baden: Nomos Verlagsgesellschaft, 1995), S 65. 108 Ibid, S 268269.
105 106

56

III

Normiteadvust kujundavatest faktoritest

Olulise thtsusega on ksimus, mis kige enam determineerib inimese kitumist ja mis kige rohkem mjutab (kujundab) indiviidi igusteadvust ning tema normiteadvust ldse. Antud probleemile tuleb lheneda mrksa laiemalt kui pelgalt igusliku kitumise ja igusteadvuse aspektist sotsiaalne kitumine ei ole ainult iguslik, kll aga on iguslik kitumine alati sotsiaalne. Nii nagu sotsiaalseid norme on erinevat liiki, on ka normiteadvus laiem miste kui igusteadvus, hlmates kigi sotsiaalsete normide tunnetust. Normide tunnetamine on inimese teadvuses toimuv protsess, see lhtub tema ettekujutusest/arusaamast, mis on hea, klbeline ja vrtuslik (mille poole pelda) ning mis on tema sisetunde jrgi halb, taunitav. Heakskiidu ja hukkamistu tundest tekib hinnang. Ka kituja ise tunneb seesmiselt, kas tema kitumine on heakskiidetav vi hukkamistetav. Kontrolliorganina ei esine siin mitte ainult teiste arvamus (vline reaktsioon), vaid ka kituja enda seesmine reaktsioon oma kitumisele. Kitumine ratab sdametunnistuse ja vastutustunde, need (kirjeldavad) hindavad antud kitumist hea vi halvana.109 Siin on oluline ksimus, miks ja kuidas tekkisid inimestel vrtushinnangud, -normid, -reeglistik. Teadlased on antud ksimusele vlja pakkunud erinevaid vastuseid. Nii vidab katoliiklik filosoofia, et klblusreeglite tunnetamise lte on inimloomuses ja mistuses, mis on antud Jumalast. Inimloomus on see, mis tleb, mis on hea, mis halb (una maitsmine hea ja kurja tundmise puust).110 Klblusreeglite (ja kitumisreeglite laiemas thenduses) teke seostatakse siin Aadama ja Eeva Jumala ksust leastumisega Eedeni rohuaias, kus nad Mao keelitusel maitsesid keelatud vilju: Sest Jumal teab, et sel peval, kui teie sest ste, teie silmad lahti saavad ja saate kui Jumal ning tunnete head ja kurja.111 Antud ksimusele sotsioloogilise lhenemise pooldajad thtsustavad moraali regulatiivset funktsiooni, millest tulenevalt tekkis moraal inimeste vastandlike huvide reguleerimise vajadusest. See leidis aset primitiivse hiskonna lJakob Raimund, Rechtsbewusstsein und Normkonflikt. Gedanken zur Aktualitt von Theodor Geigers berlegungen zu Recht und Moral Siegfried Bachmann (Hrsg), Theodor Geiger: Soziologe in der Zeit zwischen Pathos und Nchternheit: Beitrge zu Leben und Werk (Berlin: Duncker & Humblot, 1995), S 198. 110 Aare Laaneme, Eetika alused (Tallinn: TT Kirjastus, 2000), lk 17. 111 Esimene Moosese raamat, 3.5. Suur Piibel (Tartu: O K. Mattieseni trkikoda, 1938).
109

57

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

puetapil, kui inimene eemaldus karjast, sai vabaks karja sunnist, st omandas teatud vabaduse. Vabadus eeldab aga sltuvust ja vastutust valikute tegemisel. Need moraali kaks hooba sltuvus (vastutus) ja vabadus nuavad reguleerimist, sest sageli vivad nad vastanduda. Abi saabki normist, reeglist, kus nudmised on fikseeritud kokkuleppega. Norm see on lubatavuse piir, standard, kitumise mudel kindlas situatsioonis, tagades indiviidi ja sootsiumi huvide kooskla ja tasakaalu.112 Nagu eespool mrgitud, on igus vlja kujunenud eelkige tavast ja moraalist, millele olulise komponendina lisandub religioon. Inimkonna arengu koidikul oli religioon ilmselt esimeseks inimsuhete regulaatoriks Jumala(te) poole prduti enne jahiretki ja teostati usulisi rituaale ka teiste ettevtmiste kordamineku lootuses; kardeti loodusjude ja arvati, et Kigevgevama vimuses on inimkonda nii aidata kui ka hukutada. Nii on religioonil olnud ja on ka kaasajal inimese kitumise seesmise regulaatori roll, millel on tugev mju inimese teadvusele usk, mille kaudu kujuneb tsine veendumus Jumala olemasolust, mngib olulist rolli inimese kitumise korraldamisel, distsiplineerides teda helt poolt hirmuga Jumala viha ees (mis toob kaasa karistuse kas siin- vi sealpoolsuses vi koguni mlemas dimensioonis), teiselt poolt aga lootusega Jumala abile ja toetusele ning peale surma paradiisi psemisele. On alust arvata, et just religiooni kaudu kujunesid inimhiskonnas vlja ka tavad ja moraal, mistttu vib religiooni lugeda iguse vanimaks eelastmeks.Nii religioon kui ka tavad ja moraal on inimese normiteadvust kujundavateks olulisteks teguriteks, mis sarnaselt igusele teevad lbi teatud arengu vanade tavade krvale tekivad uued; suhtumine tavadesse, moraali ja religiooni muutub koos hiskonna muutumisega. Kriiside, sdade ja muude hiskondlike vapustuste (muudatuste) perioodil toimub n- tagasiprdumine kige vana juurde. Eriti ligitmbavaks osutuvad varem tagasilkatud mtlemis- ja kitumistbid, mille hulka kindlasti kuulub ka religioon. Stressiperioodidega hiskonna elus kib kaasas inimese identiteedikriis. Inimesed vajavad uut identiteedi allikat, uusi stabiilse kogukonna vorme ja uusi moraalseid ettekirjutusi, mis annaksid nende elule mtte ja otstarbe. Religioon rahuldab neid vajadusi.113

112 113

Laaneme, Eetika alused, supra nota 110, lk 17, 18. Samuel Phillips Huntington, Tsivilisatsioonide kokkuprge ja maailmakorra mberkujunemine (Tallinn: Fontes, 1999), lk 128.

58

III
Eelmise sajandi teisel poolel toimunud majanduslik ja hiskondlik moderniseerumine kujunes laiaulatuslikuks. Samal ajal leidis aset ka religiooni globaalne uuestisnd, lisades uusi usku prdunuid hiskondades, kus neid enne ei olnud. Mrksa suuremal osal juhtudest aga puudutas taassnd inimesi, kes prdusid tagasi oma hiskonna traditsioonilise religiooni juurde, andes sellele uue eluju ja uue thenduse. Religiooni kikjaleulatuvus ja kigessepuutuvus on dramaatilisel kujul ilmnenud ka endistes sotsialistlikes riikides, tites ideoloogia kokkuvarisemisest tekkinud vaakumit.114 Mitmete asjaolude koosmjul pimub hiskonna vaimne kriis omamoodi religioosse renessansiga. Jutt kib eelkige klbelisuse religioossest phjendusest, pdlustest taaselustada rituaalid, mis phitsesid thtsaid hetki inimese elus (snd, abielu, surm). Kirik, riigist lahutatud ja poolsuletud organisatsioon, muutub ldrahvalikuks. Religioosse renessansi heks peaphjuseks on kindlasti hiskonna enese muutumine hiskondliku, majandusliku ja kultuurilise moderniseerumise nol,115 vabanemine ja sellega kaasnev salliv suhtumine religiooni. Siin tuleb aga ra mrkida ka teatud revanimotiivi hiskondlikus teadvuses, pdlust toimida vastupidiselt sellele, mida varem takistati vi keelati. Nii vib usuhullust ksitleda ka omamoodi protestina mineviku suhtes. Praegu ei vaadelda religiooni hiskondliku teadvuse vrandunud vormina, vaid elu orgaanilise osana.116 Raske on lehinnata vrtustessteemi osa inimeste normiteadvuse kujundamisel. Seos vrtuste ja normide vahel seisneb selles, et kui vrtused on ettekujutused soovitud hvedest, siis normid on nende soovitud eesmrkide saavutamise vahendiks. helt poolt konkretiseerivad normid vrtusi, teiselt poolt luuakse normid vrtuste kaudu. Nt baseerub elu vrtus tapmise ja abordi keelustamisel.117 Sarnaselt religiooni, tava, moraali ja iguse pideva muutumisega muutub ka vrtuste (ja nendega seonduvate hinnangute) ssteem, mis on thtsaim kultuuri komponent. Selles on talletatud need kriteeriumid, mis aitavad eristada halba heast, tde eksimusest, olulist thtsusetust. Me saame eristada individuaalset ja riiklikku, samuti hiskondlikku vrtustessteemi, mis tegelikkuses on omavahel tihedalt pimunud. Individuaalse vrtustessteemi vljakujunemisel mngivad olulist rolli isiku esimesed sotsialiseerimisagendid (s.o vaneIbid, lk 126, 127. Ibid, lk 128. 116 , (, 1996), c 183206. 117 Helena Kovalev, Altersspezifische Akzeptanz gesellschaftlicher Normen und Werte in Deutschland (Marburg: Tectum Verlag, 2003), S 38.
114 115

59

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

mad ja esivanemad), kelle kujundada on suures osas ka isiku normiteadvuse (laiemas mttes) see tahk, mis puudutab tema emotsioone, suhtumist ja hoiakuid inimkitumist reguleerivate normide suhtes. Arusaadavalt on siin igal inimesel individuaalsed sotsiaalsed kujundajad, mis viitab sellele, et vaatamata sarnasele riigikorrale, hiskonna ajaloolisele arengule jne, ei saa kigil inimestel vlja kujuneda sarnane vrtuste (nagu ka hoiakute ja suhtumiste) ssteem. Sisemise vrtushinnangute ssteemi omandamine toimub filosoofiliste, maailmavaateliste ja religioossete ldistuste abil. Ssteem tuleb aga seostada hiskonna poolt esitatavate vrtuskriteeriumidega, mille eesmrgiks on hiskonnaliikmete vimalikult htse arusaama kujundamine sellest, mis on hea, mis halb, mille poole pelda ning millest hoiduda, mida vltida. Ilma htse arusaamata phimttelistes ksimustes ei ole inimeste kooselu hiskonnas vimalik. Nii peab vline kultuur, tungides meie maailma, lakkama olemast vline. Ta peab leidma endale nime ja koha selles kultuuris, kuhu ta on tunginud. Kuid selleks, et muutuda vrast omaks, tuleb vline kultuur sisemise kultuuri keeles mber kodeerida.118 Kasutades erinevaid vahendeid, pakub hiskond vlja vimalusi, kuidas letada lhet isiksuse (individuaalse) ja hiskondlike vrtusorientatsioonide vahel. Eelkige pakub hiskond vrtuste lihtsustatud variante otseselt heakskiidetud kitumisviiside nol meediakangelasi, preemialaureaate ja teisi, kelle abil deklareeritakse hiskondliku kasulikkuse ja heaolu ideaali. Selle propagandistliku tegevuse keskmes on konkreetsed indiviidid, kes peaksid olema teistele hiskonnaliikmetele eeskujuks ja motivaatoriks. Sellisel moel tlgendatakse vrtustessteemi massidele.119 Vib aga juhtuda, et n- tavakodanikele jb see pakutav (propageeritav) kitumisviis teostamatuks, kuna inimene peab kigis oma tegevussfrides pdlema kttesaamatu ideaali poole. Tavalisel puudub vrtus. Vrtustatakse ikka neid tegusid (mida inimene on vimeline sooritama minu mrkus (S.K.)), kuid neid tuleb sooritada kas ennekuulmatus mtkavas vi uskumatult rasketes oludes, mis muudavad need samahsti kui vimatuks.120 Peale selle toimub hiskonnas vrtuste struktuurne tlgendamine. Ettekujutusi heast ja halvast, test ja valest, ilusast ja inetust selgitavad jutlustajad, kelle rolli tidavad hiskonnas teatud professionaalsed grupid: kunstnikud, kirjanikud, teadlased, muusikud, poliitikud.121
Juri Lotman, Kultuur ja plahvatus (Tallinn: Varrak, 2001), lk 151. , , supra nota 116, c 183206. 120 Lotman, Kultuur ja plahvatus, supra nota 118, lk 63. 121 , , supra nota 116, c 183-206.
118 119

60

III
Juri Lotman toob nite kirjanduses propageeritavate kitumisnormide ja tegelikku elu reguleerivate normide vahekorra kohta. Kirjanduskangelase jljendamatu kangelastegu ei teostu mitte romantilise seadusetuse kaudu, vaid kige rafineeritumate ja tidetamatute ideaalinormide titmise teel, mis on inimesele vimatu. Sellest tuleneb muuhulgas ka kirjanduse (kangelaseepose, ballaadi, rtliromaani) ja elutegelikkuse tiesti eriprane vahekord. Kirjandus pstitab ennekuulmatud, fantastilised sangarliku kitumise normid, kangelane pab neid oma elus teostada. Mitte kirjandus ei kajasta elu, vaid elu pab tide viia kirjandust. Siit ka rtli kitumise totrus kui tavaelu norm.122 Seega saab ja tuleb teha vahet ideaalsete ja reaalsete vrtuste vahel. Ideaalsed vrtused on need, mida endale ette kujutame ja mida eelpoolmainitud jutlustajad pavad meile selgitada. Reaalsed vrtused on aga n- elavad vrtused, mis kaasaegses hiskonnas eksisteerivad ja mida vastava hiskonna liikmed neile reaalselt kttesaadavate vahenditega pavad saavutada. Lisaks sellele, et me saame vrtusi liigitada individuaalseteks, riiklikeks ja hiskondlikeks, tuleb pidada silmas sedagi, et nii igus kui ka vrtustessteem pole ajas muutumatud nhtused. Nii iguse kui ka vrtustessteemi ksitlemisel (uurimisel) tuleb arvestada konkreetse hiskonna oludega ja arengustaadiumiga, sest stabiilsete oludega hiskonna ja siirdehiskonna seisund on vgagi erinev. Stabiilses hiskonnas valitseb vrtustes suhteline ksmeel on olemas hiskonna vrtustessteemi ametlik interpretatsioon, mis on massiteadvuses saavutanud suurema vi viksema toetuse. hiskonna kriisisituatsioonides puudub htne ametlik vrtustessteemi tlgendus ja see tekitab selle propageerijatele-vahendajatele suuri raskusi. Samuti on kriisiolukorrale iseloomulik, et ametlikul ideoloogilisel doktriinil ei ole masside toetust.123 Ebastabiilses (murrangulises) hiskonnas tekib reeglina ka konflikt vrtushinnangute tttu (nt rahvuslik-etnilised konfliktid), mis praktikas on ks raskemini lahendatavaid sotsiaalseid konflikte. Siin on tegemist printsiipidega, phimtetega, millest on raske, kui mitte vimatu lahti elda. Loobudes oma phimtetest, esivanematelt prandunud traditsioonidest, kaotab ks vi teine konfliktipool oma no, oma prestiii. Vaidlus phimtetest loobumise astme le toob endaga alati kaasa selle grupi lagunemise, kel on konflikt mne teise grupiga. Sellega kaasneb omakorda liidri vahetumine ja phivrtustest uue ettekujutuse saamine.124
Lotman, Kultuur ja plahvatus, supra nota 118, lk 62. , , supra nota 116, c 183206. 124 Ibid, c 9296.
122 123

61

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

kski plvkond ei saa elada sarnaste (identsete) sotsiaalsete normide jrgi, kuna need normid on pidevas arenemises, tiustumises ja muutumises koos hiskonna arenemise ning muutumisega. Ometi on igas hiskonnas enam ldaktsepteeritavate normide jrgijaid kui nende eirajaid. Siit vib teha jrelduse, et iga plvkond annab jrgnevatele plvedele edasi teatud baasvrtuste ssteemi, millega kaasnevad n- baasnormid. Need on universaalne iseloomuga ja suudavad reguleerida mistahes inimhiskonnas esinevaid sotsiaalseid suhteid. Indiviidi normiteadvuse struktuuris on thtsaimal kohal vrtused (nii individuaalsed, riiklikud kui hiskondlikud) ning suhtumine nendesse vrtustesse. Kuna hiskondlikke suhteid reguleeritakse erinevate sotsiaalsete normidega ja kik need normid on kohustuslikud, siis on igasuguse sotsiaalse normi eiramise nol tegemist hiskonnavastase kitumisega, mis annab tunnistust mningasest defektist individuaalse normiteadvuse (sh igusteadvuse) struktuuris. Iga iguskorra eesmrgiks peaks olema antud hiskondlikes normides sisalduvate kitumisootuste kinnistamine igusadressaatide teadvuses. Selle lesande lahendamine ei ole vimalik ilma hiskonnaliikmeid oodatavast kitumisest informeerimata. iguskorra kui normide ssteemi ja ksikisikute kitumise vahel on siduv lli igusteadvus. igusteadvus peegeldab vaid indiviidi igusliku (igusprase vi -vastase) kitumise aspekte, kuid igusteadvusele sarnane mehhanism toimib ka inimese igusvlise sotsiaalse kitumise regulatsioonis.

igusteadvuse toimimine sotsiaalse kontrolli kaudu

Valdavalt pdlevad inimesed konformse kitumise poole ja see pe on suures osas sotsialiseerimise tulemus. Sotsialiseerimine majandusteaduslikus mttes on omandi hiskonnastamine, sotsioloogias (ka pshholoogias) thendab see isiksuse kujundamist.125 Kuna sotsialiseerimisprotsess ei ole reeglina ideaalne, on vajalik terve hiskonna (tema erinevate institutsioonide) sekkumine oma liikmete konformsel teel hoidmisesse. hiskonnas aktsepteeritavate standardite titmist on kutsutud reguleerima sotsiaalne kontroll. Sotsiaalne kontroll on sotsiaalsete suhete ja tegevuste reguleerimise ssteem, mis phineb ldiselt omaks vetud normidel.126 Sotsiaalse kontrolli eelduseks on sotsiaalsete standardite teadvustamine nii individuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil. Selleks et hinnata, kas hiskonnaliikmete kitumine on vastavuses hiskonnas oodatavaga, peab hindajatel
125 126

Ivar Aimre, Sotsioloogia (Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus, 2001), lk 161. Ibid, lk 207.

62

III
endil olema ettekujutus hiskonnale vastuvetavast kitumisest ja vajalik on sotsiaalsete normide internaliseerimine ehk teadvuslik omaksvtmine. Nii on sotsiaalne kontroll ja normiteadvus lahutamatult seotud hinnangu andmine enda ja teiste kitumisele lhtub teadvustatud normitunnetusest. Sotsiaalsest kontrollist rkides peetakse sageli silmas formaalset, iguslikku kontrolli. Tuleb aga siiski tdeda, et formaalne kontroll moodustab vaid he osa sotsiaalsest kontrollist. igust kasutatakse kontrolli vahendina, kuid igusel on ka palju teisi funktsioone ning kontrollil mitmeid teisi vahendeid. Sotsiaalse kontrolli all tuleb mista riigi ja hiskonna mju isiksusele ning sotsiaalsele keskkonnale, eesmrgiga reguleerida hiskonna normatiivseid ja mittenormatiivseid isiksusele suunatud kitumisootusi. Sotsiaalne kontroll on protsess, mille kigus tagatakse he grupi raames kehtivate sotsiaalsete normide titmine ksikisikute poolt. See toimub kindla sotsiaalse reaktsiooni teel (nt ttasu, trahv jne). Lihtsalt eldes on sotsiaalne kontroll kik see, mille eesmrgiks on korra saavutamine, jlgimine ning kindlustamine hiskonnas. Sotsiaalne kontroll sisaldab institutsioonilisi, hinnangulisi ja kitumuslikke aspekte ning realiseerub nii hiskonnas tervikuna kui ka suurtes ja vikestes sotsiaalsetes gruppides. Sotsiaalse kontrolli aluseks on normide ja hinnangute ssteem moraali, iguse jm valdkondades, mis peegeldavad antud sotsiaalse grupi huvisid. Sotsiaalne kontroll jaguneb seesmiseks ja vliseks kontrolliks. Esimese nol on tegemist enesekontrolliga, teisel juhul hiskonna ja riigi poolt teostatava kontrolliga; esimene baseerub seesmistel, teine vlistel kitumisreeglitel. Vlised kitumisreeglid on kindlal viisil (kirjalikult) fikseeritud ja vljenduvad inimese konkreetsetes kitumisaktides; seesmisi kitumisreegleid saame aga ksitleda kui inimese mtteviisi ja veendumusi, nimetades neid mttelisteks kitumismallideks, suhtumiseks vi hoiakuteks. Seesmised kitumismallid ei eelda vlismaailmas eksisteeriva nn grupivaimu olemasolu indiviidist lahutatud lokaliseeritud kollektiivse teadvuse mttes. Kitumisreeglid, mis juhivad mtlemist, on olemas ainult indiviididel ja vivad vaid kaudselt snade ja tegude kaudu avalduda. Inimese sotsiaalsest teadvusest saame rkida htsete seesmiste kitumisreeglite rohkuse korral, ja ainult selles mttes. Seesmiste kontrolliinstantside uurimisel keskendutakse enesekontrollile. Enesekontroll baseerub inimese klblusel ja lhtub tema sdametunnistusest, mis kujutab endast seesmist, individuaalset igustunnetust.

63

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Sdametunnistus (sme) on kui moraali sisemine hl, igluse mte, nn normifilter. Kui see normifilter mrkab krvalekallet teadvuse tasandil omaksvetud normidest, kutsub see esile hirmutunde, mis vljendub sdistava reaktsioonina enesekriitika ja -karistamise vormis. Sdametunnistuse allikaks on mistmine, et inimesel on kohustused ja vastutus teiste inimeste ees, sellest kujuneb inimese kohustus ja vastutus iseenda ees. Erinevalt hbitundest ei sltu sdametunnistus teiste arvamusest ning on just selles mttes sisemine moraalne kohtumistja. Arenenud sdametunnistus annab tunnistust klbeliselt arenenud isiksusest. Inimesed, kes kituvad hiskonnale vastuvetaval viisil, jagunevad kaheks: 1. Need, kes oma kitumises lhtuvad peamiselt sdametunnistusest (hbi mngib thtsusetut rolli); 2. Need, keda juhib hbitunne (sdametunnistus on teisejrguline). Klbeliselt arenenumad on kahtlemata esimesed.127 Kujundlikult on sdametunnistust vrreldud teravatipulise kiviga, mis asub inimese hinges. Kui ta ei kitu igesti, hakkab see kivi veerema ning hingel on valus. Kuid veeredes kivi servad kuluvad ning mida rohkem kivi veereb, seda vhem see hingele haiget teeb. See thendab, et sdametunnistus ei reageeri enam.128 Nendel juhtudel ei pra isik enam piisavat kriitilist thelepanu oma mistahes normivastasele kitumisele. Enesekontrollil baseeruvad ja sellest lhtuvad teiste kitumisele antavad hinnangud. Sel juhul on tegemist vlise kontrolliga, mille puhul eristatakse mitteformaalset ja formaalset sotsiaalset kontrolli mitteformaalne kontroll eeldab mitteametlikkust ja tavaliselt kohaldatakse seda vikestes gruppides. Normirikkuja suhtes kohaldatakse mitteformaalse iseloomuga sanktsioone (mis phinevad grupi (perekonna), sprade jt moraalsel heakskiidul vi hukkamistul) ja seonduvad igusvliste sotsiaalsete normidega. Formaalne (ehk institutsionaliseeritud) kontroll assotseerub ametlikkusega ja tavaliselt teostatakse seda suurtes organisatsioonides (nt iguskaitseorganite ja hiskondlike organisatsioonide tegevus, mis phineb seadustel). Nende ttajad jlgivad seaduseandja poolt kehtestatud kitumisreeglite jrgimist. Nii teostub sotsiaalne kontroll jrgnevalt: 1) hiskonna tasandil, kus leiab aset nii formaalne kui ka mitteformaalne sotsiaalne kontroll. Siin on thtis sotsiaaIndrek Meos, Filosoofia snaraamat: Olulisi misteid, koolkondi, filosoofe, seisukohti (Tallinn: Koolibri, 2002), lk 239. 128 Ibid.
127

64

III
lne kontroll ka vikestes gruppides, kus selle olemus ja suund sltub eelkige antud grupi liikmete klbelistest ja iguslikest hinnangutest, nende hinnangute tasemest. Enamikus vikestes sotsiaalsetes gruppides (nt perekond, tkollektiiv) on grupiliikmete teadvus vastavuses hiskonnas ldtunnustatud kitumisnormidega ja gruppide seesmine kontroll on suunatud nende normide alalhoiule ja tugevdamisele; 2) vikeste gruppide tasandil niisuguste gruppide suhteline iseseisvus hiskonnas viib selleni, et neis gruppides vivad tekkida nn grupi kitumisnormid, mis alati ei lange kokku hiskonnas aktsepteeritavate normidega. Samas ei pruugi sellised grupikitumismudelid olla vastuolus iguslike ja klbeliste hiskondlike normidega. Tihti on nn grupinormid nende suhtes neutraalsed, kuna puudutavad ainult antud grupi liikmete professionaalseid vi muid spetsiifilisi huve (nt sportlastevahelised suhted jne). Muidugi on aga vimalikud ka sellised grupinormid, mis ei vasta ldistele iguslikele ja klbelistele nuetele. Kui grupp pooldab hiskonnavaenulikke vaateid, on kontroll oma liikme kitumise le suunatud sellele, et tugevdada indiviidi (s.o oma grupi liikme) hiskonnavastast positsiooni, isoleerida ta teistest kollektiividest ja hiskonna mjust; 3) sotsiaalne kontroll isiksuse tasandil muutub enesekontrolliks, mille vahenditeks on isiku hinnangulised orientatsioonid, tema poolt omandatud kitumisnormid, sotsiaalpshholoogilised hoiakud, tunded ja emotsioonid. Enesekontrolli thusus sltub paljuski sotsialiseerumisprotsessi nnestumisest, st sellest, mil mral sarnanevad inimese enda vrtushinnangud hiskonnas tervikuna omaksvetule. Et rkida enesekontrollist kui hest vimalikust sotsiaalse kontrolli alaliigist, tuleb eeldada, et isik, kes seda teostab, tunneb hiskondlikke tavasid, reegleid ning ka tunnustab neid. Nimetatud sotsiaalse kontrolli vormid on omavahel tihedalt lbi pimunud, mistttu konkreetse piiri tmbamine nende rangeks eraldamiseks on nii mnelgi juhul sna keeruline, eriti kui arvestada sotsiaalse kontrolli vahendite mningast kokkulangevust selle erinevatel tasanditel. Sotsiaalne kontroll kikidel tasanditel baseerub igusteadvusel nii kitumisvariandi valik kui sellele hinnangute andmine tuleneb isiku igusteadvusest. Indiviidide kitumine on alati suunatud kindlate eesmrkide realiseerimisele. Kitumisvariandi valikul vtab inimene aluseks philiselt kaks intellektuaalratsionaalset lhtekohta: 1) realiseerib ainult need eesmrgid, mis kujutavad tema jaoks vrtust; 2) valib selle kitumisvariandi, mis kige tenolisemalt viib pstitatud eesmrgi realiseerimisele. Seega on orientiiriks eesmrgi poole sotsiaalsed vrtused, mis inimese teadvuses on hierarhiliselt reastunud. Vrtus kujutab endast mingi materiaalse, sotsiaalse, vaimse jne nhtuse thendust

65

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

inimese jaoks, suhtumist ja hinnangut, mida annab nii ksikisik, sotsiaalne grupp kui ka hiskond tervikuna. Igas hiskonnas luuakse vrtusorientatsioonide ssteem, mis pimub sotsiaalsete normide ssteemiga, kusjuures mlemad on inimeste kitumise reguleerijateks, tehes seda kll erinevalt. Tites sotsiaalse kitumise regulaatori rolli, jtavad vrtusorientatsioonid inimestele suhteliselt suure iseseisvuse mrata oma individuaalse kitumise peamist orientatsiooni ja kujundada seega oma elulaadi. Vrtusorientatsioonid kui kitumisregulaatorid on enamasti inimese seesmise seisundi tulemus. Mnevrra teine iseloom on sotsiaalsetel normidel need on suuremal mral seotud otsese, vahetu suhtega, hiskonna ja tema sotsiaalsete instituutide mjuga inimese tegevusele, tema elulaadile. Inimene hindab oma kitumist ainult nende sotsiaalsete vrtuste, printsiipide ja normide seisukohast, mis hiskondliku igusteadvuse valdkonnast lksid le tema individuaalsesse teadvusesse, st teadvustab neid mdapsmatutena, eesmrgiprastena ja talle kasulikena. Sotsiaalsed normid on efektiivsed siis, kui nad saavad isiku individuaalse teadvuse komponentideks. Kik see, mis kuulub sotsiaalse vrtuse miste sisusse, laieneb tiel mral ka sotsiaaligusliku vrtuse mistele. Nimetatud kahe miste ainsaks erinevaks tunnuseks on see, et sotsiaaliguslikud vrtused on kaitstud igusnormidega ning nende jrgimine tagatakse riikliku sunnijuga. Sotsiaaliguslikke vrtusi vime ksitleda indiviidi ldisema thendusega kitumisregulaatoritena, s.o inimese sotsiaaliguslike hoiakutena, milles vljendub antud isiku suhtumine teatavasse nhtusesse (nt inimese elu ja tervis, avalik kord jne) ja mida saab ksitleda igusteadvuse taseme hindamise kriteeriumina indiviidi igusteadvus on seda arenenum, mida suuremal mral on see indiviid oma kitumise regulaatorina kasutanud hiskonna sotsiaaliguslikke vrtusi. Lisaks nimetatule tuleb igusteadvuse taseme hindamisel arvestada igusteadvuse struktuuri kuuluvate ksikute sotsiaaliguslike hoiakute vastastikust tasakaalu.igusliku kitumise igas aktis vljendub tegutseva subjekti igusteadvus, mille thtsamad funktsioonid on tunnetamine, hindamine ja kitumise reguleerimine. Tunnetuslikku funktsiooni iseloomustatakse tavaliselt juriidiliste teadmiste mahu vi igusliku ettevalmistuse, hindavat funktsiooni igust puudutavate hinnangute ja arvamuste kaudu. Kitumine phineb sotsiaalsetel hoiakutel.129
129

Lembit Auvrt, Hans Dsiss, Silvia Kaugia, Paul Kenkmann ja Eduard Raska (koost), Noorte igusliku sotsialiseerumise uurimine leminekul riigisotsialismist vabaturumajandusse: Materjale kordusuuringust (Tartu likooli Kirjastus, 1999), lk 19, 20.

66

III
igusliku suhtena subjekti ja sotsiaalse kontrolli ssteemi vahel (seoses selle subjekti igusliku (kas igusprase vi igusvastase) kitumisega) vib ksitleda juriidilist vastutust, mis vastavalt igusprasele vi igusvastasele kitumisele tuleneb nii positiivsetest kui negatiivsetest aspektidest. Positiivne vastutus on subjekti llitatus kindlasse sotsiaalsete suhete ssteemi, mis nuab aktiivsust, hiskonnale kasulike tegude tegemist. Sellise vastutuse objektiivse sisu moodustavad sotsiaalsete nuete jrgimine ja sotsiaalsete ootuste arvestamine. Kehtivate kitumisnormide, jrelikult ka sotsiaalse kontrolli nudmiste rikkumise korral realiseerub teine vastutuse vorm negatiivne vastutus, mille puhul vidakse vastavalt vajadusele rakendada karistuslikke vi/ja igusttaastavaid sanktsioone. Positiivne ja negatiivne vastutus on htse igusliku reguleerimise mehhanismi pooled, mis on suunatud kas igusprasele vi igusvastasele kitumisele. Valikuvimalus ja valitud kitumisvariandi hiskondlik thendus on indiviidi vastutuse eelduseks inimeste ja hiskonna ees tervikuna. Kui valitud kitumisvariant vastab hiskondlikele huvidele, leiab aset positiivne vastutus oma tegude eest, kui ei, toob see kaasa negatiivse vastutuse.

Kokkuvte
Igal inimesel on vimalik valida kahe kitumisvariandi normiprase ja normivastase vahel. See, kumma variandi inimene valib, sltub nii tema normiteadvuse kujunemise tingimustest, selle arengust ja tasemest kui ka hiskondlikest teguritest. Normiteadvus on inimkitumise subjektiivseks, sotsiaalsed olud objektiivseks pooleks. Kindlasti tuleb teha vahet normiteadvusel ldse ja igusteadvusel. Viimane seondub he olulise sotsiaalse institutsiooniga igusega. Oluline erinevus nende kahe teadvusevormi vahel on see, et normiteadvus laiemas thenduses peegeldab inimese suhtumist sotsiaalsetesse normidesse ldse, eriti eespoolksitletud igusvlistesse normidesse. Tegemist on normidega, mis on loodud ja luuakse hiskonnas eneses ilma riigipoolse sekkumiseta. Nii ei ole need normid kirjas koodeksites ning nende loomise ja kirjapanemisega ei ole tegelenud spetsiaalsed ametnikud. Need on normid, mille loojateks oleme meie ise, st erinevatel ajastutel hiskonnas elanud ja elavad inimesed. igusnormid seevastu on seotud riigiga (riigi poolt loodud, kirjapandud ja garanteeritud) normid, mis omavad sotsiaalset iseloomu, sest nad ei ole ja ei saagi olla hiskonnavlised. Samas on igusnormid vaid ks osa sotsiaalsetest normidest;

67

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

igusteadvus aga kitsam miste kui normiteadvus. Kik igusnormid on sotsiaalsed normid, kik sotsiaalsed normid ei ole aga igusliku iseloomuga. Kuigi inimkitumise subjektiivne ja objektiivne pool toimivad koos ja mjutavad teineteist vastastikku, tundub siinkirjutajale, et sotsiaalne aspekt mjutab inimteadvust enam kui inimteadvus suudab mjutada hiskondlikke olusid; inimkitumist mjutab aga tugevamalt subjektiivne aspekt, st teadvus. Kuna hiskond kujundab inimese teadvust kiiremini ja tugevamini kui teadvus hiskonda, siis reeglina mistab inimene hiskonna vajadusi ja eesmrke ning on vimeline oma teadvust vastavalt kohandama, st ta teadvustab endale sotsiaalsed vrtused ja sihid, mille poole liikuda. Psima jb aga inimese alateadvuslik tunnetus igest ja valest kitumisest, telistest vrtustest ja normidest, mis on iged nende vrtuste saavutamisel. Konflikt subjektiivse ja objektiivse vahel nii vrtustes kui eesmrkides tuleneb vastuolust vrtuste ja kitumisnormide adekvaatsuse vahel. Asi on selles, et realiseerimaks hiskonnas aktuaalseid eesmrke, ei ole inimesel alati vimalik jrgida ldaktsepteeritavaid kitumisnorme. eldu kehtib nii igusnormide kui ka igusvliste normide jrgimise osas. Inimese alateadvusesse on kodeeritud nn baasnormid, tunnetuslikud kitumisnormid, mis on iged nii inimese enda arvates kui ka hiskonnas vljakujunenud tavade jrgi. Siin on eelkige tegemist n- igusvliste normidega, mis igusnormidest psivama iseloomu tttu saavad kinnistuda inimese teadvuses.

68

IV

Seadusriigist igushiskonda*
Eduard Raska Sisekaitseakadeemia rektor aastatel 19911998 Lbi aegade on filosoofid mtisklenud riigi olemuse ja missiooni le. Sageli on nende mtted kandunud ka riigi lesannetele seoses inimeste hiskondliku kooselu korraldamisega. On otsitud vastust ksimusele, mida ieti thendab (riigi) valitsemine, mida tohib endale lubada ja milleks on kohustatud valitseja, mil mral ja kas ldse vastutab valitseja oma alamate heaolu ning turvalisuse eest. Ksimuste rida vib lputult jtkata. Vib isegi elda, et igal ajastul kerkivad omad, ajastule iseloomulike olude ja maailmavaateliste tekspidamiste kohased ksimused. iglase valitsemisvormi otsinguid vib vaevalt kunagi lpetatuks pidada, kirjutab Ilmar Tammelo. Iga ajalooline olukord esitab poliitilisele iglusele erilisi nudmisi ning vajab oludele ja nuetele vastavaid riiklikke institutsioone. Tsivilisatsiooni suurte prdepunktide ajal, millest hte me praegu lbi elame, tuleb kandvad poliitilised ideed uuesti kaalumisele vtta ja vajaduse korral uutega asendada.130 Meie teema vaatevinklist saame knelda ajalooliselt sna selgest arenguliinist, mis puudutab riigi lesandeid inimeste hikondliku kooselu korraldamisel. Neme, kuidas seoses hiskonnaelu majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste muutumisega on lbi aegade muutunud nii vimu kehtestamise argumendid, suhted rahvaga kui ka valitsemise vorm(id) ja lesanded. Alates philiselt naturaalmajandusele rajatud, kinnismaise rahvastikuga feodalismist kuni rahvusriiklikult piiritletud/korraldatud kapitalistliku kaubatootmise kaudu tnase globaalselt avatud turumajandusega tarbimishiskonnani eristuvad igale ajastule iseloomulikud vimusuhted ja valitsemise korraldamise phimtted. Lihtsustatult saame seda arengut kirjeldada kui liikumist riigikesksuselt hiskonnakesksusele, teiselt poolt aga kui vimu, valitsemise lesannete pideva laienemise ning htlasi sotsiaalsemaks muutumise protsessi.
*

Kesolevas kogumikus avaldatav professor Eduard Raska kirjutis on ks osa tema viimsest monograafiast Olemise igus, mille ta paar peva enne lahkumist 2008. aastal esitas oma kauaaegsele Tartu kolleegile Lembit Auvrtile tutvumiseks. Autoril oli kindel plaan see monograafia avaldada, kuid elul on oma keerdkigud. Kaks osa nimetatud monograafiast on avaldatud tema mlestuskogumikus iguse sotsiaalsest olemusest ja toimest hiskonnas, mis ilmus 2009. aastal (Koostaja Silvia Kaugia). Kuna monograafia ei ole tnaseni ilmunud, on igati igustatud ja meile suureks auks ks osa tema teosest ka selles kogumikus avaldada. (Silvia Kaugia) Ilmar Tammelo, igluse filosoofiast Raul Narits ja Marju Luts (koost), iglus ja hool (Tartu: Ilmamaa, 2001), lk 58.

130

69

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Vgivallaga vgivalla vastu

Euroopa kultuuriruumis vime selle arenguliini filosoofilis-teoreetilise mtestamise protsessi algusesse paigutada renessansiajastul omamoodi kurikuulsaks saanud, kuid oma poliitilis-filosoofilistelt vaadetelt vgagi tnapevase poliitiku, diplomaadi ja kirjaniku Niccolo Machiavelli (14691527). Poliitikafilosoofina otsis ta ratsionaalseid argumente igustamaks valitseja (riigi) kui inimestevahelise (hiskondliku) rahu ning korra arhitekti piiramatut vimu. Protsessi lppu aga paigutuvad tnapeva radikaalselt neoliberaalsed riigiteoreetikud ja poliitikud, kelle ngemuses riik on pigem hiskonna arengut pidurdav jud, mitte edasiviiv tegur. Seetttu tuleks ta ajaloo prgikasti saata vi vhemalt krpida riigi tegevusvaldkondi ja vimu mrani, mis ei ulatu takistama globaalse turumajanduse vabadust. Omamoodi murdepunktiks riigifilosoofilises mtlemises, phimtteliselt uue idee sissetoojaks sai Thomas Hobbes (15881679), filosoof ja riigiteoreetik, kes, nagu mletame, phjendas riigi olemasolu ja vajalikkust lhtuvalt hiskondliku lepingu ideest, inimeste ja Valitseja vahelisest kokkuleppest. Vastavalt lepingule loovutavad inimesed osa oma loomulikest igustest Valitsejale, viimane aga vtab kohustuse kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus. Suutmaks tita seda kohustust, peab Valitseja Hobbesi arvates olema piiramatu vimuga suvern. Tal peab olema sjaline jud ja igus selle lalpidamiseks oma alamaid maksustada. Enamgi veel, avastamaks ja surumaks eos maha alamate kikvimalikke salasepitsusi vimu vastu, peab Valitseja kontrollima inimeste meelsust, nende vaimuelu. hiskondliku lepingu sedalaadi phiseisukohad nivad kinnitavat, et nii oma filosoofilistelt kui ka riigiteoreetilistelt vaadetelt oli Hobbes puhas makjavellist, Niccol Machiavelli mttekaaslane. Teatavasti oma peateoses Valitseja (1513) leidis ka Machiavelli, et loomult paheliste inimeste massis avalikku korda luua ja hoida suudab vaid piiramatu isikuvimuga Valitseja, kellele peavad olema lubatud kik vahendid. Valitseja tahtevabadust vahendite valikul tema seatud eesmrkideni judmiseks, vimu ja avaliku korra kindlustamiseks, ei tohi kitsendada ei moraalsetel ega muudel kaalutlustel. Ometi ei rkinud Machiavelli midagi valitseja lepingust rahvaga. Tepoolest, milleks valitsejale leping nendega, keda ta piiramatu vimuga juba niigi valitseb? Kui ldse, siis tuleb kigile teadmiseks raamatusse raiuda vaid poliitilised igustused vimu vgivallale. Ja testi, riigi kujunemise ja toimimise verine

70

IV
tegelikkus ei luba isegi mitte tingimisi knelda vimukandja, Valitseja, lepingulistest kohustustest rahva ees. Krgelt haritud, laialdaste huvide ja silmaringiga inimesena Machiavelli kahtlemata tundis riikluse ajalugu samuti, nagu ta oli hsti kursis oma kaasaegse Itaalia vimuvitluse telgitagustega. Selleprast ei ritanudki ta oma raamatutes tegelikkust varjata vi ilustada. Vastupidi, ta igustas vimu just sellisena, nagu see tegelikult oli, otsis vimu enamasti eemaletukavalt rpasele tegelikkusele ratsionaalseid poliitilisi argumente. Seda enam ratab thelepanu Hobbes oma vaevalt poolteist sajandit hiljem vljakidud riigiteoreetiliste ideedega. Kas tohime arvata, et muidu teravapilguline, avara mtlemisega filosoof ei ninud vi ei mistnud riigivimu tegelikkust? Kllap ngi ja mistis. Elas ta ju aastakmneid kestnud laastavate ususdade ajastul. Ilmselt see asjaolu ajendaski teda mtlema rahust, inimeste igusest elada turvalises hiskonnas, vimalustest, mis avanevad hiskonna ees iglase, noga hiskonna poole pratud, valdavalt hiskonna huvides korraldatud valitsemise all. Kllap mistis ta sedagi, et lakkamatu vgivalla ja sja tegelikud hutajad on nimelt vimukandjad, mitte nende tahte alla surutud rahvad. Jrelikult sai Hobbesi puhul ksimus olla vaid te vljatlemise viisis, selles, kuidas leida sobiv vormel manitsemaks vimukandjaid hoolivusele, rahva eluliste huvidega arvestamisele. Aeg oli karm. Ka kige leebem kriitika Valitseja aadressil vis viia tapalavale. hiskondlik leping kui rahva tunnustus Valitseja vimutiusele ja htlasi kui alandlik palve rakendada osake piiramatust vimust inimeste murede leevendamisele, avaliku korra ja rahu hoidmisele, pakkus suureprase vljapsu delikaatsest olukorrast. hiskondliku lepingu phine riigiteooria helt poolt andis Valitseja niigi piiramatule vimutiusele justnagu rahva tahtest lhtuva legitiimsuse, teiselt poolt aga asetas vimu teostamise eesmrgid vhemalt osaliselt vljapoole Valitseja egoistlike huvide kitsukest ringi. Nii li Hobbesi riigiteooria korrektse aluse valitsemisvimu vgivallale, phjendades seda hiskonna huvidega, ja samas andis valitseja tegevusele selgelt sotsiaalse sisu ja eesmrgi. Kui Machiavelli ksitluses on riigil ainult ks formaalne eesmrk: kaitsta iseenda olemasolu, kindlustada vimu, siis Hobbes asetas sellele eesmrgi laia hiskondlikku konteksti. Erinevalt Machiavelli ajastust, mil Valitseja tielikult vastandus valitsetavale rahvale ja nagu isepine karjane vis kituda oma karjaga just nii, nagu talle parasjagu meeldis vi ige tundus olevat, elas Hobbes kiiresti laieneva kau-

71

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

batootmise, oma esimesi vrseid ajava kapitalismi ajastus. Majanduslik vim hakkas ha selgemalt feodaalide kui absolutistliku kuningavimu peamiste toetajate kest ra libisema ja linnadesse, kaubatootjate ning kaupmeeste ktte koonduma. Kindlustamaks tegevusvabadust ja arenguvimalusi, pidi uus majanduslik eliit leidma endale koha ka vimustruktuuris. Kll ettevaatlikult, kuid siiski piisava selgusega osundaski Hobbes muutunud olukorrale ja siit johtuvale vajadusele siduda Valitseja teatavate kohustustega rahva ees. Seda olulist momenti Hobbesi riigiteoorias arendas edasi John Locke (1632 1704), filosoof ja poliitik, kes nii oma teoreetilistes tdes kui ka praktilises poliitilises tegevuses phjendas vajadust piirata monarhi absolutismi, et rakendada riik tielikult hiskonna teenistusse. Et tagada kodanikele kaitse vimu omavoli eest, anda neile majanduslik vabadus ja julgeolek, kutsus Locke les allutama absolutistlik Valitseja rahvaesindajate parlamentaarsele kontrollile, kehtestama konstitutsioonilist monarhiat. Suuresti Lockei ideede ja teoreetiliste seisukohtade phjal sndis Inglismaal juba XVII sajandi lpus moodne parlamentarism.

Vgivallariigist demokraatlikku seadusriiki

Viks arvata, et parlamentaarne valitsemine on lbinisti ja tielikult phendunud hiskonna teenimisele, hoolitsemisele rahva heaolu ja turvalisuse eest. Enamgi veel, viks arvata, et parlamentarism sisuliselt thendabki igasuguse lhe kadumist valitsuse (riigi) ja rahva vahelt, et siin on tegemist sna otseses mttes rahva omavalitsusega, demokraatiaga. Seda eriti tnapeval, kus demokraatiat listatakse poliitilistes peoknedes, mis enamasti on lhisnalised, vi olgu siis, et rgitakse demokraatiast ideaalses thenduses, mitte niivrd demokraatiast tegelikkuses. Kui me vaatleme tpsemalt, mis demokraatias oli ja on, siis ei j meil mrkamata, kui kaugel ta on igas mttes iglasest ja mistlikust valitsemisvormist.131 Teatavasti demokraatlikus riigikorralduses on rahvas ise kuulutatud krgeima vimu kandjaks, suverniks selle sna kige tielikumas mttes. Tuginedes filosoof Kanti mtteavaldustele, kirjutab selle kohta Habermas: Kik iguslikud kohustused, mis tagavad kodanikuvabaduse riigi sees ja maailmakodaniku rahu riikidevahelistes suhetes, moodustavad kokku tiuslikult iglase korra
131

Ibid, lk 59.

72

IV
idee. Sundi ei saa siis enam rakendada ei isikliku isandavimu ega vgivaldse enesekehtestamise kujul, vaid ainult nii, et ksnes mistusel on jud. igussuhted, mis ise on kasvanud ainsaks isandavimuks, mida Kant kujutleb igahe vabadusena ldiste seaduste jrgi kooklas oleva vastastikuse sunni vimalikkusena, prinevad praktilisest mistusest.132 Paraku seesama krgeim vim teostub siingi riigi kui hiskonda valitseva limusliku vimu- ja valitsemismehhanismi kaudu. Selleprast on rahva suvernne vimutius ka kige demokraatlikumates riikides enamasti realiseeritud vaid iguses (mnikord ka kohustuses) valida oma esindajad riigi kui tegeliku vimusubjekti, kui suvernse vimu tegeliku valdaja ning teostaja valitsemisorganitesse. Riik aga, nagu muistegi, kaitseb kiivalt oma suvernset iseolemist ja vabadust vimu teostamiseks. elduga seoses vrib thelepanu, et vimuhoobade juurde psenud rahvaesindajad unustavad sageli ige ruttu oma hiskondliku identiteedi, samuti valijate mandaadi ning muutuvad nn riigiinimesteks, hiskonnast distantseerunud inimgrupiks, kes ise tavatsevad end nimetada poliitiliseks eliidiks, mnikord ka riigimeesteks. Riigi seaduste vormis vljendatud tahtega ehk teisisnu nendesamade riigimeeste rangemisel seatakse paika reeglid ning protseduurid, mis lubavad vimuhoobade juurde vaid igeid inimesi ja stestavad vimu teostamiseks korra, mis eelistavalt seab esiplaanile riigi (inimeste) huvid ning alles seejrel, vimalust mda, hiskonna eesmrgid. Sama kiiva thelepanuga jlgib riik rahva organisatsioonilist omaalgatust, niteks ametihingulist liikumist, usuhinguid, kodanikehiskonna muid hendusi ja liikumisi. Riik ei taha lubada sltumatult tema tahtest, omaenda huvide ja eesmrkide alusel organiseeruvat hiskonda. Niisuguses hiskonnas neb riik ohtu oma suvernsele vimutiusele olgu vi selleprast, et organiseeritusega kaasneb nii vi teisiti isetegemise ja iseotsustamise tahe, mis omakorda vib viia hiskonna tahte vastandamisele riigi tahtele. Sedalaadi pidev hool riigi iseolemise kindlustamiseks kneleb sellest, et ka demokraatlik valitsemiskord pole suutnud vi ei tahtnud likvideerida lhet riigi ja hiskonna vahel. Nii nagu riik on lbi ajaloo olnud valitsev ssteem, inimmassi, hiskonda oma tahtele allutav, inimeste elu ja surma le otsustav vimumasin, nii on ta seda kaasaegse demokraatia ajastulgi.
132

Jrgen Habermas, Avalikkuse struktuurimuutus: Uurimused hest kodanikuhiskonna kategooriast. Eessnaga 1990. aasta uusvljaandele (Tallinn: Kunst, 2001), lk 160161.

73

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Riigi kui olemuslikult poliitilise htsuse juurde kuulub jus belli, st reaalne vimalus vajaduse korral omaenese otsuse phjal vaenlane mratleda ja tema vastu videlda, kirjutab 20. sajandi Saksa riigiteoreetik Schmitt. Riik kui mrav poliitiline htsus on enda ktte koondanud tohutu vimutiuse: vimaluse pidada sda ning sellega avalikult otsustada inimeste elu le. Sest jus belli sellist korraldust sisaldabki; ta otsustab kahekordsele vimalikkusele: nuda oma rahva liikmetelt valmidust surra ja valmidust tappa.133 Demokraatia tegelikkus snnitab ja hutab rahva rahulolematust. Nii rgitakse ha hlekamalt vimu vrandumisest, heidetakse valitsusele ette selle liialt isepist tegutsemist, mis ei arvesta rahva tahte ning ootustega. Vimu vrandumise, valitseva eliidi iseenda egoistlikesse eesmrkidesse ja ambitsioonidesse kapseldumise tunnusmrgiks on lokkav korruptsioon. See osundab muuhulgas vimalusele, et valitsemine on muutumas teatavale ringkonnale kasumlikuks riprojektiks. Sedasama nivad kinnitavat pettused, sageli lausa vgivallaaktsioonid valimiste lbiviimisel, kindlustamaks kord vimuhoobade juurde psenutele vimul psimise iga hinna eest. Vrandunud vim defineerib ebamraselt, rahvale arusaamatult riigi huvisid ja eesmrke, tegeleb enamasti saladuse looriga varjatult ksimustega, mis hiskonnale vhe korda lhevad vi ei ole hiskonna huvides, muutudes seejuures aina knilisemaks ja amoraalsemaks. Tulenevalt tohututest muutustest hiskonnaelu sotsiaalmajanduslikes tingimustes, ennekike sltuvalt tehnoloogilisest progressist ja globaalse vabaturusuhte tekkimisest, on kaasaegse hiskonna liige htpidi vabam, oma tegemistes riigivimust sltumatum, kui oli seda niteks sunnismaine feodaalajastu talupoeg vi linnakodanik, ksitline, manufaktuuri- vi vabrikutline kapitalismi koidikul. Teisalt aga ahistavad kaasaegse hiskonna liikme vabadust niisugused, temast mittesltuvad olemise tingimused ja probleemid, nagu seda on valdavalt palgatga seotud elatusallikad, elukondliku olme iserasused, mis tulenevad lugematust hulgast seda tagavatest tehnoloogilistest rajatistest ja vrkudest, muud tsivilisatsiooni hved, mille ralangemisel inimese elu poleks enam sotsiaalselt tisvrtuslik. Selleprast peeti veel sna hiljuti loomulikuks, lausa enesestmistetavaks, et demokraatlik riik kui ennekike ja peamiselt rahvavimule rajatud sotsiaalselt eesmrgistatud nhtus, hiskonna kollektiivse subjektsuse kehastus, hoolitseb oma kodanike eluliselt thtsate hishuvide eest. Oldi seisukohal, et riik peab
133

Carl Schmitt, Poliitilise miste Jri Lipping (koost), Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseid (Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, 2002), lk 57.

74

IV
kaitsma neid samal mral, nagu ta vimaldab igale kodanikule vaba eneseteostamise vimalused, piirides, mis ei ahista teiste samasugust vabadust. Siinkohal rhutagem, et kodanike eluliselt thtsate hishuvide sfr tnapeval on oluliselt laiem sajanditetaguse aja inimeste hishuvide ringist. Kui kunagi testi sai leppida vga vhesega, mistttu valitsejalt oodati peamiselt rahu ning avaliku korra tagamist, siis tnapeva palgatst ja tehnovrkudest sltuvusse seatud inimeste hishuvid, nende sotsiaalse turvalisuse tagatised hlmavad juba vga suurt osa hiskonna jtkusuutliku arenemise phitingimustest. Sealhulgas eriti neid, mis puudutavad energia- ja kommunikatsioonivrgustikke, hiskonnaelu kultuurilis-vaimset, hariduslikku taastootmist, rahvatervise ja meditsiiniabi korraldust, avaliku korra ning turvalisuse institutsioonilisi tagatisi, kuid kindlasti ka, vi ehk isegi esmajoones elatusallikate institutsioonilist kaitset kui elutegevuse eeldust ja peamist tingimust. Pole raske taibata, et kskik missuguse hiskonnaelu nimetatud phitingimustest ralangemine vi kokkukuivamine seab tsisesse ohtu vhegi inimvrse elu vimaluse. Melgem niteks suurlinnale, kus htkki kaob elektrivarustus, jvad tilgatumaks veekraanid, ei liigu histransport. Kui tund vi paar saaks olukorda ksitada pnevalt ekstreemse seiklusena, siis edasikestmisel prdub seiklus katastroofiks. Vi melgem, mis hakkab juhtuma siis, kui lakkaks toimimast haridusssteem, kui variseks kokku meditsiiniabi vrgustik. Sellele, mis juhtub tkohtade kadumisel, ei taha keegi kuigi meelsasti melda. Enamasti thendab see igapevasest leivast ja kindlast peavarjust ilmajmist.

