I OSA: Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1 ldist...........................................................................................................................................3 2 Eesti Vabariik.............................................................................................................................4 3 Eesti Vabariigi phiseadus.......................................................................................................10 4 Phiseaduse tlgendamine.......................................................................................................11 II OSA: Phiseaduse alusphimtted.................................................................................................14 5 levaade...................................................................................................................................14 6 Inimvrikus.............................................................................................................................

......15 7 Vabadus....................................................................................................................................16 8 Vrdsus.....................................................................................................................................16 9 Demokraatia phimte ............................................................................................................17 10 igusriik.................................................................................................................................20 11 Sotsiaalriik..............................................................................................................................23 12 Rahvusriik..............................................................................................................................23 III OSA: Phiigused.........................................................................................................................24 13 Phiiguste ajalugu, miste, liigid ja thtsus iguskorras.....................................................24 14 Phiiguste funktsioonid........................................................................................................27 15 phiiguste kandjad................................................................................................................27 16 phiiguste adressaadid..........................................................................................................29 17 Phiiguste piirklauslid ja piirid............................................................................................29 18 Phiiguste struktuur..............................................................................................................30 19 ldine vabadusphiigus.......................................................................................................32 IV OSA: Riigikorraldusigus.............................................................................................................33 1. Peatkk: ldosa..............................................................................................................................33 20 Sissejuhtaus riigikorraldusiguse mistetesse.......................................................................33 21 Krgemad riigiorganid...........................................................................................................34 2. peatkk: rahvas...............................................................................................................................35 22 Kodakondusus .......................................................................................................................35 24 Rahvahletus ........................................................................................................................36 25 Erakonnad...............................................................................................................................37 3. peatkk: Riigikogu.........................................................................................................................38 26 Riigikogu valimised ja kogunemine......................................................................................38 27 Riigikogu funktsioonid ja pdevus........................................................................................39 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused........................................................................39 29 Vabariigi valimiskomisjon.....................................................................................................42 30 Riigikogu tegevusphimte ja tkorraldus..........................................................................43 31 Seadusandlus..........................................................................................................................43 4. Peatkk: Vabariigi Valitsus............................................................................................................44 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine........................................................................................44 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pdevus.........................................................................45 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus..............................................................................45 35 Haldushierarhia.......................................................................................................................46 36 Mrusandlus ja mruse seadusprasus ..............................................................................46 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees ..........................................................................48 5. Peatkk: Kohtud.............................................................................................................................48 38 Kohtunike ametisse nimetamine............................................................................................48 39 Kohtussteem ........................................................................................................................49 40 Kohtu funktsioonid ja pdevus...............................................................................................50 41 Kohtuniku sltumatus.............................................................................................................50 42 Phiseaduslikkuse jrelevalve................................................................................................50 43 Phiseaduslikkuse jrelevalve menetlus................................................................................52 6. Peatkk: Vabariigi President..........................................................................................................53 44 Vabariigi Presidendi valimine................................................................................................53 1

 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus...............................................................................53 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pdevus..........................................................................54 7. Peatkk: Kontrolli ja jrelevalvet teostavad sltumatud riigiorganid ..........................................55 47 Riigikontroll............................................................................................................................55 48 iguskantsler..........................................................................................................................55

I OSA: Sissejuhatus
1 ldist
1. Riigiigus kui juriidiline distsipliin. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse igusega kstud, keelatud vi lubatud igusharu on normikogum, mis reguleerib hte elu valdkonda Riigiigus kui avaliku iguse distsipliin. Eraigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik igus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraiguslikuna vi avalik iguslikuna? 1) igussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku igust 2.TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lhtub sellest, kas igusakt lhtub avalikust- vi erahuvist (Rooma jurist Julianus) igahel on igus elule riik kaitseb isikuid ka ksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade hisprgivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- iguslik (hulka kuuluvad need normid, mis igustavad vi kohustavad riiki vi mnda muud avaliku vimu kandjat) on eraiguslik. (Ei ole eriti hsti rakendatav saksa igusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku igusliku hulka kuuluvad need normid, mis igustavad vi kohustavad avaliku vimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis mratlevad ldse avaliku vimu kandja ja mis on avalik vim ldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Teleid Kliimann iguskord lk 142 jj Ilmar Tammelo Varased td (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik iguslikud - Riigiigus - Haldusigus - (rahvusvaheline igus puudutab teist igusmaailma) - Euroopa Liidu igus - Karistusigus - Protsessiigus Eraiguslikud - tsiviiligus vlaigus asjaigus perekonnaigus primisigus - riigus (rihingute ja tehingute) 3

b.

5.