Demokraatiast sotsiaalriiklikku igushiskonda

Et kike seda ei juhtuks, et ka moodsas hiskonnas viks inimene tunda ennast kindlalt ning turvaliselt, oodatakse riigilt kindlaid ja usaldusvrseid tagatisi. Nutakse vajalike institutsioonide loomist ja pidevat arendamist. Hoolitsemist selle eest, et oleks kindlustatud inimeste eluliselt thtsate hishuvide ning vajaduste rahuldamine vhemalt niisugusel tasemel, mida eeldab inimvrikus. Samas peetakse enesestmistetavaks riigi hoolt selle eest, et need vajadused leiaksid rahuldamist tepoolest kogu hiskonna, mitte vaid ksikute gruppide vi kihtide ulatuses. Praktikas said need riigiehituslikud phimtted heaoluriigi (vi -hiskonna) vormis suuresti tegelikkuseks paljudes Euroopa demokraatlikes riikides Teise maailmasja jrgsel perioodil. Kuid mitte tielikult ja mitte viisil, mis ta-

75

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

ganuks hiskonna elujulise jtkusuutlikkuse pikemaks ajaks. Riigi kontrolli all toimuv hvede vrdsustav mberjagamine hakkas heaoluhiskonda ha enam transformeerima hoolekandehiskonnaks. Viimane aga kipub neelama ressursse ja teenuseid rohkem, kui ollakse suutelised neid looma. Seda eriti vananeva elanikkonnaga Euroopas. Selleprast ongi sedalaadi heaoluriigid tnaseks raskustesse sattunud ja sunnitud otsima uusi lahendusi, uusi strateegiaid hiskonnaelu korraldamiseks ning arendamiseks. See on vajalik seda enam, et vabaturusuhete intensiivne globaliseerumine peamiselt suurte riikideleste finants- ja ettevtluskorporatsioonide eestvedamisel trjub riiki tema seniselt positsioonilt ja koos sellega krbib vimalusi heaoluhiskonna saavutuste hoidmiseks endisel viisil. Riik on loovutamas kontrolli mitmete hiskondliku heaolu kindlustamise seisukohalt thtsate valdkondade le globaalse haardega, igasuguseid rahvuslikke ja inimlikke huvisid eiravatele rihendustele. Sellega seoses kirjutab David C. Korten: Korporatsioon on oma hoolikalt kujundatud imidi ja paljude kenade ja eetiliste ttajatega ksnes juriidiline dokument, mille kehaks on tema tegevusluba ja vereks raha. Oma sisult on ta tulnukas, millel on vaid ks eesmrk toota raha enda toitmiseks ja paljundamiseks. ksikisikud on asendatavad. Tal on vaid ks teline kiindumus: finantsturud, mis on isegi rohkem raha looming kui korporatsioon ise. Inimhiskond on juba pikka aega seisnud ksimuse ees, kas vim tuleks anda rikastele vi vaestele. Nd on meie ees erinev ja pahaendelisem ksimus, mis oma tagajrgede igesti tlgendamisel peaks hendama rikkad ja vaesed hise eesmrgi nimel. Kas vim kuulub inimestele sltumata nende rahalisest olukorrast vi kunstlikule korporatiivsele organile? Kontrolli tagasisaamiseks oma tuleviku eest ja inimhiskonna olemasolu tasakaalustamiseks planeedi nudmistega tuleb meil tagasi saada korporatsioonidele loovutatud vim.134 Riigi funktsionaalne taandumine ja kokkusulamine paistab liikuvat selle poole, et lpuks kaotab ta kaasarkimise iguse kigis thtsamates hiskonnaelu korraldamise ksimustes. Tulemuseks on, et hiskond, mis seni riigi juhtimisel, riigi institutsioonilise ja funktsionaalse infrastruktuuri najal toimis suhteliselt korrastatud, inimestele turvalist elu pakkuva tervikuna, kantakse nd, piltlikult eldes, rahailma rilistes huvides laiali. Igast ksikust sotsiaalse elu valdkonnast, igast seni riigile kuulunud funktsioonist on saamas omaette rivaldkond, kasumi teenimisele orienteeritud ettevtluse ala.

134

David Korten, Maailm suurfirmade haardes (Tallinn: Tnapev, 2000), lk 8081.

76

IV
Nagu kirjutab Ulrich Beck, moodsas postindustriaalses hiskonnas nihkub hiskonna kujundamise vim poliitilisest ssteemist teaduslik-tehnilise ja majandusliku moderniseerumise subpoliitilisse ssteemi. Leiab aset poliitika ja mittepoliitika ohtlik kohavahetus. Poliitiline muutub mittepoliitiliseks ja mittepoliitiline poliitiliseks. /.../ Majandusarengu ja teaduse vabaduse toetamine ning kindlustamine toob kaasa poliitika kujundamise eesiguse libisemise poliitilis-demokraatliku ssteemi kest majanduse ning teaduslik-tehnilise mittepoliitika ktte, millega kaob demokraatlik legitiimsus. /.../ See areng on erakordselt tsiste tagajrgedega ja problemaatiline: sotsiaalriigi projektis suutis poliitika tehnilis-majandusliku ssteemi suhtes vlja arendada suhtelise autonoomia, et vajadusel turujududesse poliitiliselt sekkuda. Seevastu nd hvardab poliitilist ssteemi oma demokraatlikku iseloomu silitades vimust ilmajmine. Poliitilised institutsioonid muutuvad administraatoriteks arengule, mida nad ei ole planeerinud ega suuda suunata, kuid mille eest nad ometi peavad kuidagi vastutama. Teisalt on teaduses ja ris tehtud otsused laetud mjuvimsa poliitilise sisuga, millel samas puudub hiskonna heakskiit. Otsustel, mis hiskonda muudavad, pole kohta, kus nad saaksid end avaldada, nad muutuvad tummaks ja anonmseks. /.../ See, mida me ei ne ja ei taha, muudab ha ilmsemalt ja ohtlikumalt maailma.135 Kuna riprojekte realiseeritakse, nagu eldud, ha suuremal mral globaalses ruumis, rahvusriikide, rahvuslike kultuurikoosluste leselt, siis jvadki viimased oma erihuvide ja sotsiaalsete probleemidega juetu krvaletrjutu olukorda. Probleemid aina kuhjuvad ja teravnevad, vimalusi aga, sealhulgas eriti ressursse ning otsustusvabadust nende lahendamiseks pole. Praktiliselt viib see turvatunde minetanud inimesed suhetes riigiga sgavasse usalduskriisi. ha enam vtab maad arvamus, et riik on jtnud nad vi jtmas iseenda hoolde vi, mis veel halvem, asunud vedama sama vankrit kasumiahne ettevtlusega. Sotsiaalse olemise poliitiliselt tasakaalustatud ja juhitud mitmekesisuse asemele tulnud kitsalt kasumijahile orienteeritud rikeskne turumajanduslik juhtimine nib hiskonnas toimivat analoogiliselt HI-viirusele inimorganismis. Asi pole mitte ainult selles, et srase asendusega lammutatakse hiskonna eluju ja jtkusuutlikkuse allikas, sotsiaalseks kapitaliks nimetatav hiseluliste solidaarsussuhete vrgustik. Tuues sotsiaalse kapitali ohvriks vikese kildkonna ri135

Ulrich Beck, Riskihiskond: Teel uue modernsuse poole (Tartu likooli Kirjastus, 2005), lk 240241.

77

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

huvidele, muudetakse hiskond samuti nagu HIV-positiivse inimese organism vastuvtlikuks ka kikvimalikele vlistele riskiteguritele ja rnnetele, olgu siis tegemist looduslike, tehnogeensete vi vahetult sotsiaalset laadi ohtudega. Hinnangutes modernse aja poliitika refleksioonile rahva suhtumistes hineb Ulrich Becki seisukohtadega eespool juba osundatud David C. Korten, kuid seda veelgi pessimistlikumas toonis. Ta kirjutab: Louis Harrise arvamusksitluste firma aastane usaldusindeks USA kaheteistkmne juhtiva institutsiooni juhtide suhtes kukkus baastasandilt 100 aastal 1966 tasandile 39 aastal 1994. /.../ Samas tusis Louis Harrise vrandumisindeks, mis kirjeldab majanduslikku ebavrdsust, plastust vimukandjate suhtes ning mjuvimu puudumist, 29 protsendilt aastal 1969 kuni 65 protsendini aastaks 1993. Ketteringi fondi ettekanne andis edasi ameerika valijaskonna meeleolu: Ameeriklased /.../ kirjeldavad praegust poliitikat kui rahva suhtes hoolimatut ssteemi, mida juhivad professionaalsed poliitikud ja raha, mitte valijate hled. Rahvusvahelised arvamusksitlused teistest tstusriikidest kinnitavad sarnaseid tulemusi.136 Vastavalt sellele, kuidas riik leiab ha vhem vimalusi vi tahet pakkuda inimestele turvalist elukeskkonda, hakkavad inimesed riiki vristama ja ignoreerima. Nad ei saa tunnustada, omaks pidada riiki, mis midagi vastu andmata aina nuab, teadmata kelle vi mille huvides. Kik see kokku ongi demokraatia kriis, riikluse kriis, mis svenedes vib paisata hiskonna hukatusliku kaose prisesse. Vltimaks halvimat, on hakatud otsima uut mtestatust nii demokraatlikule valitsemiskorraldusele kui ka riigile laiemalt. Uuelt aluselt, tnaste realiteetide kontekstis ptakse defineerida riigi ja demokraatliku valitsemise lesanded hiskonnaelu korraldamisel. Otsitakse demokraatia uusi vorme kindlustamaks riiklikult organiseeritud hiskonnaelu turvalisust globaalse turumajanduse tingimustes. Nendes otsingutes nib phithelepanu koonduvat vimu detsentraliseerimise ksimusele, mis on vaadeldav ka lahenduse otsimisena riigi ja hiskonna igiplise vastasseisu letamise probleemile. Mainekas ameerika politoloog Harry Eckstein kirjutab: Sama kaua kui inimesed on uurinud poliitikat, on nad pdnud leida seoseid poliitilise elu ja selle hiskondlike raamide vahel. Neis otsinguis on ks sotsiaalse elu aspekt llatavalt hooletusse jetud. See on hiskondliku elu valdkond, milles kige selgemalt ja vahetumalt avaldub poliitiline valitsuselaadne kitumine; ma mtlen siin vimustruktuure valitsusvlistes sotsiaalsetes suhetes nagu perekonnas, koolis, majandusorganisatsioonis ja neile sarnastes inimgruppides. // See on
136

Korten, Maailm suurfirmade haardes, supra nota 134, lk 35, 8081.

78

IV
igal juhul tsine puudus, sest on arusaadav, et kui mingi hiskonnaelu klg vib otseselt mjutada valitsust, siis on selleks need vimukogemused, mis inimestel on tekkinud teistes eluvaldkondades, eriti sellised, mis kujundavad isiksust ja millele nad tavaliselt phendavad suurema osa oma elust.137 Thelepanek, et nimelt inimeste valitsusvlised vimukogemused mjutavad kige tuntavamalt (riigi) valitsemist, osundab muuseas kllalt hemtteliselt sellele, et vim tegelikult snnibki inimeste hiselulistes, valitsusvlistes suhetes. Mitte Valitseja hinges vi riigi vimukoridoride salasoppides. Just hiskond oma inimlikelt alustelt kujunevas terviklikkuses loob ka iseenda elutegevusele eriomaseid, reaalsete sotsiaalsete probleemide suhtes adekvaatseid vimustruktuure. Selleprast tohib elda, et hiskond on vimu loomulik kasvulava ja kodu. Sama loomulikult vim kuulubki hiskonnale, hiskonnana organiseerunud rahvale, mitte sellest eraldunud Valitsejale vi riigile. See, et hiskonna kujunemise mingil etapil vim vgivaldselt usurpeeriti ja riigivormis hiskonna kohale tsteti, ei muuda asja. Kll aga nd, kus inimkond oma arengus on judnud globaalse maailmakorra kujunemise riskideohtrasse faasi, tuleb vim hiskonda tagasi viia. Vajadus selleks lhtub ennekike hiskonnaelu ha kiirenevast dnaamikast, mis sunnib lahendama probleeme valdavalt nendel hiskonnaelu tasanditel, kus nad parasjagu tekivad. Jdes ootama (krgel ja kaugel asuva) riigi lahendusi, raisatakse kallist aega, mis tihtipeale thendab lootusetut hiljaksjmist. Lahendamata probleemid aga kuhjuvad ning tekitavad pingeid, klvavad hiskonda segadust. Teisalt tingib vajaduse vimu mberjagamiseks, hiskonna vahetu osaluse suurendamiseks inimlikult thtsate probleemide lahendamisel, riikideleste korporatsioonide rihuvide phine vimuambitsioon. Ainult nende vimusesse antud maailmas poleks varsti inimesel tema sotsiaalsete huvide ning vajadustega enam kohta. Vimu hiskonnale tagasiandmine ei thenda riigi likvideerimist vi tema osathtsuse vhendamist nii, nagu seda nuavad neoliberaalid. Tegelik probleem on selles, kuidas kujundada riigi iseolemine ja sellest johtuv limuslikult suvernse vimu ambitsioon mber hiskonna enesevalitsemise riiklikuks vormiks. Ehk, nagu tleb selle kohta Anthony Giddens, kuidas demokratiseerida demokraatiat. Ta kirjutab: Asi pole selles, kas on vaja rohkem vi vhem valitsust, vaid arusaamises, et valitsemine peab kohanema praeguse globaalse
137

Harry Eckstein ja Rein Taagepera, Stabiilse demokraatia teooria (Tallinn: Valgus, 1990), lk 56.

79

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

ajajrgu uute tingimustega, ja et vimu, sealhulgas ka riigi legitiimsust tuleb pidevalt uuendada.138 Ksitledes konkreetselt reforme, mida riik demokraatia demokratiseerimiseks peaks lbi viima, tstab Giddens esile jrgmised momendid: a) vimu detsentraliseerimine, selle mberjaotamine nii allapoole kui ka lespoole. Selgituseks lisatakse, et vimu srase detsentraliseerimisega ei kaasne rahvusriigi vimu vhenemine. Pigem on see rahvusriikluse uuenemise tingimus, mis lisab vimalusi reageerida mjudele, mis muidu rahvusriigist mda lheksid; b) avalikkuse osa suurendamine, vastava phiseadusliku reformi lbiviimine, vhendamaks vimalusi korruptsiooniks, kulissidetagusteks kokkulepeteks, privileegide jagamiseks ja onupojapoliitikaks; c) administratiivse thususe suurendamine; d) demokraatia uute, harilikust hletamisprotsessist erinevate vormide juurutamine. Selgituseks rhutab Giddens, et kohaliku otsese demokraatia, elektrooniliste referendumite, kodanike vahekohtunike kogude ja muude vimaluste kaudu saab valitsus uuesti sisse seada otsesemaid kontakte kodanikega ja vastupidi; e) riskisituatsioonide lahendamise vime tstmine. Giddens rhutab, et riigi legitiimsus sltub tnapeval rohkem kui kunagi varem tema vimest riskisituatsioone lahendada. See ei thenda ainult julgeoleku eest hoolitsemist, ka mitte tegelemist ainult majanduslike riskidega, vaid vajadust reageerida ja suutlikkust leida lahendus kigile kaasaegse teaduse ning tehnoloogia saavutustest lhtuvatele riskidele. Uus demokraatlik riik, tleb Giddens, on veel lplikult vljattamata ideaal. Ma ei pagi vita, et sellisele riigile lpliku kuju andmiseks vajalikud detailid on teada. Pealegi toovad kik reformid kaasa jrjest uusi keerulisi ksimusi. Niteks detsentraliseerimine ja vimu mberjaotamine klab ahvatlevalt vim regioonidele, linnadele, kogukondadele tagasi anda! Kuid nagu kigis demokratiseerimisprotsessides, on ka siin oma agad. Kui vimu mberjaotamist ei tasakaalustata vimu lespoole edasi andmisega, on tulemuseks killustumine. Selline vimu edasiandmine pole olemuslikult demokraatlik.139 Siinkohal viks ksida, kas mingit (demokraatliku) riigi lplikku mudelit ldse on vimalik luua. Ehk tuleks jda selle juurde, et riiklus osana inimese hiskondlikust olemisest muutub koos olemise tingimuste muutumisega. Kindlasti aga tasub rhutada, et sltuvalt riigi suutlikkusest kohanduda muutuva keskkonna tingimustega, kujuneb tema vime valitseda neid asjaolusid ja judusid, mis mjutavad inimeste hiselu turvalisust. Niisuguseid asjaolusid ja judusid
Anthony Giddens, Kolmas tee: Sotsiaaldemokraatia uuestisnd (Tallinn: Mdukad, 1999), lk 72. 139 Ibid, lk 7278.
138

80

IV
on palju. Samas ei kujuta nad endast mingit eriomaselt ohtlike nhtuste klassi, vaid on seotud inimeste sotsiaalse elu kigi klgedega. Selleprast ei saa loota, nagu viks tagada turvalise elukeskonna vaid selleks eraldi loodud kaitseabinudega, niteks riigi justruktuuridega. Viimaste roll on pigem taastav, tagajrgi krvaldav kui ohtude eest kaitsev vi neid rahoidev. hiskonna jtkusuutlikkuse aspektist, kuid samas ka muutunud oludele vastava demokraatliku riigi lesannete seisukohalt vtab turvalisuse probleemi sisu tnapeva maailmas lhidalt kokku Franz Josef Radermacher. Ta kirjutab: Tnapeva leilmastunud majanduses on kige olulisem see, et turuosaliste tegutsemistingimused peavad sobima jtkusuutlikkusega. Areneval maailmal tuleb leilmse hiskondliku leppe (Global Contract) alusel kehtestada niisugune rahvusvaheliselt tunnustatud majanduskorraldus, kus turumajandus hakkaks rahuldama vajadusi, mis vastaksid inimeste enamuse soovile ning samas arvestaks jtkusuutlikkusest tulenevaid kitsendusi. /.../ Praegu on vib-olla suurimaks jtkusuutliku arengu probleemiks see, et idabloki kokkuvarisemisest on tehtud valed jreldused. Oluline osa loodetud rahudividendidest laekus kiiresti pangaarvetele, mis olid selletagi kllaldaselt tidetud. Poliitiliselt koordineeritud arenguprotsesside asemel tekitati reguleerimata turgude kaudu kll majanduse kiire kasv, kuid sellega kaasnes hiskonna lhenemise suurenemine ja keskkonna hvitamine. Aruka regulatsiooni ja sellega kaasneva turudnaamika asemel sai domineerivaks filosoofiaks deregulatsioon. Nende protsesside vitjatel ja praeguse maailmamajandusliku ssteemi keskmes olevatel tegijatel on briljantselt nnestunud oma ebaigete phjenduste toel pstitada maailmas ulatuslik ideeline kaitsemr. Siin paistavad silma eelkige mningad kaasaegse turumajanduse vaimustunud professorid, kes peavad seda oma hiskondliku rolli ja vastutuse osaks. Kikvimalike argumentide abil ritavad nad koguni testada, et ainuksi majanduse vorm lahendab maailma suurimad vaesuseprobleemid, kuigi tiesti ilmselt see nii ei ole. /.../ Vabaturu miste kasutamine on trikk, et luua ettekujutust, nagu koosneks turg peamiselt turuosaliste omavahelisest konkurentsist ja et igasugune koloogiline, sotsiaalne ja kultuuriline kitsendus on saatanlik ning tingimata sotsialistlik ja leldse vrtusi hvitav suundumus. /.../ Seejuures on huvitav jlgida, et just nimelt need inimesed, kes jutlustavad seda ideoloogiat erilise tormakusega, panustavad alati eriti hele thelepanuvrsele asjale nad tahavad omandi kaitseks karmi seadusandlust ning palju politseinikke, kohtunikke, tugevat sjavge, et seda tagada. /.../

81

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Deregulatsiooni naiivsed ja eufoorilised pooldajad on terves maailmas juba palju kahju teinud, eelkige jtkusuutliku arengu seisukohalt. Kui nad ise oma teooriaid usuvad ja parimate kavatsuste kohaselt tegutsevad, siis on see lihtsalt traagiline. Kui nad aga teavad, mida nad teevad, siis on see ldise heaolu seisukohalt tavaline kahjurlus.140 Vttes eeleldu lhidalt kokku, rhutaksin, et lbi sajandite on riik enam-vhem nii toiminud, nagu seda Hobbesi lepinguteooria ette kirjutab. Sellegipoolest on ka riik eri ajastutel, muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel pidanud oma tegevusmalle muutma. Asetleidnud muutuste ldine suundumus tundub olevat riigi hiskonnastumine, hiskonna suvernse valitseja rollist hiskonda teenindava institutsiooni funktsioonidesse asumine. Selles mttes on vimalik rkida sotsiaalriigi kujunemisest. Niisuguses arenguliinis muutuvad loomulikult ka riigi vimalused ja lesanded inimeste sotsiaalse hiselu korraldamisel. Karmikelise hirmuvalitseja vi politseilist turvateenust pakkuva valvuri asemel peab ajaloo areenile astuma ennast sotsiaalriigi vormis teostav ning vastavalt organiseerunud igushiskond, mis juba olemuslikult kannab endas inimeste ootusi ning kujutlusi vabast, turvalisest ja iglasest hiselust. Teatavasti on hiskond selle sna poliitikavlises thenduses ennast sotsiaalselt mratlenud (inim)liigi loomuomane elukeskkond. Eksistentsiaalselt thtsa sotsiaalse ruumina toimib hiskond iga reaalajas elava indiviidi, samuti kigi teiste hiselu subjektide jaoks vabaduse ja turvalisuse allikana ning garandina. Selleprast tohib vita, et subjektse vabaduse ja turvalisuse mr, mis tunnetuslikult suhestub subjekti vastavate (subjektiivsete) kujutluste ning ootustega, kujuneb objektiivselt hiskonna kui sotsiaalse metassteemi omaduste gammas. Sltuvalt hiskonna kvaliteetidest on subjekt nii oma ldises eesmrgiseades kui ka konkreetsetes valikutes rohkem vi vhem vaba. Samuti nagu subjekti turvalisus (alates elementaarsest fsilisest kaitstusest kuni majandusliku, sotsiaalse ja vaimse kindlustunde tagamiseni) sltub hiskonna mitmesugustest omadustest, sealhulgas tema kui ssteemi seisundist, organisatsioonilisest ning kvalitatiivsest terviklikkusest, suutlikkusest kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega jms.

140

Franz Josef Radermacher, Tasakaal vi hving: kosotsiaalne turumajandus kui leilmse jtkusuutliku arengu vti (Tallinn: Eesti Entsklopeediakirjastus, 2005), lk 1213, 1721.

82

IV
hiskonda teatavates funktsioonides teenindavas sotsiaalriigis kui uut tpi poliitilises moodustises (ssteemis) neme samuti sotsiaalse olemise mitmesuguste vormide ning institutsioonide pimingut, milles igaks neist eraldi vetuna pole ksitatav mitte hiskonnaelu iseseisva thendusega komponendina, n- mosaiigikillukesena, vaid ksnes momendiseisundina sotsiaalse olemise ja suhtlemise lputus protsessis. Sotsiaalse thenduse omandab hiskonnaelu iga eraldi vetud aspekt, protsess, institutsioon, nhtus vaid lbi nende seoste ja sltuvuste pimingu, mis kirjeldavad tema kuuluvust sotsiaalsesse tervikusse. Siit ka arusaamine, et sotsiaalriigi phifunktsioon on hoolitseda hiskonnaterviku tasakaalustatud toimimise ning arengu eest ja nimelt sel viisil hoida ra ohtlike tagajrgedega arenguhirete ning kriiside tekkimine. Riigi suutlikkus kohaneda muutuvate oludega, et tagada hiskonna jtkusuutlikkus, on eriti aktuaalne praegu, globaalse maailmakorra snni protsessis. Traditsioonilised kujutlused riigist kui oma territooriumi, rahva ja majanduse suvernsest valitsejast on pudenemas prmuks. hiseluline kooslus nib laiali paiskuvat, globaalsesse maailmahiskonda sulanduvat. Vga suur osa sellest, mis varem pakkus elamiseks pidepunkte ja kindlust, on kadunud. Nd tuleb kiiresti asemele pakkuda midagi uut, midagi niisugust, mis taastaks inimeste kindlustunde iseenda suutlikkuse ning homse peva suhtes. ks vimalusi inimesi enesekindlusele julgustada on anda seni hiskonna leselt toiminud, inimesi krgelt ja kaugelt valitsenud vim hiskonda tagasi. Vim, otsustuspdevus inimeste eluthtsate ksimuste le, tuleb viia vahetult hiskonna eneseregulatsiooni organisatsioonilistesse vormidesse, sealhulgas kodanikuhiskonna institutsioonidesse, kohaliku omavalitsuse organistesse jne. Kui sraseid vorme veel piisaval hulgal pole vi kui nad on alles kujunemisjrgus ning selletttu nrgukesed, peab riik oma institutsioonidega, piltlikult eldes, vahetult sisenema hiskonda. Seejuures peab riik ise hiskonnastuma mral, mis jtab riiklike vimuinstrumentide ktte vaid selle hdavajaliku osa vimust, mida on vaja hiskonna huvide esindamiseks ning kaitsmiseks rahvusvahelises ruumis, globaalse vabaturumajandusega kaasnevate ohutegurite kontrollimiseks ja maandamiseks. Selle kige nimel peab riik muidugi uuesti defineerima iseenda olemuse ning lesanded, uutelt filosoofilistelt alustelt mratlema oma asendi sotsiaalses ruumis. Kuidas tpselt kike seda teha, on kahtlemata teema, mis nuab phjalikku uurimist. Esialgu on enam-vhem selge vaid see, et riik peaks tlema lahti pretensioonist suvernina valitseda hiskonda. Riigi sedalaadi suvernsust ei tunnusta kaasaegne, suuresti riikideleselt kujunev ning toimiv maa-

83

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

ilmahiskond nagunii. Selleprast, jmaks globaliseerumise pristes ldse psima, peaks riik otsima mistlikke lahendusi hiskonda sulandumiseks. Kuna riik pole eesmrk omaette, vaid ksnes instrument inimeste hiskonnaelu korraldamiseks, neile turvaliste elutingimuste loomiseks ja hoidmiseks, siis sellest lhtuvalt peakski ta nii snas kui teos muutuma hiskonna organisatsiooniliseks vormiks. Niisuguses rollis ja vastavates lesannetes ei ole riigil suvernset vimutiust selle sna traditsioonilises thenduses. Kui ldse rkida suvernsusest ja (vimu) suvernist, tuleb pidada silmas hiskonda kui inimliku olemise krgeimat subjekti. Vim snnib hiskonnas ja kuulub loomuomaselt hiskonnale. Riik hiskonna toimimise he instrumendina, hiskonnaelu he ajaloolise vormina on vaid vimu tarvitaja mral, mis temale antud lesannete titmiseks vajalik on. hiskonnaga kokkusulanud, inimeste hiskonnaelu tegelike eesmrkide teenistusse rakendunud ja vastavalt hiskonna vimustruktuuridesse sobitunud riik on sna otseses ja tegelikus mttes sotsiaalriik. Muutuda selleks, ja vimalikult ruttu, on eriti thtis vikeriigi jaoks, vikese hiskonna puhul, mis vastasel korral lausa mrkamatult vib kaduda kosmopoliitse maailmahiskonna ookeani.

84

Pshholoogia eriteadmiste kasutamisest Eesti igusmenetluses

Lembit Auvrt EV Valitsuse poolt tunnustatud pshholoogiaekspert Silvia Kaugia T igusteaduskonna lektor

Teadmiste ja eriteadmiste mistest ning liikidest

Herbert Lindme rhutab oma doktorivitekirjas phjendatult, et seadustes kasutatakse samaaegselt misteid eriteadmised, teadmised, kogemused, praktilise t kogemused. Seda tuleb mista nii, et kikidel juhtudel on silmas peetud eriteadmisi ja need eriteadmised ei tohi olla iguslikku laadi. Sellisteks eriteadmisteks on kigi teiste teadmiste krval ka pshholoogia teadmised. Jrgnevalt esitame Herbert Lindme koostatud teadmiste liigituse skeemi ja pame selle abil iseloomustada pshholoogilisi teadmisi. Pshholoogilised teadmised vivad esineda kas isikuteadmistena vi hiskonnateadmistena. Viimased eksisteerivad isikust vljaspool. Neil vib olla mingi objektiivne kuju (niteks raamatud, kunstiteosed jne), kuid nad vivad hiskondlikus teadvuses esineda ka ilma objektiivse kujuta hinnangutena, vrtustena jms. Indiviidi sotsialiseerumine seisnebki selles, et ta ammutab hiskonna teadmistest teatud osa ning kujundab nii oma teadvuse ja ka teadmised. Teatud osa teadmisi on aga indiviidile edasi antud geenide kaudu.141 Skeem 1. Teadmiste liigid
Isikuteadmised TEADMISED Teaduslikud teadmised Empiirilised teadmised
Lahtimtestatud empiirilised teadmised
141

Objektiveerunud teadmised

Argiteadmised ldteadmised
iguslikud eriteadmised

Teoreetilised teadmised
Lahtimtestamata empiirilised teadmised

Eriteadmised
Mitteiguslikud eriteadmised

Herbert Lindme, Kohtuekspertiisi juhtimine ja selle efektiivsus kriminaalmenetluses, igusedoktori vitekiri, Tartu (1991), lk 2534.

85

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Nii indiviidi kui ka hiskonna teadmised jagunevad teaduslikeks teadmisteks ja argiteadmisteks. Argiteadmised on vahetult praktikal phinevad teadmised. Kuna praktika ei ole kunagi kikehaarav, tidetakse lngad fantaasiaga, mille tulemusel tekivad eelarvamused. Argiteadmistes on pimunud tene ja vr ning nad erinevad oluliselt teaduslikest teadmistest. hiskonna tasandil moodustavad argiteadmised hiskondliku pshholoogia. Sotsialiseerimata indiviidi tasandil moodustavad argiteadmised tema maailmapildi. hiskonnas ei esine argiteadmised puhtal kujul, neisse on alati tunginud teaduslike teadmiste elemente. Inimest mbritsev looduslik ja sotsiaalne keskkond peegeldub tema pshikas esmalt just argiteadmistena, mis hiljem korrastub ja sstematiseerub teaduslike teadmiste mjul. Herbert Lindme vidab, et teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest oma sgavuse, tpsuse, sstematiseerituse ja terviklikkuse poolest. Pris nii see siiski pole. Asi on selles, et meid mbritsev tegelikkus vib hiskondlikus teadvuses tekitada vga erinevaid moodustisi nagu niteks igusteadvus, esteetiline teadvus, religioosne teadvus jms. Teaduslikud teadmised jagunevad empiirilisteks ja teoreetilisteks. Teaduslike empiiriliste teadmiste allikaks on konkreetses teadusharus kasutatavate uurimismeetodite abil saadud tulemused. Erinevates teadusharudes on uurimismeetodid erinevad. Pshholoogias kasutatakse nii looduslikku kui ka kunstlikku eksperimenti, vaatlust, anketeerimist, vestlust, intervjueerimist, teste ja eksperthinnanguid hesnaga kiki inimest ja tema pshikat uurivate teaduste meetodeid. Teaduslikud teoreetilised teadmised kujunevad empiiriliste teadmiste lahtimtestamisel ja ldistamisel ning nad on suunatud tunnetusobjekti olemuse avamisele. Empiiriliste teadmiste erinevad interpreteerijad lhtuvad erinevatest doktriinidest ja seetttu tekivad vastuolud ka teoreetilistes teadmistes. Indiviid omandab teaduslikud teadmised peaasjalikult organiseeritud koolituse teel, mis on hariduse omandamise phimoodus. Selle krval on teaduslike teadmiste omandamisel oluline koht ka iseppimisel ja teadustl. Sihiprastes pingutes omandatud teaduslikke teadmisi iseloomustab ssteemsus, nad on omavahel seotud ja neil on kindel loogiline struktuur. Sellistes teadmistes kujunevad ainesisesed ja -vlised seosed. Teadmiste pinnal formeeruvad oskused. Oskused thendavad inimese vimet toimida tingimusi arvestades sihipraselt ja tagajrjekalt, valida toiminguks vi tegevuseks otstarbekaid vtteid ja vahendeid. Oskuste alusel kujunevad vilumused. Need on sellised oskused, mis tagavad toimingu sihiprasuse, kiiruse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse. Sstematiseeritud teadmised, oskused ja vilumused moodustavad indiviidi individuaalse kogemuse, mille omandamise

86

V
resultaati nimetatakse hariduseks. Hariduses eristatakse ldharidust ja kutseehk eriharidust ldharidus annab inimesele ldteadmised, eriharidus eriteadmised.

Eriteadmised ekspertiisi teostamise obligatoorse elemendina

igusmenetluses ja kohtuekspertiisi teoorias on heks keskseks misteks eriteadmised. Selle miste abil avatakse omakorda misted ekspert ja ekspertiis. Kriminaalmenetluses mratakse ekspertiis juhul, kui kriminaalasjas thtsust omavate asjaolude tuvastamiseks on vaja eriteadmisi. Ekspert on isik, kellel on eriteadmised, mille rakendamine on kriminaalasjas vajalik. Tsiviilmenetluses on kohtul igus ksida eksperdi arvamust selliste thtsust omavate asjaolude selgitamiseks, mis ei ole iguslikku laadi. Eksperdina vib kohus vlja kutsuda iga isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kohtuekspertiis on igusnormidega reguleeritud protsessuaalne tegevus, mis on seotud eriteadmiste kasutamisega, mille tulemusena saadakse tend eksperdi arvamuse vi akti nol selle koostamise vimatuse kohta.142 Miste ekspertiis haarab endasse nii eksperdi tegevuse kui ka need protsessuaalsed toimingud, millega uurija kogub faktilised asjaolud enne ekspertiisi mramist. Kikidel kohtuekspertiisiga seotud isikutel on ksteise suhtes igused ja kohustused. Ekspert on protsessis osavtja nagu tunnistaja, kannatanu, prokurr jt. Ekspert on kohustatud juurdlust teostava isiku, uurija vi kohtu kutsel ilmuma ja andma objektiivse arvamuse temale esitatud ksimuste kohta. Eksperdil on igus tutvuda arvamuse andmiseks vajalike toimikumaterjalidega ja asjas kogutud tenditega, taotleda uuritava materjali vi tutvumiseks esitatud toimikumaterjalide tiendamist, viibida uurija loal sdistatava, kannatanu ja tunnistaja lekuulamise ning teiste uurimistoimingute teostamise juures ja esitada lekuulatatavale uurija kaudu ksimusi, osa vtta kriminaalasja kohtulikust arutamisest ja esitada kohtu loal ksimusi kohtuistungil lekuulatavatele. Ekspertiis erineb teistest protsessuaalsetest toimingutest selle poolest, et seal kasutatakse mittejuriidilisi eriteadmisi. Ekspertiisi protsessuaalse tegevuse thtsamaks komponendiks ja resultaadiks on ekspertiisiakt, mis motiveerib ja
142

, - (, 1992), 3132.

87

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

vljendab eksperdi arvamust. Iga ekspertiis lpeb kas ekspertiisi aktiga vi aktiga vimatuse kohta vastata eksperdile esitatud ksimustele. Eriteadmisi vib lisaks ekspertiisile kasutada ka spetsialisti kaasamisena. Mlemale vormile on hine: 1. Eriteadmiste kasutamine selleks pdeva inimese kaasamise kaudu. 2. Mlemal juhul on tegu protsessis osaleva isikuga, kellel on seaduses ette nhtud igused ja kohustused. 3. Eriteadmiste kasutamisel on mlemal juhul iguslikud garantiid (vastutus phjendamatu keeldumise korral, taandamine jne), kusjuures ekspertiisi puhul on see laiemalt ja tielikumalt fikseeritud. Erinevusteks aga on: 1. Ekspertiis on iseseisev protsessuaalne toiming. Ekspert teostab toiminguid iseseisvalt. 2. Ekspertiis mratakse uurija mruse alusel. Spetsialist aga kutsutakse osalema ilma protsessuaalse vormistamiseta. Ekspertiisi tulemusena saadakse tend eksperdiarvamus vi arvamuse andmisest keeldumise akt. Spetsialisti kasutamisel koostab protsessuaalse dokumendi uurija, mitte aga spetsialist.

Pshholoogiaalased teadmised ja pshholoogiaekspertiis

Kui pame Herbert Lindme koostatud skeemil leida kohta igusmenetluses kasutatavatele pshholoogiaalastele teadmistele, tuleb nentida, et need peaksid olema mitte argiteadmised, vaid teaduslikud teadmised. Samuti peaksid need olema mitte ldteadmised, vaid eriteadmised, sealjuures mitteiguslikud eriteadmised. Kokkuvttes: igusmenetluses osaleval juristil peaksid olema teaduslikud mitteiguslikud pshholoogilised eriteadmised. Omaette probleemiks on nende eriteadmiste maht ja tase. Juristihariduse omandamisel saab jurist ka mitmesuguseid mittejuriidilisi eriteadmisi (kohtuekspertiisi, kohtupshhiaatria, iguspshholoogia jt), kuid nende teadmiste andmine ei tee tulevasest juristist antud eriala spetsialisti (pshholoogi, pshhiaatrit vi meedikut). Siiski peavad tal olema sellised konkreetse eriala teoreetilised teadmised, et ta teaks, mida ja kuidas spetsialistilt ksida. htlasi peab juristil olema ka ettekujutus, millist materjali (andmeid) vajab ekspert talle esitatud ksimustele vastamiseks ja tagama selle kasutamise vimaluse.

88

V
Eksperdina esineval spetsialistil peavad olema antud valdkonnas teaduslikud teoreetilised teadmised, mille alusel ja abil ta kogub ekspertiisialuse kohta empiirilisi andmeid, mtestab need lahti ning vormistab eksperdi arvamuse. Pshholoogiaekspertiis on kuni viimase ajani pshholoogiateadmiste kasutamise enim levinud vorm Eesti kriminaalprotsessis.143 Pshholoogiaekspertiisi mramisel tuleb arvestada kolme kriteeriumi: juriidilist, gnoseoloogilist ja moraalset. Need kriteeriumid on universaalsed ja kasutatavad kikides igusmenetluse liikides. Juriidiline ja moraalne kriteerium on psivad ja thendavad seda, et pshholoog-ekspert ei tohi anda oma arvamuses ei juriidilisi ega moraalseid hinnanguid. Juriidiline kriteerium on otseselt mratletud normatiivaktides, kus on eldud, et eksperdile esitatavad ksimused peavad olema mittejuriidilised. Moraalne kriteerium formuleeritakse lhtudes eksperdi pdevusest, mille piirid omakorda mratletakse tulenevalt konkreetse ekspertiisi ldobjektist ja selle uurimise meetoditest. Isegi sel juhul, kui ekspertiisi ainsaks lesandeks on subjekti isiksuse ldiseloomustus, ei saa juttugi olla isiksuse omaduste moraalsest hinnangust. Pshholoog-ekspert saab oma arvamuse anda siiski vaid terve pshikaga (sh patoloogiasse mitteulatuvate pshiliste krvalekalletega) inimeste pshiliste protsesside, seisundite ja omaduste kohta. Isiksuse klbelistele hinnangutele vivad mju avaldada tema pshika iserasused, kuid moraalsed hinnangud ise vljuvad pshholoogi pdevusest ja kujutavad endast sotsiaal-hinnangulist kategooriat. Lpliku hinnangu andmiseks on igus kohtul ja pshholoog-eksperdi arvamus on vaid heks tendiks. Isiksuse moraalne hinnang on aga kohtu veendumuse kujunemise heks komponendiks. Gnoseoloogiline kriteerium muutub nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt ja tema piirid sltuvad pshholoogia teadusharude arengutasemest. Koos pshholoogia arenguga laienevad ka nimetatud kriteeriumi piirid ja ei ole vimalik koostada ammendavat ksimuste loetelu, mille lahendamine kuulub pshho143

Lembit Auvrt, Pshholoogia igusmenetluses (Tallinna Politseikool, 1995); Lembit Auvrt, Pshholoogiaekspertiis (2 tr, Tartu likooli Kirjastus, 2008); Rait Maruste, Pshholoogia eriteadmiste kasutamine kriminaalprotsessis (Tartu Riiklik likool, 1982); a , . ( ), , (1984); a , : , a , (1984).

89

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

loogiaekspertiisi pdevusse. Levinud on seisukoht, et pshholoogiaekspertiisi vib mrata vaid nende pshikaga seotud nhtuste osas, millele on juba teaduslik seletus antud. Niteks puudub praegu paljude parapshholoogiliste nhtuste teaduslik seletus ja seeprast ei saa nende selgitamiseks kasutada pshholoog-eksperdi abi. Meie arvates on see seisukoht vaieldav. Kui parapshholoogilistel nhtustel on konkreetse asja arutamisel oluline thtsus, siis on nende mistmiseks vaja ka eriteadmisi ja kui neid kellelgi ldse on, siis on need parapshholoogil. Kohtupshholoogia ekspertiisi olemuse vib avada mitmest aspektist. Gnoseoloogilises aspektis on see vorm pshholoogia kui teaduse ja juriidilise praktika vahel. Metodoloogilisest seisukohast on vimalus mitmesugusteks lhtekohtadeks. Aluseks vib vtta pshholoogiaekspertiisi kui ldmiste ja iga konkreetset ekspertiisi vaadelda selle erineva vljendusvormina. Kuid kohtupshholoogia ekspertiisi vib vaadelda ka kui ekspertiisi ht eriliiki ja lhtuda selle enda mistest, analsida objekti, lesandeid, ainet, meetodeid, st vaadelda selle kohta kohtuekspertiisi ldises klassifikatsioonis. Ekspertiisi ldteooria kohaselt on iga ekspertiisi sooritamine uurimine. Pshholoogiaalasel uuringul on oma spetsiifilised probleemid. Pshholoogiaekspertiisi esimeste sammude puhul ngid juristid ja pshholoogid selles te tuvastamise, tluste tele vastavuse kindlaks mramise vahendit. Arvati, et pshholoog-ekspert ei tohi piirduda ainult konkreetse inimese tajumisvime tuvastamisega, vaid peab vlja tlema kogu te, st kas eldu vastab tele vi mitte. Sooviti isegi, et pshholoog mraks kuriteo motiivi. Paljudel juhtudel sdistatakse pshholoogiaekspertiisi antiteaduslikkuses ja isegi arlataanluses. Tuleb tunnistada, et iga teadus on arengu algstaadiumis kasutanud koos rangelt teaduslike uuringutega ka vhem teaduslikke. See pole pshholoogiale rohkem iseloomulik kui teistele teadustele. Teiselt poolt on aga pshholoogia arenenud viimase saja aasta jooksul tormilisemalt kui enamik teisi teadusi. Paarkmmend aastat tagasi tehtud kriitilised mrkused on ammu aktuaalsuse minetanud. Ekspertiisi ideaalseks objektiivsuse testuseks on erinevate metoodikatega htede ja samade tulemuste saamine. Kahjuks paljud meetodid ei anna hethenduslikke arvnitajaid. Sageli saadakse vaid empiiriline materjal, mis nuab hilisemat analsi ja teaduslikku interpreteerimist. Sellest tuleneb vajadus

90

V
erinevatest allikatest saadud ja ksteist kontrollivate eri liiki karakteristikute seostamiseks. Interpreteerimisel on tarvis toetuda praktikas kontrollitud hele pshholoogiateooriale. Kui tekib kahtlus eksperdi arvamuse phjendatuses, siis tuleb teha kordusekspertiis, vajadusel ka komisjoniekspertiis. Ei saa nustuda sellega, et ekspertiisi objektiks on vaid isiksus, selleks vivad olla ka inimgrupid (sotsiaalpshholoogiline ekspertiis), samuti normatiivaktid. Igasugune ekspertiis lpeb aruande koostamisega. Oluliseks erinevuseks vrreldes teiste traditsiooniliste ekspertiisiliikidega on see, et pshholoogiaekspertiisi otsus ei phine ainult vahetutel uurimistulemustel, vaid kogu toimiku materjalil. Praktikas thendab see, et pshholoog-ekspert peab kigi materjalide analsi tulemusena andma hinnangu tenditele, kahjuks enne kohut. Jutt on hinnangust eksperdi enda jaoks. Kui tendid on vastuolulised, on soovitav arvamuse koostamisest loobuda vi nuda tiendavate andmete esitamist. Arvame, et on olukordi, kus on otstarbekam kasutada kolmandat vimalust. Ekspert esitab oma arvamuse kaks versiooni, st kui kohus peab igeks htesid andmeid, siis on eksperdi arvamus selline ja kui kohus peab igeks teisi andmeid, siis on eksperdi arvamus teistsugune.

Ajalooline tagasivaade pshholoogiaekspertiiside lbiviimise kujunemisloole

Kriminalistika, sh ka ekspertiis, hakkas tormiliselt arenema XIX sajandi keskel. Inkvisitsiooniprotsess asendus avaliku, suulise, vistleva protsessiga, milles osales ka kvalifitseeritud kaitse. Tsaari-Venemaal loetakse selles leminekuprotsessis murdeliseks kohtute seaduse vastuvtmist 20.11.1864. Eestis oli see suund arenenud aga juba mnevrra varem. Tallinnas soodustas seda Lbecki iguse kehtimine. Kik see soodustas ka eriteadmiste kasutamist kriminaalmenetluses. Eksperdi arvamus vrdsustati tendiga, kuid vene kriminaalprotsessi praktikas kujunes tendiks mitte eksperdi arvamus ise, vaid sellega seotud eksperdi protokollitud tlused.144 Kohtupshholoogia ekspertiisi tekkimise eelduseks oli hest kljest ekspertiisi areng ja teisest kljest pshholoogia areng. Algul oli pshholoogiaekspertiis pshhiaatriaekspertiisi osa. Tendamise iseseisvaks allikaks muutus pshholoogiaekspertiis XIX ja XX sajandi vahetusel. Pshholoogiaekspertiisi aluste vljattajateks olid W. Stern, H. Gross Saksamaal, E. Ferri, R. Garrifalo Itaa144

M , - (, 1985), 7.

91

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

lias, L.E. Vladimirov, A.U. Freze, V.M. Behterev Venemaal jt.145 Kahekmnendate aastate keskel ilmusid Nukogude Liidus sellised mrkimisvrsed teosed nagu A.E. Brusilovski Kohtupshholoogia ekspertiis. Tema aine, metoodika ja piirid. Harkov, 1929,146 A.R. Lurija. Kuriteojlgede pshholoogiline tuvastamine147 ja A.R. Lurija. Eksperimentaalpshholoogiline jlgede tuvastamine kohtulikus uurimistegevuses.148 Alates eelmise sajandi kolmekmnendate aastate keskelt kuni kuuekmnendate aastateni lakkasid Nukogude Liidus olemast sellised teadused nagu pshholoogia, sotsioloogia, kriminoloogia, pedeoloogia. Muutuse phjuseks oli ilmselt see, et nende teaduste tulemused sattusid vastuollu marksistlike dogmadega. Nii nitasid pedeoloogilised uuringud, et intelligentide lapsed on andekamad proletariaadi lastest. Seda perioodi iseloomustab hsti lemaailmselt tuntud nukogude pshholoogide saatus: Lev Vgotski suri parimas loomeeas, A.R. Lurija kohanes uue olukorraga ja ppis mber pshhiaatriks, A.N. Leontjev aga ei leidnudki kohta uutes tingimustes. Kohtupshholoogia eksisteeris vaid pshhiaatria osana. Nukogude Liidus taastekkis kohtupshholoogia ja kriminoloogia eelmise sajandi kuuekmnendatel aastatel. Ksiraamatutes hakati vaatlema pshholoogiaekspertiisi iseseisva ekspertiisi liigina.149 Suuri teeneid selles osas on A.R. Ratinovil ja M.M. Kotenovil. Eesti pshholoogia oli seotud Tsaari-Venemaa kohtupshholoogiaga, kuid prast iseseisvumist katkes seos peaaegu tielikult. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil tuleb mrkida kohtupshholoogiaga seonduvalt kolme teost: 1. Andreas Bjerre Zur Psychologie des Mordes (Tartu (Dorpat), 1925). Eelmise sajandi heksakmnendatel tunnistati see teos maailma iguspshholoogia klassikasse kuuluvaks. 2. Hans Madissooni doktorivitekiri Sugemeid alaealiste ulakuse ja kuritegevuse le Eestis, 1924. See vitekiri phineb kuritegelike kalduvustega poisslaste, Harku koloonia kasvandike uurimisel. Vitekirja
M.B , - (, 1987), 1724. A.E , - (, 1929). 147 , , (1929). 148 , - , (1928). 149 Vt nt (M, 1989), c 108112.
145 146

92

V
lisas on esitatud 1923. a kasvandike meditsiinilised ja antropoloogilised andmed. Harku koloonias olid poisslapsed 8.-15. eluaastani. Hans Madissoon oli meedik, kuid uuringu tulemustel on ka suur pshholoogiline ja kriminoloogiline vrtus. Peamiseks ksimuseks oli, kas kuritegevust phjustab prilikkus vi milj. Ta leidis, et: a) alaealiste kurjategijate read tituvad peaasjalikult seltskonna vaesemast ja madalamast kihist; b) alaealiste sundkasvandike vanemad, nende perekonnaliikmed ja lhemad sugulased on enamikus kas kriminaalse minevikuga vi klvatu eluviisiga ja alkohoolikud; c) alaealised kurjategijad on rhuvas enamuses vaeslapsed, vljaspool abielu sndinud vi lahus elavate vanemate lapsed. Hans Madissoon oli eugeenik. Tema initsiatiivil veti vastu Eesti Vabariigi steriliseerimise seadus, et vltida alaarenenud inimeste taastootmist. Prast sda viidi Hans Madissoon Venemaale mberkasvamisele. Mne aasta prast kodumaale naasnud, ei jtkanud ta teaduslikku td ja suri unustuses. 3. Juhan Tork Eesti laste intelligents, 1940. Selles uurimuses mras ta kindlaks Eesti laste intellekti taseme, mille alusel on vimalik tuvastada IQ normid. Raamat sattus nukogude vimu erilise viha alla ja seda pti igati hvitada (pletati, raiuti kirvega tkkideks jne). Eesti pshholoogiaga toimus 1941. a sama, mis oli juba toimunud kolmekmnendate keskel Nukogude Liidus. Juhan Tork, ks meie andekamaid pshholooge, emigreerus vlismaale ja veetis seal lejnud elu vabrikutlisena. Eesti laste IQ kindlaksmramisega ei ole aga prast Juhan Torki keegi tegelenud ja pshholoogia ekspertidel puuduvad pshilise ja kronoloogilise vanuse vastavuse kindlaksmramisel vrdlusandmed. Kohtuekspertiisi arengut Eestis 19211940 on ksitlenud Herbert Lindme.150 Pshholoogia ekspertiise hakati Eestis sooritama mdunud sajandi kuuekmnendatel aastatel, seda eelkige tnu tuntud advokaadile ja Tartu likooli professorile Ilmar Rebasele. Tema juhendamisel kirjutas pshholoogiateadmiste kasutamisest kriminaalmenetluses oma vitekirja ka Rait Maruste.151 Kui M.M. Kotenov152 ksitleb oma tdes pshholoogiaekspertiisi pshholoogilisi aspekte, siis Rait Maruste analsib samu probleeme kriminaalprotsessi
, 19211940. , (1986), 112118. 151 , , supra nota 143. 152 . , - (M, 1977).
150

93

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

seisukohtadest lhtudes. Kandidaadivitekirjad iguspshholoogias kaitsesid NSV Liidu Siseministeeriumi Akadeemias Eesti teadlastest Lembit Auvrt ja Jri Saar. Lembit Auvrt on praegu Eesti Vabariigi Valitsuse poolt tunnustatud pshholoogiaekspert, Jri Saar aga kaitses tiendavalt doktorivitekirja igusteaduses ja on praegu Tartu likooli igusteaduskonna professor. Kuna Eesti NSVs oli 1000 elaniku kohta rohkem pshholooge kui enamikus teistes maailma riikides, siis ei olnud ka erilist probleemi ekspertide kaadri leidmisega. Siin peab ra mrkima veel Rait Maruste doktorandi Peep Pruksi doktorivitekirja Kriminaalprotsess: teaduslik vale diagnoosimine. Emotsionaalse pinge instrumentaalne diagnoosimine ja selle kasutamise vimalused kriminaalprotsessis.153 Valedetektori praktilise kasutamisega tegeleb praegu Sisekaitseakadeemia professor Jaan Huik. See andis vimaluse korraldada viimane leliiduline iguspshholoogia konverents Tartus.154 Juristideni, pshhiaatriteni, samuti ka pshholoogideni ei taha kuidagi juda tik, et kuigi tegemist on mingi pshilise hirega, ei pea pshhiaater alati ekspertiisis osalema. Kllaltki sageli esineb pshhiaatriaekspertide arvamusi: kergelt alaarenenud, kuid siiski teovimeline vi sdiv. Lembit Auvrt on kindel, et sellistel juhtudel on vajalik pshholoogi osavtt protsessist. Praegu valitsevast mttelaadist lhtudes ei tohiks pshholoogi abikoolidesse ldse lasta.

Pshholoogiaekspertiisi teostamise vajalikkusest

Juba enne iseseisvumist kujunes vlja arusaam, et kriminaalmenetluses on vaja pshholoogilist ekspertiisi jrgmistel phjustel: 1. Fsioloogilise afekti tuvastamiseks. Vastavalt ldlevinud teoreetilisele seisukohale kuuluvad pshiliste seisundite kindlakstegemisel pshhiaatri pdevusse patoloogilised seisundid ja pshholoogi pdevusse patoloogiasse mitteulatuvad seisundid. Muidugi on normilt patoloogiasse leminek sujuv, ilma selgete piirjoonteta. Normi piiridesse mahtuva pshika korral kuulub pshiliste seisundite kindlakstegemine igal juhul pshholoogi pdevusse, ehk teisiti eldes kui inimene on sdiv, siis tema pshilise seisundi teeb kindlaks pshhoee , : : , (1992). 154 XXVII , I II, (1986).
153

94

V
loog ksinda vi siis piiriseisundite puhul koos pshhiaatriga (kompleksekspertiis). Vhemalt nende kriminaaliguse eriosa paragrahvide jrgi, kus pshiline seisund on koosseisuline vi mittekoosseisuline tunnus, on pshholoogia ekspertiis kohustuslik. Ilma eksperdi arvamuseta ei saa uurija saata materjale kohtusse niteks siis, kui tegemist on tapmisega kki tekkinud hingelise erutuse seisundis, kohus ei saa aga pshholoog-eksperdi arvamuseta teha otsust. Tuleb tunnistada, et meie iguspraktikas eksitakse selle nude vastu kllaltki sageli. Meie seisukoht phineb vene teadlaste, eelkige M. Kotenovi155 ja O. Sitkovskaja156 tdel. Paraku vib vene iguspraktikas mrgata selles osas tagasiminekut. Miste kki tekkinud hingelise erutuse seisund on Vene uuest kriminaalkoodeksist kadunud. Selle asemel rgib paragrahv 22 kriminaalvastutusest isikute suhtes, kellel esinevad kll pshikahired, kuid kes on siiski sdivad. Jutt on siin sisuliselt piiratud sdivusest. Kommentaatorite arvates vib piiratud sdivuse kindlaks mrata pshhiaater, lhtudes rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist. Siiski tundub olevat igem, et piiratud sdivuse puhul peaks paljudel juhtudel osalema ka pshholoog. Vene kriminaalkoodeksi vastutust kergendavate asjaolude loetelus enne eraldi punktina ra toodud kki tekkinud hingelise erutuse seisund, mille phjustas kannatanu seadusevastane vi amoraalne kitumine on asendatud sttega kannatanu kitumise igusvastasus vi amoraalsus, mis oli kuriteo ajendiks. Selles ksitluses ei ole isegi vajalik, et kurjategija oleks sattunud afektiseisundisse, piisab, et kannatanu kitumine oleks igusevastane vi amoraalne. Sellega on Vene kriminaaliguses afekti tuvastamine muutunud mittevajalikuks ja selle ksimuse lahendamiseks ei ole pshholooge vaja, kuna otsustamine kitumise igusvastasusest ja amoraalsusest kuulub tielikult kohtu kompetentsi. Ka Eestis on fsioloogilise afekti tuvastamise vajadus muutunud ksitavaks. 2. Seksuaalkuritegude puhul. 3. Surmajrgseks ekspertiisiks. Surmaphjuste ja kehavigastuste iseloomu tuvastamine kuulub eelkige meditsiiniekspertiisi pdevusse, kuid oleme kindlad, et teatud juhtudel on vajalik nende tuvastamiseks ka pshholoogi osavtt. Praegu on moodsaks terminiks kujunenud stress. Stressi iseloomustamiseks tuuakse sageli Avicenna kitsetalled. Primus rgib, et Avicenna olevat vtnud hest pesakonnast kaks

, - (, 1980). 156 , - : oe (M, 1983).

155

95

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

kitsetalle ja stnud neid htviisi, kuid hoidnud erinevalt. hte olevat ta pidanud normaalsetes tingimustes, teist aga nii, et too ngi pidevalt lrisevat hunti. Teine tall kaotas kigepealt isu, siis hakkas khnuma ja lpuks suri. Inimhiskonnas paraku ei ole hunti vajagi. Ka snaga vib tappa. Selle probleemi kohta toob mitmeid markantseid niteid K. Platonov.157 Toome neist mned: Seitsmendat kuud rase naine tuleb arsti juurde. Prast lbivaatust kratab arst: Kes teil lubas rasedaks jda! Praegune sda ei klba kuhugi. Uut aga ei ole vimalik panna. Raskelt haige arsti juures. Arst: Kui te vlja lhete, vtke pass igaks juhuks kaasa. Kui midagi juhtub, siis vhemalt teatakse, kellega on tegemist. Need on nited arsti hekordsetest vratustest. Igapevaelus aga vime sageli nha situatsioone, kus on tegemist pideva pshilise terroriga. Surmajrgne pshholoogiline ekspertiis on eelkige vajalik siis, kui tekkis kahtlus, kas tegemist on tapmisega, enesetapmisele viimisega vi enesetapuga. 4. 5. 6. 7. Pshilise vanuse tuvastamiseks. tluste andjate pshika iserasuste tuvastamiseks. Operaatori ekspertiis automatiseeritud ssteemide avariides. Pshholingvistiliseks ekspertiisiks.

Tsiviilmenetluses on samuti vajalik pshholoogiaekspertiis, seda eriti moraalse kahju ja tnnetuste puhul. Tnnetuste korral on pshholoog tsiviiligusliku s kindlakstegemisel asendamatu abiline. Tema abi on vajalik ka selleks, et selgitada, millised tingimused visid phjustada tnnetuse, et hiljem need krvaldada ja kindlustada ohutu t. Lhtudes tnnetuste phjuste pshholoogilistest iserasustest, vib nad jagada nelja gruppi: 1. tnnetused, mis toimuvad ohutustehnika eeskirjade ja instruktsioonide titmata jtmise tttu; 2. tnnetused, mille phjuseks on pshhofsioloogiliste parameetrite mittevastavus konkreetse tegevuse nuetele. Thtsamad stabiilsed krvalekaldumised oleksid:
157

, e (, 1962).

96

V
ttaja kesknrvissteemi funktsionaalsed muutused; sensoorsed puudused; sensoorse ja motoorse tegevuse koosklastamatus; tegevuse koordinatsiooni rikkumine; emotsionaalsete protsesside tasakaalustamatus; intellektuaalsete vimete mittevastavus tiendavate lesannete raskusele; 3. tnnetused, mille phjuseks on pshholoogiliste parameetrite ajutine langus. Thtsaimaks neist on: haigestumine; t ebaige organiseerimine, mis vljendub t ja puhkuse ebaige reiimi valikus, liigutuste ebaratsionaalses tempos ja amplituudis, krges fsilises ja pshilises pinges, thelepanu krvalejuhtivates tegurites jne; ebarahuldavad ttingimused, mis on tingitud kas sotsiaalsest traumeerivast mikrokliimast vi kahjulikust fsilisest mikrokeskkonnast; ebarahuldavad olmetingimused (halvad elamistingimused, ebarahuldav toitlustamine, puhkeaja ebaratsionaalne kasutamine, traumeerivad olmetingimused); 4. tnnetused, mille phjuseks on tehniliste tingimuste mittevastavus pshhofsioloogilistele nuetele, mis vib tuleneda sellest, et ei jrgita inseneripshholoogia nudeid seadmete komplekteerimisel vi ei kasutata kaitseseadmeid lihtsalt nende ebamugavuse tttu. Perekonnaiguse valdkonnas on pshholoogiaekspertiis vajalik: 1. abielu lahutamisel laste kasvatamisega seotud vaidluste puhul; 2. vaidlustes laste elukoha le, kui vanemad elavad lahus; 3. vaidlustes, mis on seotud eraldi elavate vanemate osalemisega laste kasvatamisel; 4. laste vljanudmisel kolmandatelt isikutelt, kui neil ei ole lapse hoidmiseks seaduslikku alust; 5. vanemlike iguste ravtmisel vi vanemlike iguste taastamisel; 6. vanematelt lapse kasvatamisiguse ravtmisel; 7. lapsendamise thistamise korral. Tuleb siiski tunnistada, et eraiguses on vrreldes avaliku igusega vhem thelepanu pratud pshholoogiaekspertiisile. ks olulisemaid probleeme eraiguses on tahteavalduse ja seesmise tahte kokkulangevus. Senisest rohkem peaks rakendama pshholoogiaekspertiise ka perekonnaiguses, eriti laste saatuse otsustamisel vanemate lahkuminekul. Laialdasemalt tuleks (ka

97

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

perekonnaiguses) kasutada pshholoogiaekspertiisi ht eriliiki sotsiaalekspertiisi.158 XXI sajandi alguses viidi Eesti Vabariigis lbi kriminaaliguse ja kriminaalprotsessi reform. Kriminaaligust hakati nimetama karistusiguseks, kus s pshholoogiline mratlus on asendatud normativistliku ehk finalistliku mratlusega. Kibelt on kadunud sellised misted nagu motiiv ja eesmrk. Ebaselge on ka kriminaalkaristuse eesmrk. Kuriteo koosseis tapmine afektiseisundis on asendatud kuriteokoosseisuga provotseeritud tapmine. Nende uute mistete rgastikus on ka pshholoogia ekspertiis muutunud ebamraseks. Ekspertiiside tegemise reguleerimiseks on vastu vetud kohtuekspertiisi seadus. Kriminaalmenetluse seadus ei ne ette vimalust spetsialisti kaasamiseks. Samas aga nhakse ette, et protsessuaalsete toimingute juures alaealistega peab olema pshholoog vi pedagoog, kes sisuliselt tidab spetsialisti funktsioone. 2008. a kirjutas Lembit Auvrt: Tuleb nentida, et meie kriminaalpoliitika ja karistusigus on germaniseeritud, fragmentaarne ja pshholoogiavaba. Meie kriminaalpoliitika ja karistusseadustik on tekkinud varem esinenud kriminaalpoliitika ja kriminaaliguse eitusena ning selle aluseks ei ole sotsiaalsed uuringud. Nende vheste sotsiaalsete uuringute tulemusi, mis Eestis on lbi viidud, ei tunta, ei arvestata vi ignoreeritakse teadlikult. Kui USA igus kasutab pshholoogiat I.R.P. Ogloffi tabava vljendi jrgi nagu laternaposti rohkem toe kui valgustuse prast, siis Eesti kriminaalpoliitika ja karistusigus eitab pshholoogia kasutamist isegi laternapostina, millele viks toetuda.159 Viimastel aastatel on meil aga sotsiaalsete uuringute arv suurenenud ja ha valjemini rgitakse ka kriminaaliguse reformist. Loodame, et ka iguspshholoogia saab meie kriminaaliguses oma vrilise koha tagasi. Uue kriminaaliguse loojatel, kes kummardavad saksa iguse ees, tuleks heita pilk ka Saksa iguspshholoogia ksiraamatule, kus on pshholoogia ja pshholoogide rolli igusmenetluses analsitud ligi tuhandel lehekljel.160

Mervi Rodima-Raudsepp, Sotsiaalne ekspertiis kohtus Silvia Kaugia (koost), igus. Pshholoogia. Sotsioloogia. ppematerjale II (iguse, Pshholoogia ja Sotsioloogia Tartu hing, 2001). 159 Lembit Auvrt, Vaimupuue ja sdivus kriminaalpoliitikas ja karistusiguses Silvia Kaugia (toim), Vaateid iguspoliitikale (Tartu: Avatar Holding, 2008); James R.P. Ogloff, Two Step Forward and One Step Backward: The Law and Psychology Mowement(s) in the 20th Century, 24 Law and Human Behaviour (2000). 160 Handbuch der Psychologie (12 Bnden, Gttingen: Verlag fr Psychologie, 1967), 11. Band, Forensische Psychologie.
158

98

V
Hoolimata mningasest teoreetilisest segadusest, pshholoogiaekspertiise siiski tehakse. Tuleb aga tunnistada, et kohtud suhtuvad pshholoogiaekspertiisi erinevalt. Mned kohtud mravad igas kuus vhemalt he ekspertiisi, teised aga on phimttelised vastased ja pavad pshholoogiaprobleeme lahendada oma argiteadmiste baasil.

Pshholoogiaekspertiiside kasutamise vimalustest ja vajadusest Eesti kohtunike pilgu lbi

Lembit Auvrt koos Tallinna Tehnikalikooli lipilastega ksitles 2009. aastal kiki tollal ttavaid Eesti Vabariigi kohtunikke (ksitlusleht on esitatud lisas 1). Kohtunikud jagati tudengite vahel nii, et iga tudeng pidi ksitlema viite kohtunikku. Ksitluse eesmrgiks oli vlja selgitada, kas kohtunikud on oma igapevats mranud pshholoogiaekspertiise, kui vajalikuks nad kohtumenetluses niisuguste ekspertiiside kasutamist peavad, missuguseid takistusi on nad theldanud pshholoogiaekspertiiside lbiviimisel ja millised oleksid kohtunike arvates olulised meetmed, mis aitaksid pshholoogia eriteadmisi kohtupraktikas laiemalt kasutada. Ksitluslehed saadeti ja vastused saadi interneti kaudu. Vastuse mittesaamise puhul visid lipilased saata ka meeldetuletuse. Nimetatud ksitluse tulemused ttles ja interpreteeris T ppejud, sotsioloogia magister Silvia Kaugia. Ksitlus hlmas Riigikohtu, ringkonnakohtute, maakohtute ja halduskohtute kohtunikke. Respondentide arv jagunes jrgmiselt: Riigikohtu 19st kohtunikust vastas ksimustikule kuus kohtunikku; ringkonnakohtute 50st kohtunikust 13; maakohtute 147st kohtunikust 39; halduskohtute 26st kohtunikust 12.161 Riigikohtunikud juhtisid oma vastustes thelepanu sellele, et Riigikohus kui Eesti krgeim kohtuinstants ei teosta vaidluste sisulist lbivaatamist. Selle kohtu pdevusse kuulub madalamalseisvate kohtute otsuste levaatamine otsustamaks, kas langetatud otsus jb jusse vi peab madalamalseisev kohus selle asja uuesti lbi vaatama. Sellest asjaolust tulenevalt ei kuulu Riigikohtu
161

Eesti Vabariigi kohtussteem on kolmeastmeline: maakohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Kigis kohtutes on vlja kujunenud spetsialiseerumine: hed kohtunikud lahendavad tsiviilasju ja teised kriminaalasju. Esimeses astmes on lisaks nn ldkohtule veel halduskohtud. Viimaste funktsioonides on aga toimunud olulised muutused. Kui Vabariigi algaastaid arutati seal peamiselt administratiivleastumisi, siis kesoleval ajal lahendavad nad vaidlusi riigiorganite, kohalike omavalitsuste ja kodanike vahel. Kohtunikud on ka mber paigutatud hest kohtust teise.

99

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

pdevusse ka ekspertiiside, sh pshholoogiaekspertiiside mramine. Sellega ei saa pris nus olla, sest Riigikohus vib ja peab asjade lbivaatamisel vtma seisukoha ksimuses, kas madalamate kohtuinstantside poolt oli (vi olnuks) igustatud ja vajalik ekspertiiside (sh pshholoogiaekspertiisi) lbiviimine. Arvamust pshholoogiaekspertiisi vajalikkuse kohta igusmenetluses avaldas neli riigikohtunikku. Neist kolme arvates on see vajalik erinevates asjades, ks vastanutest rhutas selle ekspertiisi vajalikkust seksuaaldeliktide korral ning oli veendunud, et sellistel puhkudel pshholoogiaekspertiisi ka tehakse. Ksimusele, mis on takistanud iguspraktikas pshholoogia eriteadmiste laialdasemat kasutamist, vastas vaid kaks riigikohtunikku. Neist he arvates ei ole seda miski takistanud, teise vastanu arvates on vajadus pshholoogiaekspertiisiks vike (ja seda ka seadusest tulenevalt) ning sellest johtuvalt puudub vajadus nimetatud ekspertiisi laialdasemalt kasutada. Eesti Ringkonnakohtute ssteemi kuuluvad Tallinna Ringkonnakohus (28 kohtunikku), Tartu Ringkonnakohus (13 kohtunikku) ja Viru Ringkonnakohus (heksa kohtunikku). Nagu eespool mrgitud, vastas ksimustikule kikidest nimetatud kohtutest kokku vaid 13 kohtunikku. Enamus vastanutest on ttanud kohtunikuna le kmne aasta kaks inimest 11 aastat, kaks 13 aastat, kolm 15 aastat, ks 16 aastat ja ks 30 aastat. Pshholoogiaekspertiise on oma t kigus mranud seitse vastanut, kik enam kui he korra. Valdavalt (neljal korral) mrati see kriminaalmenetluses, hel korral tsiviilmenetluses. Pshholoogiaekspertiisiga sooviti lahendada jrgmisi probleeme: seksuaalkuritegu lapse suhtes tema vrasisa poolt; isa valmidus oma last kasvatada; kahel korral tugeva hingelise erutuse tuvastamine. Nimetatud ekspertiiside lbiviijatena nimetati kahel korral Tiina Kompust, hel korral ei mletatud eksperdi isikut, hel korral olid selleks olnud Tallinna Pshhiaatriakliiniku arstid. Hinnangu ekspertiisi tulemuslikkusele andis kolm vastajat, kes kik kinnitasid, et ekspertiis igustas nende ootusi. Kolm vastanut mrkisid, et ka menetlusosalised on kasutanud pshholoogiaekspertiise. See on aset leidnud vgistamisasjades, hel provotseeritud tapmise juhtumil ja asjas, kus selgitamist vajas lapse arvamus, kumma vanema juures ta tahab elada, kui vanemad lahutavad. Suurem osa (neli vastajat heksast) ksimustikule vastanud ringkonnakohtute kohtunikest leiab, et pshholoogiaekspertiis on igusmenetluses vajalik, kolm vastanut on leidnud, et seda ekspertiisi on vajalik kasutada pereasjades ja asjades, kus kannatanuks on alaealine (alaealised); kahe vastaja arvates sltub igusmenetluses pshholoogiaekspertiisi kasutamine konkreetsetest asjaoludest. Ksimusele, mis on iguspraktikas takistanud pshholoogia eriteadmiste kasutamist, vastas kuus kohtunikku: neist viis ei ole mingeid takistusi theldanud, ks vastanu nimetab takistusena rahaliste vahendite nappust. Kahek-

100

V
sa ringkonnakohtunikku on esitanud omapoolseid ettepanekuid, mis nende arvates aitaksid kaasa pshholoogia eriteadmiste laialdasemale kasutamisele iguspraktikas. Nende meetmetena nimetatakse vajadust senisest enam teavitada inimesi pshholoogide tst; vistlevad pooled peaksid esitama rohkem ekspertiisi taotlusi; leitakse, et kui teadvustatakse nende ekspertiiside olulisust, siis neid ekspertiise tehakse rohkem; vajadus tsta iguskaitseorganite teadlikkust pshholoogiaekspertiiside vajalikkuse kohta; ks vastanutest kahtleb, kas ongi vaja neid ekspertiise laiemalt kasutada. Ksitlusega hlmati jrgmised maakohtud: Harju Maakohus (Liivalaia, Kentmanni, Tartu mnt Kohtumaja), Prnu Maakohus (Prnu, Haapsalu, Kuressaare, Rapla ja Paide Kohtumaja), Tartu Maakohus (Tartu, Jgeva, Viljandi, Valga, Vru, Plva Kohtumaja) ja Viru Maakohus (Jhvi, Kohtla-Jrve, Narva ja Rakvere Kohtumaja). Kokku vastas ksimustikule 39 maakohtute kohtunikku. Kohtunikut staai nimetas 36 vastanut; neist 29-l on kohtunikustaai le kmne aasta. Pshholoogiaekspertiisi on oma t kigus mranud 22 vastanud kohtunikku, neist viis hel korral, kuus kaks korda, ks kmme korda, ks vastanutest on selle mranud koguni 27-l korral. heksa pshholoogiaekspertiisi on maakohtu kohtunike poolt mratud kriminaal-, kaheksa tsiviilmenetluses, kahel korral on see hlmanud kriminaal- ja tsiviilasja kogumina. Vastanud on nimetanud ka probleemid, mida nad pdsid pshholoogiaekspertiisiga lahendada: tuvastada alaealise svime ja kannatanu vime anda tlusi avalikul kohtuistungil; isiku otsusevime tuvastamine; tuvastada koera hammustuse tagajrjed hagejale (moraalne kahju); tuvastada alaealise teovime; vanema iguste mramine lapse suhtes; isiku teovime tuvastamine; tuvastada, kas isik on vimeline osalema menetlustoimingutes; alaealiste ja vanemate suhted; sdivuse tuvastamine; afektiseisundi tuvastamine; kahtlustatava vaimumaailma mistmine; hingelise erutuse seisundi tuvastamine; tuvastada alaealise kannatanu vime toimunust aru saada; stressi ja somaatiliste haiguste seose tuvastamine; alaealise sdistatava tegeliku vanuse kindlaksmramine; sdistatava kitumise aspektide tuvastamine; suguline kirg lapse suhtes selgitada, kas laps fantaseeris. Kuna enamik juhtumeid, kus kasutati pshholoogiaekspertide abi, on seotud alaealistega, on arusaadav, et erinevate tunnustatud ekspertide (nimetatud Tiina Kompus, T Pshhiaatriakliiniku pshholoogid) krval on kasutatud lastepshholoogide abi (Maakohtute kohtunike poolt nimetatud kolmel korral). Hinnangu ekspertide tle andis 11 kohtunikku, kes kik mrkisid, et ekspertiis igustas nende ootusi. Seitse vastanut kinnitas, et pshholoogiaekspertiise on kasutanud ka menetlusosalised, lahendamaks alljrgnevaid probleeme: vanemate ja laste suhted; hageja pshilise seisundi halvenemine ja selle phjus-

101

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

lik seos; afektiseisundi ja piiratud sdivuse tuvastamine; sdistatava vaimse arengu tuvastamine. Pshholoogiaekspertiisi tegemine igusmenetluses on vajalik 23 maakohtute kohtuniku arvates, see ei ole vajalik kolme vastanu arvates. Pshholoogia eriteadmiste kasutamisel iguspraktikas ei ne takistusi seitse kohtunikku 23st vastanust; rahalisi probleeme seoses asjaoluga, et ekspertiisid on kallid, nimetas seitse vastanut; he vastanu arvates ei vimalda pshholoogiaekspertiisi kasutada kohtute suur tkoormus; neli vastanut ti probleemina vlja menetlusosaliste vhese teadlikkuse sellise ekspertiisi vimalustest. Knealuse ekspertiisi tegemist takistavate teguritena nimetati veel vhest infot ekspertiiside ja nende teostajate kohta ning leiti, et ekspertiis on kohtutele tiendav ajakulu. Maakohtute kohtunikud tegid mitmeid ettepanekuid, mis nende arvates aitaks kaasa pshholoogiaekspertiiside laialdasemale kasutamisele iguspraktikas. Kige enam sellele ksimusele vastanutest (kmme vastanut 16st) ti vlja vajaduse koolitada kohtunikke, prokurre ja advokaate pshholoogiaekspertiiside vimaluste osas; kahe vastaja arvates tuleks teha pshholoogi osavtt menetlusest teatud juhtudel kohustuslikuks. Nimetati vajadust teha selgeks, kus viks pshholoogia eriteadmisi kasutada, valgustada laialdasemalt pshholoogiaprobleeme iguskirjanduses ning leiti, et iguspraktikas tuleks julgemalt ja senisest rohkem ekspertiise teha ning prduda selles ksimuses Eesti Kohtuekspertiisi instituudi poole. Avaldati ka arvamust, et pshholoogiaekspertiiside kasutamine suureneb koos hiskonna arenguga. Halduskohtute (Tallinna Halduskohus (Tallinna ja Prnu Kohtumaja) ja Tartu Halduskohus (Tartu ja Jhvi Kohtumaja)) kohtunikest soostus antud uuringus osalema 12 kohtunikku. Kohtunikut staa oli vastanutel (vastas heksa inimest) jrgmine: kolm aastat hel kohtunikul; viis aastat hel, kaheksa aastat kahel, kmme aastat hel, 15 aastat kolmel ja 31 aastat hel vastanul. Pshholoogiaekspertiisi on olnud vaja oma t kigus mrata hel praegusel Halduskohtu kohtunikul, kes on seda oma kohtunikukarjri jooksul teinud he korra, kriminaalasjas, protsessiosalise tervisliku seisundi tuvastamiseks. Eksperdiks oli Lembit Auvrt. Pshholoogiaekspertiisi teostamist iguspraktikas peab vajalikuks viis vastanut seitsmest, ei pea vajalikuks kaks vastanut. Kolm kohtunikku on avaldanud arvamust pshholoogia eriteadmiste iguspraktikas kasutamise takistuste ksimuses. Probleemidena selles osas on vlja toodud asjaolu, et ei ole tuvastatud selle ekspertiisi vimalusi ja vajalikkust; samuti kohtunike vhesed teadmised pshholoogiast ja see, et pole teada hid pshholooge. Olukorda aitaks vastanute arvates parandada koolituste lbiviimine iguskaitseorganite ttajatele; kohtunikele oleks vaja selgitada, millal oleks vajalik pshholoogiaekspertiise lbi viia, viidates teiste riikide sellelaadsetele

102

V
kogemustele. Oluline oleks pshholoogide ja juristide koost tihenemine pshholoogid peaksid juristidele selgitama pshholoogia eriteadmiste kasutamise vimalusi erinevates kohtumenetlustes. Selleks peavad aga pshholoogid olema kursis erinevate kohtumenetluste spetsiifikaga. Uuringu tulemused lubavad teha jrgmised jreldused: 1. Pshholoogiaekspertiiside lbiviimise teema ei ole Eesti kohtunikele huvipakkuv. Selle kinnituseks on kohtunike suhteliselt passiivne osavtt ksitlusest. 2. iguspraktikas on pshholoogiaekspertiise kasutatud valdavalt kriminaalmenetluses ringkonna- ja maakohtute kohtunike poolt. 3. Tehtud ekspertiisid on igustanud neid mranud kohtunike ootusi. 4. Kohtunike arvates on pshholoogiaekspertiisid vajalikud eelkige alaealisi puudutavate kaasuste lahendamisel. 5. Peamisteks faktoriteks, mis on takistanud pshholoogia eriteadmiste laialdasemat kasutamist iguspraktikas, on rahaliste vahendite nappus ja puudulik informatsioon pshholoogiaekspertiiside vimalustest ja vimekate ekspertide leidmise vimalustest. Tihti ei tehta vahet pshholoogia- ja pshhiaatrilisel ekspertiisil ega suudeta piiritleda nimetatud valdkondade ekspertiiside kompetentsi. 6. Eelnimetatud takistuste letamise meetoditeks sobiksid eelkige pshholoogiaalaste teadmiste laialdasem propageerimine nii ldsuse hulgas (nt ajakirjanduse vahendusel) kui ka iguskaitseorganite ttajate seas vastavate koolituste raames. Pshholoogia ja igusteadus peaksid astuma sammukese teineteisele lhemale. Uusi vimalusi pshholoogia teadmiste rakendamisel otsivad nii pshholoogid kui ka juristid.

103

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Lisa 1 KSIMUSTIK 1. Mitu aastat Te ttate kohtunikuna? 2. Kas Teil on olnud vaja oma t kigus mrata pshholoogiaekspertiisi? 3. Kui jah, siis mitu korda? 4. Kui jah, siis kriminaalmenetluses tsiviilmenetluses vrteomenetluses haldusmenetluses

5. Kui jah, siis milliseid probleeme pdsite pshholoogiaekspertiisiga lahendada? 6. Kes oli ekspert? 7. Kas ekspertiis igustas Teie ootusi? 8. Kas menetlusosalised Teie asjades on kasutanud pshholoogiaekspertiise? 9. Kui jah, siis milliseid probleeme pdsid nad pshholoogiaekspertiisidega lahendada? 10. Kas Teie arvates on pshholoogiaekspertiis igusmenetluses vajalik? 11. Mis on takistanud meie iguspraktikas Teie arvates pshholoogia eriteadmiste laialdasemat kasutamist? 12. Mida oleks Teie arvates vaja teha, et pshholoogia eriteadmisi kasutataks laialdasemalt?

104

VI

Effective organisation of family spare time is one of the basic forms of legal socialization of the person
Rozmet Muratovit Mahmudov Usbekistani Sisekaitseakadeemia dotsent, pshholoogia ja kutseeetika kateedri juhataja

Abstract
Like the other social sciences, Pedagogies turn the subject of legal socialization into discussion. For instance, the lawyer Y.V. Galinaytite investigated the young workers legal socialization.162 A.R. Ratinov, G.H. Yefremova, A.V. Dulov have studied in their investigations the psychological aspects of legal socialization.163 G.G. Shikhantsov has disclosed the role of family and school in the persons legal socialization.164 Currently the problem of the individuals legal socialization in the families spare time has not been the object of special scientific research work, therefore this effort is attempting to elucidate this problem. Furthermore the adoption of the National Program of Developing the Legal Culture in the Society in the 9th session of the Parliament of the Republic of Uzbekistan shows that the government is paying much attention to the solution of this problem.165 There is a concrete definition for the term spare time in scientific literature. Spare time may be considered and studied as a process that enriches the meaning of the persons social activity and overall life enrichment. Spare time is where the important energy needed to recreate and reproduce the positive condition for the individual is developed. The time after work serves in favor of the individual himself and for his/her family. As a result of the proper organization of a persons time after work, commitment of various types of unacceptable behavior and crimes are prevented. Proper organization of spare time assists the improvement in the methods of working with minors. If education in the family and at school is arranged in
, : , a, , (1988). 163 , (, 1998); .. , (, 1975). 164 .. , (: , 1975). 165 , (1997), 9.
162

105

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

a proper way, the cases of being under negative influence in the streets will be less.166 As we know from our mode of life and practice, most of the crimes and other types of delinquencies are committed by minors in their spare time.167 Effective organization of the persons free time in the places of life, work and rest is one of the necessary prerequisites for his legal socialization. One must also work and think in order to have a rest. In chapter IX of the Constitution of the Republic of Uzbekistan where the citizens economic and social rights are determined, article 38 says that Citizens working on hire shall be entitled to a paid rest. The number of working hours and the duration of paid leave shall be specified by law. The time after work and spare time, as it seems to us, are the interrelated notions and therefore we consider it necessary to use the both in identical meaning as synonyms.

Introduction
There are a number of social institutions in our republic being engaged in the problems of effective organization of the spare time which make the system of cultural, educational and elucidative institutions. The main task of cultural institutions in effective organization of peoples spare time is to organize the provision of the persons with active rest, relaxation, restoration of spiritual and physical energy, and to create favorable conditions for realizing it. One of the main tasks of cultural institutions is to improve the educational work carried out with people. The specialists of this field conduct the educational measures by organizing the following: entertainment; conditions for spending the free time meaningfully; set physical training and health improving possibilities; organization of the persons legal, political and pedagogical socialization;

There are halls for physical training, performance rooms, dancing halls, playing machine rooms, side-shows, computer rooms, training apparatus, cinema halls, stadiums, billiards rooms, swimming pools, saunas, joiners and sewing
, (, 2006). 167 , (, 1994), 9, c 27.
166

106

VI
circles, photographing, sound recording and videotape recording rooms, buffets, bars and many others possibilities in the centers of rational organization of spare time. All these mentioned provide the organization of the individual and the families spare time.

Proposed methodology
Preparing the youth for marriage is an integral constituent part of the whole system of legal socialization of the person. At the same time, until recently, there existed the opinion that a young man reaching the age of 17 is completely ready to create a family. But psychological and pedagogical researches convince us that such is not the case and thats why readiness of youth for marriage and creating a family should become the purpose of psychological and pedagogical work. In this connection the year 2005 in Uzbekistan was declared the year of family. Forming a persons legal socialization is the first stage of entering into family life. Analysis of the acts of existing family relations shows that the majority of specialists, for example, lawyers, psychologists, pedagogues who are involved in problems of legal socialization of the family and family education consider the youths legal, moral and psychological level, including first of all one or another level of perception of legal and moral norms, to be the main condition of a firm marriage and a stable family. The matrimonial duty and responsibility define the character of inter-relations between the family members. But these categories being moral, legal and psychological finally express the economic necessity. On account of this the society is utterly interested in controlling the matrimonial relations that it realizes by means of social and legal norms. These norms are set in different levels of social structure and practically regulate all the spheres of matrimonial relations, starting with the choice of the partner in the conjugal unit and continue until the partners behavior, while in the conjugal unit, changes and the family is breaking apart. Legal and moral norms control and rule over matrimonial relations. Moral norms are the form of expression of public opinion. Moral norms act as elements of moral consciousness. Legal norms act as elements of legal consciousness. In accordance with this in the consciousness each legal norm bears subjective character. In many historical stages, in various social and ethnic groups mutual relations between social and legal consciousness develop differently.

107

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Instability of moral norms and consequently definite changeability of moral and legal consciousness lead to the changes of the societys moral and legal sanctions that regulate the marrying peoples sexual relations and a married couples morality. All of this exerts significant influence on the monotony, or as a rule expresses instability of marriage as a social institution, and chiefly affects the legal socialization of youth. Today it is noted that the regulatory control of old norms of behavior in the family established in the society and fixed in the public consciousness is significantly weakening. Such factors are closely connected with that in modern conditions some of the important functions that played essential part in the traditional Uzbek family have vanished. The functional parts typical for men husbands and women wives have also partly changed. All these factors led it to change the idea about the essence of marriage and the tasks of family as a social institution. Unfortunately creation of a family for some numbers of young people mainly seems to be the means of satisfaction of their intimate needs. This tendency is of course, natural but after all the main aim is creating a solid family which would in the future make up the backbone of the society. Family life, as the saying goes, marriage in contrast to the other forms of interrelations of sexes, prefers first of all to the relations between men and women stated in the law, therefore, legal relations with all the ensuing consequences. Marrying young people, fall straight off from the sphere of group and interrelations into the sphere of relations regulated by the society on the state level. Any legal regulation of social and public relations as compared to other forms of regulation possesses that specific character that the state, as the way of organizing social relations, aspires to ensure the integrity of the social system. In the Republic of Uzbekistan norms of law in the sphere of conjugal and family relations reflect the main principles of relations between sexes and mutual relations between parents and children. Control of conjugal and family relations is realized by the legal regulation which states and fixes their social essence by determining the main civil rights and duties of the members of the family before each other. Behavior of a husband and wife is confined within the legal norms and at the same time gains in social importance. Today nobody obliges marriage, but each must be obliged to obey the laws of marriage. Thus from the point of view of forming of persons legal socialization the essential moment of a persons psychological preparedness to marry, to fulfill their

108

VI
parts of the husband and the wife is his readiness for not only realizing needs in intimacy with one of other sex but for perception of the significance of their actions. Beside the moral obligations before each other, the civil obligations and duties which are mainly connected with raising the total responsibility for his/ her behavior are also essential in a persons legal socialization. The norms of conjugal and family relations inevitably fall upon the level of psychological training of youth for their future family life. Moreover it must be underlined that fixed sociologists changes in the modern condition of marriage and family may be explained by the fact that certain groups of young people, being physiologically, biologically and legally ready to marry, nevertheless do not completely reach the necessary level of personal development, because they are not psychologically ready to realize the husbands and wifes social and legal functions. The systems for training youth for future family life together with sexual education, forming cultural morals and skills of interpersonal relations which first of all lie in the ability of adjusting ones own interests and deeds to the others interests and deeds, must also include the formation of a certain level of legal socialization. Considerable propaganda and educational work on family problems are carried out domiciliary in mahallas (residential areas). But we cannot say that the work being carried out is giving positive results, although lawyers on civil cases and old people often take part in these actions. In view of these and other reasons, as the practice of pedagogical work and psychological investigations shows that not all of the young people are able to understand the role of civil law and family law domiciliarily and on the place of employment. One of the reasons of such state of affairs in the sphere of forming of legal socialization of youth is the thing that some of psychological peculiarities of perception of various types of social norms by young people are not taken into consideration. It is generally known that in psychology any normative demand may fulfill its task of regulator of behavior only in the presence of a positive attitude to it in the person. From this point of view legal socialization of youth as a purposeful legal and pedagogical process should include the mastering by the young people the value significance of various types of social and legal norms that gives possibility to ensure and form the adequate attitude to them. It may be considered that the formed positive attitude of youth toward the norms of law, to the law taken on the whole as the value, may also serve as certain charac-

109

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

teristics of their readiness for marriage, in other words, the characteristics of their civil maturity. In such a way it means that forming of a young personality and his/her separate qualities takes place under the influence of various types of social-andlegal norms. Psychologically and pedagogically these norms may sometimes be realized by young people only as an external influence or as his/her own norms of behavior, as his/her own values. In legal socialization of youth to the family life, first of all, there must be noted the absence of correct attitude to the law in some part of young people as to the necessary personal value. Hence it may be supposed that in future legal and moral norms regulating the conjugal and family relations wont serve for these people as an efficient guiding line determining their behavior as husband and wife. Based on the aforesaid it should be noted that comprehension of the social-and-legal essence of marriage and family, civic duty may be considerably distorted as a result of the influence of some group norms towards the satisfaction of particular needs in interpersonal relations on the level of small groups. This is connected with the presence of certain shortcomings in the system of legal-educational and legal-propaganda work aimed at training the young people for marriage. Effective organization of the persons after work spare time is one of the conditions of socialization. The persons spare time may be divided into the following: 1. The time spent for getting to the place of work and coming back from work, after work time spent for personal hygiene; 2. The time spent for housework and personal tasks (shopping, cooking, washing, cleaning the rooms and furniture); 3. The time devoted to childrens education; 4. The time spent for sport and physical training and relaxation; 5. The time devoted to physical work, recovery of physical ability, nourishment. So we may make a conclusion that the spare time is the time out of work. Each person organizes spare time as they want, they may go to the cinema or to the theatre, they may go to see someone or receive guests etc. In organizing the persons spare time effectively their behavior, customs, correlations with neighbors, their parents occupation (whether they are workers or intellectuals or craftsmen) are of great importance.

110

VI
Beside the persons legal socialization, there are also the processes of their re-socialization. Aged people have to endure the re-socialization, in other words they have to resign themselves to the demolition of previous values and models of behavior, and master the values completely differing from those which used to be.168 Today most people consider that they had a good rest if they sprawled on a bed or had a rich dish, solved paltry domestic problems or cooked a dainty dish at home. This idea, as it seems to us, is not very correct because a person in good health sleeps 78 hours a day, and this time is enough for him to recreate needed energy. During the other time the best thing is having an active rest; movement is the most convenient way of recovering the tiredness. Nevertheless, nowadays, each person according to his means, physical and spiritual opportunities spends his spare time differently. But getting less sleep affects a persons energy and disturbs the state of mind. The worst thing is when a person is too tired spiritually and physically, the persons nervous system is weakened and this may cause different kinds of diseases. When people are nervous, there often arise quarrels as a result of which violations of law, offences and delinquencies may be committed. Moreover in socialization of the person (especially nowadays) much attention should be paid to the places where people spend their spare time and the large information content that people receive everyday. Thereupon it is appropriate here to mention U. Abduganiyevs opinion that the information of poor quality that flows to us and useless entertainment programs are sometimes perceived as an important event and the minors who have no idea of elementary knowledge and no notion of the norms of morals and aesthetics estimate this spurious culture as exemplary.169 Such preconditions causing negative behavior negatively influence on persons socialization and the person begins to lose the self-consciousness. It is not out of place to mention Egashevs positive opinion on this issue. He states the following: Unfortunately the absence of useful, for the society, occupation, narrowness of interests, disrespect for human environment will insensibly lead to the separate interrelations between persons, the special group psychology. In such psychology age peculiarities are disgustful: insufferable arrogance, inability of self-control, lack of discipline, absence of habits of work etc.170 The people who have disposition for negative socialization dont want
, (, 2002), c 103. , , supra nota 167, c 27. 170 .. , - (, 1997), c 50.
168 169

111

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

to understand that drunkenness (to relax a little), licentiousness (they understand such dissoluteness as quite natural) are a senseless way of spending time, because they have their own logics of life. Everyone knows that nowadays it is impossible by any ways of rigorous measures to put an end to all types of crime, because regardless of its size in form the crime is nevertheless crime. Not long ago having heard about some cruelty we wonder very much and could not imagine how it might be committed. But now watching such cruelties and brutalities in nasty videos everyday on television, we are gradually accommodating our spirit, ears and bodies to them. This television screen that causes any kind of negative features generously distributes to everyone the scenes of violence demonstrating tortures, skirmishes and murders. Demonstration of nasty films is the first reason for people to feel upset. There are thousands of video cassettes containing films of a negative character and where peoples blood runs as a river. It may be said that those who are interested in this have already reached their goals, the children are taking great interest in weapon and drugs, and now the number of people inclined to commit murder in our country is growing. Furthermore look at the cinema repertoires, turn over the pages of books being sold at book-shops, listen to the text of songs being performed by some groups, they all have the same propaganda of violence. It becomes more difficult to convince the youth that happiness is not in having much money but in good, charity, honesty, uprightness and justice. There are several prerequisites effecting a persons socialization. And one of them is the people, especially students, spending their spare time without any purpose. Youth, having become independent of their parents and thinking without the parents assistance (without taking into consideration their parents opinions) possess their own free time themselves, and it becomes their own business how to spend the time out of studies. The youth may turn their spare time to the active or inactive rest. The active rest is the one when the person directs his spare time towards doing something useful for him or for others. In a family it often depends on the parents how the young man or girl spends his or her spare time. Pupils, students, employees and old people spend their spare time differently. School years and student days are the responsible periods. The students or school-childrens legal-psychological socialization in the spare time is different from that of the other peoples. First of all they turn their spare time to examining the circle of their friends.

112

VI
Most of the youth today occupy themselves with commerce as they call it business. Now everybody, even school teachers are engaged in business They handle everything that falls into their hands, if they only could earn some money for this effort. Commerce is not a bad occupation but what may it give the children, what kind of consciousness and attitude toward life may there be formed in them? Unfortunately most people have stopped thinking about this problem today. Aristotle said: in short, people have their mode of life as far as the life forces. Luckily it is impossible to agree always with the philosophers words, the persons mode of life always depends on him, his needs and his consciousness after all! As one of the holy dictums says that most people are ruled by material (economic) needs, in such cases they always aspire after material benefits, but some people prefer cultural wealth. People belonging to this group are pleased with their life. They know beyond doubt that material benefits are not the primary thing, they may come easily and go away and when the person loses them he may transmit infarction or other diseases of the nervous system.171 If a person sees his happiness in money, it is his peculiar disaster. The youth try to spend their free time in company; it takes about a year to become acquainted well with each other and to adapt themselves to the conditions. When we look at the students working in the library reading halls, it is easy to note their exactingness to themselves and their aspiration for knowledge. Moreover there are a number of persons among the students, who being far off from their parents and conceiving freedom differently (as they imagine it) develop a passion for drinking and have random sexual life. Beside the students, there is also the section of working youth and it includes almost all types of people such as people with secondary education and unfinished higher education and even specialists with higher education. Most workers prefer to work as a first-class mechanic. The reason for it is that a mechanic has high wages. As soon as the working day is over, they come back to their families; spend the spare time with their children, but some of them spend this time in jerry-shops, snack-bars or in the streets. In most cases young workers, after taking alcoholic drinks, are spoiling for a fight with somebody, try to engage in hooliganism. Organization of spare time judiciously, perfection of measures having the substance of legal and pedagogical socialization create necessary prerequisites for reducing the number of cases of lawbreaking and crime considerably among people and citizens as a whole.
171

. , . . , (, 1998), c 9.

113

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Most of the rural population works in the field nine months a year and they are resting for three months a year during winter. In this period they often visit each other together with their families, coevals, classmates and the persons of the same age gather at one of their houses (this is called here in our country gap or gashtak) and spend their spare time there. After long-time work of a seasonal nature they have a rest, and a sufficient number of people who are inclined to offences or brawls may be found among them. In winter time their rest is not limited to a day, this is to say that they may have a rest in the course of a whole week. Most people organize their rest actively and interestingly, but nevertheless people spend two thirds of their spare time in front of the television, computer or watching video-films. Most of respondents answers to the question What kind of rest are the members of your family engaged in during their spare time? were We are engaged in watching television programs, national films, and foreign video films. There are some parents who advise their children to see concrete films and after having watched them, the family members discuss the substance of the events that took place in the films. Such discussions cannot be a useless way of spending time, they may be considered as a peculiar way of bringing up and educating the children. Based on the above mentioned, we can draw a conclusion that watching television, reasoning from the meaning and substance of television broadcasts, forms the family members general legal, political and pedagogic views. In most families some legal and pedagogical problems are not discussed in the presence of adult children, that is to say the parents consider them to be young children. As it seems to us, many family problems should be discussed with the participation of children in a simple way, because this will help our children to form their legal consciousness and opinions from their early childhood. And this will serve as one of the requested preconditions of legal socialization of the person. It is time to say now that the new age is inventing new problems. Most youth dont have enough money to go to bars and restaurants. But even if they have money it is not the best way of spending spare time. Criminality among people, including the offences committed without any reason, occurs because of utter boredom, being unable to organize their spare time effectively, low education and culture.

114

VI
The establishment of cultural affairs according to their purposes and methods are able to effect on people a so called man man direction of the legal socialization of the person. Social substance of the activity of cultural establishments should reflect the following: being oriented toward the different groups and ages of population; being organized by cultural institutions where different types of educational measures are carried out in complex and in cooperation with other related organizations; lawfulness of each organized educational and cultural measures. Moreover in carrying out the measures on a legal direction, it should ensure the active participation of workers as a result of which legal consciousness and legal socialization of the person is formed. There may arise such a question as if the cooperation between the cultural institutions and the workers of law-enforcement bodies is purposeful. It is appropriate to mention here article 121, chapter XXIV of the Constitution of the Republic of Uzbekistan: The public organizations and citizens may assist the law-enforcement bodies in protection of legality, law-and-order and the citizens rights and freedoms. The people who are spiritually poor and prone to loneliness and indolence cannot help the society to improve the well-being. The richer the persons inner world, the farther the person is from the condition of indolence. This truth has been approved by the lessons of history. For example, wise men presented not only the majestic power of human spirit but also served as a spiritual support for other people. If to approach to the notion of legal socialization of the person as a spiritual category, criminality and prevention of crime may be recognized as the result of our spirituality. Effective organization of the persons spare time in the places of rest is in a certain sense prevention of crime and it creates prerequisites for the persons legal socialization. Unsatisfactory work of the institutions engaged in organization of leisure makes influence on the formation of the persons social, moral and aesthetic mood, but this influence will be the reason for not raising the legal culture among the population, but to the contrary, for lowering it.

Summary
Considering the problem we made the following conclusions and decided at the same time to put forward some proposals on improving the theoretical bases of legal socialization:

115

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

the scientific research works devoted to studies of philosophical, psychological and legal problems of the substance, structure and manifestation of the persons legal socialization and serving for revelation of methods of improving it should be considered to be the basic trend; to investigate more widely the mutual relations and harmonization of legal socialization with pedagogies; to reach the order and regularity in works on problems concerning the role of legal consciousness in legal socialization, the forms and methods of effecting legal socialization, psychological aspects of legal socialization and the role of resocialization in the persons legal socialization; it is necessary to develop the sociological bases of investigations dedicated to the problems connected to the persons legal socialization; special attention should be paid to the investigations aimed at the pedagogical problems of the persons legal socialization; to publish in Uzbekistan the scientific researches by foreign authors on the problems of persons legal socialization in foreign countries and the results of their experience, and to widen the useful foreign experience in the Republic of Uzbekistan taking into consideration the peculiarities of the country; it is also necessary to study the problems of information exchange in this field. The ways of solution of these problems are seen in the following: to carry on propaganda among the youth in the places of residence, work and study, i.e. there must work a complex system of subjects of legal socialization; proper attention should be paid to the formation of youths knowledge on civil law and family law; Forming the youths civil liability for their actions, comprehension of social significance of his every act. While forming the youths legal knowledge it is also necessary to conduct special work on creating the persons correct attitude towards various social rules of law, understanding their integrity in the social life of each of them and in the life of the society as a whole. It is necessary to disclose before youth the value significance of various normative systems of social-and-legal regulation of youths behavior.

116

VI

Kokkuvte
Sarnaselt teiste sotsiaalteadustega muudab ka pedagoogika igusliku sotsialiseerumise teema diskussiooni objektiks. Nitleks uuris jurist J.V. Galinaytite noorte tliste sotsialiseerumist. A.R. Ratinov. G.H. Jefremova. A.V. Dulov on oma uuringutes ksitlenud igusliku sotsialiseerumise pshholoogilisi aspekte. G.G. Sihhantsov on toonud esile perekonna ja kooli rolli inimese iguslikus sotsialiseerumises. Kesoleval ajal ei ole ksikisiku iguslik sotsialiseerumine perekonna vabal ajal olnud spetsiaalse teadusliku uurimist objektiks, mistttu on kesolev kirjutis katse heita sellele probleemile valgust. hiskonna iguskultuuri arengu riikliku programmi vastuvtmine Usbeki Vabariigi parlamendi 9. istungil on tunnistuseks, et ka valitsus prab selle probleemi lahendamisele suurt thelepanu. Teaduskirjanduses on olemas konkreetne vaba aja miste. Vaba aeg on isiku sotsiaalset tegevust ja elu tervikuna rikastava protsess, ning sellena tuleb seda ka uurida. Vaba aeg on selline aeg, mille kigus tekib oluline, inimese heaolu taasloomiseks ja -tootmiseks vajalik energia. Tvaba aeg teenib inimese enda ja tema perekonna huve. Kui seda aega korralikult organiseerida, ennetatakse sellega inimese kaldumist mistahes vastuvetamatule kitumisele ja tema sattumist kuritegelikule teele. Vaba aja mistlik organiseerimine aitab kaasa ka alaealistega ttamise meetodite parandamisele. Nagu kogemusest teada, sooritavad alaealised enamiku kuritegusid ja muid igusrikkumisi just vabal ajal. Vaba aja thus organiseerimine inimese elu-, t- ja puhkekohas loob vajalikud eeldused tema iguslikuks sotsialiseerimiseks. Ka puhkamiseks on vaja td teha ja melda. Usbeki Vabariigi konstitutsiooni IX peatki artikkel 38, mis stestab kodanike majanduslikud ja sotsiaalsed igused, kinnitab, et palga eest ttavatel kodanikel on igus palgalisele puhkusele. Ttundide hulk ja palgalise puhkuse kestus mratletakse seadusega. Kaasaegses hiskonnas on traditsioonilise Usbeki perekonna mitmed thtsad funktsioonid kadunud. Muutunud on meeste-abikaasade ja naiste-abikaasade tpilised rollid perekonnas. Nimetatud asjaolu on viinud arusaama muutumisele abielu ja perekonna kui sotsiaalsete institutsioonide rollist. Sellega on seotud ka igusharidusliku ja igusalase teavitust puudujgid noorte inimeste abieluks ettevalmistamisel.

117

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

ks sotsialiseerumistingimus on tvlise vaba aja thus korraldamine. Noorsugu vib oma vaba aega kasutada aktiivseks vi passiivseks puhkuseks. pilaste ja lipilaste hulgas on palju neid, kes vanematest eemal olles ning oma vabadust ra kasutades hakkavad jooma ja juhuslikku seksuaalelu elama. Alkoholi tarbinud tlisnoored hakkavad tli norima ja huligaanitsema. Enamik maarahvast ttab heksa kuud aastast pllul. Prast pikka thooaega saabub neil puhkus, ning suur osa neist hakkavad kaklema ja mrgeldama. Enamus inimesi korraldab oma vaba aja veetmist siiski aktiivselt ja huvitavalt. Kuritegevus, sealhulgas ilma igasuguse phjuseta sooritatud seadusrikkumised, leiab aset igavusest, vimetusest vaba aega thusalt organiseerida, madalast haridus- ja kultuuritasemest. Kokkuvtteks: vga oluliseks tuleb pidada inimeste igusliku sotsialiseerimise ja selle parendamismeetodite uuringutele phendatud teadustd; uurida tuleb igusliku sotsialiseerimise pshholoogilisi aspekte ja resotsialiseerimise rolli; igusliku sotsialiseerimisega seotud probleemide uurimiseks on vaja vlja ttada sotsioloogiline baas; erilist thelepanu tuleb prata igusliku sotsialiseerumise pedagoogilistele probleemidele phendatud uuringutele; Usbekis tuleb avaldada vlisautorite poolt teostatud uuringuid vlisriikides esinevate igusliku sotsialiseerumise probleemide kohta, ning Usbeki Vabariigis tuleks rohkem arvesse vtta vlismaiseid kogemusi ja kasutada neid kohalikus kontekstis ning uurida lhemalt antud valdkonna alaste kogemuste vahetamisega seotud probleeme. Nende probleemide lahendused viksid olla jrgmised: viia noorte elu-, t- ja ppekohtades lbi igusliku sotsialiseerimise alast teavitustd; kujundada noorte arusaamist tsiviil- ja perekonnaigusest; kujundada noorte iguslikke teadmisi, teha spetsiaalset td inimeste ige suhtumise loomiseks erinevatesse sotsiaalsetesse igusnormidesse, sotsiaalse elu terviklikkuse mistmiseks ja hiskonna kui terviku elu mistmiseks.

118

VII

Sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne ebavrdsus

Iris Pettai Eesti Avatud hiskonna Instituut Sotsiaalse kihistumise keskseid uurimisprobleeme on selgitada, miks hed sotsiaalsed grupid hiskonnas omavad suurt rikkust ja vimu, teised aga peavad elama vaesuses? Kas vaesus tuleneb konkreetse inimese saamatusest ja laiskusest vi on phjuseks sotsiaalmajanduslikud elutingimused ja hiskonnaelu korraldus? Kas inimesel hiskonna madalatest kihtidest on vimalik juda krgkihti? Kuivrd oluline probleem on sotsiaalne ebavrdsus tnapeva maailmas? Need ksimused on sotsioloogide pidevaks huviobjektiks, mille le ptakse mtiskleda ka kesolevas artiklis.

Mis on sotsiaalne kihistumine?

Sotsiaalne kihistumine on ssteem, mille abil hiskond jagab inimesi hierarhilisse struktuuri. Kihistumisstruktuur on staatuste kogum ja vljendab hiskondlikku tjaotust, aga ka prestiii, vimu jt smboleid. Kui inimesed prkuvad kokku sotsiaalse ebavrdsusega, siis rgivad nad sageli kellegi kuulumisest hte vi teise sotsiaalsesse kihti, justkui oleks see mratud he teguriga, niteks raha hulgaga. Kuid sotsiaalse kihistumise ssteem omab mitmesuguseid mtmeid. Sotsiaalmajanduslik staatus nitab mitte ainult finantsilist olukorda (sissetulek, seisund ja vim, mida see kindlustab), vaid ka ameti ja hariduse prestiii. Pierre Bourdieu jrgi sltub positsioon sotsiaalses hierarhias eesktt inimesest endast, tema haridustasemest, kvalifikatsioonist, kultuuritasemest jne. Inimese hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke vimeid ja eeldusi ksitleb Bourdieu kui tema sotsiaalset kapitali.172 Bourdieu ksitleb sotsiaalset kapitali ka inimestevaheliste suhete, vastastikuse usalduse, histegevuses osalemise jne thenduses. Sotsiaalne kapital thendab, kuivrd on inimene suuteline looma usaldusvrset suhtlemisvrgustikku, kui paljudesse organisatsioonidesse ta kuulub, millised suhtlemisvrgustikud on talle avatud, millised suletud. Sotsiaalset kapitali kujundab niteks ka inimese pritolu, sugulussidemed jne. Individuaalse sotsiaalse kapitali mistet tuleb eristada hiskonna tasandi sotsiaalse kapitali mistest, mis iseloomustab kas
172

Pierre Bourdieu, Form of capital John G. Richardson (ed), Handbook of Theory and Research for Sociology of Education (New York: Greenwood Press, 1986).

119

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

kogu riigi, regiooni, piirkonna elanike jt histegevust, vastastikust usaldust jne.173 Bourdieu vitel on sarnast kapitali omavatel inimestel sarnased vimalused. Neil on sarnased huvid ja elustiil, hine tarbimis- ja kitumismudel. Suurema sotsiaalse kapitaliga inimesel, kes on niteks lpetanud krgkooli ja omab krgemat kvalifikatsiooni, on rohkem eeldusi juda sotsiaalses hierarhias edasi kui algharidusega ja madala kvalifikatsiooniga inimestel. Sotsiaalne kapital on inimese n- baasvrtus, mida konverteerides (mes, vahetades) saab inimene vastu majanduslikke ja sotsiaalseid hvesid ning omandab teatud positsiooni hiskonnas. Mned nitajad, mis iseloomustavad sotsiaalset kapitali: haridustase; erialaline ettevalmistus, kvalifikatsiooni tase; kohandumisvime; konkurentsivime tturul; vrkeelte valdamine; suhtlemisoskus, oskus luua suhtlemisvrgustikku; kultuuriline silmaring ja huvid; tervislik seisund.

Sotsiaalse ebavrdsuse mtmine

Paljud inimesed arvavad, et Eesti on vrdsete vimaluste hiskond. Tepoolest, Eestis pole kunagi eksisteerinud kastissteemi, mis tekitaks inimeste hulgas jiga hierarhia. Sellele vaatamata on Eesti hiskond tugevalt kihistunud. Jukad inimesed mitte ksnes ei valda suuremat osa rahalistest vahenditest, vaid saavad ka kvaliteetsema hariduse, neil on tugevam tervis ja nad kasutavad lviosa kvaliteetsetest kaupadest ja teenustest. Niisugused eelised on tugevas kontrastis vaeste inimeste vimalustega Eestis, kes tunnevad muret selleprast, et kht tis saada vi suuta maksta eluaseme eest. Miks siis paljud inimesed arvavad, et Eesti on vrdsete vimaluste hiskond? See on tingitud mitmetest phjustest. Esiteks kinnitab meie igusssteem, et kik inimesed on vrdsed seaduse ees. Teiseks hinnatakse meie kultuuris individuaalseid jupingutusi, kuulumine hte vi teise suguvsasse ei oma eriti suurt thtsust. Kolmandaks ei ole suurem osa inimesi isiklikult tuttavad ei lirikaste ega vga vaeste kaaskodanikega; igaks suhtleb eelistatavalt nendega, kes on temaga vrdsed ja lpuks tekitab Eesti majanduslik edukus mulje, et kik Eesti inimesed on enam-vhem kindlustatud inimesed.
Robert Putnam, The prosperous Community social capital and Public Life, The American Prospect (1993).

173

120

VII
Ivar Aimre mratles sotsiaalset ebavrdsust kui sotsiaalse diferentseerumise hte vormi, mille puhul indiviidid, sotsiaalsed grupid, kihid ja klassid asuvad vertikaalse sotsiaalse hierarhia eri astmeil, omades erinevaid ansse ja vimalusi oma vajaduste rahuldamiseks.174

Sissetulekud
ks thtsamatest ebavrdsuse nitajaid on sissetulek (ttasu ja muude tulude summa). Sissetulekust lhtuvalt on Eesti hiskond tugevalt diferentseerunud. Vhesele jukale osale (9%), kelle tulud ulatuvad le 10000 krooni kuus, vastandub 51% suurune osa elanikkonnast, kelle tulud on alla 5000 krooni kuus, mis thendab, et nad elavad snagi vaesuse piiril vi tielikus vaesuses.175 Tabel 1 Tulu 1 inimese kohta kuus Eestis 2008.aastal (%-s elanikkonna hinnangud) Tulu 1 inimese kohta kuus
Kuni 3000 krooni 3001- 5000 krooni 5001 8000 krooni 8000 10000 krooni le 10 000 krooni KOKKU

Eesti keskmine
14 37 31 9 9 100

Allikas: Eesti Avatud hiskonna Instituut, 2008

Elukutse prestii
Elukutse prestii omab suurt rolli nii sotsiaalses kihistumises kui ka ttasus, mida he vi teise elukutse esindaja teenib. Inimesi hinnatakse sageli nende elukutse jrgi, suhtudes austusega htedesse ja vaadates teiste peale lalt alla. USAs tehtud uuringute tulemused on alljrgnevas tabelis.
174 175

Ivar Aimre, Sotsioloogia (3tr, Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2006), lk 230. Eestis loetakse vaeseks inimest, kelle ekvivalentsissetulek on alla 60% riigi elanike mediaanekvivalentsissetulekust. 2007. aastal oli suhtelise vaesuse piir aastas 52 076 krooni tarbija kohta, seega olid suhtelises vaesuses need inimesed, kelle ekvivalentnetosissetulek oli alla 4340 krooni kuus.

121

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Tabel 2 Mnede elukutsete sotsiaalne prestii USAs. Hinnang prestiisusele 100-pallisel skaalal Valgekraede elukutsed Arst Jurist Krgkooli ppejud Arhitekt Stomatoloog Pshholoog Medde Keskkooli petaja Raamatupidaja Lasteaia spordikasvataja Insener, elektrik Algkooli petaja konomist Veterinaar Programmeerija Sotsioloog Toimetaja vi ajakirjanik Politseinik Nitleja Raadio- vi telediktor Raamatukoguhoidja Sotsiaalttaja Kinnisvara mgiagent Arvepidaja Muusik Sekretr Fotograaf Pangattaja Palli 86 75 74 73 72 69 66 66 65 65 64 64 63 62 61 61 60 60 58 55 54 52 49 47 47 46 45 43 Sinikraede elukutsed Politseinik Aviotehnik Tuletrjuja Elektrik Masinist Postiljon Rtsep Keevitaja Farmer Juuksur Prgikoristaja Taksojuht Baarmen Pllumajandusttaja Saapapuhastaja Palli 60 53 53 51 47 47 42 42 40 36 28 28 25 23 9

Allikas: General Social Surveys 19722000: Cumulative Codebook (Chicago: National opinion Research Center, 2001). See, miks hed elukutsed on inimeste silmis vrtuslikumad, teised mitte, sltub sellest kuivrd vajalikuks ja autoriteetseks konkreetset elukutset peetakse. Phjus, miks niteks politseiniku vi sotsiaalttaja elukutsed saavad mada-

122

VII
lamaid hinnanguid kui jurist vi medde, sltub kontingendist, kellega nad ttavad. Kuna nii politseinikud kui sotsiaalttajad tegelevad kontingendiga, kellesse suhtutakse eelarvamusega, siis kanduvad hoiakud le ka nii elukutsele kui konkreetsele ttegijale.

Tervis
Tervis ja sotsiaalne seisund on omavahel seotud. Eestis tehtud uuringud nitavad, et mida suurem on inimese sissetulek, seda paremaks ta oma tervist hindab. Kui madalaimasse tulurhma kuuluvatest inimestest pidas 2008. aastal oma tervist halvaks vi vga halvaks peaaegu kolmandik (31%), siis krgeima tulurhma inimestest arvas sama vaid 2,7%.176 Vaeste inimeste lapsed surevad oma elu esimestel aastatel kolm korda sagedamini jrelevalve puudumise tttu, haigustesse, nnetusjuhtumite ja vgivalla tagajrjel kui rikaste vanemate lapsed. Tiskasvanud, kelle sissetulek on keskmisest krgem, on kaks korda sagedamini hea tervisega kui madala sissetulekuga inimesed. Peale selle elavad rikkad keskmiselt seitse aastat vaestest kauem, sest nad toituvad paremini, nende elutingimused on ohutumad ja stressivabamad, neile kttesaadav arstiabi aga kvalifitseeritum.177

Vrtused
Erinevatel sotsiaalsetel kihtidel on erinevad kultuurivrtused. Omades snniprivileege, on krgkihi esindajad oma kitumise ja maitse poolest vaoshoitud, uusrikastele seevastu on omane priiskav tarbimine. Nad ostavad asju, mis, nagu neile tundub, ratavad mbritsevate thelepanu. Nad tarvitavad niisuguseid riideid, maju, autosid ja isegi lennukeid, mis aitavad demonstreerida sotsiaalset seisundit. Uuringud nitavad, et jukamad inimesed, kes on saanud parima hariduse ja on finantsiliselt kindlustatumad, on sallivamad ebatraditsiooniliste kitumisvormide suhtes (niteks homoseksualism). Vaesemad inimesed seevastu, kes on kasvanud jiga kontrolli ja distsipliini hkkonnas ning kes on vhem haritud, on ka vhem sallivad.178
Statistikaamet, Eesti Statistika aastaraamat 2010. U.S. National Center for Health, Statistics (1999) <www.cdc.gov/nchs/> (23.09.2010). 178 Iris Pettai, Sallivus rahvussuhetes Eestis, Integratsioon Eesti hiskonnas, monitooring 2005 (Tallinn: MEIS, 2006)
176 177

123

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Poliitika
Kuulumine hte vi teise sotsiaalsesse kihti mrab ka poliitilised vaated. Krgematesse kihtidesse kuuluvatele eestimaalastele on smpaatsem reformipartei, keskmistesse ja madalamatesse kihtidesse kuulujatele aga keskerakond. Soov kaitsta oma seisundit rgitab rikkaid olema konservatiivsed majanduslikes ksimustes ja kaitsma niteks maksude alandamise ideed. Seevastu sotsiaalsetes ksimustes, niteks abortide ja muude feministlike probleemide suhtes, on krgharitud rikastel inimestel liberaalsemad vaated. Madalama sotsiaalse seisundiga inimesed seevastu on reeglina liberaalsed majandusalal, toetades suuri riiklike sotsiaalprogramme, kuid rmiselt konservatiivsed sotsiaalsetes ksimustes.179

Kes on vaesed?
Peaaegu 80 miljonit inimest ELis ehk 16% selle elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Selliste inimeste osakaal oli 2008. aastal Tehhi Vabariigis, Rootsis, Taanis, Ungaris ja Sloveenias kuni 10% elanikkonnast ning Iirimaal, Slovaki Vabariigis, Kreekas ja Portugalis oli vastav nitaja u 20%. Eestis elab 18% elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Alates 1980. aastate algusest on Euroopa hiskondades muutunud vaesus taaskord murettekitavaks probleemiks. Ttus, madalad palgad, ksikvanemate majanduslik toimetulematus, erinevate elanikkonnagruppide sgavad sissetulekulhed ja immigrantide vilets majanduslik olukord on phjusteks, mis vhendavad hiskondade sotsiaalset sidusust ning svendavad leibkondade sotsiaalset ebavrdsust ja vhendavad turvalisust. Euroopas korraldatud uuringute phjal on vaesus omandanud laiaulatusliku leviku, mistttu videtakse, et sihtgruppe, kes ei ole vaesusest ohustatud, jb ha vhemaks.180 2009. aastal korraldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt defineerivad eurooplased vaesust erinevalt. Umbes he neljandiku (24%) jaoks on inimesed vaesed, kui nende ressursid on nii piiratud, et nad ei saa tiel mral osaleda hiskonnas, kus nad elavad. 22% uuringus osalenud inimestest nevad vaesust selles, kui ei suudeta endale vimaldada philisi eluks vajalikke tarbekaupu, sellal kui 21% jaoks on vaesus vajadus sltuda heategevusest ja riiklikest toeRobert Erikson, Norman Luttbeg & Kent Tedin, Public opinion, its origins, content, and impact (New York: J. Wiley, 1980). 180 Lutz Leisering & Stefan Leibfried, Time and Poverty in Western Welfare States (Cambridge University Press, 1999).
179

124

VII
tustest. Vhemus, kuid siiski kllalt suur osa vastajaist (18%) usub, et inimesed on vaesed, kui neil on kuuajaliseks raelamiseks vhem vahendeid, kui seda neb ette vaesusmiinimum.181 Peaaegu heksa kmnest eurooplasest (87%) usub, et vaesus prsib inimeste vimalusi omandada korralik eluase, kaheksa kmnest tunneb, et vaesus takistab juurdepsu krgharidusele vi tiskasvanute ppele ja 74% usub, et see kahjustab nende vimalusi td leida. Enamik eurooplasi (60%) usub, et vaesus mjutab korraliku phihariduse kttesaadavust ja 54% usub, et vaesus piirab vimalusi silitada sprade ja tuttavate ringi. Paljud leiavad ka, et kommunaalteenused pole taskukohased, mis selgitab, miks vaesuses nhakse nende kttesaadavuse piirajat.182

Mis loob vaesusriske?

Phjused, miks osa inimesi Eestis peab elama vaestena, on snagi tpilised ja sarnased ka teistes riikides.

Ttus
On selge, et kui inimesel pole td, siis puuduvad ka sissetulekud. 2010. aastal on ttute osakaal Eestis judnud 14,5%-ni. 2008. aastal tehtud uuringu andmetel oli ttuid jukamates kihtides vaid 23%. Kige vaesema kihi hulgas oli ttuid suurim osakaal koguni 39%.183 Kige vaesematele on iseloomulik ka see, et iga teine neist ttab vaid osalise tajaga.

Vhene konkurentsivime tturul

Reeglina on vaesemad inimesed tturul trjutud seisundis ja neil on vimalik valida tkohtade seast, mis jukamate ja edukamate inimeste valikutest le jvad. Kehtib seos: mida vaesema elanikkonnarhmaga on tegemist, seda harvemini teevad need inimesed meeleprast ja huvitavat td. Kui juka kihi esindajatest meeldib 70%-le nende t, siis kige vaesema kihi esindajatest vaid 15%-le meeldib nende t.184
Euroopa Komisjon, Standard Eurobaromeeter, 2009. Ibid. 183 Eesti Avatud hiskonna Instituudi uuring, 2008 184 Ibid
181 182

125

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Madal haridustase ja kehv erialaline ettevalmistus

Phjus, miks vaesemad inimesed on tturul trjutud, tulenevad madalast haridustasemest ja puudulikust erialalisest ettevalmistusest. Vaesematel elanikkonnarhmadel on piiratud vimalus saada head haridust. Mida vaesem elanikkonna kiht, seda vhem on selles krgharidusega inimesi. Kige vaesema kihi esindajatest Eestis omab krgharidust vaid 8%, jukate seast pea iga kolmas. 60% vaesema kihi esindajatest185 omab kas baas- vi keskharidust, mis ei anna talast ettevalmistust, jukate seas on selliseid 38%.

Kuulumine rahvusvhemuste hulka

Kuulumine teise rassi vi rahvusvhemuste hulka on vaesuse riskiteguriks kikjal maailmas. Kuigi eestlaste ja eestivenelaste elatustase Eestis vga kontrastselt ei erine, on vahed siiski mrgatavad. Vaesemate kihtide hulgas on eestivenelasi rohkem. Eesti kodakondsuse puudumine on snagi kaalukas vaesuse riskitegur. Vaesemates rhmades on mittekodanikke 2630%, jukamates 1013%. Eesti kodakondsuse puudumisega kaasneb kehv eesti keele oskus, on tegelikuks takistuseks, et tturul edukalt oma tjudu ma.186

Vanus
Vaesusrisk erineb vanuserhmiti. Kige rohkem ohustab vaesus pensioniealisi inimesi, kellest 2007. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 39%. Vrreldes 2000. aastaga on vanemaealiste suhtelise vaesuse mr tusnud peaaegu kaks korda.187 Samal ajal on nooremate inimeste vaesusrisk Eestis jnud samaks vi mne vanuserhma puhul isegi veidi vhenenud. Vanemaealiste sissetulek on vaesuspiirile sna lhedal, mistttu nende sattumine vaesusesse oleneb palga- ja pensionitusude kiirusest. Kui palgad kasvavad kiiremini kui pensionid, jvad pensionrid suhteliselt vaesemaks kui teised, kuigi nende tegelik olukord ei pruugi eriti muutudagi.188

Ibid Ibid 187 Statistikaamet, Eesti Statistika aastaraamat 2010. 188 Ibid.
185 186

126

VII Varajane snnitamine ja ksikemana laste kasvatamine

Kikides riikides on naistel oluliselt suurem risk sattuda vaeste hulka kui meestel. Esmalt on phjuseks see, et naised ttavad madalapalgalistel tkohtadel. heks riskiteguriks on ka varane snnitamine. Eestis on kige vaesema rhma naistest 22% snnitanud lapse kuni 20 aasta vanuselt. Nendel noortel naistel jb sageli haridustee pooleli. Ka on nende vimalused piiratud, et end isiksusena vlja arendada ja realiseerida. ksikemadel on suur risk sattuda vaeste hulka. Eestis on kige vaesema rhma naistest 29% ksikemad.189 Viimastel kmnenditel theldatakse maailmas vaesuse feminiseerumist, mis thendab tendentsi, mille kohaselt naised moodustavad ha suurema osa vaestest. 1960. aastal olid USAs vaid 25% vaestest peredest niisugused, kus elasid ksnes naised; suuremas osas vaestest peredest olid nii mehed kui naised. 2000. aastaks on esimeste perede arv aga kahekordistunud ja judnud 50 protsendini.190 2007. aastal elas Eestis allpool vaesuspiiri 22% naistest ja 17% meestest. Nagu enamikus riikides on ka Eestis naised meestest suhteliselt vaesemad. Vrreldes 2004. aastaga on naiste ja meeste vaesuse mra erinevus suurenenud 2004. aastal oli naiste ja meeste suhtelise vaesuse mr vastavalt 19% ja 17%.191 Vaesuse feminiseerumine on suuremate muutuste mrk. Niisuguste perede arv, mille eesotsas on ksik naine, ha suureneb. Kusjuures see on iseloomulik kigile hiskonna kihtidele. Selle tulemusena selgub, et naised (ja nende lapsed) moodustavad vaeste perede kasvava osa nii Eestis kui teistes riikides.

Suur laste arv

Vaesusrisk suureneb mrgatavalt kolme- ja enamalapselistes peredes.

Vaesus snnitab vaesust

Vaesusest on inimestel rmiselt raske vlja pseda. Kehtib seadusprasus, et vaesus snnitab vaesust ja harimatus harimatust. Vaesesse peresse sndiEesti Avatud hiskonna Instituudi uuring, 2008 U.S. National Center for Health, Statistics (2001) <www.cdc.gov/nchs/> (23.09.2010). 191 Statistikaamet, Eesti Statistika aastaraamat 2010.
189 190

127

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

nud laps vtab le vanemate vrtused, mtlemisviisi ja elulaadi, mis toodavad vaesust. Jukate ja edukate maailma judmine eeldab sootuks teist tpi kasvatust, mis juba varasest lapseplvest kujundavad krget enesehinnangut, ambitsioone, hariduse ja karjri vrtustamist jne, millest vaese ja vheharitud pere laps jb tihti ilma. Enamik inimesi jb sellesse staatuskihti, kus nad sndisid. Eestis elab ligi 43 000 last vaesuspiiril vi lausa svavaesuses. Uuringud, mis on tehtud laste kasvutingimuste kohta nitavad, et ha vhem sltuvad lapse vljavaated tema enda vimekusest ja tkusest. Alumistesse tulugruppidesse kuuluvate perede lapsed on paljudest vimalustest ilma jetud, seda ka huvihariduse ja koolivlise tegevuse mttes. Eestis lbiviidud uuringute kohaselt on vahe isegi le kolme korra, umbes 3,2-kordne.192 Tenosus, et laps jb samasse sotsiaalsesse positsiooni, kus tema vanemad, on vga suur.

Vaesuse phjendused
ks vaatepunkt: kiges on sdi vaesed ise. Selle seisukoha toetajad kinnitavad, et oma vaesuses on reeglina sdi vaesed ise. Eesti inimesed on alati hinnanud tkust ja arvanud, et jukus vi vaesus on mratud eesktt inimese ande ja sihikindlusega. Vastavalt sellele ettekujutusele pakub hiskond piisavalt vimalusi igahele, kes tahab neid kasutada. Seega vaene inimene kas ei suuda vi ei soovi ttada. Neil inimestel on kehv haridus ja madal motivatsioon. Uurides linnu, kus elavad ladinaameeriklased, tuli antropoloog Oscar Lewis jreldusele, et paljud vaesed langevad vaesuse kultuuri lksu. See on alama klassi subkultuur, mis surub alla inimese ambitsioonid. Lbides sotsialiseerumise vhekindlustatud peredes, lepivad inimesed oma seisundiga ja ring sulgub.193 Vastupidine vaatepunkt: kiges on sdi hiskond. Teine seisukoht, mida kaitseb William Julius Wilson,194 vidab, et vaesuses on sdi eesktt hiskond. Wilson kinnitab, et vaesuse peamine phjus on tkohtade nappus kesklinnades, mille tttu inimesed ei suuda vajalikul tasemel kindlustada oma perekonda. Ta teeb jrelduse, et vaeste passiivsus on vheste vimaluste tagajrg, mitte nende seisundi phjus. Sellest vaatepunktist on Oscar Lewise seisukoht ohvrite hukkamistmine nende kannatuste eest.
Vaesus Eestis (Tallinn: Statistikaamet, 2010). Oscar Lewis, Five Families: Mexican Case Studies In The Culture Of Poverty (New York: Basic Books, 1961). 194 Julius Wilson, When Work Disappears: The World of the New Urban Poor (University of Chicago Press, 1996).
192 193

128

VII

Kokkuvtteks
Kihistumise mravad ldmajanduslikud tingimused ja poliitika Pikka aega pidasid sotsiaalteadlased inimese positsiooni sotsiaalse kihistumise hierarhias individuaalse vimekuse nitajaks. Praeguseks ollakse judnud ha enam veendumusele, et inimese positsiooni sotsiaalses hierarhias mravad eesktt ldmajanduslikud tingimused ja poliitika. Alamklassi kuulumine on Anthony Giddensi jrgi eesktt snnist tingitud ja ei sltu otseselt inimese vimetest ja majanduslikust tegevusest.195 Vaesesse peresse sndinud laps vtab le vanemate vrtused, mtlemisviisi ja elulaadi, mis toodavad vaesust. Jukate ja edukate maailma judmine eeldab sootuks teist tpi kasvatust, mis juba varasest lapseplvest kujundavad krget enesehinnangut, ambitsioone, hariduse ja karjri vrtustamist jne, millest vaese ja vheharitud pere laps jb tihti ilma. Enamik inimesi jb sellesse staatuskihti kus nad sndisid. Sotsiaalne kihistumine silib plvkonnast plvkonda. Et veenduda selles, et kihistumine on hiskonna, mitte indiviidide omadus, tasub thelepanu prata faktile, et ebavrdsus jtkub plvkonnast plvkonda. Kigis hiskondades annavad vanemad oma sotsiaalse seisundi edasi lastele. Suurema osa inimeste jaoks jb sotsiaalne seisund peaaegu hesuguseks kogu elu jooksul. Sotsiaalne kihistumine on hiskonna eripra, mitte lihtsalt individuaalsete erinevuste vljendus. Ei rikkad ega vaesed vastuta sotsiaalse kihistumise tekkimise eest, kuid see ssteem mrab kigi inimeste elu. Sotsiaalne kihistumine eeldab mitte ksnes ebavrdsust, vaid ka kindlaid veendumusi. Iga ebavrdne ssteem mitte ksnes ei anna mnele inimesele rohkem eeliseid kui teisele, vaid mratleb niisugust olukord ka iglasena. hiskonnad erinevad nii selle poolest, milles seisneb inimeste ebavrdsus, kui nende selgituste poolest, miks peavad inimesed ebavrdsed olema. Sotsiaal-majanduslikult ebavrdses hiskonnas on rohkem sotsiaalseid riske ja inimeste endi riskikitumist (alkohol, narkootikumid, igusrikkumised jne). Vaesusel on krge hind, mis tuleb kinni maksta maksumaksjal: kindlustamata isikute tervishoiukulud, kodutute varjupaikade ja sotsiaalkorterite lalpidamiskulud, toetused ja teenused vaestele, kuritegevuse otseste tagajrgede likvideerimine jne. Seetttu pavad kik riigid maailmas vhendada sotsiaalset ebavrdsust ja piirata vaesuse levikut, rakendades selleks vastavaid sotsiaalprogramme.
195

Anthony Giddens, Sociology (6th edn, Cambridge Polity Press, 2009)

129

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Seksuaalne sotsialiseerumine
Lembit Auvrt EV Valitsuse poolt tunnustatud pshholoogiaekspert

Saateks
Eduard Raska mlestuskogumikus196 kirjeldasin ma kohtumist ja koostd Eduard Raskaga. Tnu just Eduard Raska soovitusele nnestus mul saada tle Tartu likooli Kommunistliku Kasvatuse Laboratooriumis. Selle juhiks oli tollal Mikk Titma. Sotsioloogia oli Nukogude Liidus taastekkinud ja Tartu oli kujunenud Nukogude Liidu sotsioloogia heks keskuseks. Tartu Riikliku likooli juurde oli tekkinud mitmeid sotsioloogiliste uuringutega tegelevaid keskusi. Lisaks Kommunistliku Kasvatuse Laboratooriumile tuleb siin nimetada sellega konkureerivat Sotsioloogialaboratooriumi, mida juhtis lo Vooglaid, aga ka Ilmar Rebase loodud ja suhteliselt omaette seisvat Kriminoloogialaboratooriumi. likooli tle tulles sattusin noorte teotahteliste meeste kollektiivi, keda tiivustasid te otsingud hiskonnast. Hea snaga tuleb meenutada Paul Kenkmanni,197 Hans Dsissi, Eduard Raskat, Jri Saarniitu, Mikk Titmad, lo Vooglaidu, Ivar Aimret jt. Tnu siirale huvile teaduse vastu kaitsesid kik nimetatud ka vitekirja. Just nende meeste hist tulemusena tekkis ka allpool kirjeldatud sotsialiseerimise kontseptsioon. Ei mleta, kuidas kohtusin esimest korda Ivar Aimrega. Mletan aga arutelusid temaga hiskonna aktuaalsetel teemadel. Sageli oli juttu ka korvpallist. Oli ju Ivar Aimre mnginud aastaid Tartu Riikliku likooli korvpallimeeskonnas. Siis lksid Eduard Raska ja Ivar Aimre Tallinnasse. Sain teada, et on loodud Eesti Vabariigi Sisekaitseakadeemia, rektoriks Eduard Raska ja prorektoriks Ivar Aimre. Seoses mitmete mberkorraldustega ji ka mulle Tartus kitsaks ja paar aastat ttasin ka mina teadurina Sisekaitseakadeemias. Minu vahetuks lemuseks oli just Ivar Aimre. Temast kui lemusest, kolleegist ja sbrast on mul kige paremad mlestused. Viimati ngin teda Eduard Raska matustel.
Lembit Auvrt, Eduard Raska omas ajas Silvia Kaugia (toim), iguse sotsiaalsest olemusest ja toimest hiskonnas (Krvekla: Avatar Holding, 2009), lk 1954. 197 Temast tpsemalt tema mlestuskogumikus: Silvia Kaugia (koost), igus. Pshholoogia. Sotsioloogia. ppematerjale III (iguse, Pshholoogia ja Sotsioloogia Tartu hing, 2003).
196

130

VIII
Ivar Aimre Sotsioloogia jb sotsioloogiasse prgijatele pikuks veel paljudeks aastateks.

Sotsialiseerumise ldiseloomustus
Sotsialiseerumine (ladinakeelsest snast socialis hiskondlik) on sotsiaalse keskkonna ja indiviidi vaheline protsess, mille kigus indiviid omandab teadmiste, normide ja vrtuste ssteemi, mis vimaldab tal olla antud sotsiaalse keskkonna tieiguslik liige. Sotsialiseerumine hlmab nii sihiprast kasvatust kui ka stiihilisi, spontaanseid protsesse. Sotsialiseerumise kigus muutub indiviid ise, muutes samas ka teda mbritsevat sotsiaalset keskkonda. Teadmiste, sotsiaalsete normide ja sotsiaalsete vrtuste ssteemi vtab inimene omaks sotsiaalsete kogemuste kaudu. Uue sotsiaalse kogemuse omandamise leldine alus on juba kujunenud varasema kogemuse ssteem. Nii on inimesel, kes asub end igusalaselt tiendama, selleks hetkeks reeglina olemas teatud kujutlused heast ja kurjast, igustest ja kohustustest, samuti ettekujutus oma kohast hiskonna struktuuris ja hiskondlike suhete ssteemis ning arusaam, et inimeselt oodatakse teatavat kitumist ning ta peab selleks, et hiselu ldse sujuks, tunnistama teatud sotsiaalseid vrtusi ja kinni pidama teatavatest kitumisnormidest. hiskond kujundab isiksust kogu kultuuriga. Seejuures on indiviid hiskonnaga ja viimases ladestuva sotsiaalse kogemusega seotud hiskonna mitmesuguste elementide vahendusel. Neid elemente nimetatakse sotsialiseerimisagentideks. Thtsamad nendest on perekond, sbrad, kasvatus- ja ppeasutused ning massikommunikatsioon. Vastsndinu ei ole kaugeltki puhas leht. Evolutsioon on inimlapsele andnud oskuse imeda ema rinda, hingata, sa ja nutta, aga ka tajuda mbritsevat keskkonda (nii sotsiaalset kui ka looduslikku). Last ei jta kskikseks mbritsevate inimeste ngudel ja tegudes vljenduv hirm, meeleheide, rm ja muud tundmused. Igasugust piiramist vtab laps vastu protestiga. Kasvades muutub laps ha aktiivsemaks. Tegevust, millega omandatakse sotsiaalne kogemus, on ige nha mitte ksnes vastusreaktsioonina vlisele mjule, vaid aktiivse, keskkonda muutva tegevusena. Kui rgitakse, et inimene indiviidina ei avasta, vaid omandab inimkonna valduses olevaid teadmisi, siis thendab see vaid seda, et ta ei avasta neid uuesti kogu inimkonna jaoks. Isiklikult enda jaoks peab ta neid ikkagi avastama vi taasavastama. Sotsiaalse kogemuse, sealhulgas ka sotsiaalsete normide edukaks omandamiseks on vajalik indiviidi enda aktiivsus. Inimese aktiivsust, millel on sotsiaalne then-

131

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

dus, nimetataksegi tegevuseks. Elu erinevatel etappidel domineerivad indiviidil erinevad tegevusvaldkonnad. Koolieelikute peamine tegevus on mng. Alates teatud vanusest pivad lapsed koolis. Prast vastava ettevalmistuse saamist asuvad noored tle jne. Vastavate sotsiaalselt tpiliste tegevuste kigus omandab indiviid vajalikud kogemused sotsiaalsete rollide titmiseks. Sotsiaalset kogemust omandatakse kogu elu jooksul, selle vormid ja mehhanismid muutuvad aga sltuvalt domineerivast tegevusest ja domineerivatest rollidest. Iga uue sotsiaalse rolli titmiseks on vajalik tiendav sotsiaalne kogemus. Kui eldut skemaatiliselt kokku vtta, siis on sotsiaalne kogemus ladestunud sotsiaalsesse mllu, mis moodustab dialektiliselt tervikliku sotsiaalse ssteemi. Sellest ssteemist vib tinglikult eraldada: 1) materiaalse kultuuri, 2) hiskonna struktuuri, 3) keele ja vaimse kultuuri, 4) isiksuse tbid. Sotsiaalne kogemus antakse indiviidile edasi sotsialiseerimisagentide kaudu. Indiviidi aktiivsusest johtub sotsialiseerimise mehhanismide rida, milles vib tinglikult thistada ekstrageenset tegevust, introgeenset tegevust ning suhtlemist (vt joonis 1).198 Joonis 1. Noorte sotsialiseerumisprotsessi phikomponendid

198

Lembit Auvrt, Sissejuhatus iguspshholoogiasse (Tallinn: Eesti Raamat, 1982), lk 3941.

132

VIII
Loodusliku arengurea aluseks on bioloogiliselt tingitud kpsemisprotsess ja indiviidi areng tervikuna. Inimese kui isiksuse, kui tegevuse subjekti areng toimub ainult sotsialiseerumise kaudu. Bioloogilised erinevused on iga isiksuse kujunemise tingimused, kuid mitte phjused. Sotsiaalne keskkond ja inimtga mberkujundatud keskkond ei ole inimese mberkujundamise tingimused, vaid telised allikad. Inimesel kui looduslikul olendil on teatud looduslik konstitutsioon, nrvitegevuse tp, bioloogilised vajadused jne. Ontogeneesi protsessis rullub osa neist lahti, osa aga surutakse maha (teadvusevlisesse pshikasse), kuid see ei ole veel isiksuse kujunemine. Tuleb silmas pidada, et inimene ei ole kunagi tabula rasa. Sotsiaalse kogemuse vastuvtmisel ei ole inimesel mitte ainult teatud ettekujutus kohustustest ja vrtustest, vaid tal endal on ka kindel koht sotsiaalsete suhete ssteemis. Sotsiaalne keskkond mrab kvalitatiivselt kindlaks inimestevahelise mju hes vi teises koosluses, sotsiaalsuhete ssteemis, vastastikuse sltuvuse ja mju selles ssteemis. Inimese olemasolu vljaspool talle objektiivselt ja normaalselt antud seoseid on vimatu. Normaalse lapse sissekasvamine tsivilisatsiooni on vimalik vaid koos lapse bioloogilise kpsemisega. Need kaks arengurida ei ole samastatavad. Inimene kui indiviid (fsiline vanus), kui tunnetussubjekt (vaimne vanus) ja kui t subjekt (tvime) ei lange ajaliselt kokku ja see ebahtlus on esinenud kigis formatsioonides. Tavaliselt on isiksuse struktuuriga seostatud tema iguslikku vastutusvimet. Kui isiksuse struktuur ei ole veel vlja kujunenud ja selle alged ei ole psivad, vaid kergesti deformeeruvad, siis rnnakud nende vastu phjustavad tunduvalt suurema kahju kui vljakujunenud isiksuste puhul. Inimese kitumist vime mista vaid siis, kui vaatleme seda inimese kitumise ajaloo taustal. Interioriseerimine, sissekasvamine on hiskondliku kogemuse omandamise peamine mehhanism. Pshika iga krgem funktsioon on Lev Vgotski arvates esmalt vline, sest see oli enne sotsiaalne, kui muutus pshika sisemiseks funktsiooniks. Inimhiskonna vljakujunemisel loovutavad evolutsiooni bioloogilised seadused oma koha teistele seadustele hiskonna ajaloo arengu seadustele. Inimese kui indiviidi ja kui isiksuse kujunemine eeldab kaht suhteliselt iseseisvat, kuid teineteisega seotud arengurida esiteks looduslikku ja teiseks sotsiaalset. Sotsiaalset arengut nimetataksegi sotsialiseerumiseks. Sotsiaalne keskkond mrab kvalitatiivselt kindlaks inimestevahelise mju hes vi teises koosluses, sotsiaalsuhete ssteemis. Inimese olemasolu vljaspool seoseid, mis on talle objektiivselt ja normaalselt antud, on vimatu.

133

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Kirjanduses jagatakse vanus sageli neljaks: 1) fsiline ehk kronoloogiline vanus; 2) vaimne ehk pshiline vanus; 3) tvime ehk sotsiaalne vanus; 4) anatoomilis-fsioloogiline vanus. Karistusseadustikus mratakse vastutusvime kronoloogilise vanuse abil ja eeldatakse, et pshiline vanus langeb kokku kronoloogilise vanusega. Esineb aga juhuseid, kus vaimne areng on aeglustunud vi ldse pidurdunud (arengupeetus) ja inimene ei ole vimeline oma tegude eest vastutama.199 Loomade kogemus jaguneb kaheks: 1. Individuaalne, mis on omandatud individuaalse elu jooksul. 2. Liigi kogemus, mis on omandatud ajaloolise arengu protsessis ja mis antakse edasi philiselt bioloogiliste kanalite kaudu. Inimhiskonnas eksisteerib veel kolmas kogemuse liik sotsiaalne kogemus. Sotsiaalse kogemuse kandjateks on kultuur, hiskonna struktuur ja isiksuse tbid. Kultuur on sotsiaalse elu ja inimese hiskondliku tegevuse tulemus. Ka iguslik sotsialiseerumine algab imikueas. Lapsel tekib suhtumine igusega kaitstud vrtustesse. Keskkonna ja isiksuse vahel on dialektiline seos. Sotsialiseerumise esimeses staadiumis seob inimene oma vajadused esemetega. Inimesed hakkavad tegutsema teatud ootuste ja lootustega, mis aga tegutsemise kigus vivad muutuda. Ootuste, lootuste ja eesmrkide kogusummat nimetatakse endale esitatavate nuete nivooks, mis vib saada nii edu kui ka lbikukkumiste ajendiks. Nuete nivoo mravad kaks vastandlikku arengusuunda: 1. Oma mina silitamine ja sellest tulenev maksimaalselt krge enesehinnang. 2. Oma soovide pidurdamine, et mitte kahjustada oma mina ja vltida ebaedu. Lahkheli kahe arenemissuuna vahel tidab vhemalt kahte pshika funktsiooni: Mrab konkreetse taktika konkreetses olukorras, mis sisuliselt on kohanemine muutuva keskkonnaga. Vimaldab inimesel vltida enesehinnangu ja oma vrikuse kahjustamist.
199

Tpsemalt vt Lembit Auvrt, Pshholoogiaekspertiis (2 tr, Tartu likooli Kirjastus, 2008), lk 128171.

134

VIII
Nimetatud kahe arengusuuna vitluse tulemusena tekib teatud, antud inimesele omane endale esitatud nuete tase, millega kaasnevad edu ja ebaedu lbielamise viisid. Inimese poolt pstitatud eesmrgid jagunevad kaheks: 1. Reaalsed eesmrgid, mida inimene enda arvates antud konkreetses olukorras vib saavutada. 2. Ideaalne eesmrk, mille all meldakse konkreetse aja ja ruumi piiridest vljuvat kikehaaravat eesmrki, mida inimene ideaalis tahab saavutada. Need kaks eesmrki vivad sageli erineda vi olla isegi vastuolulised.

Vajadus liikumapanev faktor inimkitumises ja isiksuse arengus

algphjusi on ptud seletada lbi aegade. Immanuel Kanti arvates paneb inimese tegutsema rahulduse saamise iha, lootus vi kohuse titmine. Sigmund Freud li teooria libiidost ja metamorfoosist, Alfred Adler, vastupidi, pidas liikumapanevaiks sotsiaalseid faktoreid, prgimist vimu poole. Ivan Setenov pani aluse reflektoorsete vajaduste teooriale, mille jrgi on organism kll tihedas seoses mbritseva keskkonnaga, kuid kitumise phjustajateks on vlised rritajad. Ivan Pavlov arvas, et selle phjuseks on organismi alalhoiuinstinkt, mis ilmub kas sisemise vi vlise rritajana ning juhib inimeste ja loomade elu. Vajadust tuleks vaadelda koos elusorganismi kindlate iserasustega, nn iseregulatsiooni vimega. Bernard esitas teooria, et elusorganismide iseloomulikuks omaduseks on nende vime hoida psivat sisekeskkonda. Bernardile lhedased on Pavlovi vaated, kes kinnitab, et organismi normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik kigi siseorganite tasakaalustatus, nende harmooniline koost. See tasakaal saab aga tihti rikutud nii ainevahetuse jms sisemiste muutustega kui ka vliskeskkonna muutuste tttu. Seda aitab mista Cannoni poolt loodud organismi eneseregulatsiooni printsiip ja Anohhini funktsionaalse ssteemi teooria. Enam tunnustust on leidnud seisukoht, et inimese aktiivsuse allikaks on vajadused. Vajadused ajendavad inimese kogu pshikat, pannes teda tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerides mtlemist ja tahet. Vajadus on

Inimese aktiivsuse loomingu, spontaanse tegevuse, elu mtte otsingute jms

135

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

mingi elu-, tegevus- vi arengutingimuse puudumine. Neurofsioloogilisest aspektist lhtudes kujutab vajadus kitumist reguleerivate peaaju keskuste psivat, dominantset erutust vi vastava erutuskolde tsklilist taasilmnemist. Vajadusi liigitatakse mitmetel alustel. Neid jagatakse materiaalseteks ja vaimseteks, looduslikeks ning sotsiaalseteks jne. heks enam tunnustust leidnud liigituseks on: 1. Orgaanilised vajadused (vajadus esmatingimuste- vee, hu, toidu, puhkuse jms jrele). Siia kuulub veel enesesilitamise ja liigisilitamise tung, mis avaldub sugutungis ja jrglaste eest hoolitsemises. Need vajadused on kaasa sndinud, kuid nende rahuldamise viis on sotsiaalselt ja kogemuse kaudu vahendatud. Orgaaniliste vajaduste mitterahuldamine kutsub esile nii bioloogilisi kui ka sotsiaalseid hireid. 2. Funktsiooni ja fsilise aktiivsuse vajadused need on vajadused meelelise tunnetuse ja aktiivsuse jrele. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis vib tekkida sensoorne nlg, mis oma tugeval kujul vib hakata mjutama elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuulub ka orienteerumisrefleks, laste mnguvajadus ning vabadusrefleks. 3. Sotsiaalsed vajadused need avalduvad soovis olla teiste lhedal, suhelda vastava kultuurikeskkonnaga, leida tunnustust. 4. Vaimsed vajadused need on vajadused ldise tunnetuse, faktide teadasaamise, nhtuste mtestamise, loomingu jrele. 5. Esteetilised vajadused siin avaldub pdlus ilusa, harmoonilise jrele. Vajaduse rahuldamine ei vii vajaduse kustumiseni, vaid sama tasandi vajaduse uue, tsklilise ilmnemiseni ja uute, tasemelt keerukamate vi krgemate vajaduste tekkimiseni. Vajaduste toimemehhanism on tskliline. Vajadus vimaldab meil vlja selgitada, kuidas toimuvad iseregulatsiooniprotsessid erinevatel juhtudel. Faktorite mjul, mis viivad organismi tasakaalust vlja, tekivad teatud sisemised pinged, mis viivad organismi tasakaalu taastamiseni. Nii saab selgeks, kuidas hed vajadused trjuvad vlja teised. Teadlane, kunstnik vi kirjanik unustab loomepalangus klma, nlja ja muud ebamugavused. (Meenutagem niteks Juhan Liivi vi vaeseid eesti kunstnikke Pariisis ja mujal, kes nisid eelistavat vaimuviljastavat keskkonda parematele materiaalsetele tingimustele kodumaal).

136

VIII
Paraku toimub tavavajaduste trjumine ka narkomaanidel ja alkohoolikutel mnuainete ori loobub sgist, joogist ja teistest eluthtsatest asjadest, et ainult ktte saada oma jrjekordset doosi. Kirjeldatud juhtude phjal saab elda, et inimestel vib esineda vga tugev tsentraalse nrvissteemi pinge, mis likvideerib teised pinged ja vtab endale kogu nende energia. Niteks vib tuua krberndurid, kes mtlevad sedavrd intensiivselt allikale ja oaasile, et nende pingutusi kroonib fatamorgaana, vi pikemat aega nljas olnud inimesele, kes neb uneski toitu. Loomadel domineerib kaasasndinud instinkt, kuid krgemini arenenud loomad on vimelised ka ppima, et rahuldada oma vajadusi. Nad avastavad uusi toiduliike ja tiustavad oma oskusi selle hankimisel. Tuletagem meelde Thorndike`i kassikest, kes pidi avastama psetee probleemkastist isuratava kalani. Kui kiisu oli korra tee lbi teinud, siis edaspidi nnestus see tal jrjest kiiremini ja paremini. See kuulub juba katse-eksitusmeetodi juurde.

Isiksuse teoreetiline struktuur

Vajadus muutub kitumismotiiviks vaid siis, kui see seostub vajaduse rahuldamise esemega. Vajaduse kohtumine teda rahuldava esemega on erakorraline akt, mis annab vajadusele sisu ja sisu ammutatakse mbritsevast maailmast. Just see viibki vajaduse pshika tasandile. Vajadus on alati vajadus millegi jrele. Alguses esineb vajadus kui tegevuse vimalus, vastava situatsiooni olemasolu korral kui vajadusseisund. Esialgu aga puudub vajaduse rahuldamise ese. Vajadusseisundit tunnetatakse parimal juhul rahutusena, kuid see rahutus ei ajenda veel tegutsema. Inimene hakkab tegutsema alles siis, kui leiab eseme, mis vib rahuldada tema vajadust. Vajaduse olemasolu korral tmbab see, mis vib vajaduse rahuldada, inimest enda poole, sunnib sooritama akti, mis rahuldaks vajaduse. Keskkond ise ei anna inimesele tegutsemiseks mingit stiimulit, kui inimesel puuduvad vajadused, mille rahuldamine muutub aktuaalseks ja vimalikuks just selles keskkonnas. Keskkond muutub meie tegevuslavaks vastavalt sellele, millised vastastikused suhted me temaga loome. Motiiviks ei ole mitte vajadus, mitte vajaduse rahuldamise ese, vaid suhtumine vajaduse rahuldamise esemesse. Just suhtumine ajendab inimest kituma. Loomulikult ei realiseeru motiiv ilma objektita. Inimkitumise motiivid on suhtumiste ssteem, mis on tekkinud subjektiivmjurite (vajaduste) ja objektiivmjurite (situatsiooni ehk laiemalt keskkonna) koosmjul. Vajaduse ja situatsiooni koosmjul tekib inimesel dnaamiline valmisolek vastata vljastpoolt tulevale rritajale teatud viisil. Uznadze terminit kasutades tekib seadumus. Esmane seadumus

137

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

prast vajadust rahuldavat kitumisakti likvideerib end ise, kuigi temast vivad jda jljed teadvusevlisesse pshikasse. Esmane seadumus on terviklik leminekuseisund, mis haarab inimest tervikuna. Kui ks ja sama seadumus kordub, siis see fikseeritakse (kinnistatakse) ja see muutub hoiakuks. Hoiakul on krooniline iseloom ja osa hoiakuid vib psida kuni elu lpuni. Konkreetne hoiak on passiivses seisundis seni, kuni uuesti kordub vajadus ja situatsioon, mis esinesid selle hoiaku tekkimise algperioodil, fikseerimisel. Hoiaku fikseerimine ei ole hoiaku tekkimise ainus mehhanism. Peale fikseerimise esineb veel hoiaku diferentseerimine ja hoiaku generaliseerimine. Kui inimesel on fikseerunud kllalt ldine hoiak (niteks suhtumine iguskorda), vib sellest alati eralduda (diferentseeruda) suhtumine igusega kaitstud konkreetsesse hvesse. Hoiaku generaliseerumine on diferentseerumisele vastupidine protsess. Kui inimesel on tugevalt vlja kujunenud suhtumine mnda igusega kaitstud hvesse, niteks inimelusse, vib ta selle laiendada kogu iguskorrale. Hoiaku fikseerumine, diferentseerumine ja generaliseerumine on hoiaku kujunemise kolm universaalset mehhanismi. Igal inimesel on alati palju hoiakuid, mnel rohkem, teisel vhem, kuid kigil inimestel moodustavad nad teatud hierarhilise struktuuri, mida me nimetame isiksuse struktuuriks. Isiksuse struktuurile annavad psivuse just need hoiakud, mis on tekkinud sotsialiseerumise kigus (motiivid, mis tulenevad teadlikult pstitatud eesmrkidest). Isiksuse iseloomustamisel on oluline, millised hoiakud hakkavad selles hierarhiastruktuuris vimutsema. Sotsialiseerumise tulemusena peaksid isiksuse hierarhia struktuuris hakkama domineerima sotsiaalsed vrtused. Omandatud vrtused saavad kitumise vahetuks ajendiks. Elu erinevatel perioodidel valitsevad selles ssteemis kord hed, kord teised vrtused. Isiksuse struktuuris vib eristada mitut tasandit: 1. Alumine tasand, kuhu kuuluvad lihtsad, bioloogilistel vajadustel phinevad hoiakud. Rhutame seadumus tekib vajaduse ja situatsiooni koosmjul. Sellel baseeruv kitumine on reeglina impulsiivne ja tema sotsiaalse thenduse le puhkevad sageli vaidlused, mis lpptulemusena taanduvad sellele, kas impulsiivse kitumise eest on vimalik vtta inimest iguslikule vastutusele vi ei. Lplik vastus sellele ksimusele puudub. Kui impulsiivse kitumisega ei saavutata vajaduse rahuldamist, hakkab inimene vaatlema olukorda objektina, ta objektiveerib situatsiooni, hakkab selle le mtisklema. Mttet tulemusena leitakse uus vimalus vajaduse rahuldamiseks. Koos otsuse vastuvtmisega tekib inimesel ka vastav pshhofsioloogiline valmisolek, tekib uus seadumus. Tahtliku kitumise puhul loob inimene seadumuse tahtlikult. Kui ks

138

VIII
ja sama olukord kordub, siis iga uue korraga muutub objektiveerimine lhemaks, otsuse vastuvtmisel peatub inimene ha vhem ja vhem ksikasjadel. ha enam usaldab ta oma varasemat kogemust. Kunagi saabub moment, kui inimene antud olukorras enam ldse ei mtiskle, inimese jaoks ei ole antud olukord enam probleem. Seadumus on muutunud staatiliseks fikseeritud seadumuseks ehk hoiakuks, sellel phinev kitumine on muutunud harjumuspraseks. Tekkinud hoiak on kujunenud isiksuse struktuuri elemendiks. Isiksuse struktuuri antud tasandi moodustavad hoiakud, mis aktualiseerumisel vivad saada sellise kitumise aluseks, mille sotsiaalne thtsus on suhteliselt tagasihoidlik. 2. Sotsiaalsete hoiakute tasand, mis esimese tasandiga vrreldes on palju keerulisema struktuuriga. Tinglikult vib siin eraldada kolme aspekti: tunnetuslik; tundeelamuslik (kaemuslik); tahteline. Inimese vajaduste ssteemis aktualiseeritakse ks vajadus. Kiki mbritsevaid esemeid ja nhtusi hakatakse hindama selle vajaduse valguses. Samas on aga sotsiaalsed normid kujunenud situatsiooni osaks. Tekib aktuaalne seadumus, mis vimaldab rahuldada antud vajadust antud situatsioonis. Aktuaalne hindav suhtumine see on aktuaalse vajaduse sidumine situatsiooniga. Sellest tulenevalt on kitumismotiivid antud tasandil seotud juba vrtustega. 3. Kolmas tasand koosneb vrtushoiakutest ja seda vib vaadelda sotsiaalsete hoiakute krgema tasandina, millel tekkinud ssteemina on kvalitatiivselt uusi tunnuseid. Isiksuse vrtushoiakutesse kuulub psiv suhtumine vaimsetesse ja materiaalsetesse hvedesse, aga ka ideaalidesse. Neisse on koondunud inimeste elutegevuse kogemused, mis mravad inimeste tulevased suhtumised. Vrtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Ka vrtushoiakute tasandil vime eristada kolme aspekti: kognitiivne; emotsionaalne; tahteline. Kitumise korraldamisel eraldatakse vhemalt nelja erifunktsiooni: a) sotsiaalse kogemuse omandamine. Vrtushoiakute kaudu toimub isiksuse sotsialiseerumine;

139

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

b) kaitse funktsioon, mis vljendub indiviidi pdes silitada oma mina, kaitsta juba tekkinud vrtusi ja nende alusel ka vliskeskkonna ja iseenda lahtimtestamist; c) ennastvljendav funktsioon, mis on kaitsefunktsiooni agressiivne vorm. See on samuti seotud vrtuste kaitsega, kuid eesmrk saavutatakse siin mitte passiivse kaitsega, vaid vrtusssteemi aktiivse arendamise ja tiustamisega, kusjuures vajaduse korral kasutatakse ka judu; d) tunnetusliku funktsiooni lesanne on vrtushoiakute elementidest lhtudes kujundada harmooniliseks ja sstematiseerida inimese sisemaailm. Isiksuse vrtuste ssteemi hendamine ei lpe vrtushoiakute tasandil. Need moodustavad veelgi sgavama isiksuse tunnusekompleksi, isiksuse sotsiaalse suunduse, st suunduse sotsiaalse tegelikkuse hele vi teisele valdkonnale, seega vime tunnetada sotsiaalseid nhtusi eriomastes aspektides ja pde saavutada teatud eesmrke ja ideaale. Vliselt vljendub sotsiaalne suundus indiviidi valivas suhtumises elu erinevatesse valdkondadesse, sealhulgas suhtumises igusrikkumistesse, htede vrtuste eelistamises teistele. Sotsiaalne suundus on tihedalt seotus vrtushoiakuga. Tinglikult vime vaadelda eluhoiakuid isiksuse suundusena, mis valitseb elu teatud valdkondades. Vrtushoiakud on eesmrkide saavutamise vahendi valiku aluseks. 4. Isiksuse hierarhiassteemi tipus on suhtumised sotsiaalsetesse vrtustesse ja ka suhtumine iseendasse (enesehinnang), milles on hendatud suhtumine paljudesse teistesse sotsiaalsetesse vrtustesse (suhtlemine, tunnetus, saatus, saavutused, tekspidamised, eneseteostus jne). Just need sotsiaalsed vrtused moodustavad inimese elu mtte tuuma. Skemaatiliselt vib kirjeldatud ideaalse isiksuse struktuuri vaadelda vrdklgse kolmnurgaga, mis on jagatud vhemalt neljaks kihiks ja kus alumise kihi moodustavad lihthoiakud, jrgmise kihi sotsiaalsed hoiakud, kolmanda kihi vrtushoiakud ja kolmnurk tipneb inimese suundusega. Rhutame selline kolmnurkne isiksuse struktuur esineb vaid ideaalis. Tegelikkuses vib kogu isiksuse struktuur koosneda ainult kahest alumisest kihist. sna paljudel inimestel on vaid kolm alumist kihti. Isegi siis, kui isiksusel on ka teatud suundus, vivad alumised kihid olla kllaltki moondunud. Korraprase kolmnurga asemel on mingi ebamrane moodustis, mille he osana eksisteerib isiksuse suundus.

140

VIII
Elu erinevatel etappidel ja erinevates sotsiaalsetes tingimustes vib vrtuste kogum muutuda. Kui eeltoodud lihtsustatud ksitluses vaatlesime isiksuse struktuuri kolmnurgana, siis tegelikkuses vib esineda hulktipuline moodustis. Inimeste elumte ei erine mitte selle poolest, et hed midagi hindavad, aga teised seda sama otsustavalt eitavad. ldinimlikke vrtusi tunnistavad phimtteliselt kik inimesed, kuid vrtuste konkurentsi korral on nende eelistused erinevad. Erinevates sotsiaalsetes gruppides on just vrtuste ssteemi reljeef erinev. Isiksuse ssteemi ideaalvariant puudub oligofreenikutel, pshhopaatidel, aktsentueeritud isikutel ja paljudel teistel gruppidel. Kerkib isegi ksimus, kas ideaalset isiksuse struktuuri on ldse olemas. Varasem kogemus muutub inimese elu teatud etapil isiksuse funktsiooniks, st muutub suhtumise objektiks ja jrelikult mitte vahetult, vaid vahendatult, avaldades lbi isiksusliku mtte mju kitumisele. Motiivide hierarhiassteemi kujundamisel kaotab isiksuse mratlus kui varasema kogemuse produkt ha enam oma thendust. Isiksuse tasandil muutuvad varasemad kogemused, muljed, sndmused ja tegevus isiksuse suhtumise objektiks ja nii muutub nende osa isiksuse struktuuris. Osa minevikukogemustest kaotab isiksuse jaoks mtte ja thenduse, muutub tema tegevuse tingimuseks vljakujunenud vimetena, oskustena, kitumise abloonidena. Teine osa kogemustest avaneb inimesele tiesti uues valguses, omandab inimese jaoks erilise vrtuse ja thenduse, muutub isiksuse tuumaks. Minevikust trjutakse midagi aktiivselt eemale, tahetakse unustada. Just see osa minevikukogemustest ajendas Sigmund Freudi looma pshhoanaltilist teooriat. Pshhoanals on kahtlemata suureks abiks igusrikkujate rehabiliteerimisel ja igati tervitatav on huvi kasv pshhoanalsi vastu Eestis. Isiksuse seisukohast jagunevad vrtused kaheks: positiivsed ja negatiivsed vrtused. Positiivseid vrtusi pab isiksus saavutada, negatiivseid vrtusi aga vltida. Ka hiskonna seisukohast vib vrtusi jagada kaheks. Positiivsed vrtused on need, mida hiskond kaitseb oma sotsiaalsete normidega, ja negatiivsed vrtused on need, mida hiskond hukka mistab ja mille poole pdlemist ta karistab kigi tema vimuses olevate sunnivahenditega. igusrikkujatel on kujunenud oma vrtusssteem, mis suuremal vi vhemal mral erineb hiskonna poolt tunnustatud ja omaksvetud vrtusssteemidest. igusrikkumised ei erine iguskuulekast kitumisest mitte motivatsiooniprotsessi iserasuste tttu, vaid nende vrtuste tttu, mis phjendusprotsessis valitsema hakkavad. Mida rohkem on sellised hiskonnale vastuvetamatud vrtused

141

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

arenenud, seda vhem on vaja igusrikkumiseks olukorra survet ja vastupidi mida vhem on sellised vrtused arenenud, seda suurem peab olema olukorra surve, et igusrikkumine sooritataks.

Sugukihk kui seksuaalne vajadus

Nii inimese kui ka loomade organismis on spetsiaalne soo jtkamisele suunatud programm. Keegi ei peta elusolendeid sooritama keerulisi tegevusi, mis kidavad teise sugupoole thelepanu, sunnivad erinevaid sugupooli teineteisele lhenema. Nende tegevuste programm antakse edasi plvkonnast plvkonda geneetilise koodi suguinstinkti abil. Instinktid vljenduvad instinktiivsete tundmustena. Inimesel tekivad instinktiivsed tundmused automaatselt ilma tahte osavtuta (hirm, rm, kurbus), instinktiivne tegevus on aga reeglina teadvuse kontrolli all. Nljane inimene ei torma toitu nhes kohe selle kallale. Ta ei hakka niteks vlikohviku lauale jnud poolikuid toidupalu kugistama. Nii ei talita ta ka seksuaalse kihu rahuldamise objektiga, kuigi nljasus toob kaasa valivuse languse ja primitiivsemad lhenemisviisid. Sotsialiseerumise kigus vivad inimesel tekkida tingitud bioloogilistel kihkudel phinevad sotsiaalsed vajadused. Nlja, janu, soojavajaduse rahuldamine kutsub esile rahulduse. Rahuldustundest tekkinud informatsiooni tajumine kutsub esile rmu, vaimustuse. Meeldivad emotsioonid rahulolu ja rm vivad kanda teadet mitte ainult organismile he vi teise hvarduse (niteks nlja) lppemisest, vaid samal ajal avaldavad organismile stimuleerivat, toniseerivat mju, phjustavad ju juurdevoolu ja reipust. Tekkinud side rahulolu ja teda esile kutsunud tegevuse vahel tekitab pdluse seda tegevust korrata. Just see mehhanism vib phjustada sltuvuse narkootikumidest, alkoholist, nikotiinist ja teistest ainetest, mis on esile kutsunud ajutise rahulolu. Sellega on seletatav ka seksuaalne sltuvus, mis on seotud seksuaalse rahulduse saamisega, aga samuti ka mnede seksuaalsete anomaaliate tekkimine. Sigmund Freudi ettepanekul on hakatud seksuaalset kihku nimetama libiidoks. Freud kasutas seda terminit vga laialdaselt, isegi imemist seletas ta libiidoga. Antud artiklis seostame libiido vaid seksuaalse lhenemisega. See realiseerub mitmete instinktiivsete kihkudena, mis vivad esineda nii koos kui ka eraldi sltuvalt vanuseperioodist. Sugukihk lbib ontogeneesis mitmeid etappe. 78 aastastel tekib platooniline huvi vastassugupoole vastu, millel on sageli teadvusesse judmata seksuaalne iseloom (lapselik armumine), soov olla vljavalituga koos, vaimselt suhelda, soov

142

VIII
ratada vljavalitu thelepanu, mis kasvab le sooviks meeldida. Loomulikult kuulub siia ka koketeerimine. Eriti omane on see just tdrukutele. Noorukieas tekib erootiline sugukihk, soovitakse mitte ainult vaimset, vaid ka kehalist kontakti, rnust, hellitusi ja alles selle jrel tekib seksuaalne kihk, mis viib suguaktini. Erootiline kihk esineb reeglina kigil meestel ja naistel, kuid kihk, mis viib suguaktini, on enam vljendunud meestel. Enamikul naistel tekib suguaktile viiv kihk prast seda, kui nad on orgasmi lbi elanud. 20%-l neiudest aga esineb see juba 16.18. eluaastal, enne suguelu algust. Enamik 1618aastasi neidusid on armunud, pavad leida spraaustajat, unistavad kohtumistest ja jalutuskikudest, platoonilisest kurameerimisest, aga mitte seksuaalsest lhedusest. Kui see etapp noorsoo leharimise, asotsiaalsete perekondade vms tttu noore inimese elus puudub, jb ta millestki olulisest ilma. Meestel kuni 25. eluaastani on vajadus suguelu jrele reeglina suurem kui naistel. Paljudel naistel (umbes veerandil) areneb sugukihk fsioloogiliselt vlja alles 28.30. eluaastaks ja paljudel psib see sellisel tasemel kuni 60. eluaastani. Osal naistest aga nrgeneb seksuaalkihu juba 4550aasta vanuselt. Meestel saavutab sugukihu maksimumi 25.30. eluaasta vahel, hiljem aga hakkab nrgenema. Sageli hindavad mehed noorte naiste sugukihku le ja keskealiste naiste oma alla. Paljud noored abielunaised (alla 30 aasta) kurdavad, et nende mehed on seksuaalelus liialt aktiivsed, le 30-aastased aga kurdavad meeste passiivsuse le. Inimesel, erinevalt loomadest, tekib eriline tunne armastus. Lisaks sugulisele kiindumusele osalevad siin veel krgemad tundmused, mis on seotud suhtumisega inimesse kui isiksusse (niteks mehesse kui sbrasse, oma laste tulevasse isasse). Enam ei hinnata mitte ainult fsilisi, vaid ka klbelisi omadusi. Selle tunde tekkimisel osalevad lisaks sugukihule veel emainstinkt, vimaliku ksinduse vltimine, altruistlikud tunded seoses teise eest hoolitsemisega jms. Seega armastus vib esineda ka inimesel, kes on kskikne suguelu vastu. Armumine koos tugeva sugukihuga avaldab mju mtlemisele, kriitilisele suhtumisele. See phjustab afektiivsete laengutega kujutluste tekkimist, mis omakorda phjustab mttehireid. Vanasna tleb, et armastus teeb inimese pimedaks. See pimedus aga aitab letada igasuguseid takistusi, mis on ees seksuaalsel lhenemisel ja mis soo jtkamise seisukohalt on bioloogiliselt otstarbekad. Samas aga sugukihu tugevnemine armumise perioodil muudab peaaju struktuurid reaktiivsemateks ja seksuaalsetele rritustele vastuvtlikumaks. Perekonnaelus asendub armumine pikkamda kiindumusega, teineteisega harjumisega. Kokkuvttes vime elda, et armastus on biosotsiaalne.200
200

Lembit Auvrt, igusseksuoloogia: pik juristidele, meedikutele, pedagoogidele, pshholoogidele, sotsiaalttajatele (Tallinn: Ilo, 1997), lk 2830.

143

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Sugufunktsiooni realiseerumises osalevad peaaju koor, koorealused moodustised ja seljaaju. Sookeskus ajukoores on girusfusiformis, mis on uncusi krval. Samas aga on osa ajurakke, mis tagavad sugulise tegevuse, le koore laiali paisatud. Soolised koorealused keskused on vaheajus ja hpotaalamuses. Limbiline ssteem, mis haarab endasse aju koore, koorealused ja seljaaju struktuurid, on emotsioonide ja kihkude, sealhulgas ka sugukihu nrvisubstraadiks. Meestel ja naistel ei ole seljaaju sugukeskused pris hesuguse lokalisatsiooniga. Libiido ja orgasm ei saa tekkida ilma peaaju koore osavtuta. Tiskasvanud indiviididel mravad suguhormoonid suurel mral kindlaks sugukeskuste erutuvuse (toonuse) ja sugukihu ju. Mehe ja naise suguhormoone toodavad meestel ja naistel mitte ainult sugunrmed, vaid ka neerupealne nre. Selle tttu on mehe veres teatud hulk naishormoone ja naiste veres meeshormoone. Sugukihk naistel sltub mitte niivrd naishormoonide kui just meeshormoonide olemasolust veres. Sellest tuleneb, et prast munasarja ja isegi emaka eemaldamist sugukihk naistel silib, aga prast neerupealse eemaldamist kustub. Tnapeva seksuoloogias on vlja toodud inimese seksuaalsuse kujunemise jrgmised etapid: Parapuberteedi iga (17 aastat). Sel perioodil laps hakkab aru saama oma soolisest kuuluvusest, ta eristab teda mbritsevate sugu ning tajub soolise kuuluvuse tagasiprdamatust. Sellises vanuses tekib uudishimu sugutunnuste ja suguelundite vastu. Prepuberteet (713 aastat). Areneb soorolli suund, kujuneb stereotp, saab selgeks soorolliline kitumine mngudes. Puberteet (1215 aastat) organismi seksuaalarengus kige tormilisem, sel ajal toimub sugukpsemine ning seksuaalse libiido algfaasi platooniline ja erootiline kujunemine. Seksuaalsuse kujunemise leminekuaeg (1626 aastat). Sellesse perioodi kuuluvad seksuaalfantaasiad, masturbeerimine, seksuaalelu algus ja seksuaalekstsessid. Seksuaalkpsuse periood (2655 aastat). Iseloomustatakse regulaarse sugueluga ja reeglina kindla partneriga, sisenemine tingliku fsioloogilise rtmi perioodi. Involutsiooni periood (5170 aastat). Toimub sugulise aktiivsuse langus, regress, libiido langus erootilise, seejrel ka platoonilise seisundi tasemeni.201
201

, . (: , 1990), 388.

144

VIII
Vastavalt toodud seksuaalarengu perioodikale tekib sugukpsus 26. eluaasta vanuses. Nii nagu sotsialiseerumise teistes valdkondades, vivad ka seksuaalses sotsialiseerumises olla oma aktselerandid. heski seadusandluses pole sellist vanust iguslikust aspektist mainitud. See sltub mitte ainult kehalisest, vaid ka pshhoseksuaalsest arengust, individuaalsest pshilisest arengust ning hlmab seksuaalsuse tekkimise ja selle dnaamika neli esimest vanuselist perioodi. Prast nende lbimist toimub leminek sugukpse seksuaalsuse perioodi. Seejuures kujuneb suguline iseteadvus, soorolliline kitumine ja pshhoseksuaalne orientatsioon. Vastavalt sellele vib vlja tuua pshhoseksuaalse arengu kolm etappi: 1. Soolise kuuluvuse sugulise iseteadvuse kujunemine (15 aastat) toimub sotsiaalse mikrokeskkonna mjul, kuid on olulisel mral determineeritud prenataalsel perioodil aju soolise diferentseerimisega. Kujuneb enda isikuline ja last mbritsevate inimeste soolise kuuluvuse teadvustamine, kindlus selle prdumatuses. Prast seda on lapse soolise kuuluvuse iseteadvuse muutmise katsed vheedukad. Selle etapi lppjrgus mrab laps teda mbritsevate isikute soo, kusjuures samavrset rolli mngivad kik soolise kuuluvuse tunnused (vlimus, riietus, kehaehitus ja suguorganid). 2. Soorollilise kitumise stereotpide kujunemine. Sellel etapil (512 aastat) toimub lapse pshhofsioloogilistele erisustele ja mikrosotsiaalse keskkonna maskuliinsetele (vi feminiinsetele) ideaalidele enamsobiva soorolli valik. See on seotud lapse intensiivse sotsialiseerumisega, temal kollektiivteadvuse kujundamisega. Kujuneb iseloom. Sellele vanusele on omane ebapiisav tahte areng, kitumise impulsiivsus, uudishimu, usaldavus, jljendamine. Arenevad abstraktse ja loogilise mtlemise elemendid. 3. Pshhoseksuaalse orientatsiooni kujunemine. Sellel etapil (1226 aastat) algab ja juab maksimumini endokriinse ssteemi talitus, nimelt sugunrmed. Isiksus kujuneb iseloomu ja temperamendi individuaalsete erisuste alusel. Toimub sisendatud dogmade ning peres ja hiskonnas enda positsiooni lbivaatamine, emantsipeerumine perekonnast, kujuneb isiklik maailmavaade, arenevad krgemotsioonid. Etapi spetsiifika on pshhoseksuaalsete orientatsioonide kujunemine. Edaspidi eeldavad need kiindumusobjekti (inimese, looma, fetii) valikut vastavalt selle individuaalvimetele (sooline kuuluvus, vlimus, kehaehitus, kitumine jne), kiindumuse teatava situatsiooni ja rea jrjekindlate, mnikord telist rituaali kujundavate toimingute realiseerimise vajadust.202
202

Ibid, 389.

145

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Pshhoseksuaalne areng on ontogeneesi ks aspekt, mis on tihedalt seotud organismi ldise bioloogilise arenguga. Samas on pshhoseksuaalne areng ka seksuaalse sotsialiseerumise tulemus, mille kigus indiviid omandab soorollid ja seksuaalse kitumise reeglid. Pshhoseksuaalne areng on vga variatiivne. Mehe arengu mudel erineb oluliselt naise omast. See, mis on omane hele plvkonnale, vib oluliselt erineda teise plvkonna omast. Pshhoseksuaalse probleemi erilise delikaatsuse tttu on teadustid selles valdkonnas suhteliselt vhe ja needki ksitlevad rohkem alaealisi ja noorukeid. Lapsi ksitlevad td aga puuduvad peaaegu tielikult. Sigmund Freud ja tema jrgijad arvavad, et peaaegu kik tiskasvanu pshhoseksuaalsed probleemid on phjustatud traumadest varases lapseplves. Hoolimata andmete fragmentaarsusest vib ometi vita, et inimese pshhoseksuaalne areng algab imiku sugulise identiteedi kujunemisest. Prast lapse sndi hakkavad vanemad ja teised lapsega kokku puutuvad inimesed formeerima lapse soorolle. Alati ei tunnetata tdruku ja poisi seksuaalse sotsialiseerumise erinevust, kuid see on oluline. Esmane soo identiteet tekib lapsel juba 1,5aastaseks saamisel. See on tema eneseteadvuse keskne element. 2aastane laps teab juba oma sugu. 34aastased lapsed tunnetavad ka neid mbritsevate inimeste sugu. 67aastane laps saab aru oma soo tagasiprdumatusest. Sellele kaasneb vastava soorolli intensiivne titmine.203 Soolise identiteedi ja vastavalt sellele pshhoseksuaalse orientatsiooni ja eelistuste kujunemine on selle protsessi autonoomne klg, millest me teame vhe. Tiskasvanud teevad siin kaks viga. Esiteks igasugust suguelunditega seotud laste tegevust hinnatakse analoogia alusel tiskasvanute tegevusega samade terminitega. Kui laps nitab oma suguelundeid, on sellise lhenemise puhul tegemist ekshibitsionismiga, kui laps katsub samast soost lapse suguelundeid, on tegemist sellise lhenemise puhul homoseksuaalsusega. Teise rmusesse langevad inimesed, kes eitavad igasuguseid erootilisi lbielamisi enne suguelu algust. Tegelikult esineb mlemast soost vikestel lastel orgasmisarnaseid lbielamisi. Kinsey andmetel on selleks vimelised le poole 34aastastest poistest ja peaaegu kik poisid enne puberteeti. Suguelundite rritamine ja stimuleerimine kutsub lastel esile meeldivad aistingud ja suurendab huvi nende kehaosade vastu. Koolieelikute hulgas on kllaltki levinud sotsioseksuaalsed mngud (ema-isa mng, arsti mng). Puberteedi seksuaalsuse kohta on suhteliselt palju kirjandust, kuid sageli vaadeldakse vaid bioloogilisi muutusi ja seostatakse need kronoloogilise vanusega. Tegelikult aga ei ole puberteet mitte ainult bioloogiline kpsemine, vaid ka sotsiaalne leminek.
203

, (: , 1989), c 192219.

146

VIII

Seksuaalse sotsialiseerumise hlbed ja hired

Seksuaalse sotsialiseerumise nagu ka ldise sotsialiseerumise eesmrgiks ja tulemuseks on sellise isiksuse kujunemine, kes vastaks hiskonna ootustele. Kuid sageli see nii ei ole. Sellisel juhul tekivad hlvikud, kes raskematel juhtudel satuvad vastuollu kriminaaligusega. Neist on saanud kurjategijad. Sugukihk kuulub orgaaniliste vajaduste hulka ja seega mjutab tema iseloomu miljst rohkem prilikkus. Isiksuse struktuuris on selle rahuldamine seotud isiksuse struktuuri alumiste kihtidega. Sotsialiseerumise kigus omandavad need hoiakud ha enam sotsiaalse vrvingu ja isiksuse krgemad struktuurid hakkavad kontrollima nii sugukihu rahuldamise eset kui ka viisi. Miks aga pole seksuaalsete hlvikute isiksuse struktuuri krgemad llid saavutanud kontrolli orgaaniliste hoiakute le? Sellele ksimusele pole leitud isegi hpoteetilist vastust ja ega eriti otsitagi. Tundub, et riigile on lihtsam ja odavam hoida inimesi, kellel on hlveteks seksuaalne eelsoodumus, vanglas, selle asemel, et aidata neil saavutada seksuaalse sotsialiseerumise vajalik tase normaalseks eluks hiskonnas. Sellega seoses peatume pikemalt pedofiilial. Vib elda, et ks tont kib mda Eestit ja see on pedofiilia tont. Kigile seksuaalkuritegudele laste ja alaealiste vastu riputatakse klge pedofiilia silt. Vastavalt rahvusvahelisele haiguste ja surmaphjuste 10. klassifikatsioonile (F 65.4.)204 on pedofiilia laste seksuaalne eelistamine. Objektid on tavaliselt puberteedieelses vi varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tdrukutest, teised ainult poistest, osa on huvitatud mlema soo esindajatest. Pedofiiliat theldatakse harva naistel. Kontaktid tiskasvanute ja seksuaalselt kpsete noorukite vahel on sotsiaalselt hukka mistetud, eriti kui osalised on samast sugupoolest, kuid need ei pea ilmtingimata seostuma pedofiiliaga. ksikjuhtumit, eriti kui algataja on alaealine, ei saa hinnata kui diagnoosi kinnitavat psivat ja domineerivat tendentsi. Pedofiilide hulka kuuluvad ka inimesed, kes eelistaksid tiskasvanud seksuaalpartnerit, kuid kontaktide ebannestumise tttu prduvad harjumuspraselt laste kui asendajate poole. Mehed, kes seksuaalselt kiusavad oma eelpuberteedi eas lapsi, lhenevad vimaluse korral ka teistele lastele igal juhul on nende kitumine hinnatav pedofiiliana. Arvan, et pedofiilid ei kasuta judu. Vgivalla kasutamise phjuseks vib olla sadomasohhism, aga ka ebannestumised muul viisil seksuaalset rahuldust saada. Vene kuulus seksuaalmaniakk Andrei Tikatilo ei olnud minu arvates pedofiil, kuigi tema ohvrite hulgas oli ka palju lapsi.
204

Pshika- ja kitumishirete klassifikatsioon RHK-10. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised, MTO vljaanne (1995), lk 215216.

147

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Krvuti seisukohaga, et kik pedofiilid vangi panna ja neid seal vimalikult kaua hoida, hakkab viimasel ajal siiski levima ka seisukoht, et pedofiile on vaja ravida. Et see on vimalik, nitab vlismaa praktika.205 Seksuaalsed hlbed on eelkige meditsiiniline probleem. Seksuaalsetel motiividel toime pandud kuriteod erinevad phimtteliselt teistest seadusrikkumistest, kuna nad phinevad spetsiifilisel anomaalial (hlbed, krvalekalded). Instinktiivne ihalus, millele terve inimene ei pea vastu seisma, viib seksuaalhlvetega isiku kuriteole, kuna tema ihalus on suunatud valele objektile (niteks homoseksuaalid, pedofiilid). Kui inimeselt oodatakse iguskuulekat kitumist, siis eeldatakse, et igaks neist peaks oma vajadusi piirama. Seksuaalsuses on selles suhtes suur vahe, kas tegemist on normaalsete vi anomaalsete inimeste vajaduste piiramisega. Kui esimesed vivad oma vajadusi rahuldada omal rangemisel, siis seksuaalsete krvalekalletega isikutel on olukord hoopis keerulisem. Kuna nende sugulise ihaluse objekt on ldjuhul seadusega keelatud ja tema ihaldamine hiskonna poolt taunitav, siis on nad seadusega ilma jetud sellest, mille jrele nad seksuaalselt vajadust tunnevad. Knealuste hiretega isikute pd oma sugutungi rahuldada vib viia raskete kuritegudeni.206

Jreldus
Arvan, et phjendamatult vhe on meil thelepanu pratud seksuaalsele sotsialiseerumisele. Pedofiilide jahi tuhinas on unustatud, milleks seda jahti peetakse. Eesmrk peaks olema harmoonilise isiksuse kujundamine, et sugukihu rahuldamine isiksuse struktuuris ei piirduks vaid alumise tasandiga, vaid seda juhiks ja reguleeriks just isiksuse struktuuri krgemal asuvad komponendid.

petajate ettevalmistamisel oleks vaja sisse viia sotsialiseerumise ldkursus, millest he eriosa moodustaks seksuaalne sotsialiseerumine ja teise iguslik sotsialiseerumine. Erilist thelepanu tuleks prata isiksusehiretega isikute sotsialiseerimisele.

205 206

Auvrt, igusseksuoloogia, supra nota 200, lk 255259. Ibid, lk 289293. Vt ka Karl Leonhard, Instinkte und Urinstinkte in der menschlichen Sexualitt (Stuttgart: F. Enke, 1964); vt Lembit Auvrt ja Silvia Kaugia, Seksuaalkurjategija isiksus, 5 Eesti jurist (1994).

148

IX

Viktimoloogia: areng, aine ja uuringud

Uno Traat Sisekaitseakadeemia Kriminoloogia ja kriminalistika ppetooli lektor

Saateks
Asunud 1995. a ppejuna tle Sisekaitseakadeemiasse, tekkis mul juba algusest peale tihe koost professor Ivar Aimrega. Kui Aimre kavandas sotsioloogilist uuringut Kuritegevus ja kodanike turvatunne, kutsus ta mind uurimuse metoodiliste ja organisatoorsete aspektide vljattajana kaasa lma. Uuringus keskenduti elanikkonna hirmudele kuritegevuse suhtes ja kuriteoohvriks sattumisele. Seega vib professor Ivar Aimret pidada heks teerajajaks ohvriuuringute lbiviimisel Eesti hiskonnas ja selle valdkonna edendajaks. Just see asjaolu seobki professor Aimret viktimoloogiaga, millele alljrgnev artikkel on phendatud.

Viktimoloogia tekkest ja arengust

Ohvriks, sh kuriteoohvriks sattumist, selle mju ohvrile, ohvrite abistamist, kaitset ja igusi, ohvri vimalikku rolli kuriteo toimumises jms uurib noor teadusharu, mida nimetatakse viktimoloogiaks. Viktimoloogia kriminoloogiaharuna tekkis alles 1940. aastatel, mil svenes arusaam, et kuriteosndmust ei ole vimalik sgavamalt mista ohvrit arvesse vtmata. Termini viktimoloogia leiutasid enam-vhem heaegselt 1940ndate lpul Ameerika pshhiaater Frederick Wertham (inglise keeles, 1949) ja Rumeenia juudi kogukonnast prit advokaat Beniamin Mendelsohn (prantsuse keeles, 1947). Viimast ja Hans von Hentig`it peetakse viktimoloogia suurkujudeks, kes on andnud erilise panuse viktimoloogia tekkesse, neid nimetatakse ka viktimoloogia rajajateks.207 Esimene monograafia, milles ksitleti sstemaatiliselt kuriteo ohvrit, ilmus 1948. aastal saksa pritolu USA-sse vljarnnanud petlase Hans von Hentig`i (18881974) sulest. Tema teost The Criminal and His Victim hinnatakse t207

Harvey Wallace, Victimology: legal, psychological, and social perspectives (Boston: Allyn and Bacon, 1998), p 10; Jukka-Pekka Takala ja Kauko Aromaa, Victimology Encyclopedia of Violence, Peace and Conflict (San Diego: Academic Press, 1999), vol 3, 645658, p 646; Andrew Karmen, Crime Victims. An Introduction to Victimology (4th edn, California: Wadsworth, 2001), p 8; Jo Goodey, Victims and Victimology: Research, Policy and Practice (Harlow: Pearson Education Ltd, 2005), p 96.

149

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

napeval teedrajavaks, teose ilmumist vibki lugeda viktimoloogia stardipakuks.208 Hentig pras erilist thelepanu inimese haavatavusele ja kalduvusele sattuda kuriteo ohvriks. Tema arvates kige haavatavamad on jrgmised hiskonnagrupid: naised, vga noored, vga vanad, vaimse arengupeetusega indiviidid, immigrandid ja etnilise vhemuse esindajad.209 Hentigi phimttelise seisukoha jrgi ei tohiks kuriteoohvrit vaadelda passiivse objektina, vaid kuriteoprotsessi aktiivse subjektina, kuna ta osaleb delikti teoks saamisel.210 Esimesed viktimoloogid tulid kriminoloogide seast, kes sageli tegelesid ohvriksimustega oma phit krvalt. Eriti huvitas neid kuriteoohvri s probleem ja nad tstatasid ksimuse, kas osa ohvreid ei ole siiski ka ise sdi nende vastu toime pandud kuriteos. Loodi ka mitmesuguseid, sageli lihtsakoelisi, kuriteoohvrite slisuse tpoloogiaid. Ohvri roll enda viktimisatsioonis on osutunud siiski heks problemaatilisemaks ja vaieldavamaks teemaks viktimoloogias. Osa viktimolooge eitab tielikult sellise miste nagu ohvri s kasutamist. heks tpniteks vib tuua feministide kategoorilise hoiaku vgistamisksimustes nad eitavad kindlalt ohvri sd vgistamisjuhtumis. Kaasaegses viktimoloogias on s ksimus taandunud siiski mnevrra tahaplaanile. Mnede autorite arvates oli viktimoloogia arengu algstaadiumis toimunud keskendumine ohvri slisuse analsimisele enda viktimisatsioonis ja rollile kuriteo geneesis kui ohvri sdistamise (victim blaming) tendents oma olemuselt hukatuslik ummiktee.211 Viktimoloogia arenedes suundus huvi jrjest rohkem kuriteoohvrite igustele ja nende abistamisele. USA-s tekkisid juba 1960. aastatel kuriteoohvrite igusi nudvad sotsiaalsed liikumised.212 Sellised sotsiaalsed liikumised pdsid mjutada seadusloomet, eriti karistusseadustike tiendamist, karistuste mramist, ohvriabiprogramme, kutsusid les vabatahtlike organisatsioonide loomisele, ohvritele kahjude hvitamisele jms. Keskenduti kuriteoohvrite abistamise, nustamise ja toetamise ksimustele. Paljudes riikides kujunesid vlja ohvriabi teenuseid pakkuvad asutused nagu ohvriabi- ja kriisikeskused. Tekkis ksimus, kas riik on kohustatud kuritegude ohvriks sattunud inimestele nende
Brian Williams, The development of the discipline Victims and Victimisation: A Reader (Maidenhead: Open University Press, 2009) 14, p 1. 209 Hans von Hentig, The criminal and his victim: studies in the sociobiology of crime Victim and Victimisation: A Reader (Maidenhead: Open University Press, 2009) 525, pp 510. 210 Ibid, p 12; Hans Joachim Schneider, Kriminologija (Moskva: Univers, 1994), p 346. 211 Williams, The development of the discipline, supra nota 208, p 2; Goodey, Victims and Victimology, supra nota 207, p 97. 212 Wallace, Victimology, supra nota 207, p 13.
208

150

IX
ainelisi kaotusi korvama. Selline mttekik on leidnud maailmas ha suurenevat, Euroopa riikides aga tielikku toetust. Oluline areng viktimoloogias toimus nii 1950ndatel kui ka 1960ndatel. 1957. aastal esitas briti viktimoloog Margery Fry ettepaneku iguslikult reguleerida ja hvitada kuriteoohvritele nende kaotusi. Esimene kuriteoohvritele materiaalse kompensatsiooni pakkumise seadus justus 1963. a Uus-Meremaal. Jrgnevatel aastatel veti analoogsed seadused vastu hendkuningriigis, Kanadas ja Ameerika hendriikides. Sellest alates on ohvrite toetamise seadusi vastu vetud ilmselt kigis Euroopa riikides ja ka mujal maailmas. 1968. a avaldati esimene viktimoloogia pik The Victim and His Criminal, mille autoriks oli Stephan Schfer.213 Kuid viktimoloogia teline lbimurre toimus 1970. aastatel. Tekkisid esimesed rahvusvahelised viktimoloogide hendused, hakati lbi viima leriiklikke ohvriuuringuid, asutati erialaseid ajakirju ja korraldati ohvriksimustele phendatud rahvusvahelisi kui ka riigisiseseid konverentse, seminare ja nupidamisi. 1970ndatel tekkisid paljudes maailma linnades naiste ja laste varjupaigad. ks esimesi naiste varjupaiku rajati Inglismaal 1972, varsti prast seda, 1974, loodi esimene naiste varjupaik ka Ameerika hendriikides (St Pauli linnas). 1973. a toimus Jeruusalemmas esimene rahvusvaheline viktimoloogia probleemidele phendatud smpoosion. Sellest alates viiakse iga kolme aasta tagant lbi analoogseid smpoosione. 1975. a leidis aset maailmas esimene regionaalne ohvri iguste ndal (Victim Rights Week), mis organiseeriti Ameerika hendriikides. 1979. a liitusid viktimoloogid ja asutasid Mnsteris lemaailmse Viktimoloogide Liidu (World Society of Victimology).214 Viktimoloogia kiire areng jtkus ka 1980ndatel. 1981. a kuulutati maailmas esmakordselt vlja leriiklik ohvriiguste ndal (Victims Rights Week) (Ameerika hendriikides, aprillis). 1985. a juti nii kaugele, et RO ldassamblee vttis vastu kuriteo- ja vimukuritarvituste ohvrite peamiste igusphimtete deklaratsiooni (Declaration of Basic Principles of Justice for Victims of Crime and Abuse of Power), mis kutsub maailma rahvaid ja riike les austama kuritegude ohvrite igusi ja neid igati toetama. htlasi esitati ja kinnitati assambleel kuriteo ohvri definitsioon: Kuriteoohver on isik, kes ksi vi grupis on kannatanud kahju, kellele on tekitatud kehalisi vi pshilisi vigastusi, kes on kannatanud emotsionaalselt, majanduslikult vi kelle igusi on lbi tegude vi nende tegemata jtmise oluliselt piiratud ning seda vastavalt kriminaalkoodeksile ja seadustele, mis keelavad vimu kuritarvitamist. See kehtib sellest hoolimata, kas kurjategija on kindlaks tehtud, arreteeritud, vastutusele vetud,
John Dussich, Victimology past, present and futuure, Paper for Orlando victimology meeting (2005), p 116. 214 Ibid.
213

151

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

kohtulikult karistatud vi mitte ning arvestamata ohvri ja kurjategija vahelisi perekondlikke sidemeid. Samuti ei oma thtsust ohvri rass, sugu, vanus, keel, rahvus, usk, etniline vi sotsiaalne kuuluvus.215 Viktimoloogia edenemine on toimunud ka 1990ndatel aastatel. XX saj lpuks petati viktimoloogiat rohkem kui 240 krgkoolis.216 Terves reas Lne-Euroopa ja Ameerika likoolides on viktimoloogia llitatud ppekavade nimekirja ja neis likoolides koolitatakse vastavaid spetsialiste viktimolooge. Nii niteks valmistatakse Prantsusmaal viktimolooge ette juba 1994. aastast alates. ha laiaulatuslikumalt ja svenenumalt korraldatakse rahvusvahelisi kmneid riike hlmavaid vrdlevaid ohvriuuringuid. Luuakse spetsialiseeritud ohvriabikeskusi, mis annaksid abi konkreetse kuriteoliigi ohvritele, nagu niteks vgistamis- vi koduvgivallaohvritele. Rajatakse ohvriabivrgustikke. Antakse vlja viktimoloogia rahvusvahelisi ajakirju nagu International Review of Victimology, Victimology, jms ja paljudes maades riigisiseseid vastavaid ajakirju. Kui pda lakooniliselt kokku vtta viktimoloogia ajaloolist arengut hariduse valdkonnas, siis on vimalik vita, et 1960ndatel ja 1970ndatel llitati viktimoloogia loenguid kriminoloogia ppeprogrammidesse. 1980ndatel svenes viktimoloogia osa haridusprotsessis ja seda hakati eesrindlikes likoolides petama iseseisva ppeainena, 1990ndatel juti viktimoloogia ppekavade vljattamiseni, viktimoloogia eriala petamiseni ja viktimoloogide kui spetsialistide ettevalmistamiseni. Eestis tekkis esimene ohvriabile phendunud kodanikualgatus 1988. aastal. Esimene vastav registreeritud organisatsioon loodi 1994. aastal, selleks oli mittetulunduslik organisatsioon Ohvriabi , mille suurimad projektid on olnud Ei vgivallale ja Kurjategija ja tema ohvri vahendamine.217 On lbi viidud ka terve rida ohvriabile phendatud seminare ja konverentse. Eestis justus kuriteoohvritele riikliku hvitise maksmise seadus 1. jaanuarist 2001. a. Seadus annab vimaluse taotleda aineliste kahjude hvitamist raskete isikuvastaste kuritegude puhul. Vastavalt nimetatud seadusele makstakse hvitist juhul, kui kuriteo tagajrjel on ohvril tekkinud liraske kehavigastus, vhemalt kuus kuud kestev tervisehire vi kui ohver on saanud kuriteo tagajrjel surma (sel juhul tekib igus saada hvitist ohvri lalpeetaval). Seaduse alusel makstav maksimaalne hvitise summa on 50000 krooni.218 Hiljem on hvitussumma taset tstetud.
Ohvriabi ksiraamat (Tallinn: Kuriteoohvrite toetamise hing Ohvriabi, 1999), lk 7; Dussich, Victimology past, present and futuure, supra nota 213, p 117. 216 Karmen, Crime Victims, supra nota 207, p 9. 217 Ohvriabi ksiraamat (Tallinn: Kuriteoohvrite toetamise hing Ohvriabi, 1999), lk 56. 218 Ohvriabi ksiraamat (Tallinn: EV Sotsiaalministeerium, 2002), lk 100101.
215

152

IX

Viktimoloogia ainest
Viktimoloogia enimdiskuteeritavaid ksimusi on viktimoloogia aine. Kuna viktimoloogiliste uuringute lbiviijatel ja tekstide koostajatel on vga erinev erialane taust (selleks vib olla kriminoloogia, pshholoogia, sotsioloogia, igusteadus, sotsiaalt, vms) ja ka erinevad maailmavaatelised ja poliitilised phimtted, saadakse viktimoloogia ainest aru ja mratletakse seda vga erinevalt. Tuntud ameerika viktimoloog, New Yorgi likooli professor Andrew Karmen mratleb viktimoloogiat jrgmiselt: Viktimoloogia on inimeste, kes on kannatanud kriminaalsete rnnete tttu, fsiliste, emotsionaalsete ja finantsiliste kahjude teaduslik uurimine. Viktimoloogid ei uuri mitte ainult seaduserikkuja poolt inimestele phjustatud kannatuste ja kaotuste mjusid, vaid ka seda, kuidas kohtleb ohvreid kriminaaligusssteem, eriti politseinikud, prokurrid, advokaadid, kohtunikud ja kriminaalhooldusametnikud. Viktimoloogid tahavad teada, kas ohvritele on tekitatud kehalisi vigastusi, neid majanduslikult kahjustatud, rvitud nende eneseaustus, neid emotsionaalselt traumeeritud, sotsiaalselt stigmatiseeritud, poliitiliselt allasurutud, kollektiivselt ekspluateeritud, personaalselt trjutud, nendega manipuleeritud, nende ideid varastatud, neid eiratud, sdistatud, laimatud, alandatud vi teotatud. Tuleb mrkida, et viktimoloogid on uurijad, mitte aga praktikud vi advokaadid, kes aitavad kahjukannatanutel nende kaotusi korvata.219 Mnevrra erinevalt neb viktimoloogiat California likooli professor Harvey Wallace: Viktimoloogia on ohvri, seaduserikkuja ja hiskonna uurimine. See definitsioon hlmab nii distsipliini uurimuslikke vi teaduslikke aspekte kui ka kuriteoohvritele teenuste pakkumise praktilisi aspekte. See kombineeritud definitsioon lubab kurieoohvritega seotud mitmesuguste ksimuste laiaulatuslikku vaatlemist.220 Viktimoloogia aine erinevaid ksitlusi on ptud kokku vtta ka Inglise viktimoloogias. Selles on levinud viktimoloogia ja selle aine liigitamine, lhtudes maailmavaatelisest ja poliitilisest alusest, kolmeks erinevaks koolkonnaks vi vaadete ssteemiks:221 1. positivistlik viktimoloogia 2. radikaalne viktimoloogia 3. kriitiline viktimoloogia
Karmen, Crime Victims, supra nota 207, p 9. Wallace, Victimology, supra nota 207, p 3. 221 Pamela Davies, Peter Francis & Victor Jupp (eds), Victimisation: Theory, Research and Policy (London: Macmillan Press, 2003), pp 25; Sandra Walklate, Imagining the Victim of Crime (Maidenhead: Open University Press, 2006), pp 3250.
219 220

153

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Positivistliku viktimoloogia, mida vahel ka administratiivseks viktimoloogiaks nimetatakse, tekke jb viktimoloogia algusaegadesse. Positivistlikku viktimoloogiat iseloomustab kolm tunnusjoont: esiteks, eriti varasemad td olid suures osas spekulatiivsed, ei toetutud empiiriliste uuringute tulemustele, vaid oma intuitsioonile. Teiseks, kui ka toetuti empiirilistele andmetele, siis kasutati vaid ametlikku kuritegevuse statistikat, kolmandaks, selle koolkonna esindajad on fokuseerinud oma thelepanu ohvri kalduvustele vi provokatiivsusele. Neid huvitab eriliselt, kuivrd kuriteoohver ise aitab kaasa enda viktimisatsioonile. Radikaalse viktimoloogia juured peituvad viktimoloogia he rajaja Beniamin Mendelsohni tdes ja selle kujunemise sotsiaalseks taustaks on olnud feministliku ja muude protestiliikumiste esiletus. See koolkond suunab thelepanu rohkem riigi ja selle poliitiliste institutsioonide tegevuse rollile kuriteoohvrite elukogemuses ning rhutab inimiguste olukorra vaatlemise vajadust riigis. Radikaalse viktimoloogia kui koolkonna esindajad kutsuvad les ksitlema ohvriks sattumist laiemas kontekstis kui vaid seaduserikkumistest tulenevaid ohvristumisi, ka muud ohvriks sattumise situatsioonid peavad selle koolkonna seisukohtade jrgi olema viktimoloogia uurimisaineks, sh riigi kuritegude ohvriks sattumine. Seega, selle koolkonna esindajad mratlevad ohvri mistet tunduvalt laiemalt kui positivistliku koolkonna esindajad ega pea ohvriteks mitte ainult neid, kes on sattunud rnnete alla, mis on piiritletavad kriminaalkoodeki stetega. Kriitilise viktimoloogia paljud ideed tulenevad smbolilise interaktsionismi teoreetilistest seisukohtadest. Kutsutakse les prama thelepanu ksimustele kes ja kuidas mrgistab indiviidi vi gruppi ohvri mrgiga? Kellel on vimu mrgistada kedagi ohvrina? Erinevalt teistest koolkondadest, kriitiline viktimoloogia peab mrgistamisprotsessi viktimoloogia heks philisemaks uurimisaineks. Tnapeva viktimoloogias vib theldada uurimisaine piiride vaikset ja jrjepidevat edasinihkumist ja muutumist vrreldes sellega, mida on peetud viktimoloogia aineks varasematel aegadel. Lisaks kuriteoohvrite uurimisele, millega on tegeldud viktimoloogia snnist peale, on vetud vaatluse alla ka perevgivalla, koolikiusamiste, pahatahtlike jlitamiste (stalking), mitmesuguste ahistamiste, tkohavgivalla, loodus- ja liiklusnnetuste, meediarnnete jpt sarnaste probleemide, mida kriminaalkoodeksid tavaliselt kuriteona ei stesta, ohvrid. Viktimoloogid ei ole judnud konsensuseni oma aine piiride ksimuses. Osa viktimolooge leiab siiski, et nimetatud teadus peab keskenduma kriminaalsele viktimisatsioonile ega tohiks minna aine piiride hmastamiseni.222
222

Karmen, Crime Victims, supra nota 207, p 21.

154

IX
Niisiis kaasaegne viktimoloogia tegeleb nii teoreetiliste, uurimuslike kui ka puhtpraktiliste ksimustega. Viimases valdkonnas laieneb huvi lisaks ohvriabile ka viktimisatsiooni preventsioonile. Viktimoloogilisi uuringuid peetakse vga vajalikeks ja kasulikeks kuritegevuse ennetamise programmide ja projektide elluviimisel. ha rohkem tungib viktimoloogiasse restauratiivse iguse ideid, sh ha laialdasemalt tegeletakse ka kurjategijate, eriti just pehmemate kuritegude toimepanijate, ja ohvrite lepitamisega. Kaasaegses viktimoloogias vib selgelt eristada kahte phisuunda: 1. akadeemiline suund, milles kesksel kohal on viktimoloogiliste teooriate loomine ja uuringud; 2. rakenduslik suund, milles kesksel kohal on ohvriabi ksimused. Nende kahe suuna esindajate vahel vib theldada teatud pingeid, mis aeg-ajalt tugevnevad ja siis jlle nrgenevad. Kui viktimoloogia arengu algperioodil, esimestel aastakmnetel, domineeris akadeemiline suund ja ohvriabist rgiti suhteliselt vhe, siis seitsmekmnendatel ja kaheksakmnendatel toimus viktimoloogias oluline paradigma nihe ja rakenduslik suund hakkas varjutama akadeemilist suunda. 1980ndatel tekkisid kahe suuna esindajate vahel selgepiirilised vastuolud ja viktimoloogiat hakati sdistama heklgses arengus, akadeemilisuse kadumises. 5. rahvusvahelisel viktimoloogia smpoosionil Zagrebis kuulutas tuntud Ameerika petlane Donald Cressey avalikult, et viktimoloogia pole enam teaduslik distsipliin ega akadeemiline tegevusvaldkond, vaid ideede, huvide, ideoloogiate ja uurimismeetodite segapuder (hodgepodge). 1990ndatel on siiski nende kahe suuna vahel toimunud konsolideerumine: andmekogumist, uusi iguslikke regulatsioone, ohvritele kahjude kompenseerimist, igusrikkujate ja ohvrite lepitamist, ohvriabi jms on kasutatud viktimisatsiooni negatiivsetest aspektidest lesaamiseks.223

Viktimisatsioonist ehk ohvristumisest

Miste viktimisatsioon kuulub viktimoloogia kesksete mistete hulka. Rahvusvaheliseltki kibele linud terminile vib tuua eestikeelseks vasteks sna ohvristumine. Mainekas ameerika viktimoloog Andrew Karmen mratleb seda jrgmiselt: viktimisatsioon on ebasmmeetriliste suhete, millel on kas destruktiivne, rvellik, ekspluateeriv vi allasuruv iseloom, kannatusi toov tulemus. Seega, viktimisatsioon on protsess, mille kigus inimesest saab oh223

Ezzat Fattah, Victimology: Past, Present and Future, 33 Victimology (2000) 17 45, pp 2426.

155

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

ver. Kriminaalne viktimisatsioon tekib omakorda ebaseadusliku tegevuse tulemusena ja avaldub fsilistes, emotsionaalsetes vi majanduslikes kahjudes. Lisaks ksikisikutele vivad viktimisatsiooni kogeda ka rihingud, riiklikud struktuurid, kodanikehendused jms kooslused.224 Kui varasematel perioodidel peeti ohvriks sattumisel olulisemaks inimese kehalis-anatoomilisi mtmeid, siis kaasajal viktimoloogilised uuringud osutavad elustiili ja sotsiaalse positsiooni erilisele osale ohvriks sattumisel. On avastatud seadusprasus, mis nitab mida rohkem indiviid veedab aega avalikes kohtades, eriti siti lbustuskohtades, seda tenolisem on tema viktimisatsioon.225

Ohvrite tpoloogiatest
Kuriteoohvrite tpoloogiaid luuakse juba viktimoloogia tekkest peale. Tnapevaks on kujunenud lausa krestomaatiliseks ohvrite liigitus subjektsuse jrgi: 1. primaarne ehk esmane ohver inimene, kes on sattunud vahetult kuritegeliku, st kehalise, pshilise vi majandusliku rnde objektiks; 2. sekundaarne ehk teisene ohver esmase ohvri lhedane (tema pereliige, sugulane, sber jms); 3. tertsiaarne ehk kolmandane ohver esmase ohvriga tegelev ametiisik (meedik, politseinik jms). Ohvriabi korraldamisel tuleb igale ohvritbile thelepanu prata ja eriprast abi osutada. On koostatud ohvri tpoloogiad sltuvalt isiku rollist deliktis. Soome teadlane Matti Joutsen pakkus jrgmise kuriteoohvrite liigituse vastavalt nende osale kuriteosndmuse tekkimises: 1. kohusetundlik ohver inimesele ei saa midagi ette heita, tegemist on tiesti stu ohvriga; 2. hlbustav ohver inimene ei vta tarvitusele mistlikke ettevaatusabinusid ja seetttu teeb kuriteo toimepaneku hlpsamaks. Niteks inimene ei kontrolli enne suvilast vi kodust lahkumist, kas kik uksed-aknad on ikka korralikult suletud; 3. meelitav ohver inimene vtab teadlikult asjatuid riske. Niteks noor naisterahvas lheb kesksel lbi ohtliku pargi;
Andrew Karmen, Victimization Encyclopedia of Crime and Punishment (Los Angeles: Sage Publications, 2002), vol 3, 16741678, p 1674. 225 Takala ja Aromaa, Victimology, supra nota 207, p 656.
224

156

IX
4. provotseeriv ohver inimene kitub viisil, mis rritab igusrikkujat, kes paneb kttemaksuks toime kuriteo; 5. nusolev ohver inimene on nus seaduserikkumise toimepanemisega; 6. ssitav ohver inimene, kes tahtlikult loob tingimused kuriteo toimepanemiseks; 7. simuleeriv ohver inimene fabritseerib asjaolusid (nit kasusaamise eesmrgil mngib kuriteo ohvrit). Viktimoloogia oma uurimistulemustega on kummutanud ka mitmeid mtidena levinud arusaamasid. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele nagu oleksid kurjategijad ja nende ohvrid vga erinevad inimesed, nitavad viktimoloogiliste uuringute tulemused, et paljude kuriteoliikide puhul iseloomustavad mlemat osapoolt kllaltki sarnased sotsiaalsed karakteristikud.226 Statistiliste analside kaudu, milles on vaadeldud vgivallakuriteo toimepanemist ja vgivalla ohvriks sattumist, on avastatud kllaltki mrkimisvrseid korrelatiivseid seoseid nende vahel.227 Nagu on testanud maailmamainega viktimoloog Marvin Wolfgang, vivad samad indiviidid samas situatsioonis olla simultaanselt nii kurjategijad kui ohvrid, olenevalt sellest, kummale poolele konfliktis lekaal kandub. Hilisemad uuringud osutavad, et tapmise toimepannud inimese ja tema ohvri paljud karakteristikud nagu rass (mustanahalised tapavad mustanahalisi, valged valgeid), vanus, sotsiaalne klass jms langevad suure tenosusega hte. Kurjategija ja ohvri sarnasus on suurimad kontaktsete kuritegude puhul, st nende puhul, mis eeldavad inimsuhetesse astumist. Selliste kuritegude alla kuuluvad peksmine, piinamine, perevgivald, narkootikumide levitamine, kehavigastuste tekitamine, tapmine jms. Wolfgang, keda vib viktimoloogia heks suurkujuks pidada, peab oluliseks ohvri provotseeriva kitumise arvestamist ja selle selgitamist kuriteojuhtumis. Kanadas lbiviidud intensiivsed uuringud nitasid, et tpilise kurjategija ja ohvri profiilid kattusid suures osas.228 Loomulikult ei saa kurjategija ja ohvri sarnasusest rkida enamuse varavastaste kuritegude puhul, nagu niteks autovargused, taskuvargused, korterivargused, rvimised, poliitiliste kuritegude jms puhul. Viktimisatsioonis esineb siiski mitmeid erinevaid vorme. Nii vib viktimisatsiooni liigitada kahte rhma:
226

Takala ja Aromaa, Victimology, supra nota 207, p 653; Goodey, Victims and Victimology, supra nota 207, p 103. 227 Fattah, Victimology: Past, Present and Future, supra nota 223, p 27. 228 Takala ja Aromaa, Victimology, supra nota 207, p 646; Gilbert Geis, Victims Encyclopedia of Crime and Justice (2nd edn, New York: Thomson Learning, 2002), vol 1, 16201639, p 1631.

157

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

1. primaarne ehk esmane viktimisatsioon otsene sattumine kuriteo ohvriks ehk kriminaalmenetluse mistes osutumine kannatanuks, kelle vastu kuritegu otseselt suunatud oli; 2. sekundaarne ehk teisene viktimisatsioon kriminaaligusssteemis ohvrile alanduste, ebameeldivuste vi muude tarbetute kannatuste vi ebaotstarbekohaste ressursikulude phjustamine vi kaaskodanike pahatahtlik ja mistmatu suhtumine kuriteoohvrisse. Teisene viktimisatsioon tuleneb suuresti asjaolust, et igusssteem on orienteeritud eelkige kurjategijale ja ei ole kohandatud ega arvesta eriti ohvri vajaduste ja tunnetega. Kuid pris sageli on hiskonna domineeriv suhtumine ohvritesse, eriti just seksuaalkuriteo (kige sagedamini vgistamise) lbielanutesse, halvustav. Seetttu kipub vahel kuriteo ohvrist saama kogu hiskonna ohver. Loomulikult leidub kikjal ka selliseid ohvreid, kes naudivad oma seisundit, soovivad sellega silma paista ja ligata sellest mingit erilist kasu. Kuriteol vivad olla vga erinevaid mjud ohvri seisundile ja pshikale. Kuriteo vimalikud mjud ohvrile on kokkuvtvalt jrgmised:229 1. fsilised ja finantsilised tagajrjed, 2. pshholoogilised kahjustused ja sotsiaalsed kahjud, 3. teisese viktimisatsiooni mjud. Vgivallategude uurimisel on avastatud asjaolu, et rndaja sageli depersonaliseerib ohvri. Vahel nnestub ohvril siiski sellist depersonaliseerimist vltida. Mrkimisvrne juhtum leidis aset 1975. a 2. detsembril Hollandi rongis. Relvastatud terroristid peatasid Groeningenist Amsterdami suunduva rongi ja rndasid sealolevaid inimesi. Selleks, et oma poliitilistele nudmistele kaalu anda, tulistasid terroristid surnuks rongi masinisti ja veel kaks pantvangi. Jrgmiseks ohvriks pidi saama Phja-Hollandi suurajalehe toimetaja Gerard Waders. Kuna viimasel olid muret-tekitavad suhted naise ja adapteeritud lapsega, siis otsustas ta need erimeelsused enne surma lahendada. Ta andis terroristidele lhilevaate oma probleemidest ja palus oma naisele edasi anda kirja. Ootamatult ei ninud terroristid temas enam koloniaalse rhumise hingetut ja ilmetut smbolit, vaid tiesti normaalset inimest oma murede ja puudustega, seetttu ei suutnud nad enam teda maha lasta. Tema asemel haarati teine, kelle suhtes ei tekkinud mingeid emotsioone. Seega, kui potentsiaalne ohver ei mratle end ohvrina, vaid jb isiksuseks ja testab kurjategijale, et ta on elav subjekt, siis vib tal nnestuda vltida viktimisatsiooni.230
Irvin Waller, Crime Victims: Doing justice to their support and protection (Helsinki: HEUNI, 2003), p 16. 230 Schneider, Kriminologija, supra nota 210, pp 360361.
229

158

IX

Viktimoloogilistest uuringutest
Nagu iga teaduse nii ka viktimoloogia thtsamaid funktsioone on uute teadmiste tootmine. Selleks loob iga teadus oma uurimisviisid. Viktimoloogias on vlja ttatud kolm philist uurimisviisi:231 1. ohvriuuringud; 2. viktimisatsiooni traumade uurimine; 3. ohvri rolli uurimine kriminaaljustiitsprotsessis. Kige levinum uurimisviis viktimoloogias on ohvriuuringud, nende tulemuste analsi ning ldistamist vib pidada viktimoloogia heks thtsamaks valdkonnaks. Mitmesuguseid andmebaase (ametlik statistika, milleks on enamasti politseistatistika, ksitlusandmed jms) kasutades analsitakse viktimisatsiooni seadusprasusi, st selgitatakse, kuidas viktimisatsiooni risk varieerub erinevates demograafilistes, sotsiaalsetes, pshholoogilistes situatsioonilistes jm kategooriates. Sellised andmed on vga olulised kriminaalpreventsiooni ja kriminaalpoliitika vljattamisel.232 Ohvriuuringutes selgitatakse, kas usutletav on eelneva kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul sattunud levinumate kuriteoliikide (varguste, rvimiste, kallaletungide, seksuaalrnnete jms) ohvriks. Samuti ksitakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, kas teatati politseisse, kuivrd oli kannatanu rahul juhtumi lahendamisega, kui ei teatatud, siis mis motiividel. Esitatakse ka ksimusi hirmutunde, turvameetmete, altkemaksujuhtumite, karistustesse suhtumise jms kohta. Tulemusi analsitakse kuriteoliikide kaupa, kuid ka soo, vanuse, rahvuse, rassi, hariduse, elukoha, ametikohtade ja sissetuleku likes. Ohvriuuringute tulemused osutavad jrjekindlalt ja veenvalt, et kuritegevus on tunduvalt levinum, kui seda ametlik statistika nitab.233 Selline jreldus seletub asjaoluga, et ohvriuuring vimaldab olulisel mral heita valgust ametlikus statistikas mittekajastuvale latentsele kuritegevusele. Toetudes laiaulatuslikule usaldusvrsele statistikale, on uuringud vimaldanud vlja arvutada ja tabelitena esitada viktimisatsiooniriski suurust erinevate hiskonnarhmade puhul ning selle alusel vlja ttada meetmed riski vhendamiseks.
Robert Carl Davis, Arthur Lurigio & Susan Herman (eds), Victims of Crime (3rd edn, Los Angeles: Sage Publications, 2007), pp 13. 232 Takala ja Aromaa, Victimology, supra nota 207, p 646. 233 Ibid, p 650.
231

159

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Tenoliselt viidi maailma esimene sstemaatiline leriiklik ohvriuuring lbi Soomes 1970. aastal. Alates 1973. aastast teostab USA-s Justiitsministeeriumi igusstatistika Broo iga-aastasi kuriteo ohvrite (National Crime Victimization Survey) leriiklikke esinduslikke monitooringuid. Kaks korda aastas ksitletakse le 80000 inimese 43000 majapidamisest. Sellest alates on suurenenud ohvriuuringute lbiviimine paljudes riikides.234 1987. aastal tulid kokku mitme Euroopa maa kriminoloogid ja kriminaalstatistikud ning algatasid htse metoodikaga ohvriuuringute lbiviimise. Alates 1989. aastast korraldataksegi htse ksimustiku ja metoodika alusel rahvusvahelisi ohvriuuringuid (International Crime Victims Survey, edaspidi ICVS). 2005. aastaks oli korraldatud viis sellist ICVS uuringut, vastavalt 1989, 1992, 1996, 2000, 2004/2005 aastatel, kokku 78 riigis. 2005. aastaks hlmas vastav rahvusvaheline andmebaas 325454 vastanu andmeid.235 ICVS vajadus tulenes mitmetest asjaoludest: erinevate riikide kuritegevuse vrdlemine ainuksi politseistatistika alusel tekitas probleeme, puudus politseistatistikale alternatiivne standardiseeritud mtmisviis, tekkis soov ohvriuuringuid edendada ka riikides, kus sellealased kogemused puudusid vi oli neid napilt. Uuringutes kasutatakse tisealise elanikkonna esinduslikku valimit, ksitledes ldreeglina 10002000 inimest le riigi. Ksitlus on suuline ja teostatakse enamasti usutletava kodus vi telefoni teel. XX saj lpul teostatud ICVS uuringud lubavad reastada maailma regioonid viktimisatsiooni taseme jrgi. Toodud pingereas krgematel kohtadel on seega krgema kuritegevustasemega regioonid, madalalamatel turvalisemad regioonid.236 1. 2. 3. 4. 5. 6. Ladina Ameerika riigid Aafrika riigid Uue- Maailma riigid (USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Lne-Euroopa riigid Aasia riigid

Ibid, p 647. Paul van Dijk, Jan van Kesteren & Paul Smit, Criminal Victimisation in International Perspective: Key Findings from the 2004-2005 ICVS and EU ICS, The Hague, Ministry of Justice, WODC (2007), p 21; Waller, Crime Victims, supra nota 229, p 12. 236 Waller, Crime Victims, supra nota 229, pp 1314.
234 235

160

IX
Varavastaste kuritegude ohvriks sattumise osas esines pingereas erisusi, juhtpositsioonil olid Aafrika riigid, Ladina-Ameerika riigid olid varavastaste kuritegude osas teisel kohal. Seega maailma turvalisem regioon on Aasia (muidugi Lhis-Ida riigid vlja arvatud), vhimturvaline regioon on Ladina-Ameerika. Uurimistulemused nitavad, et Ladina-Ameerika ja Aafrika riikide suurlinnades langeb iga aasta 1015% tiskasvanud elanikkonnast vgivaldsete kuritegude ohvriks. Toodud nitajad letavad ca 50% arenenud maade nitajaid.237 Eestisse judsid ohvriuuringud 1990. aastatel ja seni on toimunud viis leriiklikku ohvriuuringut: aastatel 1993, 1995, 2000, 2004 ja 2009. Ohvriuuringu 2005. aasta andmed vimaldavad Eesti viktimisatsiooni taset hinnata teiste Euroopa Liidu riikide taustal. Eesti oli 2004/2005 ICVS andmete phjal kuriteoohvriks sattumiste poolest Euroopa Liidu riikide seas kolmandal kohal, seega kuulus krge viktimisatsiooni riskiga riikide hulka.238 Teiseks uurimisviisiks viktimoloogias on viktimisatsiooni traumade uurimine, seni mnevrra vhem levinud kui ohvriuuringud. Juba pgusategi vaatlustega viktimoloogia algusaegadel sai selgeks, et kuriteoga kaasneb sageli pshhotrauma. XX sajandi viimasel kahekmnel aastal said selle uurimisviisi kaheks olulisemaks teemaks kriisi lhiaegsed pshholoogilised tagajrjed ja trauma pikaaegne mju vaimsele tervisele. Osa selliseid uuringuid on olnud pikemaajalised, milles elanikkonna teatud osa ksitleti korduvalt, ja teine osa kuriteoohvrite seas tehtud svaintervjuud. Raskuseks on olnud kuriteoohvrite leidmine kuritegevuse latentsuse tttu. Paljud uuringud on nidanud, et informatsioon kuriteosndmusest ei jua politseisse ja selle kohta ei avata kriminaalasja. Ameerika hendriikides tehtud uuringud on osutanud, et 90% kuritegudest ei juta kriminaalasja alustamiseni.239 Kolmas uurimisviis on ohvri rolli uurimine kriminaaljustiitsssteemis. Paljud uuringud 1970ndatel nitasid, et kuriteoohvrid tunnevad huvi nendega seotud juhtumi menetlemise vastu igusssteemis ja paljud nendest soovivad, et nende hl oleks kuuldav kohtuprotsessil. Viimastel aastakmnetele ongi kuriteoohvrite roll kasvanud kriminaalmenetluse kigus. Ohvrid tunnevad sageli, et see, kuidas kohus, politsei jm igus-kaitseorganid neid kohtlevad, pigem suurendab nende viktimisatsiooni, kui vhendab seda.240 Viktimoloogiat on aeg-ajalt sdistatud selles, et see pole teadus. Kuid tnapevaks on viktimoloogia raames kogutud ja analsitud rikkalikult empiiriliIbid, 1213. Dijk, Kesteren & Smit, Criminal Victimisation, supra nota 235. 239 Davis, Lurigio & Herman (eds), Victims of Crime, supra nota 231, pp 23. 240 Ibid, p 3; Takala ja Aromaa, Victimology, supra nota 207, p 646.
237 238

161

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

si andmeid ohvrite kohta, ttatud vlja viktimisatsiooni riski tabeleid, loodud ppekavasid ja petatud vastavat ainet paljudes maailma likoolides, pakutud vlja ohvriabissteeme, esitatud ohvri ja seaduserikkuja vahendusmeetodeid jms. Seetttu vib seda teadmiste valdkonda ilmselt siiski teaduste alla liigitada. Saab vita, et tnapevaks on viktimoloogiast kujunenud mitmeklgne interdistsiplinaarne teadusharu. Viktimoloogia thusat arengut nii teoreetilises kui praktilises plaanis on alust oodata XXI sajandil.

162

Noorte tturuvimalused majanduskriisi tingimustes

Rein Vrmann Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinna likool

Sissejuhatus
Snad noored ja tturg ning nendevahelised seosed on jtkuvalt aktuaalne teema nii poliitikute kui uurijate jaoks enamikes arenenud riikides, sh ka Eestis.241 Erinevate uuringute kaudu otsitakse teid noorte tpuuduse kasvu pidurdamiseks ja (li)koolist tle lemineku protsessi sujuvamaks ja valutumaks muutmiseks, seda nii noorte endi kui ka hiskonna seisukohalt tervikuna. Paraku valitseb selles valdkonnas endiselt olukord, kus noortel on keeruline nii tturule siseneda kui ka seal psima jda. Majanduslike raskuste korral kipuvad esimesena lgi alla sattuma noored, eesktt vhese hariduse ja ettevalmistusega ttajad.242
241

Maarten Wolbers, Learning and working: Double statuses in youth transitions within the European Union, Working Paper, MZES, Mannheim, Germany (2001) <www.mzes. uni-mannheim.de/projekte/catewe/papers/paper10.pdf>; Markus Gangl, Changing labor markets and early career outcomes: labor market entry in Europa over the past Deade, 16 Work, Employment and Society (2002) 6790; David Raffe, Pathways linking education and work: a review of concepts, research, and policy debates, 6 Journal of Youth Studies (2003) 319; MariePierre Moreau & Carole Leathwood, Graduates employment and the discourse of employability: a critical analysis, 19 Journal of Education & Work (2006) 305324; John Goodwin & Henrietta OConnor, Continuity and Change in Forty Years of School to-Work Transition, 26 International Journal of Lifelong Education (2007) 555572; Merike Darmody & Emer Smyth, Full-time students? Term-time employment among higher education students in Ireland, 21 Journal of Education & Work (2008) 349362; Jurgen Vanoverberghe, Dieter Verhaest, Elsy Verhofstadt & Eddy Omey, The transition from school to work in Flanders: a duration analysis, 21 Journal of Education & Work (2008) 317331; Sue Maguire & Prue Huddleston, Where do young people work? 14 Research in Post-Compulsory Education (2009) 387397; Urve Venesaar, Irina Koljajeva ja Reet Maldre, Kesktaseme haridusega noored Eesti tturul (Tallinn: TT Majanduse Instituut, 2001); Ellu Saar, New entrants on the Estonian labor market: A comparison with the EU countries, 7 European Societies (2005) 513546; Marge Unt, Noorte eneseteostus ja positsioon tturul Eesti Inimarengu aruanne 2009 (Tallinn: Eesti Koost Kogu, 2009) 9295. 242 Walter Mller & Yossi Shavit (eds), From school to work: a comparative study of educational qualifications and occupational destinations (Oxford: Clarendon Press, 1998); Hans-Peter Blossfeld, The New Role of Women: Family Formation in Modern Societies (Boulder: Westview Press, 1995); Richard Breen, Explaining cross-national variation in youth unemployment, 21 European Sociological Review (2005) 125134.

163

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Samas on tturule sisenemine noore jaoks prdelise thtsusega sndmus. Sel perioodil tehtud otsustused ja valikud ei avalda mju ainult edasisele talasele karjrile, vaid ka teistele kesksetele elusndmustele, nagu niteks vanematekodust lahkumine, perekonna loomine, laste soetamine.243 Raskused, aga ka pettumised tkarjri algusaastatel vivad kujuneda mitmete individuaalsete ja hiskondlike probleemide allikaks. Olgu selleks niteks madal enesehinnang (ma ei klba kuhugi), sltuvus vanematest vi suur heitunute hulk. Noorte tturuprobleemide aktualiseerumist on Lne hiskondades seostatud eelmise sajandi kahel viimasel kmnendil hoogustunud sotsiaalsete muutustega, nagu globaliseerumine, post-moderniseerumine, riskihiskonna kujunemine jne.244 Kesoleva sajandi esimese kmnendi lpul aga elame lemaailmse finants- ja majanduskriisi tingimustes, mis on kahtlemata otseselt mjutanud Euroopa majandusruumi ja ettevtluskeskkonda. ks majanduse kriisiolukorra kinnitusi on vhenev tkohtade arv ja kasvav ttuse mr, seda nii tealise rahvastiku hulgas tervikuna kui eraldi noorte seas. Majanduslangusest ei jnud krvale ka Eesti. Siingi ilmnesid samad tendentsid ja probleemid ning seda isegi teravamalt kui paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Eurostati andmetel langes Eestis sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2009. aastal 14,1%, meist tahapoole jid vaid Leedu 14,8% ja Lti 18% (EL-27 keskmine oli 4,2%). SKT langus avaldas mju ka thivele ning ti kaasa ttuse kasvu. Kui 2009. aasta lpus oli EL-27 ttuse mr 9,4%, siis Eestis 15,5%. Koos Lti, Leedu ja Hispaaniaga oli Eestis ks krgema tpuudusega riike (Eurostati andmed). Kesolevas artiklis on vaatluse all noorte (1524aastased) olukord Eesti tturul lemaailmse majanduskriisi tingimustes. Eesmrk on anda mitmekesine levaade noorte tpuudusest, totsingutest ja sellega kaasnevatest asjaoludest. Seetttu analsitakse lisaks noorte ttuse mra dnaamikale (nii Eestis kui vrrelduna ELi riikidega) ka selliseid ksimusi, mis esmapilgul vivad nida antud teemat silmas pidades kaugetena. Kuid seda siiski vaid esialgu. Niteks vimaldab anals otsitava t iseloomu kohta saada tpuudusest mitmekesisema levaate: on ju sna suur vahe, kas otsitakse alalist td vi soovitakse seda vaid mingiks piiratud ajaks; kas t peaks vastama totsija haridustasemele vi on meldav ka mingi alternatiiv; kas ollakse nus tle
Hans-Peter Blossfeld, Globalization, Uncertainty and Youth in Society (London and New York: Routledge, 2005). 244 Blossfeld, The New Role of Women, supra nota 242; Ulrich Beck, What is Globalization? (Cambridge: Polity Press, 1997).
243

164

X
asuma minimaalpalga eest vi eeldatakse mitmekmne tuhande kroonini ulatuvaid palgapakkumisi jne. Vi veel ks phimtteline ksimus: kas noored on ldse valmis pakutavat td vastu vtma? Positiivse vastuse korral on ksimus ammendatud, eitav vastus eeldab aga tagasilkkamise phjuste uurimist. Analsi alusena on kasutatud eelkige Eesti Tju-uuringu 2009 andmeid. Pikemate suundumuste ksitlemiseks kasutati statistikaameti andmebaasi, vrdluseks teiste riikidega aga Eurostati ldkasutuses olevaid andmeid.

Noorte ttuse mr Eestis ja EL riikides

Poliitikud ja teadlased vrdlevad Eestit pidevalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, seda erinevates valdkondades, sh ka tturu nitajate osas. Nii saadakse infot Euroopa Liidus toimuvate suundumuste kohta, mratletakse Eesti koht teiste riikide seas ning vimalikud arengutrendid, kujundatakse vastavad poliitikad. Kesolevas artiklis on vaatluse all viimane kmnend aastad 20002009. 1524aastaste noorte ttuse aspektist vib selle jagada kolme perioodi: 20002004 noorte ttuse krge tase, 20052008 langusaastad ja Joonis 1. ldine ja alla 25-aastaste joonis ttuse mr Euroopa 2009. aasta ttuse uue tusu algus (vt noorte 1).
Liidus ja Eestis 2000-2009 (%)

30 25 20 15 10 5 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

EL-27, ld

EL-27, noored

Eesti, ld

Eesti, noored

Joonis 1. ldine ja alla 25aastaste noorte ttuse mr Euroopa Liidus ja Eestis 20002009 (%) Allikas: Eurostati andmed, Eesti Statistikaameti andmed

165

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Nagu nhtub jooniselt 1, oli noorte ttuse tase Eestis kigil vaadeldavatel aastatel krgem riigi keskmisest. Isegi majanduslikult edukal 2007. aastal, mil keskmine ttus moodustas 4,8%, letas noorte ttus selle nitaja kahekordselt (10%). See oli ka vaadeldavate aastate parim tulemus, sest 2009. aastal tusis noorte ttuse tase rekordilise 27,5%-ni. Need nitajad annavad tunnistust, et noorte nol on tegemist spetsiifilise grupiga, kelle suhtes tuleb rakendada ldistest tturumeetmetest erinevaid taktikaid. Riskigrupi moodustavad just vhese hariduse ja napi tkogemusega noored, eelkige need, kel phikool pooleli jnud vi vaid 9. klassi tunnistus taskus. Erioskusi ja -teadmisi ei anna ka gmnaasium, seega tuleb tandjal tegeleda kvalifitseerimata noorte ttajate vljappega. Haridustaseme tusuga paraneb ka seisund ttutul, ehkki majanduskriisist ei ole jnud puutumata ka krgema haridusega noored. Noorte ttuse seisukohalt ei ole Eesti nol tegemist siiski erandiga samasugune on seis ka Euroopa Liidus tervikuna, st sealgi letas noorte ttus vaadeldavatel aastatel mrkimisvrselt ttuse keskmiseid nitajaid. Vrreldes Eesti noorte ttust Euroopa Liidu keskmisega tuleb ilmsiks, et aastatel 20052008 ji Eesti noorte ttus alla ELi keskmist taset, mis oli tingitud majandusliku arengu kiiremast tempost vrreldes Euroopa keskmisega. Eurostati andmetel oli Eesti SKT 2005. aastal 9,4%, EL-27 nitaja 2%, 2006. aasta vastavad nitajad olid 10% ja 3,2%, 2007. aastal aga 7,2% ja 2,9%. Ehkki 2008. aastal tabas Eesti majandust juba langus (-3,6%) ning EL-27 SKT ji veidi plusspoolele (0,7%), judsid muutused majanduses tturule viivitusega. Niisamuti ei kajastu ka majanduslik tus koheselt tturul. Samas oli noorte ttuse mr 2009. aastal Eestis sgavam kui seda EL-is tervikuna (nitajad vastavalt 27,5% ja 19,6%), phjuseks kiire ja sgav majanduslangus Eestis vaadeldaval aastal.

166

X
Joonis 2. Ttuse mr alla 25aastaste seas Euroopa Liidu liikmesriikides 2009. aastal (%) Allikas: Eurostati andmed
Joonis 2. Ttus alla 25-aastaste seas Euroopa Liidu liikmesriikides 2009. aastal (%)
Holland Austria Saksamaa Taani Sloveenia Kpros Malta Bulgaaria Tehhi Luksemburg Suurbritannia EL-27 Portugal Poola Rumeenia Soome Belgia Prantsusmaa Iirimaa Rootsi Itaalia Kreeka Ungari Slovakkia Eesti Leedu

Lti 35,0

Hispaania 40,0

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

Kige krgem oli noorte ttus Hispaanias (37,5%) ja kige madalam Hollandis (6,6%). Thelepanu vriv on asjaolu, et Eesti krval letas noorte ttus EL-27 keskmist taset ka niteks ELi tuumikriikides Prantsusmaal ja Itaalias, samas kui Saksamaal ji noorte ttus mrkimisvrselt madalamaks ELi keskmisest 10,4%. Lti ja Leedu noorte ttuse nitajad olid Eesti vastavast protsendist krgemad (33,6% ja 29,2%). Nagu mrgitud, sltub ttuse mr majandusliku arengu tasemest kiire majanduskasvu aastatel toimub ttuse langus, majandusliku languse periood toob kaasa ttuse mra suurenemise. Ttuse mra ldise muutusega toimuvad vastavad muutused ka noorte ttuses. Siiski ei ole see piisav selgitus nii ldise ttuse kui ka noorte ttuse phjuste seletamiseks, sest nagu eespool mainisime, oli noorte ttus Eestis krge ka majanduslikult edukatel aastatel.

167

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Noorte ttuse phjused

Uurijad toovad vlja erinevaid phjusi noorte krge ttuse selgitamiseks. Neid vib jaotada vhemalt kolme gruppi: struktuursed, kultuurilised ja individuaalsed phjused. Struktuursed phjused peituvad lisaks muutustele majandusstruktuuris niteks haridusssteemis, konkreetselt haridusssteemis antavatest ldiste ning konkreetseks tks vajalike teadmiste ja oskuste vahekorras ning haridusssteemi ja tandjate vahelistes sidemetes.245 Selle teooria kohaselt moodustavad suurima riskirhma madala haridustasemega noored. Kuna neil puuduvad nii ldised kui konkreetseks tks vajalikud teadmised ja oskused, sltuvad nad enam vljappest tkohal, st nende tks ettevalmistamiseks tuleb tandjal teha rohkem kulutusi vrreldes kvalifitseeritud ttajaga. Mne uurija arvates eksisteerib ka seos tturu reguleerituse ja tpuuduse vahel.246 Antud kontekstis thendab see, et ttajate vallandamine on raskendatud, mistttu tandja vldib noorte (tihti vhese toskusega, kuid krge mobiilsusega) tlevtmist. Kuid olulist mju vivad avaldada ka teised tturu regulaatorid, nt ajutiste ja alaliste tlepingute kasutamine,247 aga ka osa- ja tisajaga ttamise vimaluste rakendamine. Struktuursed phjused vivad viia olukorrani, kus tperiood vaheldub ttusega ja vastupidi. Kuid noorte krgem ttus vib olla tingitud ka kultuurilistest phjustest, niteks noorte elustiilist.248 Noored soovivad tihti proovida erinevaid rolle ja positsioone ajal, mil nad on vallalised ning neil puuduvad finantskohustused (laenud, liisingud). Samas tuleb thele panna ka vastupidist tendentsi ttus avaldab mju noorte elulaadile ja kitumisele, viies pikaajalise ttuse puhul noorte trjutuse ja vrandumiseni.249
Torild Hammer, History dependence in youth unemployment, 13 European Sociological Review (1997) 1733; Breen, Explaining cross-national variation, supra nota 242. 246 Gsta Esping-Andersen & Marino Regini (eds), Why deregulate labour markets?, Oxford Scholarship online (2003), <www.oxfordscholarship.com/oso/public/content/politicalscience/9780199240524/toc.html> 247 Breen, Explaining cross-national variation, supra nota 242. 248 Paul Osterman, Getting started (London: MIT Press, 1980); Hammer, History dependence in youth unemployment, supra nota 245. 249 Robert MacDonald & Jane Marsh, Disconnected Youth?, 4 Journal of Youth Studies (2001) 373391; Thomas Kieselbach, Long-term unemployment among young people: the risk of social exclusion, 32 American Journal of Community Psychology (2003) 6975.
245

168

X
Kolmandaks vivad noortel olla mittettamiseks individuaalsed phjused neid ei rahulda erinevatel phjustel pakutav/tehtav t sisuliselt (nt ei ole vastavuses haridustasemega), taeg, pakutav/saadav palk. Kesolevas artiklis jtame thelepanu alt vlja kaks esimesena mainitud phjuste kompleksi ning, nagu eespool mainitud, koondame thelepanu individuaalsetele teguritele milline on noorte valmisolek t vastu vtta, missugused tegurid vivad seda takistada, millist palka soovitakse saada, kas eelistatakse alalist vi ajutist, tis- vi osaajaga td.

Noorte valmisolek t vastu vtta

Noorte krge ttuse puhul kerkib esimesena ksimus, kas ja kuivrd noored ldse otsivad td ning on valmis seda vastu vtma. Vrreldes koguvalimiga (1574aastased), kellest otsis td veidi enam kui iga viies, oli noorte vastav nitaja madalam td otsis u iga kuues-seitsmes noor, kusjuures naiste suhe selles ksimuses oli ks kahele meeste kasuks (vaastavalt 20% ja 11%). Phimtteliselt samasugune oli olukord ka 1574aastaste seas, kuigi nii meeste kui naiste vastavad nitajad olid noorte omadest mnevrra krgemad (30% ja 15%). Nende nitajate interpreteerimisel tuleb aga arvestada asjaoluga, et 1524aastaste nol on tegemist grupiga, kes phiosas pib erinevatel haridustasemetel (phikoolist krgkoolini vlja). Aktiivsemad totsijad olid kesk- (23%) ja krgharidusega noored (18%), neile jrgnesid keskeri- (14%) ning phi- ja madalama haridusega (10%) noored. Ehkki koguvalimis oli totsijate osakaal erinevate haridustasemete likes veidi krgem, olid suundumused ldjoontes samad. Totsijatest prdus tturuameti (TTA) poole 2/5 noortest ja veidi le poole 1574aastastest, kusjuures mitteprdumise peaphjus oli mlemas grupis sama totsijad leidsid, et saavad totsingutel hakkama tturuameti abita. Noorte seas oli selliseid 46%, koguvalimis u kolme protsendipunkti vrra vhem. Vahe ei ole kll oluline, kuid peegeldab siiski 1524aastaste arvamust nooruse eelistest. Teise phjusena mainisid tturuametisse mitteprdujad asjaolu, et TTAs ei ole saada sobivat td (u veerand mlemas grupis). Iga kmnes noor ja samapalju 1574aastastest leidis, et prdumine TTAsse oli talle phimtteliselt vastuvetamatu. Seega leidsid inimesed, et avalikult ttuse kuulutamine, mida ttuna arvelevtmine kahtlemata on, mjub kui mitte just hbivrse-

169

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

na, siis annab ehk avalikkusele signaali inimese ebaedukusest ning vimetusest ise enda elu korraldada. Iga heteistkmnes mrkis tturuametisse mitteprdumise phjusena, et tal ei olnud igust saada ttutoetust ning iga neljateistkmnes nentis, et tal puudus ttuskindlustuse saamise igus. Ka ldkontingendis oli pilt mainitud tegurite osas sama. Kuna viimatimainitud phjuste nol on tegemist seadusest tulenevate stetega ning nende osakaal tturuametisse mitteprdumise phjustes ei ole, vrreldes niteks ldise suhtumisega tturuametisse, mrkimisvrne, siis tuleks eelkige tegeleda ennetava tga. Tuleks tutvustada tturuameti vimalusi, julgustada noori sinna prduma, pakkuda vlja tvimalusi ning soovitada noori valikuid tegema, selgitada ldist olukorda tturul ning palgataset, aga ka erineva haridustasemega inimeste vimalusi tturul jne.

Noorte palgasoovid
ks olulisi tingmusi t vastuvtmise juures on palk, sest palga suurus mrab vimaluse rahuldada konkreetsete indiviidide ja sealtkaudu kogu grupi vajadusi. Palga kujunemise kohta on palju teooriad, noorte ksitluse aspektist mainigem siinkohal neist kolme: inimkapitali teooria, jrjekorra teooria ning statistilise diskrimineerimise teooria. Inimkapitali teooria jrgi sltub palk ttaja tootlikkusest, see aga omakorda indiviidi vimekusest, oskustest ja haridustasemest. Kuna ttajad ei ole mrgitud omadustelt vrdsed, ei ole vrdsed ka nende palgad.250 Seega oleks noortele vrreldes tiskasvanutega madalama palga maksmine tiesti igustatud. Jrjekorra teooria kohaselt mjutab palga suurust ttaja asukoht jrjekorras. Jrjekordi on kahte tpi. Esiteks nn tde jrjekord, kus td paigutuvad hierarhiasse selle jrgi, millist haridustaset ja kvalifikatsiooni nende titjalt oodatakse. Teiseks nn inimeste jrjekord, kus haridustase ja kvalifikatsioon ei pruugi olla kige mravamad, et jrjekorras vimalikult ettepoole pseda.251 Nii soositi niteks Eestis 1990ndatel juliselt noori, praegu on neist aga saanud pigem trjutute grupp. Statistilise diskrimineerimise teooria jrgi on palgaerinevused tingitud asjaolust, et tandjal puudub ettekujutus totsija vimetest. Tunnistus hari250 251

Gary S. Becker, Human kapital (New York: Columbia University Press, 1964). Chris Tilly & Charles Tilly, Capitalist work and labor markets Neil Smelser & Richard Swedberg (eds), Handbook of Economic Sociology (Princeton University Press, 1994) 293312.

170

X
dustaseme kohta vib olla tandjale signaaliks, et konkreetne inimene on ppimis- ja arenemisvimeline, kuid ei tle midagi tema tootlikkuse kohta. Noored, eriti esmakordselt tturule sisenejad satuvad selle tulemusena diskrimineeritud seisundisse, sest ehkki nende haridustase vib olla krgem kui vanemaealistel, arvatakse nad ldiselt olevat pealiskaudsemad ja seetttu vrivat ka viksemat palka. Samuti on levinud arvamus, et noored on vhekogenud ja seetttu pretensioonikad, nad lhtuvad palganumbri nimetamisel teisest loogikast kui vanemad inimesed. Tabelis 1 on toodud noorte (1524) ja kigi vastanute seisukohad, milline peaks olema palk, et t vastu vtta. Tabelist nhtub, et vrreldes koguvalimiga (1574aastased) arvas le he kolmandiku noortest, et palk viks jda vahemikku 40016000 krooni (so ligikaudu 11,5 minimaalpalka), le neljandiku soovis 800110000kroonist ja neljandik 60018000kroonist palka. Tabel 1. Noorte ja kigi vastanute minimaalselt aktsepteeritav palk 2009. aastal (%) Allikas: ETU 2009 andmed Kuni 2000 1 1 T vtaksin vastu, kui palk oleks 2001- 4001- 6001- 8001- 10001- le 4000 6000 8000 10000 15000 15000 6 7 5 8 6 1 6 9 5 6 34 27 46 42 29 5 34 35 30 32 34 25 22 32 20 32 11 9 23 41 21 26 27 37 9 24 30 33 15 27 12 16 29 8 8 8 6 4 51 38 8 8 22 5 1 1 1 1 2 1 3 -

15-24 aastased Kik Sugu Mehed Naised Haridus Phi ja vhem Kesk Keskeri Krgem Rahvus Eestlased Mitte-eestlased Tturuseisund Ttav Mitte-ttav

171

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

15-74 aastased Kik Sugu Mehed Naised Haridus Phi ja vhem Kesk Keskeri Krgem Rahvus Eestlased Mitte-eestlased Tturuseisund Ttav Mitte-ttav

1 1 1

4 3 6 5 4 2 3 5 4 4 4

31 22 45 39 29 34 26 30 34 23 33

26 24 28 23 27 36 23 23 31 19 27

25 33 14 23 28 14 25 27 19 23 26

10 13 6 6 9 11 17 10 9 20 8

4 5 1 3 3 3 7 4 2 11 2

ldjoontes sarnane oli olukord ka 1574aastaste seas. Mnevrra rohkem (iga kmnes) oli siin neid, kelle minimaalselt aktsepteeritavaks palgaks oli 10001 15000 ning le 15000 krooni. Siiski ei olnud erinevused mrkimisvrsed. Toodud andmed ei kinnita arvamust, et noortel on krgem enesehinnang ning nad lhtuvad palgaootuses pigem oma vajadustest kui ldisest olukorrast tturul. Seega ei saa noorte palgaootused olla ka phjuseks 1524aastaste tlevtmisel vi tlt vabastamisel, st noorte ldise krge ttuse selgitamiseks. Seda jreldust kinnitavad ka 1524aastaste noorte ja 1574aastaste kigi vastanute vrdlusandmed thiveseisundi (ttavad ja mittettavad) jrgi. Kui kigist mittettavatest pidas kolmandik minimaalselt aktsepteeritavaks palgaks 40016000 krooni ning peaaegu vrdselt 60018000 ja 800110000kroonist palka, siis ldjoontes samasugune oli olukord ka 1524aastaste seas. Mningasi erinevusi vib theldada ttava kontingendi puhul. Nimelt mrkis ligi kolmandik noortest ja ligi neljandik 1574aastastest, et nad oleksid valmis t vastu vtma, kui palk oleks 40016000 krooni. Teine erinevus joonistus 800110000 kroonise palga puhul, mida aktsepteeris minimaalsena 16% noortest ja 23% 1574aastastest. Veidi enam oli noorte seas neid, kes ootasid 1000115000kroonist palka ning vrreldes koguvalimiga tahtis mrgatavalt suur osa noori saada palka le 15000 krooni (vastavalt 3% ja

172

X
11%). Kll aga tulevad mrkimisvrsed erinevused ilmsiks haridustaseme ja soo puhul. Veelkord sai kinnitust vide, et naiste ootused palgale on viksemad kui meestel, mis vib tuleneda helt poolt nii oma oskuste ja vimete alahindamisest kui arusaamast, et valdkondades, kus ttavad philiselt naised, on palgatase madalam kui traditsiooniliselt mehelikes valdkondades ja erialadel. Tabelist 1 selgub, et ligi pool noortest naistest aktsepteeris palka 40016000 krooni, samas kui meeste vastav nitaja kndis veidi le neljandiku. Noorte meeste seas oli aga mrksa enam neid, kes soovisid saada palka vahemikus 800110000 krooni (vahe naistega 28 protsendipunkti). le 10000se palga soovijaid oli noorte naiste ja meeste seas vrdselt. Naiste madalamat palgasoovi kinnitavad ka koguvalimi andmed. Seega ei ole naiste puhul ksimus mitte niivrd vanuselistes erinevustes, vaid ilmselt arusaamas, et traditsiooniliselt naiselikel aladel (haridus, sotsiaalt, kaubandus, hotellindus jms) on palgatase mehelikest ametitest (nt ehitus) madalam ning see teadmine kantakse le iseenda palgasoovidesse. Palgasoovide analsimisel haridustasemete likes ilmnevad aga erinevused nii noorte grupi siseselt kui ka vrdluses koguvalimiga. Kige selgemalt joonistuvad vlja krgharidusega noored, kellest 34% vtaks t vastu, kui palk oleks 40016000 krooni ning 38% sooviks palka vahemikus 1000115000 krooni. Ksimusele, kas 38% noori hindavad end le, soovides kuni 15000kroonist palka, puudub selge vastus. helt poolt toob krgem haridustase ilmselt kaasa eneseteadvuse kasvu, tajutakse oma eeliseid madalama haridustasemega noorte ees. Teiselt poolt langes Eesti majandus 2009. aastal drastiliselt ning selline objektiivne reaalsus oleks vinud peegelduda ka noorte palgasoovides. Siiski puudutas majanduslangus 2009. aastal valusamini just selliseid majandusharusid, kus krgharidusega ttajaid kuigipalju ei vajatud (niteks ehitus). Ilmselgelt hindasid oma vimeid aga le keskeriharidusega noored u pool neist pidas minimaalselt aktsepteeritavaks palgaks 1000115000 krooni, kolmandik leppinuks 800110000 krooniga. Sellist krget enesehinnangut vib tekitada arusaam, et omatakse hid erialaseid teadmisi, mis lubaks leida paremini tasustatava spetsialisti vi krgkvalifitseeritud tlise td. Keskharidusega noored jagunesid peaaegu vrdselt kolmeks suuremaks grupiks: 29% soovis saada 40016000, 32% 60018000 ja 30% 800110000 krooni. Sellist jaotust tuleb pidada ehk tegelikkusele vastavaks ajal, mil majandus areneb tusujoones. Majanduslangusest tingitud muutused tturul, sh palgalangused oleks pidanud kainestama keskharidusega, st spetsiifilisi teadmisi ja oskusi mitteomavaid noori ning kajastuma ka nende palgasoovides. Phija vhema haridusega noortest aktsepteerisid pooled palka kuni 6000 krooni,

173

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

pooled kuni 15000 krooni, kusjuures 1000115000kroonist palka soovis saada iga kuueteistkmnes phiharidusega noor, ligi veerand leppis palgaga 8001 10000 ja viiendik 60018000 krooni. Ilmselgelt on tegemist oma teadmiste ja oskuste lehindamisega ning tturul ja majanduses ldiselt toimuvate protsesside mittetajumisega. Kuid selline olukord on omane ka 1574aastastele phi- ja sellest viksema haridustasemega ttajatele. Krged palgasoovid vivad olla tingitud arusaamast, et lihtsama t tegijaid vajatakse igal ajal ning ennast nhakse suuremalt jaolt just raske ja kvalifitseerimata t tegijana, mille eest loodetakse saada t iseloomust tulenevalt ka krgemat tasu. sna sarnane on olukord ka keskharidusega ttajate vrdlemisel, samas kui keskeri- ja krgema haridusega 1574aastased eeldasid palka vahemikus 10001 kuni 15000 krooni. Koguvalimis oli selliseid u iga kmnes, oluline vahe ilmnes ka krghariduse puhul. Palgasoovide analsimisel rahvuste likes (eestlased ja mitte-eestlased) ilmneb juba teada fakt mitte-eestlased lepivad vrreldes eestlastega madalama palgaga. Selle ks phjusi on ilmselt teadmine, et Eestis on mitte-eestlaste keskmine palk ldiselt eestlaste omast madalam. Nii on see olnud peaaegu kogu taasiseseisvumise jrgse aja. Seetttu vivad mitte-eestlased lhtuda ka arusaamast, et oluline on mingigi t ning sissetulek seega nad lepivad vhemaga. Kuna 1524aastaste nol on suures osas tegemist vhemalt teise plve mitte-eestlastega (keskmisest krgem riigikeeleoskus, sotsiaalse vrgustiku olemasolu), siis oleks vinud eeldada 1574aastastest keskmisest krgemaid palgasoove. Vrreldes ttavaid ja mitte-ttavaid noori, ilmnevad mningased erinevused alates palgast 60018000 krooni, mida ttavatest noortest soovib saada 21% ja mitte-ttavatest 26%. 800110000kroonist palka aktsepteeriks aga 29% mitte-ttavatest ja 16% ttavatest noortest, 1000115000kroonist palka sooviks aga saada iga neljas-viies ttav ja vaid iga kahekmnes mitte-ttav noor. Ttavad noored kujundasid palgasoovi ilmselt saadava palga alusel, samuti vis neil olla selgem arusaam ldisest palgatasemest tturul, mitte-ttavad vib aga ilmselt jagada laias laastus kahte suurde gruppi: esiteks need, kes vajavad iga hinna eest td ning on valmis leppima ka vhemaga, teiseks need, kes ttasid majanduse buumiaastatel hstitasustavates valdkondades (ehitus, kinnisvara) ning on silitanud lootuse saada kas sama head vi vaid veidi madalamat palka.

174

Alaline/ajutine ning tis-/osaajat mida noored eelistavad?

Nagu eespool mrgitud, arvatakse, et noori iseloomustab ldjuhul riskeerivam eluviis nad on valmis proovima erinevaid rolle ja ameteid ning ei ne tihti oma tteed kui pidevat joont, vaid kui erinevate vimaluste kogumit. Sellest lhtuvalt oleks phjust eeldada, et noored viksid vanematest ttajatest enam nustuda alalise t asemel ajutisega. ETU 2009 andmed seda videt tielikult siiski ei kinnita. Noorte ja koguvalimi vrdlusest ilmneb (vt tabel 2), et 1524aastastest totsijatest soovis alalist td veidi le veerandi (kikidest ttajatest ligi kolmandik). Nendest, kes kll otsisid alalist td, oleksid mlemas grupis le 3/5 olnud nus ka ajutise tga. Tabel 2. Noorte ja kigi vastanute alalise/ajutise t otsingud 2009. aastal (%) Allikas: ETU 2009 andmed
ainult alalist alalist, kuid sobiks ajutist, aga sobiks ainult ajutist td ka ajutine ka alaline td

Otsisin

15-24 aastased Kik Sugu Mehed Naised Haridus Phi ja vhem Kesk Keskeri Krgem Rahvus Eestlased Mitte-eestlased Tturuseisund Ttav Mitte-ttav 5-74 aastased Kik Sugu Mehed Naised Haridus Phi ja vhem Kesk Keskeri Krgem Rahvus Eestlased Mitte-eestlased Tturuseisund Ttav Mitte-ttav

27 26 28 28 24 25 44 30 8 55 21 32 30 35 30 29 34 43 36 18 49 28

63 65 58 60 66 75 42 60 61 34 68 63 65 59 64 67 62 50 59 75 40 68

4 3 5 4 4 2 4 6 4 4 3 2 3 2 3 3 4 3 1 5 2

7 6 9 9 5 12 6 25 8 7 3 2 3 4 3 2 3 2 5 6 2

175

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Mnevrra rohkem oli noorte seas ainult ajutise t soovijaid. Erinevused ei ole siiski olulised, et teha jreldust, mille kohaselt eelistaksid noored erinevate ametite sagedaste proovimise tttu enam ajutisi tkohti. Vastupidi, ETU 2009 andmed nitavad, et 90% noortest totsijatest eelistaks alalist tkohta, st t-alast kindlustunnet ning ajutise tga lepitakse vaid juhul, kui teisiti ei saa (vastusevariandid otsisin ainult alalist d ja otsisin alalist td, aga sobib ka ajutine t). Viks eeldada, et naised kui alalhoidlikumad eelistaksid meestest (keda phimtteliselt peetakse riskialtimateks) enam alalist tkohta. ks-heselt ei kinnita andmed ka seda seisukohta. Naiste seas on kll paari protsendipunkti vrra rohkem alalise t eelistajaid, kuid vastusevariandile otsisin alalist td, aga sobib ka ajutine andis jaatava vastuse 58% naistest ja 65% meestest. Kui vtta arvesse ka asjaolu, et heksa protsenti naistest otsis ajutist td ning viis protsenti otsis kll ajutist, kuid leppis ka alalisega, siis tuleb tdeda, et arvamused naiste suuremast kindlustunde otsingust ei pea antud andmetele tuginedes paika. Tuleb tdeda, et mehed, eriti vene mehed kui traditsioonilised perekonnapead, otsivad pigem alalise t vimalusi, et tagada perele kindel sissetulek ja seelbi majanduslik turvatunne. Erinevused ilmnevad ka haridustasemete likes. Krgema haridusega noorte seas oli vrreldes teiste haridusgruppidega rohkem nii neid, kes soovivad saada alalist td (veidi enam kui 2/5) kui ka neid, kes eelistavad ajutist td iga kaheksas. Ka 1574 aastaste seas eelistasid krgharidusega totsijad teistest haridusgruppidest enam ainult alalist td, samas kui ajutist td eelistasid krgharitud teiste haridustasemetega vrdvrselt, mis on aga mrksa vhem, vrreldes krgharidusega noortega vaid kolm protsenti. ks oletus eelneva selgituseks viks olla, et paljud noored soovivad prast likooli maailmas ringi vaadata ja ttada mnda aega kodumaast kaugel ning just seetttu vivad noored koguvalimist enam eelistada ajutist td. Kui aga vrrelda erineva haridustasemega gruppe esimese ja teise vastusevariandi kogusummas (ainult alalist ja alalist, aga sobib ajutine), tuleb nentida, et esimeseks eelistuseks on nii noortel kui 1574 aastastel alaline t. Seda viks seletada jrgmiste teguritega: esiteks, ttajate ldine pd kindlustunde jrele; teiseks, 2009. aastal asetleidnud tugev majanduslangus, mis pani ttajaid senisest enam muretsema tkoha kaotuse prast. Selgelt eristuvad eestlaste ja mitte-eestlaste eelistused: kui eestlastest soovib ligi kolmandik saada vaid alalist td, siis mitte-eestlastest vaid iga kaheksas ning ajutist td otsis vaid veerand. Selline olukord vib olla tingitud mitte-eestlaste

176

X
ebakindlamast olukorrast tturul tkoht sltub lisaks teadmistele ja oskustele ka sellistest teguritest nagu kodakondsuse omamine, riigikeele oskus, samuti tturu ldisest olukorrast regioonis. Kuna Ida-Virumaad on vrreldes teiste piirkondadega alati iseloomustanud krgem ttuse tase, vivad sealsed venelased lhtuda arusaamast, et parem kasvi ajutine t kui ldse ilma tta olla. Teisisnu, tegemist vib olla hoopis sundolukorraga. Nagu alalise/ajutise t likes, nii vib ka tis-/osaajat puhul eeldada, et noorte eluviisist tulenevalt viks neist mrkimisvrselt enam eelistada osaajatd. Ka seda videt ei kinnita ETU 2009 andmed. 30% eelistas selgelt tisajatd ning 58%-l oli esimene eelistus samuti tisajat, kuid nad olid nus leppima ka osalise tga. Kikide vastajate seas olid vastavad nitajad 33% ja 60%, seega vga lhedased noortele. Enim soovisid tisajatd saada krgharitud noored (u pooled), mis on seletatav pingute lppemisega ning tispingel phendumisega tle ja edasisele karjrile. Samas oli selles grupis ka enim osaajat eelistajaid. Osaliselt vib antud fakti selgitada asjaoluga, et krgem haridustase annab paremad eelised t leidmiseks, mistttu krgharidusega noortel ei tulnud totsingutel taluda selliseid pingeid, nagu kogesid majanduskriisi aastal phi- ja madalama haridusega ja keskkooli lpetanud noored. Selline teatav vabadus, aga ka krgharitud noorte krgem palgatase vib olla seletuseks osaajat suuremale eelistamisele vrreldes teiste haridusgruppidega. Tuleb mrkida, et ldiselt eelistasid noored kigil haridustasemetel tisajatd. ldpildist eristusid keskeriharidusega noored, kellest pooled mrkisid, et otsivad osaajatd, aga sobib ka tisajaga ttamine. Taaskord ilmutasid suuremat ebakindlust mitte-eestlastest noored, kellest 14% eelistas ainult tisajatd, kolmveerandil oli see samuti esimeseks eelistuseks, kuid nad leppinuks ka osaajatga. Eestlastest noortel olid need arvud 32% ja 54%. Phimtteliselt sama tendents ilmnes ka kigi vastajate puhul.

T ja hariduse vastavus
ldine ettekujutus on, et t peaks vastama omandatud haridustasemele. Eestis 1990. aastate teisel poolel tekkinud krgharidusbuum, mis on teataval mral jtkunud tnapevani, li olukorra, kus krgharidusega noortele (eelkige n- pehmete erialade esindajatele) ei jtku haridustasemele vastavat td ning nad ttavad madalamat haridustaset eeldavatel ametikohtadel.

177

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Majanduse mberstruktureerimise ning hiskonna ldise muutumise kigus, seda eriti 1990. aastate esimesel poolel, aga veel hiljemgi, tekkis olukord, kus mravaks ei olnud niivrd haridustase, vaid eelkige ppimisvime, muutumis- ja tegutsemisjulgus. Nii oli see niteks valitsusasutustes, IT-sektoris, rijuhtimises jm. Sellise mentaliteediga saab osaliselt phjendada ka noorte vastuseid ksimustele, kas nad otsisid ainult haridustasemele vastavat td vi sobivad tsaamiseks ka omandatud haridustasemest erinevad variandid. Ligi viiendik noortest vastanutest otsis vaid haridustasemele vastavat td ning 4/5 rahuldunuks ka haridustasemest erineva tga. Need nitajad ei erinenud 1574aastaste omadest. Samasugused tendentsid avaldusid ka ksikute nitajate likes. Nii niteks eelistas 2/5 krgharidusega noortest haridustasemele vastavat td, keskharidusega noorte seas oli selliseid viiendik ning phi- ja madalama haridusega noortest arvas nii u iga kaheteistkmnes. Mainitud haridustasemetest erinesid keskeriharidusega noored, kellest 70% otsis vaid haridustasemele vastavat td. Ilmselt on tegemist asjaoluga, et keskeriharidusega noortel on omandatud teatud erialased teadmised ja oskused, mida soovitakse telus realiseerida. Phi- ja madalama haridusega noorte andmed viitavad aga meeleheitlikule pdele ldse td leida, sama kehtib phimtteliselt ka erialaste teadmiste ja oskusteta keskharidusega noorte kohta. 1574 aastastest paistsid haridustasemele vastava tsooviga samuti enam silma krgharidusega ttajad, kuid nende osakaal oli vrreldes noortega mnevrra viksem (30%). Phjalikult erinesid aga keskeriharidusega noorte ja 1574 aastaste seisukohad. Nagu mainitud, soovis selge enamus keskeriharidusega noortest leida erialast td, koguvalimis oli selliseid vaid veidi le viiendiku ksitletutest. Sama trend ilmnes ka keskharidusega noorte puhul. Ilmselt on siin oma osa elukogemustel, samuti tkoha kui sellise suuremal vrtustamisel. Phi- ja madalama haridusega ttajate kui tturu seisukohalt marginaalse grupi hinnangud olid nii noorte seas kui koguvalimis samad. Marginaalse selles mttes, et tegemist on phiosas kvalifitseerimata tjuga, mida vajatakse suhteliselt vhe.

178

Kokkuvte
Niisiis vib ETU 2009 andmetele tuginedes vita, et noorte keskmisest suuremat ttust Eestis ei saa phjendada indiviidist ega ka subkultuurist tulenevate teguritega. Kahtlemata avaldavad need tegurid mju indiviidi tasandil, kuid nende faktorite koosmju ei ole nii tugev, et mjutada oluliselt noorte kui spetsiifilise grupi olukorda. Seda jreldust kinnitab 1524 aastaste vastajate vrdlus koguvalimiga (1574 aastased). Ehkki mnes likes ilmnesid teatud erinevused (niteks minimaalselt aktsepteeritava palga osas), olid ldsuundumused siiski samad. Teisisnu ei leia kinnitust vide, et noored lehindavad oma nooruse eeliseid vi arvavad sjaomandatud teadmised ja oskused paremaks juba vanade tturul olijate omadest. Seega tulenevad noorte tpuuduse phjused eelkige struktuursetest teguritest. Noorte valmisolek tturul lbilmiseks ning konkureerimiseks n- vanade olijatega sltub suuresti haridusssteemis omandatud teadmistest ja oskustest, mis peaksid korvama kogemuste puudumise. See aga omakorda sltub haridusssteemi ja tandjate vahelistest suhetest ning vastastikusest mjust, aga ka tandjate tahtmisest ja julgusest vtta tle noori ning tegeleda nende edasise vljappe ja arendamisega, st tandjate panusest tiendkoolitusse. Noorte suur tpuudus ja seda mitte ainult majanduskriisi aastail, vaid pikemas tagasivaates, peaks sundima le vaatama ka senised tturumeetmed ning analsima nende mju tturu uustulnukatele. Noorte ttusega tegelemine thendab vitlust tagajrgedega, vaja oleks aga tegeleda phjustega. Esiteks peaks pdlema selle poole, et vhendada vljalangevust phikoolist ning tegeleda enam nendega, kelle haridustee piirdub vaid phiharidusega. Nende noorte vimalused tturul oma koht leida on vikesed igal ajal, st nii majandusliku tusu kui languse aastatel. Kuna tturul kehtib selge reegel mida krgem on haridustase, seda paremad on vimalused tturul tuleks igati ergutada ka keskharidusega noorte eriala omandamist. Krgema haridustaseme reeglit ei tuleks siiski le hinnata, st nuda, et suurem osa noori omandaks krghariduse. Nagu mrgitud, on krghariduse kttesaadavuse suurenemine viinud olukorrani, kus krgharidusega ttajad hakkavad titma ka ametikohti, mis sellist haridustaset ei eelda.

179

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Intellektuaalomandi kaitse karistusiguslikke ksimusi seoses vitlusega piraatluse ja vltskaubandusega

Heinu Koitel Tallinna Tehnikalikooli iguse Instituudi professor, Eesti ja Euroopa patendivolinik Viimasel kmnendil on maailmas ha enam esile kerkinud mitmed negatiivsed tendentsid. Nimetagem lemaailmset majanduskriisi, mille tagajrjed annavad tunda veel praegugi (eurotsooni probleemid jms), katastroofilisi loodusnnetusi, niteks Haiiti maavrin ja Islandi vulkaanipurse, mis tekitas suurt segadust kogu maailma lennuliikluses, Afganistani sda jms. Samal ajal, ilmselt tulenevalt raskest majandusolukorrast, on suurenenud ka kuritegude arv, need on muutunud jhkramaks jne. Paralleelselt raskete isikuvastaste kuritegudega (tapmised, vgistamised jms) on suurenenud ka majandusalaste kuritegude (kelmused, arvutikelmused, kriminaalpankrotid jms) arv. Lisaks eelmainitutele on ha enam ka kuritegusid intellektuaalomandi valdkonnas (autoriiguste rikkumised, piraatlus, kaubamrkide vltsimine jms), millest meedia kll eriti ei rgi, kuid mis siiski oluliselt destabiliseerivad majandust ning tekitavad suurt kahju ausalt tegutsevatele firmadele. Eesti tollilaod on tis konfiskeeritud piraatkaupa, mis tuleb hvitada, kuid see on tenoliselt vaid jme veepealne osa, sest enamik vltskaubast jb avastamata. Kige sellega peavad toll ja politsei senisest thusamalt tegelema. Alljrgnevalt vaatame lhemalt intellektuaalomandi iguskaitsega seonduvaid probleeme. Ksitledes intellektuaalomandi iguskaitse problemaatikat, tuleb eelkige mrkida Eesti Vabariigi phiseaduse 39, mis stestab: autoril on vrandamatu igus oma loomingule. Riik kaitseb autorite igusi. Intellektuaalomandi liigid on autoriigus, autoriigusega kaasnevad igused ehk naaberigused ja tstusomand. Autoriigus tekib automaatselt siis, kui kirjalik vi suuline teos on loodud. Seda teost ei ole vaja kusagil registreerida. Tstusomandi tekkimise eeltingimus on objekti eelnev registreerimine riiklikus registris, millega tihtipeale kaasneb ka iguskaitsealane ekspertiis Patendiametis. Intellektuaalomandiga seotud igused on erilised igused: need on oma olemuselt mittemateriaalsed.

180

XI
Miste intellektuaalne omand on saanud igusliku mratluse Stockholmi 1967. a lemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamiskonventsioonis, kus on fikseeritud, et intellektuaalne omand hlmab igusi seoses: kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustdega; esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja telelekannetega; leiutistega kigis inimtegevuse valdkondades; teadusavastusega; tstusdisainilahenduste ehk tstusnidistega; kaubamrkide, teenindusmrkide, kaubanduslike nimede ja thistega; kaitsetega klvatu konkurentsi vastu ja kiki teisi igusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Philised liigid on autoriigus ja sellega kaasnevad igused ning tstusomandi (industrial property) igus. Intellektuaalomandi liike reguleeritakse iguslikult erinevalt. Autoriigusega (ingl copyright) kaasnevad igused ehk naaberigused (ingl related rights vi neighbouring rights) kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja raadio- ning televisiooniorganisatsioonile. Mned sellised iseseisvad igused kuuluvad ka andmebaasi tegijale, filmi esmasalvestise tootjale jt. Ka need igused tekivad automaatselt. Nendele iseseisvatele igustele on phendatud autoriiguse seaduse 8. peatkk. Euroopa Liidu direktiividest tulid Eesti igusesse uued igused, niteks andmebaasi tegija, filmi esmasalvestise tootja jt igused. Tstusomand (ingl industrial property) on ldmiste, mis thistab igusi kauba- ja teenindusmrkidele, patendiga kaitstavatele leiutistele, kasulikele mudelitele (mnevrra madalama tasemega leiutised), uutele taimesortidele jne. Kigi nende tstusomandi objektide suhtes kehtivad eraldi seadused. Ka kaitse klvatu konkurentsi vastu kuulub tstusomandi alla.252 Intellektuaalomandi iguskaitset reguleerivad ka mitmed olulised rahvusvahelised kokkulepped, millega Eesti Vabariik on hinenud ja mille stteid tuleb meil tita. Need on jrgmised:

252

Heiki Pisuke, Autor ja likool: Autoriiguse alused (T Kirjastus, 2006), lk 1819.

181

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

1. Pariisi 1883. a tstusomandi konventsioon (Eesti taashines 24. augustil 1994. a); 2. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (Eesti taashines 26. oktoobril 1994. a); 3. Intellektuaalomandi iguste kaubandusaspektide leping (WTO TRIPS-leping, Eesti hines 13. novembril 1999. a). TRIPS-leping on kige ulatuslikum rahvusvaheline kokkulepe selles valdkonnas.253 Eespool toodust vib jreldada, et intellektuaalomand on inimese vaimse t resultaat, mis vib olla vga mitmekesine, kvaliteedilt erinev ning hlmata eri loominguvaldkondi. Kuulsate heliloojate (sh meie kaasmaalase Arvo Prdi) heliloomingut, mis on kaitstud autoriigusega, kuulavad kontserdisaalides tuhanded inimesed, kuid seda saavad miljonid kuulata ka internetist, raadiost vi televiisorist, heli- ja videokassettidelt vi laserplaatidelt, st tehniliste vahendite abil, milles kasutatud tehnilised lahendused on kaitstud patentidega. Tehnikasaavutused baseeruvad tuhandetel leiutistel, mille loomiseks ja patenteerimiseks on krge kvalifikatsiooni ja leiduritalendiga inimesed kulutanud palju aega, energiat ja ka raha. Kigi aegade viljakamaks leiutajaks tuleb lugeda ilmselt ameeriklast Thomas Alva Edisoni, kes patenteeris le 1000 leiutise. Eesti vljapaistvaim leiutaja on olnud Walter Zapp, kelle loodud minikaamera Minox saavutas maailmakuulsuse ja patenteeriti paljudes riikides. Raadiol, teleril, videokaameral, heli- ja videokassetil ning laserplaadil on reeglina ka tootjafirma kaubamrk, mille vljattamine, registreerimine ja iguskaitse nagu ka leiutiste puhul, on samuti seotud kulutustega. Kigi nende objektide ekspertiisi ja registreerimisega tegelevad patendiametid, mis on loodud kigis krgeltarenenud riikides. Kigest sellest tuleneb vajadus inimese vaimse t resultaatide spetsiifilise kaitse jrele, et kompenseerida autorite aja-, energia- ja rahakulu, mis nad on oma kirjandus-, kunsti-, muusika- vi muu teose vi leiutise loomiseks teinud. Intellektuaalomandi kaitseks on lisaks eespoolmainitutele slmitud veel kmneid rahvusvahelisi kokkuleppeid ning kigis krgeltarenenud riikides on kehtestatud sellekohased seadused.

253

Nendest kokkulepetest vt lhemalt: Heinu Koitel, Mningaid rahvusvahelise koost ksimusi intellektuaal- ja tstusomandi valdkonnas, Audentese likooli Toimetised (2006), nr 8.

182

XI
Autoriiguse seadus veti Eestis vastu 11. novembril 1992 ja justus 12. detsembril 1992, seda on korduvalt muudetud ja tiendatud. Autorile kuulub vastavalt seadusele ainuigus lubada vi keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, seega vivad teised isikud autoriigusega kaitstud teoseid kasutada ainult autori poolt antud loa (litsentsi ) alusel.
Autoriigus Eestis kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat prast tema surma. Autoriiguse primine toimub vastavalt primisiguse ldstetele. Prast autoriiguse kehtivuse thtaja lppemist vib teoseid vabalt kasutada, nende kasutamiseks ei pea luba ksima ega tasu maksma. Selleks, et intellektuaalse t resultaat oleks kaitstud autoriigusega, peab see olema teos, mis on vljendatud mingis objektiivses vormis. Teos loetakse fikseerituks, kui selle materiaalne kehastus on pidev vi stabiilne ning vimaldab tajuda teost meeleelunditega, taasluua seda vi levitada muul moel piiramata aja vltel. Autoriigusega kaitstakse teose vlist vljendusvormi.254 Autoriigus on kige laialdasemalt kasutatav moodus igluse tagamiseks valdkonnas, kus on tegemist kikvimalike heli-, muusika- ja pildikandjatega, samuti tarkvaraprogrammidega, mille kasutamiseks on nutav litsentsi ostmine. Selles valdkonnas esineb massilisi igusrikkumisi, mida nimetatakse piraatluseks. ks autoriiguse rikkumise drastilisemaid niteid on plagiaat. Mida siis kujutab endast plagiaat? Plagiaat on loomevargus, teise isiku poolt loodu avaldamine oma nime all, mis thendab autorluse ebaseaduslikku omastamist. Kui muudes valdkondades (teadus, majandus, filosoofia jmt) on seni plagiaati suhtutud leebemalt, samuti ei ole krgkoolides (viimased aastad vibolla vlja arvatud) sellele erilist thelepanu pratud, siis juristid suhtuvad sellesse reeglina taunivalt. Plagiaati vib defineerida kui teise autori mtte, kirjaliku t, idee vi andmete esitamist oma nime all ilma, et sellele oleks viidatud. Plagiaat on vga tsine akadeemilise eetika rikkumine, ebaeetiline kitumine tegeliku autori suhtes.255 Samas petab plagiaator ka lugejat. Kahjuks on plagiaat vrdlemisi levinud meie krgkoolides, kus lipilased kasutavad ilma akadeemiliselt
254 255

Autoriigus ja plagiaat

vt lhemalt Pisuke, Autor ja likool, supra nota 252, lk 21. Neid probleeme on oma tdes ksitlenud Heiki Pisuke ning ka Kadri Aua. Vt Kadri Aua, Teoste kasutamine ppe- ja teadustegevuses, 3 igusinstituudi Toimetised (2000).

183

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

nutava viitamiseta vraid allikaid mitte ainult lputdes, vaid ka kodutdes, laadides internetist maha suvalise materjali, mida ptakse nidata enda ideedena. Enamik meie likoolide juhte ja ppejude ei ole seni sellele vga olulisele probleemile piisavalt thelepanu pranud. Plagiaadi laialdane kasutamine viitab ppet ebapiisavale korraldamisele ning selle ldisele madalale tasemele, millest on ka meedias viimasel ajal korduvalt juttu olnud. Positiivse nitena viks siin tuua TT iguse instituudi, kus viimastel aastatel on hakatud rangelt kontrollima bakalaureuse- ja magistritde nuetele vastavust just sellest aspektist (seda tehakse peamiselt interneti abil). Siinjuures tahaks aga mainida, et mnikord minnakse oletatavate plagiaatorite tagaajamisel liiale. Kui ts on kasutatud mnda fraasi, mida pole jutumrkides viidatud, siis see ei ole veel plagiaat. Vaieldav on, kas plagiaadiks vib lugeda ka seda, kui tstusomandi objekte nagu patente, kaubamrke, tstusdisainilahendusi jms on rikutud. Plagiaadi klassikalised nited on siiski seotud tsiteerimise reeglite tahtliku rikkumisega, mida pannakse toime enamikel juhtudel just krgkoolides. Selle negatiivse nhtusega tuleb hakata tsiselt vitlema. Tuleks luua spetsiaalsed andmebaasid ppejududele, kust nad saaksid kontrollida lipilastde koostamise igusprasust. Plagiaat ei puuduta ainult lipilasi, seda on esinenud niteks ka dissertatsioonides.

Piraatlus ja vltskaubandus
Vastavalt autoriiguse seaduse 801-le on piraatkoopia teose vi autoriigusega kaasnevate iguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema iguste omaja vi autoriigusega kaasnevate iguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia hes vastava pakendiga vi ilma selleta. Piraatkoopiaks loetakse ka teose vi autoriigusega kaasnevate iguste objekti sellist koopiat, mis on reprodutseeritud vlisriigis teose autori, tema iguste omaja vi autoriigusega kaasnevate iguste omaja loal, kuid mida levitatakse vi kavatsetakse levitada Eestis ilma autori, tema iguste omaja vi autoriigusega kaasnevate iguste omaja loata. Piraatlus ja vltskaubandus intellektuaalse omandi valdkonnas teeb tsist peavalu kogu maailma iguskaitseorganeile. See hirib kige rohkem krgeltarenenud tstusriike nagu USA, Saksamaa, Jaapan jt, kus igal aastal valmistatakse hulgaliselt filme ja videokassette, luuakse arvutiprogramme, patenteeritakse kmneid tuhandeid leiutisi ning registreeritakse suurel arvul kaubamrke.

184

XI
Piraatluse ja vltskaubanduse vastane vitlus Eestis ei ole olnud seni kahjuks kuigi efektiivne. Sellel on mitmeid phjuseid. Eelkige tuleb mrkida meie ldist rasket majanduslikku olukorda, mis on tingitud sdadest ja vrvimu pikaajalisest koloniaalpoliitikast. Seetttu ei ole paljud inimesed majandusliku surutise tttu vimelised ostma kalleid legaalplaate ja legaalsete kaubamrkidega markeeritud toodangut. Samas ei teadvusta paljud inimesed ka seda, et intellektuaalse omandi vargus on samasugune nagu niteks poevargus. Seda peaks meedia avalikkusele rohkem selgitama. Teiselt poolt viksid ka legaalplaatide ja tarkvara omanikud loobuda suurest kasumijahist ning alandada hindu, et muuta oma toodang ausale ostjale taskukohaseks. Piraatlusevastase vitluse vhene efektiivsus 1990. aastatel oli seotud seda valdkonda seni reguleerinud seadusandlusega, sest tolleaegsed seadused ei vimaldanud kuigi efektiivset vitlust intellektuaalse omandi vargusega. Toll sai tkestada vltsitud piraatkauba sissevedu vaid juhul, kui omanik esitas tollile kohtu kirjaliku taotluse kauba sisseveo takistamiseks. Omanik aga ei saanud teha taotlust, kui tal polnud vimalik viidata konkreetsele piraat(vlts) kaubale. Tollil puudus ka vimalus piraatkauba erikonfiskeerimiseks ilma kohtuotsuseta, politsei aga ei saanud algatada kriminaalasja, kui piraatkaup asus tollilaos, sest tollase tlgenduse jrgi ei olnud selline kaup judnud Eesti riigi territooriumile. Olukord paranes oluliselt, kui Riigikogu vttis 1999. a vastu nn piraatlusevastase seaduspaketi, millega muudeti korraga viite seadust autoriiguse, tolli-, tarbijakaitse-, haldusigusrikkumiste seadust ning kriminaalkoodeksit (RTI 1999, 10, 156). Tsteti oluliselt karistusmrasid, sh kehtestati vanglakaristus raskete igusrikkumiste puhul. Uuendatud seadus ksitles ka erikonfiskeerimisega seotud ksimusi. Nii niteks stestati, et erikonfiskeerimisele kuuluvad muu hulgas haldusiguserikkumise toimepanemise vahend ja riist, vltsitud alkohol ja muu vltsitud kaup ning piraatkoopia ja muu piraatkaup. Niteks 1999. aasta veebruarikuus avastas Tallinna politsei suure partii vltsviina, kusjuures selgus, et kasutati vltsitud kaubamrke Finlandia ja Gorbatchov. Siin oli tegemist juba kahe kuriteoga: esiteks salaviina valmistamise ja teiseks vltsitud kaubamrkide kasutamisega. Viinapartii konfiskeeriti. leldse vib rhutada, et prast lalmrgitud seadusemuudatuste vastuvtmist muutus piraatlusevastane vitlus meil tunduvalt efektiivsemaks, politsei hakkas korraldama regulaarseid reide nn Kadaka turule jm.256
256

Vt lhemalt Heinu Koitel, Piraatlusele ja vltskaubandusele intellektuaalomandi valdkonnas lakse hingekella, 7 Juridica (1999), nr 3, 124129.

185

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

22. juulil 2003. a vttis Euroopa Liidu Nukogu vastu mruse nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi iguste rikkumises kahtlustavate kaupade suhtes vetavate tollimeetmete ja knealuseid igusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes vetavate meetmete kohta. Selle mrusega kehtestatakse, et vltsitud ja piraatkaupa tuleb hoida turult eemal nii palju kui vimalik. Samuti on keelatud sellise kauba sissevedu henduse tolliterritooriumile kolmandatest riikidest. Toll peab vtma tarvitusele meetmed vltsitud ja piraatkauba ning teatavaid intellektuaalomandi igusi rikkuva kauba suhtes, mida parajasti henduse tolliterritooriumilt eksporditakse, reeksporditakse vi mis on sealt lahkunud.

Vltskaubanduse dnaamika Eestis aastail 20092010

2009. aastal avastas Maksu- ja Tolliamet tollikontrolli tulemusel kokku 151000 hikut intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa. Peamiselt oli tegemist jalatsite ja riidekaubaga, aga avastati ka niteks vltsitud Viagra tablette, komme ja lhnalisid. 2010. aasta jaanuaris ja veebruaris avastas Maksu- ja Tolliamet mitu suurt saadetist vltsitud kaubamrgiga tooteid. Kokku oli saadetistes erinevaid riideesemeid, jalatseid, kosmeetikatooteid ja aksessuaare ligi 174000 hikut. 26. jaanuaril 2010 saabus Hiinast Eesti tollilattu kaubasaadetis kogukaaluga 15704 kg, mis vastavalt riskianalsile suunati lbivaatusele. Kontrolli tulemusel tekkis kahtlus 21 kaubamrgi intellektuaalse omandi rikkumises, mis tnaseks on kaubamrgi omanike poolt ka kinnitatud. Kinni peeti le 4000 riideeseme, jalatseid ja tehnikat. Kinnipeetud Sony fotokaamerate hinnanguline originaalvrtus on kokku 1,9 miljonit krooni ja Nike spordijalatsite vrtus kokku 111000 krooni. 14. veebruaril 2010 suunati lbivaatusele Ltist Eestisse saabunud kaubasaadetis. Kontrollimisel tekkis kahtlus heksa kaubamrgi vltsimises. Saadetises oli le 14000 kekella, lisaks rivaid ja kosmeetikatooteid. Kokku peeti kinni le 6000 toote. Kinnipeetud 1940 Nike jope originaalvrtus on kokku hinnanguliselt 480000 krooni ja sama kaubamrgi dresside vrtus 1,63,2 miljonit krooni. Samal peval judis Ltist Eestisse teinegi kaubasaadetis, kokku 20809 kg riideesemeid, mille kontrollimisel tekkis tollittajatel kahtlus kaubamrgi intellektuaalse omandi rikkumises. Kinni peeti le 61000 riideeseme. 22. veebruaril 2010 kontrolliti riskianalsist lhtuvalt Hiinast Eestisse saabunud jalatsisaadetist. Tuvastati kahe kaubamrgi vltsimine ning kinni peeti kokku ligi 3000 paari jalatseid.

186

XI
2010. aasta mrtsi keskel avastati Ltist Eesti tollilattu saabunud kauba kontrollimisel viit erinevat kaubamrki kandvad vltsimise tunnustega jalatsid, mida oli kokku ligi 25000 paari, lisaks olid saadetises samade firmade logodega kilekotid. Avastatud vltstooted kandsid selliseid kaubamrke nagu Cucci, Chanel, Dolce & Cabbana, Dior, Adidas, Hermes jt. Kui konfiskeeritud vltskaubalt on vimalik logod eemaldada, saab kaubamrgiomaniku loal tekstiilitooteid ja jalatseid le anda hoolekandeasutustele. Mdunud aastal sai Maksu- ja Tolliamet hoolekandeasutustele anda le 12000 hiku rivaesemeid ning jalatseid.257 laltoodust nhtub, et toll on viimastel aastatel aktiivselt tegutsenud piraat- ja vltskaupade kinnipidamisel ja konfiskeerimisel. Siiski jb suurem osa piraatkaubast avastamata. Seeprast tuleb tolli ja politsei td veelgi aktiviseerida. Oma panuse saaks siin anda ka Sisekaitseakadeemia, kus peaks sellealast ppetd intensiivistama, korraldama hiseid seminare tolli- ja politseittajatega, Sisekaitseakadeemia kadetid viksid osaleda koos tolli- ja politseittajatega hisreididel piraat- ja vltskauba avastamiseks.

Intellektuaalomandi tsiviil- ja karistusiguslik kaitse

iguste tsiviiligusliku kaitse ksimusi.

Autoriiguse seaduse 817 ksitleb autoriiguste ja autoriigustega kaasnevate

Autor vi autoriigusega kaasnevate iguste omaja vib teose vi autoriigusega kaasnevate iguste objekti igusvastase kasutamise korral muu hulgas nuda: teose vi autoriigusega kaasnevate iguste objekti igusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hvitamist vastavalt vlaigusseaduse -le 1043; teose vi autoriigusega kaasnevate iguste objekti igusvastase kasutamise lpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt vlaigusseaduse -le 1055; teose vi autoriigusega kaasnevate iguste objekti igusvastase kasutamise teel saadu vljaandmist vastavalt vlaigusseaduse -dele 1037 ja 1039.
257

Maksu- ja Tolliamet avastas suures koguses intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa, Eesti Ekspress, 13.04.2010, <www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/maksu--ja-tolliamet-avastas-suures-koguses-intellektuaalset-omandit-rikkuvatkaupa.d?id=30400723>.

187

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Kui teos vi autoriigusega kaasnevate iguste objekt on autoriigusakte rikkudes avalikustatud, reprodutseeritud, levitatud, muudetud jne, vib igustatud isik nuda: teose vi autoriigusega kaasnevate iguste objekti taastamist esialgsel kujul; teose vi autoriigusega kaasnevate iguste objekti koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega vi piraatkoopia hvitamist.

Intellektuaalomandi kaitse karistusseadustiku jrgi

Karistusseadustik neb intellektuaalomandi iguste rikkumiste puhul ette kllaltki ranged sanktsioonid. Karistusseadustik veti vastu 6. juuni 2001. a seadusega. Tnaseks on seda seadust muudetud le 50(!) korra, kusjuures ainuksi 2010. aastal on seda muudetud ja tiendatud heksa korda. Siit neme, et meie igusloome stabiilsusega on tsiseid probleeme, eriti kui vrdleme end niteks Skandinaavia riikidega. Siinkohal oleks seadusandjatel jt spetsialistidel, kes seadusloome tga kokku puutuvad, otstarbekas tutvuda endise Riigikogu liikme, akadeemik Uno Mereste raamatuga igusloome radadel. Raamatust viks hankida inspiratsiooni edaspidiseks mnevrra edukamaks tks, et seadusi ei oleks vaja iga kuu muuta.258 Kuna teose loomine nuab loojalt teatud oskusi, oma mtete ja loomuse vljendamist ning isiklikke valikuid, siis isiklikud igused kaitsevad autori sgavalt isiklikku enesevljendust. Seega vib tema isiklike iguste rikkumine tekitada autorile mitte ainult materiaalset, vaid ka moraalset kahju, mille tagajrjel vib autor tunda hingelist valu ja kannatusi. Karistusseadustiku 14. peatkk on phendatud intellektuaalomandi vastastele stegudele. Vaatleme lhemalt mningaid selle peatki olulisemaid stteid. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) 219 jrgi on teose autori ning teose esitaja isiklike iguste rikkumine kvalifitseeritud karistatava steona, mille eest karistatakse rahalise karistuse vi kolmeaastase vangistusega, juriidilise isiku puhul siiski vaid rahalise karistusega. Selle steokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on autorile ja teose esitajale kuuluvate isiklike iguste rikkumine, sh ebaseaduslik kasutamine, mis vib toimuda nii tegevuse kui tegevusetuse vormis. Seejuures on antud steokoos258

Uno Mereste, igusloome radadel (Tallinn: Juura, 2001).

188

XI
seisus otse vlja toodud vaid ks autorile ja esitajale kuuluva iguse (igus autorlusele) rikkumine ehk vra teose ja teose esituse oma nimel ldsusele teatavaks tegemine, kuna tegu on kige raskema autori ja esitaja isiklike iguste rikkumisega. Muude objektiivsete tunnuste osas on kommenteeritava steokoosseisu nol tegemist blanketse normiga.259 Autori isiklikud igused on loetletud AutS 12 ja neist olulisemad on: igus autorlusele, igus autorinimele, igus teose puutumatusele, igus teose lisadele, igus au ja vrikuse kaitsele, igus teose avalikustamisele. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav steokoosseis tahtlust kigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Steokoosseis on tidetud, kui isik paneb teo toime vhemalt kaudse tahtlusega. Tuvastamise juures eeldatakse teose kaitstust autoriigusega. Tahtluse kindlakstegemisel eeldatakse, et ettevtjal lasub kohustus tunda oma tegevusala reguleerivaid eeskirju.260

Karistusseadustik peab termini piraatkoopia valmistamine ( 222) all silmas teose autoriigusega vi kaasnevate iguste objekti ilma loata reprodutseerimist. AutS 13 lg 1 p 1 jrgi loetakse reprodutseerimiseks he vi mitme ajutise vi alalise koopia tegemist teosest vi teose osast mis tahes vormis mis tahes viisil.261
AutS stted, mida konkreetse ksitletava teoga (piraatkoopia valmistamine) rikutakse, on: autori ainuigus teose reprodutseerimiseks, autoripoolse loa puudumine, piraatkoopia miste. Ilma autori vi autoriiguste valdaja loata autoriigusega kaitstava objekti (teose) mistahes riigis reprodutseeritud koopia on olenemata formaadist ja reprodutseerimisprotsessist piraatkoopia. Teose koopia ksitlemisel piraatkoopiana tuleb lhtuda autori, tema iguste valdaja, autoriigustega kaasnevate iguste valdaja vi nende esindajate poolt antavatest tlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast vi muudest eelnimetatud isikutelt lhtuvatest faktilistest andmetest.262
Jaan Sootak ja Priit Pikame, Karistusseadustik: kommenteeritud vljaanne (Tallinn: Juura, 2002). 260 Toomas Seppel, Autoriigusega kaasnevate iguste rikkumine, Politseide ja prokurride koolitus, Tallinn (2004). 261 Sootak ja Pikame, Karistusseadustik, supra nota 259. 262 Piraatlusevastane vitlus, seminar politseiametnikele (2002).
259

Piraatkoopia valmistamine (reprodutseerimine)

189

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Teose reprodutseerimise korral seisnevad steokoosseisu objektiivsed tunnused teose vi autoriigusega kaasnevate iguste objekti (esituse, fonogrammi, saate jms) reprodutseerimises levitamise eesmrgil ilma teose autori, tema iguste valdaja vi autoriigusega kaasnevate iguste valdaja loata.

Piraatkoopiaga kauplemine
Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia mki, rentimist, mgile vi rendile pakkumist, samuti piraatkoopia ladustamist, hoidmist vi edasitoimetamist rilisel eesmrgil. Kauplemiseks vib lugeda piraattoodete mmist kauplustes, laatadel, mgiks pakkumist Interneti kaudu jne. Esmane piraatkoopiaga kauplemine on vrtegu, mis rikub jrgmisi autoriiguse stteid: autori ainuigus teose levitamiseks, autoripoolse loa puudumine, piraatkoopia miste, kauplemise miste. Selline tegu kvalifitseeritakse AutS 81 lg 1 jrgi (piraatkoopiaga kauplemine). Piraatkoopiaga kauplemine juhul, kui sama teo eest on kohaldatud vrteokaristus, on kuritegu, mis kvalifitseeritakse KarS 224 jrgi ning karistatakse rahalise karistuse vi kuni kolmeaastase vangistusega. Autoriiguse stted, mida selle kuriteoga rikutakse, on jrgmised: autori ainuigus teose levitamisele, autoripoolse loa puudumine, piraatkoopia miste, kauplemise miste.263 Vaadeldava steo subjektiks saab olla isik, kelle suhtes on justunud kohtuvlise menetleja vi kohtu poolt vrteomenetluses tehtud otsus piraatkoopiaga kauplemise eest ning sellisest otsusest tulenevaid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud. Seejuures on oluline, et sdlane oleks talle samasuguse teo eest vrteomenetluses kohaldatud karistusest teadlik.264

Vltskaubandus

Vltsitud kaubaga kauplemise eest karistatakse vastavalt KarS 227 rahalise

karistuse vi kuni kolmeaastase vangistusega. Vastavalt KarS 228 karistatakse patendi, kasuliku mudeli, kaubamrgi, tstusdisainilahenduse vi mikrollituse topoloogia omaniku ainuiguse teadva rikkumise eest rahalise karistuse vi kuni kolmeaastase vangistusega.
Erik Mandre, Tarkvara iguskaitse (2003). Sootak ja Pikame, Karistusseadustik, supra nota 259.

263 264

190

XI
Vastavalt KarS 209 karistatakse leiutise vi tstusdisainilahenduse avalikustamise eest ilma patendile, kasulikule mudelile vi tstusdisainilahendusele igust omava isiku loata, enne selle isiku poolt leiutise vi tstusdisainilahenduse avalikustamist vi avaldamist seaduses ettenhtud korras, rahalise karistuse vi kuni heaastase vangistusega. Juriidilise isiku puhul piirdub seadusandja rahalise karistusega. Eespool toodust vib jreldada, et sanktsioonid intellektuaalomandi stegude puhul on vrdlemisi karmid, samas tuleb silmas pidada, et kohtud rakendavad neil juhtudel vabaduskaotust vga harva. Siiski rakendati aastaid tagasi vabaduskaotuslikku karistust isiku suhtes, kes rngalt rikkus Head & Shoulders kaubamrki ning ms selle vltskaubamrgi all suures koguses omatehtud ampooni. *** Ttasin Ivar Aimrega koos aastaid Teaduste Akadeemia ssteemis. Viimase lagunemise jrel asusime koos looma Eesti Riigikaitse Akadeemiat (hilisem Eesti Sisekaitseakadeemia), olin Eesti Riigikaitse Akadeemia Nmme filiaali (Politseikooli) direktor (19921993), hiljem tsiviiliguse ppetooli juhataja (19931999). Ivar Aimre oli tol ajal Eesti Riigikaitse Akadeemia ppeprorektor. Kogu selle aja jooksul oli meil tihe koost, sest tolle aja rasketes tingimustes (keerulised suhted hiskonnas, ppejudude vhesus, pidev rahapuudus jms) oli ka ppet organiseerimine kllaltki komplitseeritud. Meenutan soojalt Ivar Aimre toetust, tema kabineti uksed olid alati avatud ning tavaliselt vis sealt saada tekkinud probleemidele ka positiivse lahenduse. Mul on jnud Ivar Aimrest kui sbralikust ning sdamlikust kolleegist vga hea mlestus.

191

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Kriminaalmenetlus
Riina Kroonberg Sisekaitseakadeemia kriminaalmenetlusiguse ppejud, igusteaduse magister

Autor phendab artikli lugupeetud professorile, ppejule, kolleegile ja heale sbrale igaviku teele linud Ivar Aimrele, kellega autoril oli au koos ttada.

Menetlus ja sotsiaalne tegelikkus

Ivar Aimre, juristiharidusega tunnustatud sotsioloog ja laia silmaringiga teadlane, tundis huvi erinevate protsesside vastu, mis lhtusid kehtiva iguse ja sotsiaalse elu vastastikustest suhetest ja probleemidest. Kuna artikli autorile huvipakkuv valdkond on kriminaalmenetlusigus ja kriminaalmenetlus, siis leiab artiklis ksitlemist lhilevaade kriminaalmenetlusest kui igust rakendavast tegevusest lbi sotsioloogilise prisma. Teaduprast taotleb igasugune menetlus ldjuhul teatavaid eesmrke, tuleb lahendada eluline juhtum, iguslik olukord. Kuidas neid eesmrke saavutada, selle mrab ra menetlusnorm ja normi rakendava menetleja oskusteave. Seega vib menetlusnorme ksitleda kui teatavaid juhiseid menetlejale, mis aitavad tal tagada eesmrgi saavutamise. Kuna elulised juhtumid, mida tuleb menetluste abil lahendada, on mitmetahulised, peab selleks puhuks olema ka sna mrkimisvrne juhiste kogum menetlusnormide kujul. Seega on menetlusel ja menetlusnormil omadus ja vime aidata lahendada sotsiaalses elus toimunud iguslikke olukordi ehk juhtumeid. iguse ja sotsiaalse elu omavaheliste suhete toimimis- ja lahendusprobleeme tavatsetakse pidada materiaaliguse prusmaaks. Kuid kas see on ige? Miks mitte otsida seoseid ja abi menetlusigusest, mis aitaks sotsiaalses tegelikkuses tekkinud juhtumite lahendamisel rakendada alternatiivseid meetmeid ja kasutada muid vahendeid peale materiaaliguslike. Teaduprast ei oleks materiaaligus ilma menetlusiguse sekkumiseta teovimeline. Sellest eeldusest lhtuvalt peab olema teine meetod toimunud juhtumite lahendamiseks. Stegu kui sotsiaalne nhtus peab saama hinnangu ja lahenduse, see vib aga olla mistahes lahend: karistav, hoiatav, andeks andev.

192

XII
Vga raske on ette kujutada materiaaliguse andeks andvat lahendust, vhemalt kriminaaliguses. Erialakirjanduses nimetataksegi ju igust teadusprast sotsiaalseks korraks, kuna see reguleerib hiskonnas inimestevahelisi suhteid. Kas ka menetlusigusel on selline omadus? Sotsioloogia kui tunnetusteadus uurib ja ksitleb sotsiaalse tegelikkuse probleeme, sh iguse toimet, iguse ja sotsiaalse elu vastastikkust seost ja sltuvust. Kuna igus on sotsiaalses tegelikkuses toimuvate juhtumite, s.o hiskondlike suhete korrastaja, siis selle teadmise kaudu tuleks ka kriminaalmenetlusest otsida sotsiaalseid aspekte, st sotsioloogilist thenduslikkust. Mlemad instituudid on mratud reguleerima ja/vi uurima eelkige hiskonnas toimuvat, sh inimkitumisega seotud protsesse. Mlemas on huvipakkuvaks eelkige inimesest lhtuvad ja inimesega seotud suhted hiskonnas ja nende seos hiskondlike protsessidega. Igasugustes inimkitumuslikes suhetes ja hiskondlikes protsessides on olulised ka erinevad vrtused ja hinnangud neile vrtustele. Olulist osa vrtushinnangutest omab selles suhtes ksikindiviid ja selle kaudu kogu hiskond. Oluline on, millise ppetunni juhtum andis, millised vrtused osutusid mravateks igale ksikule indiviidile ja kogu hiskonnale. Vrtused ja vrtushinnangud on vga thtsad nii iguses kui ka sotsioloogias. Vrtusteta inimene ja hiskond ei saa olla aktsepteeritav tnapeva igusriigis. Siinkohal on sobiv tsiteerida professor Ivar Aimret, kes on hes oma sotsioloogilises teoses kirjutanud vrtuse mtestamisest jrgmist: Vrtus on kskik milline asi, materiaalne vi ideaalne, idee vi institutsioon, tegelik vi kujutletav asi, kik see, mille suhtes inimene vtab hinnangulise positsiooni ja mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab olulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole pdlemine vi selle trjumine on vajalik indiviidile vi tervele grupile, hiskonnale.265 Teadaolevalt on iguskorras reguleerimist vajavad olukorrad ja suhted erineval tasandil, need on nii inimeste omavahelised suhted kui ka suhted inimese ja riigi vahel. Neis mlemas on olulisel kohal igus ja iglus, mis omakorda eeldab seaduslikkust ning teatavate vrtuste tunnetamist ja jrgimist. Olenemata suhete tasandist toimuvad suhtekorralduslikud tegevused lbi erinevate menetluste, olgu selleks siis seadusloome-, kaebe-, haldus- vi tsiviilmenetlus, kriminaalmenetlus koos kohtueelse- ja kohtumenetlusega jne.
265

Ivar Aimre, Sotsioloogia (Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2001), lk 92.

193

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Meie igapevase hiselu iguslikul korraldamisel ei saada seega lbi ilma menetlusteta. Sotsiaalse elu iguslike olukordade ja juhtumite mitmeklgsus ja ka kohatine komplitseeritus eeldab rakendusmehhanisme, mis suudaksid tagada piisavalt kiire ja korrektse lahenduse. Sealjuures ei piisa ksnes toimivast rakendusmehhanismist, vaid igusliku olukorra lahendamine eeldab ka korrektset ja iglast, s.o seadusest tulenevat lahendust, mis thendab otsustuse legitiimsust, mille parimaks tagajaks peetaks ldjuhul iguslikult korrektset ja kohast menetlust. Sotsiaalses elus aktiivselt tegutsev inimene on ldjuhul ka aktiivne iguse tarbija ja tema kitumine mjutab kindlasti sotsiaalset keskkonda. Mistahes sotsiaalsel grupil vi ksikindiviidil on olemas argiteadmine iglusest, igusest, subjektiivsed teadmised ldkehtivatest reeglitest, sh phivrtustest. Kuid eeldada, et neil gruppidel vi ksikindiviidil oleks olemas ka teadmised igustest ja kohustustest juriidilises aspektis, on pisut ennatlik. Vga oluline on sotsiaalses elus toimuvate iguslike olukordade juriidiliste lahenduste kaudu teadvustada, mis on ige ja mis vr. Just iguslike olukordade lahendusprotsessist saadav teadmine on iguskuuleka inimese kasvatuse seisukohast hindamatu vrtusega. See thendab hiskonnas kehtivate vrtushinnangute tunnetamist ja omaksvtmist, mille tagajrjel eeldatavasti ka rikutakse kehtivaid norme vhem. iguslike olukordade lahendamiseks ja igusteadmuslike teadmiste omandamiseks rakendatavad menetlused annavad lisaks ka teadmise sellest, et igus toimib ja kasulikum on kituda iguspraselt. Kokkuvtteks on konkreetses igusruumis ja konkreetse elulise juhtumi lahendamiseks kasutatavad menetlused need toimemehhanismid, mis pavad saavutada vhemalt kolme eesmrki: tagada iguse toimimine, anda teadmine heast ja kurjast ning tagada tulevikuks iguskuulekam kitumine hiskonnas. Kui vrrelda sotsioloogiat ja igusteadust, on mlemal distsipliinil vimalus ja vime sotsiaalsete suhete korraldamisel tunnetada vrtusi, mis on olulised nii ksikindiviidile kui ka hiskonnale tervikuna. Lisaks sellele on ka vime ja vimalus suunata ning mjutada inimest mistahes legitiimsete lahenduste kaudu mtlema kehtivale igusele, sh phivrtustele, ja edaspidi neid jrgima. Seega on erinevatel menetlustel suur osathtsus eelkige iguse toimimise seisukohast, lisavrtuseks vib pidada vimet anda teadmine iguskuulekast kitumisest lbi phivrtuste tunnetamise.

194

XII

Kriminaalmenetlus kui menetluse alaliik, miste ja olemus

Mida aga mista kriminaalmenetluse all ja kas sellel on ka sotsioloogiline thendus? Menetluse mistet on erinevad autorid mitmeti snastanud. Menetlust sotsioloogilisest aspektist on vhem ksitletud. Mningad autorid on seda teha pdnud, kuid mitte vga laialdaselt. igusleksikoni jrgi on menetlus kindlas jrjestuses tehtavad igustoimingud. Niklas Luhmann, juristiharidusega Saksa sotsioloog, sotsiaalse ssteemi teoreetik, on menetluses ninud sotsiaalset fenomeni ja elnud lisaks jrgmist: Menetlusi vaadatakse sotsiaalsete ssteemidena, mis on otsustamisprotsessidega snkroniseeritud, aga mitte identsed. Neis interaktsioonissteemides saavad ksikud, mitte aga kik otsustuse eeldused fikseeritud. Peale selle on eeldused niteks puudutatud isiku edasise kitumise jaoks, mis ka mnda funktsiooni tidavad. Sotsioloogiliselt vaadatuna ei lpe menetlus ainult heainsa iguslikult siduva otsusega. Silmas tuleb pidada ka otsuse saavutamise eesmrki, ratsionaalsust. igusdogmaatika aga pakub menetluse teoreetiliseks mistmiseks peamiselt kolme phimistet: toiming vi situatsioon (iguslik olukord, olustik) vi suhe (vahekord, seos). Need kolm kontseptsiooni avaldavad kigepealt sotsioloogialhedast, peaaegu normivaba kogemustele suunatud muljet. Menetluse igussotsioloogilise teooria jaoks ei piisaks hestki neist phimistetest. Uuemas sotsioloogilises teooriaarengus, mille klge tuleks siduda ka igussotsioloogia, tuleks sellised misted nagu toiming, situatsioon vi suhe pigem le kanda sotsiaalse ssteemi mistesse ja need ka teoreetiliselt integreerida. Ka menetlus laseb end mista eri liiki sotsiaalse toimimisssteemina.266 Lhenedes teemale kitsamalt, on heks menetlusliigiks kriminaalmenetlus, mis on ellu kutsutud eelkige nende eluliste juhtumite lahendamiseks, millel on kuriteo tunnused. Lhtudes sellest, et kogu meie sotsiaalne tegelikkus ei saa lbi ilma erinevate menetlusteta, on ka kriminaalmenetlusel oma koht ja eesmrk. Teaduprast on kurja teinud inimkitumise allutamine ettenhtud reeglitele keeruline ja vajab sageli riikliku sunni rakendamist, selleks otstarbeks on kige sobilikumaks menetlusliigiks kriminaalmenetlus.

266

Niklas Luhmann, Legitimation durch Verfahren (Frankfurt am Main: Suhrkamp, 1983), S 3840.

195

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Kriminaalmenetlust kui tegevusssteemi seostatakse enamasti argiteadmistele tuginevalt kuriteo ja kurjategijaga. Toime pandud kuritegu kivitab kigepealt kohtueelse kriminaalmenetlusliku tegevusssteemi, mille tulemusel peab lppkokkuvttes sndima mistahes otsustus. Otsustuse vib tuua kohtueelne menetlus vi kohtumenetlus, kuid obligatoorseks eelduseks on mistahes otsuse puhul tema legitiimsus. Vastavalt aja vaimule on kriminaalmenetlust seletatud vga erinevate mistete kaudu, kuid domineerivamad on olnud kriminaalprotsess vi kaasajal kibel oleva miste kohaselt kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse vi kriminaalprotsessi alguspunktiks on seega kuriteotunnustega teo kahtlus, mille jrgselt kivitub inimtegevuslik tegevusssteem, ehk menetlus, koos kriminaalmenetlusiguses stestatud erinevate toimingutega, eesmrgiga olukord lahendada. Kriminaalprotsess on seega igustrakendava tegevuse ks alaliike ja /.../ kriminaalprotsessi sisuks on lihtsalt kindla suunitlusega inimtegevus.267 Toimingud ongi menetluste olulisemateks tunnusteks ning toimingutega tagatakse ka kriminaalmenetluses eesmrgile judmine. Sealjuures tulenevad toimingud seadusest, mis tagavad toimingutes osalejatele nende igused. Toiminguid teostatakse erinevates menetlusastmetes, s.o kohtueelses- ja kohtumenetluses, vastavalt seadusega stestatud pdevusele. Dnaamilisest vaatekohast moodustab kriminaalprotsess kogumi protsessitoiminguist. Protsessitoiming on tahteavaldus, mis on vljendatud suuliselt vi kirjalikult. Neid sooritavad kohus, pooled, nende esindajad ja teised protsessist osavtvad isikud (tunnistajad, oskurid jne).268 Lhtudes eelnevast lhikirjeldusest, saab kriminaalmenetluse kohta elda, et antud menetlusliik on riigile ks kulukamaid ja inimesele stigmatiseerivamaid menetlusliike ldse. Kuid oma olemuslikkuses ei saa kriminaalmenetlus olla ka oluliselt teistsugune, kuna peab tegelema kige raskemate juhtumitega sotsiaalse elu tegelikkuses. Sellest tulenevalt on erinevatel aegadel kriminaalmenetluse olemuslikkus muutunud vastavalt hiskonnas toimuvatele arengutele ja suunitlustele.
267 268

Eerik Kergandberg, Algteadmisi kriminaalprotsessist (Tallinn: Olion, 1990), lk 5. Richard Rgo, Kriminaalprotsessi pperaamat (Tartu: Akadeemilise Koopeartiivi Kirjastus, 1937), lk 18.

196

XII Inkvisitsioonilise kriminaalmenetluse olemus

Taoline ksnes sdimistmiskeskne kriminaalmenetlus eksisteeris meie igusruumis vga pikka aega ja seda nimetati inkvisitsiooniliseks kriminaalmenetluseks. Antud menetluses ei olnud enamasti muid vljundeid kui isiku sdi mistmine. Isikul oli kohustus sd tunnistada ja sellel eesmrgil olid kasutusel ka erinevad mjutusvahendid. Seadusega kirjutati enamasti ette, milliseid tendeid koguda ja kuidas neid hinnata. Isikute phiigused olid teisejrgulised vi neid ei jrgitud ldse. Inkvisitsioonilist kriminaalmenetlust iseloomustab eelkige see, et vajalik on steo ilmnemisel alustada kriminaalmenetlust eesmrgiga isikut karistada. Alternatiivseid lahendusvimalusi kaaluda seadus ei vimaldanud. Sealjuures oli oluline riigi sund vi muud vahendid isiku s lestunnistamiseks, selleks vis olla nii pshiline kui fsiline mjutamine. S tunnistamine oli erilise thtsusega ja sellel oli tendite kuninganna thendus ehk regina probatiorum. Kohtunik vis rahuliku sdamega kohtulause sdi mista, kui viimane oma suuga sd tunnistas. Tenditest omasid thtsust kohtualuse s tunnistamine ja tunnistajate tlused. S oli selge ja lplik juhul, kui isik surve mjul oli sd tunnistanud.269

Inkvisitsioonilisele kriminaalmenetlusele on omane seegi, et kohus tunneb phjalikult kriminaaltoimiku materjale, kuna saab enne kohtuistungit kogu kriminaaltoimiku enda valdusse. See vimaldab kohtul juba enne kohtuistungit teada salust sstavaid ja ka igustavaid tendeid, mis kujundab kohtul enne menetluse algust teatava eelhoiaku. Inkvisitsioonilisel menetlusel on seega palju spetsiifilisi tunnuseid, nagu salajasus, s tunnistamise nue, kohtu enda poolt tendite kogumise nue, nrk kaitsja roll jms. Inkvisitsioonilise kriminaalmenetluse phitunnustena nimetatakse reeglina salajasust, kirjalikkust ja mittekontradiktoorsust. /.../ Inkvisitsioonilises menetluses on kohtuniku lesanne te vljaselgitamine.270 Inkvisitsioonilisele menetlusele on veel omane uurimisprintsiip, kus kohus on tendamisprotsessis pigem aktiivne kui passiivne. Kriminaalmenetluslik tegevusaktiivsus inkvisitsioonilises protsessis oli seega vga sstava kallakuga ning kohtumenetluse poolte seisukohad ei olnud kohtule siduvad. Uurimisprintsiibist tulenevalt oli kohus suhteliselt aktiivne ja iseseisev stendeid koguma ja otsustama, milliseid tendeid tuleb arvestada sksimuse lahendamisel.
269 270

Ibid, lk 1921. Priit Pikame, Itaalia kriminaalmenetluse mudel vimalik lhtepunkt Eesti kriminaalmenetluse reformiks, 7 Juridica (1999), nr 2, 8286, lk 3.

197

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Uurimisprintsiibi kohaselt on kohus sdistuse kaudu mratud piirides igustatud ja kohustatud iseseisvaks tegevuseks. Kohus vib menetlusse kaasata ka tendusteavet, mille kaasamist ei ole taotlenud prokurr ega sdistatav.271 Taolise protsessi vastu hakati vitlema XVIII sajandil, kus mttetargad ja juristid alustasid gedat vitlust tollases mistes uurlemisprotsessi ehk inkvisitsioonilise kriminaalmenetluse liialduste vastu. Kusjuures tuleb lisada, et ka kanooniline protsess oli rajatud uurlemise ehk inkvisitsiooni phimttele. Vistlevat protsessi tunti tunduvalt varem, see kehtis umbkaudu XIII vi XIV sajandini.272 Inkvisitsioonilisele kriminaalmenetlusele ei olnud seega omane sksimuse lahendamine pooltevahelise arutamise tulemusel. Kohus kui iguse mistja oli aktiivne ka tendamistegevuses. Kaitsja roll oli marginaalse thendusega.

Vistleva kriminaalmenetluse olemus

iguse ja riigi omavahelise suhte ideaalvormiks peetakse kaasajal igusriiki. igusriigina eksisteerib kaasajal enamik arenenud riikidest, k.a Eesti Vabariik, kes riigina deklareerib demokraatliku igusriigi phimtteid vastavalt phiseaduse -le 1.273 igusriiklikule kriminaalmenetlusele tema kogumahus on kige kohasemaks viisiks peetud vistlevat kriminaalmenetlust. Vistlev menetlus annab vrdsed vimalused ja vabadused kigile menetlusosalistele oma iguste eest seista. Kuigi meie tnane kriminaalmenetlus pole veel tielikult vistlev, on sellel siiski suurel mral vistluse iseloom. Meenutades vistleva kriminaalmenetluse sugemetega menetluse toomist Eesti igusruumi, on mrgilise thendusega 2004. aastal justunud kriminaalmenetluse seadustiku stestustes tiesti uus lhenemine kohtumenetlusele. Vistlevuse printsiip on stestatud KrMS 14, kus eldakse, et sdistus- ja kaitsefunktsioone tidavad eri menetlussubjektid ning prokurri poolt sdistusest loobumine on kohtule siduv ja sellele jrgneb igeksmistev kohtuotsus.
Meris Sillaots, Kokkuleppemenetlus kriminaalmenetluses Doktorit, Tartu, likool (2004), refereeritud: Claus Roxin, Strafverfaehrensrecht: Ein Studienbuch (25 Auflage, Mnchen: C.H. Beck Verlag, 1998), S 50, 95. 272 Rgo, Kriminaalprotsessi pperaamat, supra nota 268, 1921. 273 Eesti Vabariigi Phiseadus. RT 1992, 26, 349
271

198

XII
heski teises igusharus peale kriminaalmenetluse ei avaldu nii terav vastasseis kahe philise kaasaegse igusssteemi, Kontinentaal-Euroopa ja AngloAmeerika ssteemi vahel. Tsi, see vastasseis on valdavalt lahenenud hepoolselt, kontinentaalsesse kriminaalmenetlusse erinevaid vistleva kriminaalmenetluse elemente juurutades. Seetttu on iseenesest mistetav, et ksimus Eesti uue kriminaalmenetluse mudeli valikust kujunes heks olulisemaks probleemiks ka uue kriminaalmenetluse seadustiku eelnu ettevalmistamisel.274 Tnasesse Eesti kriminaalmenetlusse on le vetud Kontinentaal-Euroopa ja common law igusruumide parimad menetlusiguslikud eeskujud. Kuigi jah, ka neis igusruumides on vastakaid seisukohti, millist liiki menetlusi paremaks vi kohasemaks peaks pidama. Teaduprast on ka kontinentaaleuroopalikus kriminaalmenetluses vistlevus saanud domineerivamaks. See thendab suuresti seda, et iga hinna eest materiaaligusliku te tuvastamine ja isiku karistamine pole ainus vimalus menetluslikes tegevustes. Kaasaegne igusriiklik kriminaalmenetlus vimaldab rakendada ka muid alternatiivseid lahendusi. /.../ Angloameerikalikus kriminaalmenetluses on olnud esmajrgulise thtsusega igusrahu saavutamine.275 Suuresti on Eesti tnase kriminaalmenetluse eripraks vi probleemiks see, et erinevalt kohtumenetluse vistlevusest on kohtueelne menetlus inkvisitsiooniline. Kuid siiski saab juba vita, et menetlemisjrgus on olulised muudatused ka kohtueelse menetluse vistlevamaks muutmisel. Kesoleval ajal on seega seadusandja muutmas kohtueelset menetlust enam vistlevamaks, tuues seadusesse stte, mis vimaldab olulise tunnistaja lekuulamist kohtuniku juures. Sdistuse tunnistaja ksitlemisiguse andmine vhemalt kaitsjale vi tunnistaja lekuulamine kohtuniku ees tagavad Euroopa Inimiguste Kohtu nude iglasele kriminaalmenetlusele kohtueelses menetluses. Taolised muudatused toovad tnasesse kriminaalmenetlusse enam vistlevuse elemente. Ajalooliselt varem tekkinud vistleva kriminaalmenetluse phitunnusteks loetakse avalikkust, oraalsust ja kontradiktoorsust. Vistleva kriminaalmenetluse phirhk on asetatud kohtumenetlusele, mille kigus vastaspooled pavad
Eerik Kergandberg ja Priit Pikame, Eesti uue kriminaalmenetluse seadustiku eelnu lhtekohad, 8 Juridica (2000), nr 9, 555563, lk 556. 275 Meris Sillaots, Kokkuleppemenetlus kriminaalmenetluses Doktorit, Tartu, likool (2004), refereeritud Peter Cramer, Absprachen im Straprozes Von Heinz Eyrich (Hrsg), Festscrift fr Kurt Rebmann zum 65. Geburtstag (Mnchen: Beck, 1989), S 155156.
274

199

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

nende poolt kogutud tenditele tuginedes veenda kohut oma versiooni igsuses. Iseseisvat kohtueelse menetluse staadiumi vistlev kriminaalmenetlus common law ssteemis eriti ei tunne. Nendest phitunnustest tulenevalt vib vistlevat kriminaalmenetlust defineerida kui menetlust, milles tendeid koguvad menetluse pooled ja kohtunik ksnes juhib kohtuvaidlust. /.../ Nii on niteks Anglo-Ameerika kriminaalmenetluse eeskujul Itaalia koodeksis lahti kirjutatud vistlevale kriminaalmenetlusele ainuomased lekuulamise ja ristksitluse instituudid. Keskne koht kriminaalmenetluses kuulub kahtlemata kohtumenetlusele.276 Lisaks eelnimetatutele on vistleval menetlusel veelgi selliseid elemente, mis tagavad piisavalt ausa ja iglase kriminaalmenetluse kogumahus. Vistlevale menetlusele on veel omane arutamisprintsiip, milles kohtumenetluse pooltel on otsustamisigus, milliseid asjaolusid nad peavad vajalikuks tendada ning sellest olenevalt millised asjaolud tendamiseks kohtule esitavad.277 See thendab aga loobumist inkvisitsioonilisele menetlusele omasest uurimisprintsiibist selle algses thenduses ja on asendunud vistlevale menetlusele omasema arutamisprintsiibiga, kus kohtumenetluse pooltel on vrdsed vimalused astuda vrdsesse vistlusse. Kll aga on kohtupraktikas esitatud kriminaalmenetlustele nue, mida on kindlasti kergem tagada vistlevas kohtumenetluses. See on kohtumenetluse poolte nn relvade (ansside) vrdsuse nue (Waffengleichheit). Arusaadavalt thendab menetlusiguses poolte vrdsus seda, et isikud, kes kohtu ees mnes vastuoluliste komponentidega menetluses vastastikku seisavad, omaksid vrdseid vi vhemalt efektiivsuselt vrdvrseid igusi oma vastassuunaliste huvide teostamisel kohtu ees, mis thendab nn relvade vrdsuse phimtet. See on enamasti vrdsuse juhtmte ja thendab igust ausale, reeglikohasele vi kontradiktoorsele menetlusele. See kehtib kigi osavtu-, informatsiooni- ja vljatlemisiguste suhtes, millega vidakse menetlusest aktiivselt osa vtta.278 Kuid meie tnast igusmaastikku arvestades pole kriminaalmenetluse puhul mistetavalt phiksimuseks mitte see, kas ja kuivrd on meie kohtumenetlus vistlev vi mitte. Eesktt tuleb meie igusruumis kohtumenetluste ja sealPikame, Itaalia kriminaalmenetluse mudel, supra nota 270, lk 3. Meris Sillaots, Kokkuleppemenetlus kriminaalmenetluses Doktorit, Tartu, likool (2004), refereeritud Werner Beulke, Strafprozessrecht (5 Auflage, Heidelberg: Mlles Verl, 2001), S 50. 278 Walter Gollwitzer, Menschenrechte im Strafverfahren MRK und IPBPR Kommentar (Berlin: De Gruyter, 2005), S 315318.
276 277

200

XII
hulgas ka kriminaalmenetluse kujundamisel arvestada nende nuetega, mis kasvavad vlja EIK praktikast ja EIK artiklist 6 tuleva ausa (iglase) kohtumenetluse phimttest. Riigikogu poolt ratifitseerituna on EIK ja ka selle kohaldamispraktika Eestile teaduprast siduvad. Arvestades seda, et knealune ausa kohtumenetluse phimte ise on omakorda prit philiselt anglo-ameerikalikust igusssteemist (vistleva kohtumenetluse keskkonnast), on iseenesest piisavalt phjust vita, et ka ausat kohtumenetlust aitab paremini tagada just nimelt kriminaalmenetluse vistlevus. Ausa kohtumenetluse printsiipi peetakse demokraatlikus riigis kriminaalmenetluse katusprintsiibiks ning seda paljuski Euroopa Inimiguste Kohtu Euroopa Inimiguste Konventsiooni rakenduspraktikast tulenevalt. Ka meie igusruumis on sellest tulenevalt kujunenud arusaam, et kohtumenetlus peab olema allutatud nimetatud phimtetele, mille hisnimetajaks on ausa menetluse printsiibid. Antud printsiipide rakendamine tagab kigile kohtumenetluse pooltele vrdsed igused ning tnase arusaama kohaselt peetakse antud phimtet kehtivaks siiski kogu kriminaalmenetluse suhtes.279

Kriminaalmenetluse olemuse muutumine ajas

Kaasajal rgitakse kriminaalmenetluse kontekstis mitte ainult hest ja ainsast iguslikult siduvast otsustusest isiku sdi mistmisest vaid ka kriminaalmenetluse muudest eesmrkidest, nagu igusrahust, otstarbekusest, konoomsusest. Need nn lisavrtused thendavad suuremal vi vhemal mral loobumist klassikalisest kriminaalmenetlusest, s.o menetluse vahendusel ksnes sksimuse lahendamisest. Kriminaalmenetluse eesmrgist ei tohiks vlja jda inimeste sotsiaalses elus toimuvate iguslike olukordade ja juhtumite lahendamine alternatiivseid lahendusi otsides, mitte ksnes reeglite vastu eksinut karistades. Kriminaalmenetlus on kige koormavam menetlusliik riigile ja ka ksikisikule. Sealjuures mistahes riigi sunniju kasutamine lbi kriminaalmenetluse on isiku phiigusi riivav ja selgelt ka stigmatiseeriva iseloomuga. Seega vajab kriminaalmenetlus peale isiku sksimuse lahendamise kindlasti ka muude eesmrkide tagamist. Vhem thtis ei ole selles tegevusssteemis ka erinevate ressursside kokkuhoid.
279

Eerik Kergandberg ja Meris Sillaots, Kriminaalmenetlus (Tallinn: Juura, 2006), lk 4748.

201

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Kaasaegne kriminaalmenetlusigus pakub seega mitmeid muid vimalusi igusliku olukorra lahendamiseks. Palju on vimalusi erinevateks lhendatud menetlusteks ja oportuniteedi printsiibil kriminaalmenetluse lpetamiseks. Need meetodid vimaldavad hoida kokku erinevaid ressursse nii riigi kui ka ksikisiku seisukohast. Selleks on menetlusiguses vlja ttatud erinevad alused, mis vimaldavad menetlejatel vastavaid otsuseid vastu vtta legitiimselt. iguspoliitiliselt ning menetlusiguslikult on suuremat rhku pratud kriminaalmenetluse kiirusele, konoomsusele ja efektiivsusele, menetluskonoomia kriminaalmenetluses thendab peaaegu alati tendamiseseme asjaolude vljaselgitamisest vhemal vi rohkemal mral loobumist.280 See omakorda ei takista saavutamast laiemat eesmrki, lahendada sotsiaalses tegelikkuses toimunud eluline juhtum, anda lbi menetluse vhemalt selles juhtumis osalenud isikule teada, et ta on eksinud, kuid saab eksimuse sellel korral andeks. Anda lisaks teadmine, et sotsiaalses hiselus kehtivad teatavad reeglid ja ldaktsepteeritavad phivrtused, s.o sotsiaalsed normid, mida jrgida on kasulikum, kui neid rikkuda. Taoliste alternatiivide kasutuselevtmiseks oli ka meie hiskond kps, vajadus oli olemas ja riigi huvi phjendatud. Sealjuures ksikisiku huvide kaitsmise seisukohast on antud alternatiivid samuti ratsionaalsed, kuna ei koorma pikkade protsessidega, milles nii emotsionaalne kui materiaalne koormus on mrkimisvrne. Erialakirjanduses esineb arusaam, et menetluskonoomia phimte peaks olema uues menetluskorras heks vga tsiseltvetavaks phimtteks. Siinjuures peab aga arvestama tsiasjaga, et menetluskonoomia kriminaalmenetluses thendab peaaegu alati vhemal vi rohkemal mral tendamiseseme asjaolude vljaselgitamisest loobumist. Samuti vib menetluskonoomiaga kaasneda kas osaline vi tielik loobumine nii mnestki kriminaalmenetluse traditsioonilisest eesmrgist ja seni kehtinud menetlusprintsiibist.281 Kas eelnev seisukoht saab probleemiks kaasaegsele kriminaalmenetlusele, nitab ldjuhul aeg. Tnasel peval on pigem suund sellele, et alternatiive otsiv ja vimaldav kriminaalmenetlus on vajalik. Selles on kindlasti oma head ja halvad kljed, kuid ilma selleta ei pruugi hiskond saavutada pikas perspektiivis seda, mida igeks peab.
Meris Sillaots, Kokkuleppemenetlus kriminaalmenetluses, doktorit, Tartu likooli Kirjastus (2004), lk 13. 281 Ibid
280

202

XII
Lisaks menetlusiguslikele alternatiividele rgitakse erialakirjanduses ka sellisest tegevusliigist nagu taastav igusmenetlus, mille eesmrgiks ei ole ksnes klassikaline eksinu hukkamist vi mni muu stigmatiseeriv tegevus, vaid pigem vastupidine, isikut mista pdev suhtumine. Igasugune kuritegelik kitumine vrib taunimist, kuid kas ka alati karistamist, see on iseksimus. Kriminaal-justiitsssteemi tegevuse jrgne reageering kriminaalmenetlusega ei pruugi alati lahendada hiskonna probleeme, pigem vib see hoopis probleeme svendada. Seega on taastava igusmenetluse eesmrk parandada kuriteoga tekitatud kahju ning taastada suhted kurjategija, ohvri ja hiskonna vahel. Selline mudel vastandub nn kttemaksumudelile, pidades thtsaks leppimist, kaasatundmist ja andestamist kigi osapoolte vahel.282 Seega vib lhemal vaatlusel leida ka kriminaalmenetluses erinevaid aspekte, mille eesmrk ei ole ksnes eksinut karistada, vaid hoopis laiem.

Kokkuvte
Kokkuvtteks vib elda, et kirjutamise ajal hakkas autorile jrjest enam meeldima mte vaadelda kriminaalmenetlust sotsioloogilisest aspektist. hku ji ksimus, kas sotsioloogiat ja kriminaalmenetlust saab omavahel seostada, kas neid on sobilik ldse vrrelda? Kui ksitleda sotsioloogiat tunnetusteadusena, mis uurib sotsiaalset tegelikkust ja kriminaalmenetlust kui igusteaduse haru, kus ptakse ka vlja selgitada, mis tegelikult elulises juhtumis toimus, vib nha nende vahel teatavaid hisjooni ja seoseid. iguse, sh kriminaalmenetlusiguse ja sotsiaalse elu tegelikkuse juhtumite puhul vib nende omavahelisi seoseid siiski mrgata. Kuigi artikli eesmrk ja maht ei eeldanud teema sgavamat lahkamist, tekitas see vhemalt mtte ksitleda ideed ka edaspidi.

282

Jri Saar, Kriminaalpshholoogia (Tallinn: Juura, 2007), lk 273274.

203

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Hpotees teaduse meetodis ja versioon argiteadmise meetodis

Raivo pik SKA kriminoloogia ja kriminalistika ppetooli lektor, T igusteaduskonna doktorant Artikkel on mlestuseks Ivar Aimrele teadlasele, petajale ja heale sbrale, kes oskas nha ja petada asjade ssteemsust. Kunagi, kui samal temal arutlesime, soovitas Ivar mul sellest kirjutada. Aga valmis sai see artikkel alles nd.

Sissejuhatus
Kesolevas artiklis vaatlen ja vrdlen hpoteesi teaduse meetodis uue teooria vljattamisel ja versiooni argiteadmise saamisel ning selle alusel igapevaste praktiliste lesannete lahendamisel. Kuna argiteadmus on vga laiaulatuslik ja mitmepalgeline, on seda terviklikult vga keeruline ksitleda, mistttu vaatlen sellist argiteadmuse valdkonda nagu kuritegude uurimine ehk kriminaaluurimine. Nii argiteadmisel kui teadusel ilmnevad oma spetsiaalsed kvaliteedid, loomus ja loomulikud funktsioonid, kuid vaatamata sellele ei ole need antipoodid neid ei saa apriori mratleda vrtuslikumaks ja vhemvrtuslikuks need pigem tiendavad teineteist. Kahtlemata on neil ka mitmeid erinevusi.

Objekt ja tunnetusprotsess
Teadus on sedavrd keeruline ja muutuv nhtus, et seda on kll erinevalt kirjeldatud, kuid mitte heselt defineeritud. Entsklopeedia kirjelduse kohaselt on teadus tegevus, mille eesmrk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste ttlemine, kasutamine ja silitamine.283 Teadusliku teadmise objekt erineb oluliselt igapevaelu sndmustest selleks on konstrueeritud situatsioon, eeldused ja lihtsustused. Teadusteadmise arendamise peamine eesmrk on jtkuv uute teadmiste tootmine, uute vimalike sndmuste ja objektide ennustamine.284
283 284

Eesti Entsklopeedia (Tallinn: Eesti Entsklopeediakirjastus, 1996), 9. kd, lk 317. Rein Vihalemm, Teaduse metodoloogia (Tallinn: Eesti Raamat, 1979).

204

XIII
Teadustunnetus erineb muudest tunnetusliikidest eelkige tunnetuse eesmrgi ja eriti kasutatavate tunnetusmeetodite poolest. Eesmrgiks on tsikindla teadmise sstemaatiline avardamine, hiskonnale niisuguste teadmiste hankimine, mis on kasutatavad nende saamise ajast, kohast ja subjektist sltumatult. Argiteadmise objektideks on eelkige igapevaelu sndmused, esemed, eesmrgid ja vahendid. Argiteadmine on peamiselt suunatud selliste igapevaste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste lesannete praktilisele lahendamisele, mis on seotud inimese argivajadustega. heks selliseks vajaduseks on ka turvatunne oma iguste ja vabaduste vaba nautimine eeldusel, et keegi seda ei takista. Argiteadmises on ldjuhul lesanne lahendatud, kui inimene ise tunneb, et ta on enda jaoks oma ksimustele vastused saanud. Esmapilgul tundub nende vrdluste phjal, et teaduslikud teadmised ja argiteadmised on kaks tiesti erinevat kategooriat, millel on vga vhe hist, kui ldse on. Kuid nii on see ksnes esmapilgul. Jrgnevalt vrdlemegi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta teadmiste saamist kui argiteadmise tekkimist teaduslike teadmiste saamisega. Ka kuritegude uurimist vib ksitleda kui tunnetusprotsessi eriliiki, millel on aga omad erisused vrreldes ldise tunnetusprotsessiga: 1. Uurimise peamiseks objektiks (esemeks) on inimeste seadusevastased teod. Seetttu ttab uurija vastutegutsemise hkkonnas tal tuleb letada avalik ja varjatud vastupanu. Kuritegude uurimisele on omane konfliktne iseloom. 2. Faktid ja sndmused, mida on kuritegude avastamisel ja uurimisel vaja tuvastada, on toimunud minevikus. Uurimine on alati suunatud minevikku, tema objekt on oma olemuselt ajalooline, ainulaadne ja kordumatu. Kuriteo uurimise (kriminaalmenetluse) alustamise hetkeks on kuritegu peaaegu alati minevikusndmuseks. ldjuhul, v.a kuriteo matkimine, ei ole menetlejal vimalik vahetult tajuda ja uurida kuriteosndmuse kiki elemente. Kuriteo kui minevikusndmuse rekonstrueerimine on vimalik seetttu, et iga sndmus vi nhtus jtab endast jlje nii sndmuses osalevatele objektidele kui mbritsevasse keskkonda. Iga sndmus vi nhtus jtab endast jlgi nii materiaalsesse maailma kui ka inimeste teadvusse. Nende jlgede vahendusel tekivadki teadmised kuriteo toimepanemise asjaoludest. Uurija taastab ksikute jlgede jrgi kuriteosndmust jlgede jrgi sndmuse rekonstrueerimine on uurija philine mttetegevus. Seega vib elda, et kohtueelne uurimine on he minevikus toimunud kri-

205

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

minaaliguslikult relevantse sndmuse asjaolude rekonstrueerimine ja selleks vajalike inimeste ja asjade seaduslik otsimine. 3. Kriminaaluurimine erineb teaduslikust tunnetusest ka eesmrgi poolest. Kriminaalasja kohtueelne uurija ja seda asja arutav kohus ei jrgi teaduslikke eesmrke. Nad tuvastavad kuriteo toimepanemise asjaolusid, mille loetelu on mratletud seadusega; sealhulgas sdlase sd,285 st nad lahendavad igusemistmisega seotud praktilisi lesandeid. Eesmrgiks on iguse subsumeerimine. 4. Kriminaaluurimine erineb teaduslikust uuringust ka oma olemuselt. Nii on eeluurimine piiritletud varem mratud, mnikord seaduses kehtestatud thtaegadega (niteks jlitustegevusega tendite kogumine, kuriteo aegumine jms), nuab kindlasti sunniiseloomuga otsuste vastuvtmist, toimub seadusega kehtestatud vormis ja see vib toimuda ksnes selleks erivolitusi omavate riigi nimel tegutsevate isikute poolt. 5. Eeluurimisele on iseloomulik eriliselt krge pingelisus, mis on tingitud vajadusest vastu vtta kiireid ja tpseid otsuseid heaegselt mitmetes erinevates situatsioonides (konfliktsetes ja mittekonfliktsetes). Kriminaalmenetluse spetsiifika muudab tegutsemise taktikalise riski tingimustes tpiliseks. Priselt riski vltimine on ebatenoline.286 Uurijat sunnib taktikalise riski tingimustes tegutsema: aja defitsiit; situatsiooni informatsiooniline mratlematus andmete puudumine igaklgselt kaalutletud otsuse vastuvtmiseks; oma tegevuste edukuse intuitiivne ettengemine vaatamata nende riskantsusele; menetluslik vajadus vi seadusest tulenev nue toimingu tegemiseks vi otsuse vastuvtmiseks vaatamata kujunenud situatsioonile. (Niteks kahtlustatava suhtes tkendi kohaldamise otsustamine 48 tunni jooksul peale tema kinnipidamist; kahtlustatava esmase lekuulamise kohustus 24 tunni jooksul jne). Siinjuures tuleb rhutada valiku tegemise vltimatust; vimatust otsust mitte vastu vtta (vltida otsustamist)Tendite hindamise ja vrdlemise ning uurimise edasise kigu lbimtlemise aeg on sageli seadusega piiratud.

285 286

Kriminaalmenetluse seadustik 62. , , , : (: , 2003), c 546548.

206

XIII

Teaduslik ja mitteteaduslik mtlemine

Kuna igasugused teadmised seonduvad tihedalt mtlemisega, vaatleme siinjuures lhidalt ka seda, mille poolest erineb teaduslik mtlemine mitteteaduslikust mtlemisest probleemide ja lesannete lahendamisel. Probleemid esitatakse kll ksimustena, kuid see ei thenda veel iseenesest, et iga ksimus vljendaks probleemi. Ksimus ei ole probleemne: kui sellele ksimusele on eelnevalt juba vastus leitud ja puudub alus seda vastust vaidlustada; kui sellele ksimusele vastuse leidmiseks on olemas tpne juhend vi valem. Ksimusele vastuse leidmine vib seisneda ka lesande lahendamises. Igapevaelus lahendavad lesandeid nii teadlased kui ka mitteteadlased, kusjuures lesanded on erineva keerukusega ja vivad olla nii rutiinsed kui ka loomingulised. Probleemi ja lesande eristamine ei ole vga lihtne, sest see vahe ei ole rutiinse ja loomingulisuse alusel nii hemtteline ka probleemide lahendamiseks on siiski olemas mingid orientiirid ja reeglid ja teiselt poolt ka lesannete lahendamine nuab alati teatud mral leidlikkust, kasvi selles osas, millist valemit selle konkreetse lesande lahendamiseks kasutada vi milline instruktsioon valida selle juhtumi lahendamiseks, st millisele tpjuhtumile vastava reaalelu juhtumiga on tegemist. Sna probleem snonmiks on uurimislesanne. Viimane on eesti keeles kasutusel nii teaduslikus tegevuses kui ka argitegevuses, niteks kriminaaluurimise lbiviimisel, kusjuures eestikeelse sna jrgi ei ole vimalik eristada, millise uurimisega on tegemist, erinevalt niteks vene keelest, kus kasutatakse kaht erinevat sna: issledovanie teaduslik uurimine ja rassledovanie vi sledstvije kriminaaluurimine. Siiski on vimalik eristada rutiinseid lesandeid, loomingulisi lesandeid ja probleeme. Ksitledes teaduslikku mtlemist probleemide ja lesannete lahendamisel, arvab Indrek Meos oma artiklis Katse piiritleda miste teaduslik mtlemine, et erinevus seisneb tulemuste uudsuses ja seda jrgmiselt: Rutiinsete lesannete lahendamine toimub teatud metoodika vi valemi jrgi. Mingit originaalsust ei taotletagi. Sellised lesanded on sageli meldud oskuste omandamiseks. Loominguliste lesannete lahendamine nuab leidlikkust ja teatud juhtudel on vimalik vlja pakkuda originaalne lahendus. Tulemus ise on aga juba ette teada, st uut tulemust saada ei ole vimalik.

207

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Probleemide lahendamine vi vimaliku lahenduse vljapakkumine nuab originaalsust. Ka siis, kui keegi on juba mingi vimaliku lahenduse vlja pakkunud, on uuel lahendajal vimalik vlja pakkuda mni uus vimalik lahendus. Probleem vib tekkida (lesanne kasvab le probleemiks) ka sellisel juhul, kui hele lesandele leitakse mitu lahendust ja heski lahenduses ei ni olevat viga. Probleemina vib vaadelda ka seda, kui on vaja otsustada, millist juhendit, valemit vi algoritmi lesande lahendamiseks kasutada.287 Kui selle mratluse jrgi pda hinnata, millise mtlemisega on tegemist sellise mitteteadusliku tegevuse (argitegevuse) nagu kriminaalasja uurimise puhul, siis tuleb kigepealt lhtuda sellest, et iga kuritegu on oma olemuselt unikaalne nhtus nii oma sisemiste phjuste kui ka vliste avaldumisvormide poolest. Samal ajal on aga kuritegudes ka palju hiseid jooni, nagu niteks rnnatava objekti liik (vara, inimelu, isikuvabadus, valimisigus jne), teo toimepanemise viis (sissemurdmine, vltsimine, kehavigastuse tekitamine) jne, mis vimaldab kuriteod teatavate histunnuste alusel rhmitada ja anda metoodikad vastavat liiki kuritegude uurimiseks. Kui nd vrrelda kuritegude uurimist eeltoodud mratlusega, siis: Rutiinse lesandega ldjuhul tegemist ei ole, kuna kuritegu uurima asudes on tavaliselt liiga vhe algandmeid, et oleks vimalik koheselt otsustada, millist metoodikat kasutada. Ja kuna iga kuritegu oma olemuselt on juba originaalne, siis ka tulemus on igal konkreetsel juhul teatud mral originaalne. Erandiks on siin vast kriminaalmenetlus nn lihtsas uurimissituatsioonis, kus juba kriminaalmenetluse alustamise momendil on kuriteosndmuse asjaolud ilmselged ja teo toimepannud isik teada. Loominguline lesanne? Tepoolest nuab kuriteo lahendamine leidlikkust ja vimalik on originaalse lahenduse vljapakkumine (nit: vaatamata sellele, et leitud laibal on ilmsed vigastused, ei ole siiski tegemist kuriteoga vaid hoopiski enesetapmisega vi nnetusjuhtumiga), kuid probleemiks on, kuidas hinnata seda, kas tulemus ise on juba teada. Kahtlemata ei ole ette teada ks konkreetne tulemus, kll aga on konkreetselt piiritletud vimalike tulemuste kogum ja on ette teada, et tulemuseks on ks nende hulgast. Eeltoodud konkreetse nite puhul siis tapmine vi mrv, enesetapmine, nnetusjuhtum, haigusesse suremine.
287

Indrek Meos, Katse piiritleda miste teaduslik mtlemine, Acta Universitatis Scientiarum Socialium et Artis Educandi Tallinnensis (1998).

208

XIII
Probleem? Kuna iga kuritegu on oma olemuselt unikaalne, nuab ka iga konkreetse kuriteo uurimine ainult sellele juhtumile sobilikku originaalset lhenemist. Probleemina saab vaadelda ka pidevalt muutuvat uurimissituatsiooni. Vastavalt situatsiooni muutumisele tuleb valida ka tegutsemise algoritm. Ka siis, kui keegi on juba mingi vimaliku lahenduse vlja pakkunud, on uuel lahendajal vimalik vlja pakkuda mni uus vimalik lahendus. Nii vib olla kriminaalasi saadetud prokurrile he isiku kahtlustuses, kuid prokurr vib leida, et kahtlustatavaks on hoopis keegi teine, niteks samas kriminaalasjas seni tunnistajana esinenud isik. Samuti vib kohus leida, et sdistatav ei ole sdi ja kuriteo on toime pannud keegi teine.

Hpotees ja uurimis- ehk menetlusversioon

Nagu teadusliku teooria tekkimises on oluline osa hpoteesil, nii on kriminaalasjas kuriteo toimepanemise asjaolude tuvastamisel ja selle phjal kuriteosndmuse rekonstrueerimisel oluline osa uurimis- ehk menetlusversioonil. Vaatamata sellele, et kasutatakse erinevaid termineid, on misted oma sisult kllaltki sarnased. Vaatleme neid allpool.

Hpotees
Eristatakse teaduslikke, ksik- ja thpoteese ehk ajutisi hpoteese. Teaduslik hpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel phinev oletus looduse, hiskonna vi mtlemise arenemise seadusprasustest, s.o ldise iseloomuga nhtustest, mis on teadusliku uurimise esemeks. ksikhpotees suhestub mingi he konkreetse faktiga, nhtusega vi faktide, nhtuste grupiga ja seletab ksnes neid. T- ehk ajutine hpotees puudutab nagu ksikhpoteeski hte fakti vi nhtust vi nende gruppi, kuid annab neile tingliku seletuse, millel on ajutine iseloom ja mis on ette nhtud edasiseks uurimiseks.288 Empiirikud ja induktivistid ei pidanud hpoteesi teadusliku teadmise saamisel oluliseks. Kui nad neid kasutasidki, siis kalduti hpoteesides ngema kogutud faktide induktiivse ldistamise iseeneslikku tulemust, st kokkuvtet suurest
288

, et al, , supra nota 286, c 474475.

209

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

hulgast faktidest ja ei enamat. Faktide ja hpoteeside omavaheline suhe on aga oluliselt keerukam. Mingit universaalset mehhanismi, mis ttleks kogutud toorfaktid teooriateks, ei ole olemas. Samuti ei saa faktide kogumine ise toimuda ilma mingi aluseta, see thendab, et juba faktide kogumisel (vaatlus, eksperiment) on aluseks hpotees kui ks probleemi vimalikke lahendusi. Seega ei saa hpoteesi vaadelda kui vaid empiiriliste faktide korrastamist, vaid ta on andnud juba nende faktide kogumisele suuna ja annab nendele ka mnesuguse seletuse. Teaduse metodoloogia on pdnud anda tingimusi ja kriteeriume, millele peaksid kik teaduslikud hpoteesid vastama: hpotees peab vastama teadaolevatele faktidele ja ei tohi olla nendega vastuolus; hpoteesid peavad olema koosklas teaduse seadustega; hpotees peab olema kontrollitav; hea hpoteesi tunnuseks on tema ldistamisvime, st ta seletab mrksa rohkem, kui temalt algselt oodatakse; hpotees olgu vimalikult lihtne.289

Uurimisversioon
Uurimisversioon on kriminaalasjas kogutud andmete analsimise ja hindamise alusel tehtud loogiliselt phjendatud oletus uuritava sndmuse iseloomu ja asjas thtsust omavate vi thtsust omada vivate faktide ja nhtuste vi selliste faktide ja nhtuste gruppide kohta. Oma loogiliselt olemuselt on uurimisversioon ksikhpoteesi derivaat. Selgitades ksikute faktide olemust, pritolu ja seoseid, omab ta thendust ksnes sellel konkreetsel juhul, kuid samas ei ole ta ajutise iseloomuga. Olles pstitatud, pretendeerib ta tesusele, st seletuse psivusele. Versioone vib kll vlja vahetada, kuid mitte seoses aegumisega, vaid seetttu, et need on kummutatud kui valed. Uurimisversioonil on kohtueelses menetluses kahesugune tunnetuslik roll: seletada lhteandmete pinnalt tenosuslikus vormis sndmuse laadi ja asjas thtsust omavaid asjaolusid;
289

Vihalemm, Teaduse metodoloogia, supra nota 284

210

XIII
suunata otsima uusi andmeid, mis kinnitaksid vi lkkaksid mber uurimisversioonis esitatud oletuse. Sellega kindlustatakse uue informatsiooni, sh tendite sihiprane kogumine. Pikka aega on valitsenud arvamus, nagu saaksid versiooni pstitamise aluseks olla ksnes tendid. Praeguseks on aga sellest seisukohast loobutud, selgitades, et kuna versioon on oletus, mis kuulub kontrollimisele sltumata oma alusest, siis puudub mte kunstlikult ahendada lhteandmete baasi.290 Samuti ei saa lugeda phjendatuks uurimisversiooni pstitamise eesmrgi piiramist ksnes tendamiseseme asjaoludega, kuna praktilises kriminaalmenetluses pstitatakse versioone ka selliste kuriteo uurimise seisukohalt thtsate asjaolude kohta, millised ei ole tendamiseseme asjaoludeks, nagu niteks tendi allikate ja nende asukoha, kuriteo toimepannud isiku vljangemise ja omaduste jne kohta. Uurimis- ehk menetlusversiooni erinevus muust ksikhpoteesist seisneb selles, et see: 1. konstrueeritakse ja kasutatakse hiskondliku praktika spetsiifilises sfris kriminaalmenetluses; 2. pstitatakse ja kontrollitakse selleks spetsiaalselt seadusega volitatud isikute poolt, kes ldjuhul tegutsevad riigi nimel; 3. selgitab kriminaalasjas te tuvastamiseks thtsaid fakte ja asjaolusid; 4. peab olema kontrollitud seadusega piiritletud aja jooksul; 5. kontrollitakse seadusest tulenevate spetsiifiliste meetoditega; 6. kontrollitakse tingimustes, kus on vimalik te varjamisest huvitatud isikute aktiivne vastutegutsemine.291 Uurimisversioon ei ole meelevaldne oletus, vaid ta peab olema: 1. phjendatud peab rajanema olemasolevate andmete analsil; 2. kontrollitav peab olema selline oletus, mida on vimalik krvutada kriminaalasjas kogutud vi kogutavate tenditega (seaduses ettenhtud vahenditega ja viisil kogutud andmetega);292 3. konkreetne; 4. loogiliselt les ehitatud selles ei vi olla vasturkivusi.
, et al, , supra nota 286, c. 474475. , , (: -, 2008), 352369, c 353. 292 Herbert Lindme, Menetlusmetoodika I (Tallinn: Juura, 1998), lk 16.
290 291

211

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Kokkuvtteks
Kui vaadelda Argentiina filosoofi M. Bunge loodud teadusliku meetodi skeemi, vib theldada, et ka kuritegude uurimine ja kriminaalasjas te tuvastamine toimub phimtteliselt samasuguse skeemi kohaselt: Kriminaalasja uurimise ldskeem
Teaduslik maailmapilt, olemasolevad teadmised PROBLEEM HPOTEES

Kontrollitavad jreldused Empiiriline uurimine FAKTID

Hpoteesi hinnang

Tienenud (muutunud) teadmised

UUS PROBLEEM

Teadusliku meetodi ldskeem293

Kuriteo tunnustega sndmus (kriminaaliguslikult relevantne sndmus) PROBLEEM

VERSIOON Teadmine tendamiseseme asjaolude kohta, mis vimaldab vastu vtta otsuse
UUS VERSIOON

Kontrollitavad asjaolud Tendite kogumine FAKTID

Versiooni televastavuse hindamine

Sellest skeemist nhtub, et nagu teadusliku teadmise tekkimise suunaandjaks on probleem ja hpotees probleemi vimalikust lahendusest, on see nii ka kuriteo uurimisel kriminaalmenetluses. Siin on probleemiks kriminaaliguslikult relevantse sndmuse rekonstrueerimise seisukohalt thtsust omav asjaolu, milline ei ole veel teada. Selle asjaolu kohta tehtud oletus versioon annab suunitluse faktiliste andmete kogumiseks selleks, et kontrollitavate asjaolude ja kogutud faktiliste andmete krvutamise kaudu kontrollida pstitatud versioo293

Mario Bunge, Scientific Research I: The Search for System (Berlin, 1967), S. 9

212

XIII
ni televastavust. Tulemuseks on uue teadmise saamine uuritava sndmuse sellest asjaolust, mille kohta oli pstitatud versioon. Kui selleks uueks teadmiseks oli, et versioon ei leidnud kinnitust, pstitatakse uus versioon, mille kontrollimine toimub jllegi sama skeemi jrgi. Eeltoodust vib teha jrelduse, et kuritegude uurimine on meetodi poolest suuresti sarnane teadusliku uurimisega, eriti ajalooteadusega. Teaduse ja teadusesarnaste tegevuste tarvis on aga eelkige vaja ppida vastava valdkonna metodoloogilisi aluseid. Kriminalistika rajajaks peetav Hans Gross on kirjutanud oma kohtu-uurija ksiraamatus umbes nii, et kohtu-uurija t ei ole kunst, vaid kunsttkk see kunsttkk ei ole suur, vaid koosneb reast vikestest kunsttkkidest (tegevustest vi vtetest), mida on vaja teada, aga selleks, et teada, on need vaja eelnevalt selgeks ppida. ppimiseks on aga kool, kus kohtu-uurijaid vlja petatakse.294

294

, , (: -, . .. , 1895), c 13. Originaaltekst: Die Arbeit des U.R. ist keine Kunst, aber ein Kunststck dies Kunststck ist kein grosses, aber es besteht aus einer langen Reihe von kleinen Kunststcken diese muss man aber knnen, um sie zu knnen, muss man sie erst einmallernen, und dazu diene eine Schule, auf der die U.R. tchtig herangebildet werden samas lk 175.

213

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

igusteadus ja kriminalistikatehnika
Annika Lall SKA Kriminoloogia ja kriminalistika ppetooli juhataja-dotsent Kriminalistikatehnika seoste uurimisel igusteadusega tuleks vaadelda igusteaduse ssteemi, mille alusel on rajatud igusnormide ssteem. Viimane omakorda koostatakse sltuvalt hiskondlike suhete iseloomust ja reguleerimise meetoditest. Toimiva igusessteemi ksimus on tihedalt seotud igusteaduse ssteemi ksimustega. Kehtiva iguse ssteem mratleb peamised teaduse ssteemid. See thendab, et peamised igusteaduse elemendid vastavad kehtiva iguse harudele, theldasid V.H. Tikvadse ja T.A. Jampolskaja.295 Kehtiva iguse ssteem ei toeta igusteaduse ssteemi, vaid mratleb igusteaduse harude ssteemi: riigiigus, tsiviiligus, perekonnaigus, karistusigus, menetlusigus (haarates nii tsiviil- kui ka kriminaaliguse), finantsigus jm. hiskonna ja hiskondlike suhete arenedes tiustuvad igusharude vahelised sidemed ja seosed-leminekud, kutsudes esile uusi nhtusi. Tihti on need seosed nii spetsiifilised, et nende omandamiseks on vajalik end kurssi viia erinevate teaduste saavutustega. Tekivad harudevahelised seosed igusteadusega, niteks pangandus-, transpordiigus jne. hiskondlike suhete muutused ja areng viivad selleni, et spetsiifilised seadusprasuste hendused tekivad mitte ainult igusteaduse, vaid igus- ja hiskonnateaduste, aga ka iguslike ja loomulike seoste vahel. Nii tekivad igusteaduse eriharud: kohtustatistika, kohtupshholoogia, kriminalistika, kriminoloogia, jlitustegevuse teooria jne. Peale eelnimetatute kuuluvad igusteaduse ssteemi riigi ja iguse ajalugu, mis ksitleb riiki ja igust nende konkreetses ajaloolises arengus (konkreetses riigis vi kindlas ajastus) ning riigi ja iguse teooria, mis petab kigile ldisi riigi ja iguse eksisteerimise seadusprasusi. Kik igusteaduse harud, vaatamata nende erinevale regulatsioonivaldkonnale, omavad arengu seadusprasusi ja n- vrdseid kodaniku igusi. Igaks neist, olles igusteaduse element tervikuna, omab kllaldaselt iseseisvuse, p , , o (1967), 9, 39.
295

214

XIV
simise ja autonoomsuse eksisteerimiseks. eldu kehtib ka kriminalistika kohta. Sellest tulenevalt nimetatakse kriminalistikat teinekord teisejrguliseks ehk alluvaks, kriminaalmenetluse suhtes rakenduslikuks teaduseks.296 Sellega seoses kirjutab R.S. Belkin: Kriminalistika iseenesestmistetavalt ei ole teisejrguline teadus kriminaalmenetluse suhtes. B.M. averi tees sai arenduse S.P. Mitritevi, A.I. Vinbergi, N.T. Malahovski jt kriminalistide tdes ning meie arvates see ei vaja tiendavat argumenteerimist. Rmustav on mrkida, et ta ei ole paljude protsessualistide arvates vistlev ega rhuv.297 Rkides lubamatutest klassifitseerimistest teaduses, peab olema alati valmis kokkupuuteks millegi tiesti uuega, millega kaasnevad kllaltki teprased argumendid. Nii tuleb E.D. Grazdannikov vlja uue jrjekordse teaduse klassifikatsiooniga, liigitades sellisesse kategooriasse nagu antipatoloogilised teadused osaliselt sjateadused, kriminalistika, kohtumeditsiini jt.298 Esitatud klassifikatsiooni on E.D. Grazdannikov argumenteerinud jrgmiselt: Antipatoloogilised teadused on need, mille alla kuulub vitlus inimeste elu ja tervise eest. Sellest tingitult liigitas ta kriminalistika hiskondlikusse antipatoloogiliste teaduste kategooriasse, mis on kutsutud vitlusse sellise patoloogiaga nagu kuritegevus. Arvestades kriminalistika iseseisvust, vaatleme seost kriminalistikatehnikaga, mis on kriminalistika kui teaduse element, ja selle seoseid teiste igusteaduse harudega. Nimetatud seos realiseerub kahel suunal teoreetilisel ja praktilisel. Kriminalistikatehnikal on peamine kokkupuude alljrgnevate igusteaduse distsipliinidega: 1. 2. 3. 4. kriminalistikatehnika ja riigi ja iguse teooria; kriminalistikatehnika ja kriminoloogia; kriminalistikatehnika ja kriminaaligusteadus; kriminalistikatehnika ja kriminaalmenetlusteadus.

Antud artiklis vtame vaatluse alla kaks esimest jaotust, kus pame leida seosed kriminalistikatehnika ja riigiiguse teooria ning kriminalistikatehnika ja kriminoloogia vahel. Kahte jrgmist jaotuste rhma antud artiklis ei ksitleta.
, (: , 1980), 12. , (: , 1997), 173174. 298 , (, 1987), 66.
296 297

215

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Kriminalistikatehnika ning riigi ja iguse teooria

Rkida riigi ja iguse teooria otsesest ja vahetust mjust kriminalistikatehnikale oleks ilmne liialdus. Samas ei valmista erilisi raskusi leida kriminalistikas tervikuna vahetuid seoseid riigi ja iguse teooria ldiste seisukohtadega. Tehes kindlaks selliste seoste olemasolu, vib rkida vahetust mjust ldisele teooriale ja kriminalistikatehnikale. Kigepealt, jutt peaks liikuma igusliku mtlemise suunas, mis formuleerib esmajrjekorras ldise riigi ja iguse teooria igusteaduse esindajate ( praktikud ja teoreetikud) seas, sealhulgas ka kriminalistikas. iguslik mtlemine puutub kokku normatiivsete vajadustega hiskondlikus elus, teatud normatiivses suhtes, vahendades vimu neile vi teistele nhtustele interaktsioneeritud reaalsusega. Omades spetsiifilist loogikat sotsiaalses tegelikkuses, meile antud mtteviis llatab ja kasutab spetsiaalseid iguslikke misteid, millest tulenevalt kujunevad teatud normatiivaktide vajadused, mis on laialt levinud tnu riigiiguse ldteooriale, ja mida iseloomustatakse kui normatiivseid.299 Kriminalistide seas on selline mttearendus peamiseks koosmju nitajaks ldises riigi ja iguse teoorias. Riigi ja iguse teooria osutab vahetut suunavat kaasmju kriminalistikale tervikuna ja ka tema elementidele: teooria ldistele phimtetele, kriminalistikatehnikale, kriminalistika taktikale ning erinevate kuritegude liikide hoiatavale mjule nende uurimise metoodikas. See seisneb selles, et kriminalistikalised kontseptsioonid, vahendid, meetodid ja soovitused ttatakse vlja vastavuses riigi ja iguse teooria teaduse printsiipide ja seisukohtadega. Kriminalistikatehnikas ldiste seisukohtade ja printsiipide vljattamisel (julgeolek, teaduslikkus, eetilisus, konoomsus jne) juhinduvad kriminalistid osaliselt riigi ja iguse teooria alustest. Rkides kriminalistikatehnikast, peame me pidevalt meeles pidama htset seost teiste kriminalistika osadega ja vaatlema riigi ja iguse teooria koosmju. Kategooriad nagu igusrikkumine ja kuritegu on misted, mis avanevad ldises teoorias, olles alusepanijaks kuritegude uurimise metoodikale. Veel enam,
299

, (: , 1978), 110.

216

XIV
vljattatavates kriminalistika mistetes kuritegude kriminalistikaline iseloomustus, kuritegude uurimise erimetoodika leiavad need otsese vljenduse ldises teooria kategoriaalses mistes. Silmas peetakse antud juhul sellist mistete ssteemi, nagu vimalus, aeg ja kuritegude sooritamise koht, kurjategija isiksus, tekitatud kahju suurus.300 Ei tohi unustada ka seda, et globaalne miste kuritegu, tema koosseis, objekt, objektiivne klg, subjekt, subjektiivne klg snastatakse samuti ldise iguse teooria jrgi ja on ahelas ldine teooria kriminaaligus kriminalistika, moodustades uurimise aine kuritegude uurimise metoodika osa. Just need kategoorilised misted lubavad kriminalistikal rmiselt tpselt snastada peamised seisukohad. Koos sellega pratakse igas metoodika osas ja kriminalistikalises iseloomustuses vrilist thelepanu sellisele elemendile nagu kuriteo materiaalsed jljed. See on juba otsene vljund kriminalistikatehnikasse, tema vtetesse, vahenditesse ja t- vtetesse. Kriminalistikatehnika meetodite ja vahendite vimalused realiseeruvad hiskonna igusnormide rakendamise protsessi koosmjus. iguslik regulatsioon realiseerub vastava mehhanismi abil nagu ka tema protsessi koosmju sotsiaalsele ssteemile, mis ttatakse vlja riigi ja iguse teoorias.301 Seega kriminalistid peavad arvestama kaasaegset majanduslikku olukorda, vlja ttama ja juurutama iguskaitseorganite praktilisse tegevusse selliseid kriminalistikatehnilisi meetodeid ja vahendeid, mis vastavad praktikas vajaminevale ja on adekvaatselt paigutatavad riigi kriminogeensesse olukorda. Rea kriminalistikateadlaste arvates liigub kriminalistikalistehniliste meetodite ja vahendite vljattamine kaasaegsetes tingimustes jrgmises suunas: 1. printsipiaalselt uute meetodite ja vahendite rakendamine, parandamaks vimalust saada tenduslikku informatsiooni; 2. olemasoleva jlgedega ttamise metoodika tiustamine; 3. kriminalistikatehnika vahendite ja nende komplektide hulga suurendamine. Tundub, et selline ksitlus on pisut lihtsustatud. Kriminalistikatehnika meetodite arendamise teed ja vahendid sltuvad paljuski nende vajadusest uurimispraktikas, aga teisest kljest ka teaduse ja tehnika vimalusest, teadusliku potentsiaali tasemest hiskonna arengu teatud etapil ja tema seosest erinevate teadusharudega.
300 301

.. , ( , 1993), 436437. , (: , 1972).

217

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Antud juhul mngib olulist rolli hiskonna nudlus pakutavate kriminalistikaliste meetodite ja vahendite osas ning igusliku otsustatavuse lubatavus kasutada neid kui tendamise vahendeid. Niteks vib tuua probleemid odoroloogiaga, polgraafiaga, elanikkonna daktloskopeerimise arvestusega jne, kus seaduslooja konservatiivsus ja hiskonna teadlikkus muutuvad takistuseks uute teadustehniliste meetodite ja vahendite juurutamisel praktikasse. Teisiti eldes vib kriminalistika tielikult ja kriminalistikatehnika osaliselt loota sotsiaalsele, iguslikule toetusele, mis saab alguse riigi ja iguse ldteooriast. Kriminalistika kui teadus peab suutma igal juhul testada selliste algatuste vajadust ja eesmrgiprasust hiskonnale. Sel moel vib konstateerida, et riigi ja iguse teooria ja kriminalistikatehnika vaheline seos ei seisne ainult juhtimises, vaid eksisteerib arengus, koosmjus ja toimingutes, kusjuures kriminalistikatehnika vljattatavad vahendid ja meetodid realiseeruvad iguslikus regulatsiooni mehhanismis, et tugevdada iguskorda. Riigi ja iguse teooria teadus hindab omakorda kriminalistikatehnika vljattatud vahendeid ja meetodeid ning arvestab kriminalistika saavutustega oma seisukohtade ja kontseptsioonide arendamisel. Antud ligu tahaks lpetada positiivselt, aga objektiivsus sunnib tlema ka muud. Kriminalistika (kriminalistikatehnika) seoste uurimine riigi ja iguse ldteooriaga ei ole ainult kriminalistide, vaid ka igusteoreetikute lesanne. Vaadeldud seoste uurimine ei ole kriminalistika pdlus tsta oma thtsust, testades sugulust ldise teooriaga, see on thtis teaduslik ja hiskondlik lesanne. Tehnikaajastul oleks igusteoreetikutel vaja uurida igusteaduse tehnilisemaks muutmise probleeme. Antud teel on saatjaks-suunajaks esmalt kriminalistika. V.N. Hropanjuki piku Riigi ja iguse teooria alaligus Riigiiguse teooria koht igusteaduste ssteemis302 jagab autor kogu igusteaduse harud kolme gruppi: ajaloolis-teoreetilised, majandusharud, eriharud. Viimaste hulka liigitab ta kriminalistika, kohtumeditsiini, pshholoogia, pshhiaatria, raamatupidamise. Seejrel on autor vaadelnud seoseid ldteooria ja I ja II grupi teadustega. Seejuures ei ole htegi sna seostest igusteaduse eriharudega.
302

, (, 1998), 24.

218

XIV
Hmmingut tekitab kriminalistika, kohtumeditsiini, pshholoogia, pshhiaatria ja raamatupidamise llitamine igusteaduste hulka ning kriminalistika asetamine eri kategooriasse. Kahetsusvrne on, et kriminalistika kui teaduse probleemidele ei prata thelepanu. Sellest vib teha vaid he jrelduse: teaduslik anals ja seoste vljatoomine peavad tulenema ka kriminalistikast ja ldisest riigi ja iguse teooriast.

Kriminalistikatehnika ja kriminoloogia
Nende kahe valdkonna vahel avaldub tihe seos, uurides seadusprasusi, mratledes kuriteo olemuse, dnaamika, vormid ja phjused ning meetmed selle ohjamiseks.303 A.A. Gertsenson kirjutas: Kuritegevuse ohjamise hoiatuslik probleem kogu tema mitmekesisuse juures on ks keskseid juriidiliste teaduste seas; ta on lahutamatult seotud lhtealustega, mistetega ja igusteaduse harudega. Koos sellega on teoreetiliste ja praktiliste lesannete lahendamine seotud kuritegude hoiatusliku iseloomuga, mis tugineb riigi-iguse teooria alustele, riigiigusele ja tsiviiligusele, kohtupidamisele (lesehitusele), kriminaalmenetlusele, kriminalistikale, kriminaalregistratsioonile.304 ppides tundma kriminalistika ja kriminoloogia omavahelisi seoseid, tuleb alustada sellest, et kriminoloogia uurib ldisi sotsiaal-majanduslikke phjusi, mis tingivad kuritegevuse ja soodustavad kuritegude toimepanekut, ttab vlja ldised meetmed ja vahendid kuritegevuse ohjamiseks,305 kriminalistika aga spetsiaalsed. I.I. Karpets mrgib, et kriminoloogia mngib signaliseeriva teaduse rolli, aga konkreetsed hoiatusmeetmed ttatakse vlja spetsiaalsete vastavate teadusharude poolt.306 Veel phjalikumalt on ksitlenud seda ksimust A.I. Dolgova: Kriminoloogia, mis Venemaal ja teistes maades on arenenud igusteaduste raames, on omandanud ldteoreetilise teaduse seisuse teiste kriminaaligusteaduste raamistikus (kriminaaligus, kriminaalmenetlus, kriminalistika, jlitustegevus,
.. , (: 1976), 6. , (, 1965), 21. 305 , (, 1980). 306 , (1968), 9.
303 304

219

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

kohtupshholoogia jne). Nende teadusharude loetelu ei ole lplik. Niteks viimasel ajal on pstitatud ksimus kriminoloogia esiletoomiseks. Kriminoloogia seost nende teadustega vib vrrelda riigi iguse teooria ja igusega, aga ka teiste juriidiliste distsipliinidega.307 Pidades silmas kriminoloogia proflaktilist funktsiooni, tuleb mrkida, et kuritegude proflaktika ksimus on viidud kriminalistika alla, esmalt kriminalistikatehnikasse selle tekke momendist. Juba 1930. aastatel tstatas V.U. Gromov ksimuse kuritegude proflaktika vljattamise vajaduse le kriminalistikas. Rkides kriminaalregistratsioonist, osutasid nad selle proflaktilisele funktsioonile. Kuid selle funktsiooni thtsust teadvustati tunduvalt hiljem. 1950. aastal mratles A.I. Vinberg kriminalistika lesande kuritegude ennetuslikus tegevuses. Tema vaatevinklist on kriminalistika teadus tehnilistest vtetest ja vahenditest avastamaks, talletamaks, kogumaks ja uurimaks kohtulikke tendeid, mida kasutatakse kuritegude avastamiseks, kurjategijate paljastamiseks ja leidmaks meetodeid kuritegude tkestamiseks.308 1962. a mratles ta kriminalistikat kui teadust kriminalistika on tehnika ja tendite kogumise uurimise taktika, kuritegude uurimise metoodika ja kuritegude rahoidmine, nende ennetamine.309 1960. aastatel aktiveerus kriminalistikas proflaktika uurimise probleem. Sellesse perioodi jvad ettepanekud snastada kriminalistikat kui kriminalistika teooria osa. 1961. aastal tegi V.P. Kolmakov ettepaneku tuua kriminalistika esile tehnika, taktika ja metoodika eraldi osana ja koondada sellesse kik, mis puutub kriminalistika teaduse proflaktikasse.310 See ettepanek ei leidnud toetust kriminalistide hulgas, kuigi kriminalistika proflaktika ksimuste uurimine jtkus intensiivselt ja andis taas phjuse I.J. Fridmanile pstitada ksimus eraldi kriminalistika proflaktika teooria vlja ttamisest.311
.. , : (: -, , 1997), 32. 308 .. , (, 1935), 16. 309 , , 1 (: , 1962) 4. 310 .. , , (1961), 12. 311 .. , (, 1971).
307

220

XIV
R.S. Belkin teeb mrkuse, et katsed jtkuvalt luua eriteooriat kriminalistikalisest proflaktikast on ilmne nide sellest, et kriminalistika roll on lethtsustatud. Vaatamata sellele ei seganud see I.A. Alievit tulla vlja ideega luua eraldi teooria-ekspertiisi proflaktika (mitte kriminalistika).312 Seletamaks sellise teooria loomise vajadust, viitas autor seosele kohtuekspertiiside ldise teooriaga, mis seisneb selles, et antud eriteooria kajastab thtsat ekspertiisialast tegevust ja mjub sellele positiivselt. Aga ka eriteooria raamides saab sstematiseerida ekspertiisi proflaktilisi teadmisi, mis ksitlevad antud probleemi, mratleda aine ja uurimise objekti, eesmrgi, lesande, subjektid ja tegevuse vormid. Jttes krvale idee eriteooria loomisest, tuleb mrkida, et ekspertide vimalustele phendatud thelepanu, sealhulgas ka kriminalistikalise ekspertiisi proflaktikas, on igati tnuvrne. Kuritegude proflaktika vimalused ekspertiisi vormis on thelepanuvrsed ja kriminalistikaline ekspertiis ning kriminalistikatehnika kui kriminalistika haru hlmavad erinevaid kriminalistikaliste uurimiste teooriaid, omades sellega vahetu seose. Kriminalistika ja kriminalistikatehnika koha igeks mistmiseks ldises ennetuslikus ssteemis mngib olulist teaduslikku rolli kriminoloogia vajalikkus kogu kuritegelikus ennetuslikus ssteemis. Ekspertiisi vimalused kuritegude proflaktikas on testi mrkimisvrsed ja kriminalistikaline ekspertiis, aga ka kriminalistikatehnika saaks kriminalistika osaks, kaasates teooriad kriminalistika uurimise eriliikidest ja omades sellega otsese kokkupuute. Et omada iget levaadet ja mista kriminalistika ja kriminalistikatehnika kohta ennetuslikus ldises ssteemis, tuleks selles kriminoloogia teaduslikus rollis phendada thelepanu kogu kuriteo ennetuslikule ssteemile. hiskonnas peab eksisteerima selline kuritegude ennetamise organisatsioon, kus oleksid esitatud kompleksseosed proflaktika-ennetus meetmetest, mis on ellurakendatavad erinevatel tasanditel, erinevas mahus ja hiskondliku elu sfrides. Selline tegevus peab vastama ssteemsuse thtsamatele nuetele. Sel moel on kriminalistikal ja kriminoloogial, kaasates ka kik tema alajaotused, tihe seos.
312

, (, 1991), 133, 174.

221

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Teoreetilisel pinnal rakendatuna jrgib kriminalistikatehnika kriminalistika teooria phjuslikkust ja kriminalistikalise prognoosimise kujunemist. Rakendatuna mratlemaks phjuslikke seoseid kuritegude avastamise protsessis, mrgitakse tavaliselt rida etappe, millest peamisteks oleksid: 1. leidmaks phjuslikke seoseid, mis omasid kohta minevikus; 2. mratlemaks faktide kaudu phjuslikku seost, mille kaudu silitatakse menetluslik kord; 3. harva mratletakse mittetielike faktide olemasolu; 4. teliste sndmuste iseloomu mratlemine, mis on teinekord raskendatud allikate maskeerimise tttu.313 Tunnistades vimalust mratleda uurimise phjuslikku seost ekspertiisi kaudu, pstitavad mningad autorid ka siin rea piiranguid. A.J. Poliavili eeldab, et ekspert analsib vaid eri llisid uurimise phjuslikus seoses, kusjuures ta on piiratud nende materjalidega, mis talle on esitatud uurija(kohtu) poolt ja tema poolt antav ekspertarvamus vib olla piiratud ka teadustehniliste saavutustega, mida ekspert saab kasutada. Kllaltki nitlikult ja produktiivselt ilmneb kriminalistikatehnika ja kriminoloogia omavaheline seos, mis on eriti hsti tunnetatav meetodite ja ennetusliku iseloomuga vahendite vljattamisel. See ei hlma mitte ainult spetsiaalseid tehnilisi vahendeid kuritegevuse ennetuseks vi kriminaalregistratsioonide ja ennetusliku iseloomuga vahendite vimalikku kasutamist kriminalistikaekspertiisides, vaid hlmab ka vastavaid metoodilisi soovitusi. Ttamaks vlja kriminalistikatehnikas kasutatavaid soovitusi, juhindub ta kriminoloogia alustest. Kriminoloogia omakorda arvestab kriminalistikatehnika phimtetega, vttes kokku ja kasutades neid oma soovituste vljattamisel, mis annab tunnistust sellest, et nende vahel on arengu ja koosmju seos.

313

, , a, , (1966).

222

Lppsna asemel

Jrelehe
Sisekaitseakadeemia Prast rasket haigust lahkus 10. novembril 2009. aastal meie seast Sisekaitseakadeemia politseikolledi kriminoloogia ja kriminalistika ppetooli emeriitprofessor Ivar Aimre. Tartus sndinud ja seal keskkooli lpetanud, pidas Ivar Aimre oma nooruses mitut lihtsat ametit, valmistudes omandama krgharidust Tartu Riiklikus likoolis, mille igusteaduskonna ta lpetas 1967. aastal. 19691975 aastani oli ta teadur Tartu Riiklikus likoolis, korraldades teaduskonverentse ja smpoosione ning valmistudes kaitsma teaduskraadi. Aastail 19761982, mil Ivar Aimre oli ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis teadur ja sektorijuhataja, hakkas ta rohkem tundma huvi hiskondlike protsesside vastu. Aasta prast kaitseski ta Moskva Sotsioloogia Instituudis filosoofiakandidaadi kraadi sotsioloogias. 1982. aastast oli ta 10 aastat vanempetaja ja dotsent Tallinna Poltehnilises Instituudis. Ivar Aimre oli esimeste seas, kes asus taasiseseisvunud Eestis rajama Eesti Sisekaitse Akadeemiat. 1992. a aprillis valitsuse otsusega loodud akadeemiasse tuli Ivar Aimre 3,5 kuud hiljem ppeprorektoriks, ttades aastani 2000 prorektorina kaug- ja tiendppe korraldusalas. Samas oli ta 1996. aastal valitud sotsioloogia ppetooli juhatajaks-professoriks. 1. jaanuarist 200031. juulini 2009 titis ta kriminoloogia ja sotsioloogia ppetooli juhataja-professori kohuseid. 1. augustil 2009 andis Sisekaitseakadeemia nukogu Ivar Aimrele silmapaistvate teenete eest oma valdkonna arendamisel emeriitprofessori austava tiitli. Ivar Aimre kui tunnustatud spetsialist kriminoloogia ja sotsioloogia valdkonnas on olnud teadusajakirja Sisekaitseakadeemia Toimetised ks aktiivsemaid autoreid, avaldanud hulga lipilastele meldud ppematerjale ning teadusartikleid ja publikatsioone ajakirjanduses. Tema peateos Sotsioloogia phjalik levaade sotsioloogia kui teaduse arengust kogu maailmas sai alguse sotsioloogia pikust, mis valmis 2001. aastal. Autor tiendas oma peateost pidevalt ja sellest on ilmunud kaks kordustrkki. Ivar Aimre oli phendunud pedagoog, kes oskas oma teadmisi ja oskusi tulevastele politsei- ja teistele riigiametnikele edukalt edasi anda. Ta oli nudlik enese ja ka teiste suhtes, oma tssesuhtumisega eeskuju nii lipilastele kui kolleegidele, andis kaaluka panuse sisejulgeolekuvaldkonna tarvis pdevate riigiametnike mitme plvkonna kasvatamisel.

223

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Ivar Aimre oli sgavate teadmiste, avara silmaringi ja laialdaste huvidega inimene, tundis huvi ka kultuuri- ja spordiprobleemide vastu. Nooruses oli ta ise aktiivne sportlane: aastail 19631966 kuulus ta TR korvpallimeeskonda, mis osales vabariigi meistriliiga vistlustes. Hiljem astus ta TPI ppejudude korvpalliklubi Kapa liikmeks, vttes osa nii nende sportlikust kui intellektuaalsest tegevusest. Ivar Aimret on 2007. aastal autasustatud Sisekaitseakadeemia teeneteristiga. Jme parimate meenutustega mlestama Ivar Aimret, head ja sdamlikku kolleegi!

224

Lppsna asemel

Kaksikmeenutus lahkunust
Rein Vaher Sisekaitseakadeemia ajalehe Verbis aut Re toimetaja (Ilmunud ajalehe 2009. a novembrinumbris) Tiesti juhuslikult kohtasin Solarise keskuses meie akadeemia politseikolledi kriminoloogia ja kriminalistika ppetooli lektorit Uno Traati. Mistagi lks meie jutt just eelmisel peval, 14. novembril oma igavesse rahupaika saadetud kolleegile, emeriitprofessor Ivar Aimrele. Kui olin Uno Traadile rkinud sellest, kuidas ma personaliosakonnast saadud dokumentide phjal Ivar Aimrele jrelehet kirjutades leidsin tema elukigust nii mnegi huvitava fakti, ksis Uno minult, kas ma tean, et lahkunu kohta vib elda, et ta oli teatud moel seotud 11. septembril 2001. aastal New Yorgis juhtunud kaksiktornide tragdiaga: esmalt sellega, et ta sndimispev oli sama, mis see saatuslik kuupev, ja teiseks vib tema teadustegevuse kohta elda, et ta sai hakkama kaksiksaavutusega. Kigepealt vib tema heks eluttorniks nimetada pperaamatut Sotsioloogia, mis kajastab ksikasjalikult selle teadusharu arengut terves maailmas ja phjaliku pikuna on kasutusel paljudes Eesti krgkoolides ning millest on ilmunud juba kaks tiendatud trkki. Ja teiseks eluttorniks tuleb nimetada Ivar Aimrelt Eesti jaoks tiesti uue teadusharu politseisotsioloogia loomist. Selle on ta meie jaoks jdvustanud akadeemia saritrkises 2007. aastal, rkis kolleeg Uno Traat: Kriminoloogi ja ka sotsioloogina vin ma lahkunu teadustegevuse selliselt kokku vtta, pealegi tunnen ma teda 25 aastat. Aga mina tunnen teda juba vhemalt 40 aasta tagusest ajast, mil ma toonase Suvorovi puiestee tennisevljakuil valget palli taga ajasin ja noor Ivar Eesti ht paremat tennisepiigat vljaku krval piidles, tlesin mina: Ta polnud spordiga ainult tenniseneiu kaudu seotud, vaid aastail 19631966 vttis ta tegevkorvpallurina TR meeskonnas osa Eesti meistriliiga mngudest. Selle fakti statistikast leidnud, olin ma algul veidi kahtlev, sest mngurite nimekirjas oli tema nime taha millegiprast snniaastaks mrgitud 1953, mis oli tegelikkusest le kmnekonna aasta hilisem. Kahtlesin sedavrd, et palusin kolleegil Feliks Angelstokil seda mngufakti kontrollida lahkunu tollaselt meeskonnakaaslaselt, praeguselt TT spordikeskuse juhatajalt Heino Lillelt, kes kinnitas, et Ivar Aimre ikka tepoolest oli TR meeskonna ks rndetalasid. Aga kas sa tead, kes oli see Eesti ja toonase he kuuendiku maakera kige osavam ja parim korvpallur, kellega Ivar samuti hes meeskonnas mngis? ksis

225

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Uno minult. Pakkusin talle hte paremat Mart Laga, seejrel Jaak Lipsot ja siis Aleksei Tammistet. Nii see oli, Tammiste oli omal ajal tepoolest ks paremaid tagamngijaid, mnginud ka liidu koondises. Vastasmeeskonnad saatsid tavaliselt teda katma korraga kaks oma paremat pallurit, kes aga Tammistelt ikka palli ktte ei saanud nii hsti valdas too palli. Ja Ivar mngis temaga koos, mletatavasti ehitustriistadega seotud firma meeskonnas, meenutas Uno. Ja veel ks fakt Ivarist ta tundis vga hsti kunstivoolusid ning vis neist palju ja pikalt rkida. Pealegi oli tal tundlik kunstnikuksi, sest ta ka ise maalis. Olen tema juures neid imetlenud: tiesti tasemel pastelltehnikas loodusvaated, ti Uno esile veel he, vhemalt minule teadmata Ivari tahu. Aga miks Ivar sellest oma hobist nii vhe vi ldse pole rkinud. Oleks ju vinud akadeemias tema maalidest nituse teistelegi imetlemiseks les seada, olin ma hmmelduses. Igatahes jb selle nituse korraldamine lhemal ajal sinu kohustuseks, rgitasin ma Unot. Nimetamata on veel ks Ivari hobi malemng. Oleme temaga mitmel vistlusel akadeemiat esindanud. Paraku tuleb tunnistada, et temaga pole ma heski malepartiis kohtunud. Kahju! Kigi meie meenutuste valguses tuleb tunnistada meie seast lahkunud Ivar Aimre kaalukat panust teadusesse ja retult laia tegevusulatust mitmel alal, vtsin ma oma meenutused kokku. Ja Uno Traat oli minuga pri.

226

Lppsna asemel

Ivar Aimrest
Professor Jaan Prnat Ttades Sisekaitseakadeemias biomeditsiini ppetooli professorina aastail 19941999 suhtlesin kolleeg Ivar Aimrega pidevalt. Kahtlemata oli tal koos rektor Eduard Raskaga oluline osa akadeemia loomisel ja arendamisel krgkooli tasemele. Ivar Aimre puhul meeldis ta tstiil. Niteks meenub, et artiklit kirjutades suutis ta samaaegselt anda nu mne kiireloomulise ksimuse lahendamiseks. Minu tga seoses toetas ta ka igati kehalise vimekuse labori loomist, et lipilased saaksid levaate enda treenitusest ja selle hindamise vimalusest. Ka toetas ta komandeerimist Tehhi Vabariiki talaste sidemete loomiseks. Ivar Aimre sportlik eluviis ja alati muhe noilme oli ilmselt ka tema vga hea lbisaamise phjuseks nii kolleegide kui ka lipilastega. Tundsin Ivarit hsti juba Tartu pevilt, mil ta tegeles sotsioloogiaalaste uurimustega. Hea kolleegi ja sbra Ivar Aimre lahkumisest kuuldes phkisin mnegi pisara.

Foto 1. Kolm Jaani ja Ivar jutuhoos. Vasakult: Jaan Huik, Jaan Vainu, Jaan Prnat ja Ivar Aimre.

227

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Professor Ivar Aimre publikatsioonid (19702009)

Monograafiad/pikud
Ivar Aimre, Politseisotsioloogia: alused (Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2007) Ivar Aimre, Sotsioloogia (Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2001, 2005, 2006) Ivar Aimre, Politsei tegevus ja elanike hinnangud (Tallinn: Sisekaitseakadeemia 1998, 1999) Ivar Aimre, Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus (Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia, 1995) Ivar Aimre, Policemens activities and populations evaluations (Estonian Public Service Academy, 1998) Ivar Aimre, The sense of security and the evolutions of the police activities (Estonian Public Service Academy, 1996

Ajakirjaartiklid/Kogumikuartiklid
Ivar Aimre, Eesti politseisotsioloogilised uuringud siirdeperioodi sotsiaalses ruumis, Sisekaitseakadeemia Toimetised (2009), nr 8, lk 631. Ivar Aimre, Politseiharidusest politseiteaduseni: kriminaalpolitseiniku kompetentsuse kujunemine praktika ja teaduse toel, Sisekaitseakadeemia Toimetised (2008), nr 7, lk 328. Ivar Aimre, Marek Link ja Andrus Padar, Oodatavad vljundid ja kompetentsus uue kriminaalpolitsei haridusmudeli rakendamisel, Sisekaitseakadeemia Toimetised (2008), nr 7, lk 2958. Ivar Aimre, Julgeoleku ja turvalisuse sotsioloogiline anals Tiiu Pohl (koost), Sisejulgeolek = Internal security (Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2007) 3959. Ivar Aimre, Politseit sotsioloogia Silvia Kaugia (koost), igus hiskonnas: artiklite kogumik: abistavaks materjaliks iguse sotsioloogia omandamisel (Tartu: Avatar, 2006) 115150. Ivar Aimre, Riik, ohuallikad ja inimeste hirmud Eesti edu hind: Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus: artiklite kogumik (Tallinn: Eesti Entsklopeediakirjastus, 2005) 170178. Ivar Aimre, Sotsiaalne kihistumine ja kuritegevus, Eesti Riigikaitse Akadeemia toimetised (1994), nr 2, 100122. Ivar Aimre, Politsei tegevus: mt ja reaalsus, Eesti Riigikaitse Akadeemia toimetised (1998), nr 5, 4867. Ivar Aimre, Policemens activities and their assessments of them, Eesti Riigikaitse Akadeemia toimetised (1998), nr 5, 84100.

228

Professor Ivar Aimre publikatsioonid

Ivar Aimre, Kuritegevus ja turvatunne, Eesti Riigikaitse Akadeemia toimetised (1995), nr 3, 5262. Ivar Aimre, Tehnikalipilaste hiskondlik-poliitilise aktiivsuse formeerumine, aruanne, Tallinna Tehnikalikool (1990). Ivar Aimre, Tlisnoor ja meie elu (Tallinn: Eesti Raamat, 1981) , : : ... , , (1976). Ivar Aimre, Sotsiaalse pritolu mju abituriendi vrtustele Maailmavaate kujunemisest krgemas koolis: 1. osa (Tartu Riiklik likool, 1970) 239265.

Sidusus: Eesti sotsiaalteaduste III aastakonverents 22.23. novembril 2002 Tallinnas (Tallinna Tehnikalikooli Kirjastus, 2002) 243247. Ivar Aimre, Politseinike vrtushinnangutest, ettekanne konverentsil Vrtushinnangud ja kasvatus, Tallinn (1997). Ivar Aimre, Assessment of the police by the Estonian population Professionalization of public servants in Central and Eastern Europe: proceedings from the fifth annual conference held in Tallinn, Estonia, April 23-25, 1997 (Bratislava: NISPAcee, 1997). Ivar Aimre, Kuritegevus ja elanikkonna turvatunne igussotsioloogia ja juriidiline infrastruktuur: ettekanne Eesti-Soome hissmpoosionil Eesti Riigikaitse Akadeemias, Tallinn, 20.22.11.1995 (Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia, 1996) 636.

Ivar Aimre, Sotsiaalne ebavrdsus ja kuritegevus Usaldus. Vastutus. Konverentsiteesid/Ettekanded

Muud publikatsioonid
Ivar Aimre ja Uno Traat, Lbi lumetormi konverentsile, Verbis Aut Re, 12.2008. Ivar Aimre, Veel kord lputde valmimisest, Verbis Aut Re, 01.2008. Ivar Aimre, Enne komisjoni ette minekut, Verbis Aut Re, 05.2008. Ivar Aimre, Politseiteaduse V konverents Mnsteris, Verbis Aut Re, 11.2007. Ivar Aimre, Uno Traat ja Raivo pik, Politseiteaduse konverents Vilniuses, Verbis Aut Re 06.2006. Ivar Imre ja Uno Traat, Koolivgivallast Ameerikas, Haridus (2004), nr 4, 68. Ivar Aimre, Mida arvestada lputde koostamisel ja kaitsmisel?, Verbis Aut Re, 11.2007. Ivar Aimre, Politsei: mt ja reaalsus, Politsei (1998), nr 8, 9, 11.

229

HISKONNA TURVALISUSE TEENISTUSES

Ivar Aimre, Kaitsejudude ppused ja koolitus, Verbis Aut Re, 10.1996 03.1997. Ivar Aimre ja Uno Traat, Kas haridus maksab juba?, ripev, 30.06.1992.

Toimetamised/Eessnad
Risto Pullat, Organiseeritud kuritegevus: levik taasiseseisvunud Eestis ja naaberriikides (eessna Ivar Aimre, Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2002)Ivar Aimre ja Tiit Mesila (koost), Eesti Riigikaitse Akadeemia 19921998 (Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia, 1998)Ivar Aimre (koost), igus. Kriminaalpoliitika. Politsei: artiklite kogumik (Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus, 1998)Ivar Aimre & Tiit Mesila (eds), The Estonian National Defence and Public Service Academy 19921998 (Estonian Public Service Academy, 1998) , : (: , 1981)Ivar Aimre, Metoodiline juhend teema NLKP XXVI kongress nukogude hiskonnasotsiaal- ja klassistruktuuri arengu probleemidest ksitlemiseks: abiks lektorile (Tallinn: Eesti NSV hing Teadus, 1982). Koostanud Uno Traat

230