- mittetulundushingute igus 4. RIIGIIGUS, KONSTITUTSIOONIIGUS, PHISEADUSIGUS Riigiiguse esemeks on kik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisigus, erakonnaigus, krgemate riigiorganite korraldusigus. Konstitutsiooniiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all vib mista phiseadust vi ka philaadi. Phiseadusigus ksitleb phiseadust (phiseadus, phiseaduse rakendamise seadus, phiseaduse tiendamise seadus) RIIGIIGUSE SSTEEM a. Riigi alusphimtted b. Phiigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises iguses

2 Eesti Vabariik
I Riik on mitmethenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme elemendi petus (rahvusvaheline igus) looja Georg Jellinek a 1900 a. Rahvas kui fsilistest isikutest hisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema hisuse liige, loomulik side genuine link) Kas vrstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on mratud kujunemisloo vi rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suvernne vim igus kasutada judu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivimu, delegeerida vimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele iguskord on annab igusvime (vime olla iguste ja kohustuste kandja) Fsilise isiku igusvime snnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole fsilise eksistentsiga iguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama igus, selleks on vaja lepingut, et mrata riigi monopol: probleem tugevama igus, vabadus lepingu slmimiseks 3. Riik kui inimiguste realiseerimise institutsioon inimigused nuavad riigi olemasolu (demokraatliku phiseadusliku riigi: vimude lahusus, toimiv phiseaduslik jrelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmethenduslik termin. 1. 2. 3. 4. II Riik kui teaduse ese Politoloogia riigipetus e analtiline sotsiaalteadus Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika Filosoofia Riigipetus e riigiigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv igus Analtiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon Formuleerime normi,( mis kstud, keelatud vi lubatud) vi vrtushinnangu. Peanduma ought

III Suvernsus kui riikluse tunnus Suvernsus kui absoluutne igus Jean Bodin Suvernsust kannab rahvas, mitte monarh Suvernsus on printsiip, mida saab osaliselt le kanda. See mida ei saa le kanda on n riigi tuumikvaldkond, phistted Regulatiivne norm on kas reegel vi printsiip. Reeglid kehtivad kik vi mittemidagi phimttel. Printsiip nuab oma reguleerimist vimalikult ulatuslikul mral. 1. Suvernsuse ksitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) igus oma lesanded ja eesmrgid ise mrata c) igus kasutada eesmrkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivim on krgeim vim Maa peal e) Vim peab saama koonduda hteainsasse ktte kriisiolukorras f) Viimase sna igus 2. Rahvasuvernsus / riigisuvernsus a) Rahvas PS 1 lg 1, 10 b) Riigisuvernsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada hegi teise riigi osaks) sltumatus teistest riikidest III akt 1 Eesti on iseseisev sltumatu riik b. Sltumatus keegi ei saa elda Riigikogule mida ja kuidas teha. Euroopa Liit vib direktiivi adresseerida otse Eesti Vabariigi valitusele. Kliimani mistes on suvernsus kadunud. 2006. Aastal eldi, et EL toob kaasa olulise ja lbiva Phiseaduse muutmise, et viia see koosklla Euroopa Liidu igusega (Riigikohus) c. Unitaarriik 2 IV Eesti Vabariigi territoorium 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Pld Loenguid Eesti riigiigusest 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 30. mrts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanukogu ehk Maapev juuli 1917 Maanukogu otsus krgemast vimust (1. RT 27.nov 1918) 21- 22 jaanuar 1918 valimised 24. veebruar 1918 19 veebruar 1918 Eesti pstekomitee Saksa okupatsioon 21. november 1918 Maanukogu krgema vimu kandja Vabadussda juuni 1919 EV valitsemise kord Vabadussda lppes 15. juuni 1920 EV esimene phiseadus (89 paragrahvi) 1926 EV phiseaduse muutmine / pllumeeste kogu 2. EV phiseaduse muutmise lugu Veebruar 1932 Riigikogu algatas phiseaduse muutmise Tnissoni algatusel Mrts 1932 otsustati panna muudatusele 13 15 august 1932 rahvahletus; phiseadus vastu vtmata 333 979: 345 215

3. 4.

5.

6.

November 1932 algatada uuesti phiseaduse muutmine, kaotati rahvahletuse kohustus, 30 % 10 12 juuni 1933 teine hletus eelnu le 161 598 : 333 118 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussjalaste phiseadus Juuni 1933 panna vapside eelnu rahvahletusele; muudeti 50 % - le 14 16 oktoober 33 kolmas hletus, vapside eelnu veti vastu 416 878 : 156 894 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine 60 7, 12 64 lg 2 Tnisson astus tagasi 24. jaanuar 1934 100 peva 12. mrts 1934 riigivanem Pts kuulutas vlja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseve lemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad 16. mrts Riigikogu kinnitas Ptsi otsused ja katkestas istungjrgu 2. oktoober 1934 Pts lpetas Riigikogu istungjrgu Vaikiv ajastu 1938. a. Phiseadus Jaanuar 1936 eelnu rahvahletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks Oktoober kuulutas vlja rahvuskogu valimised Detsember Rahvuskogu valimised Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu Veebruar Rahvuskogu kodukorra mramine 1. jaanuar 1938 veti phiseadus vastu - Loodi iguskantsleri ametikoht Kevad 1938 valimised 21. aprill 1938 kogunes EV okupeerimine 28. august 1940 II MS Eestis 14. juuni 1941 suurkditamine Uluots koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 ENSV aeg 25 29 mrts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm 40 kiri Phiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussmboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar mrts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 Mrts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiput Moskvas 20. august lemnukogu, riiklik iseseisvus Phiseaduslik assamblee 6

7. Phiseaduse snnilugu 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349

a.

b.

VI Eesti Vabariigi igusjrglus ja iguslik jrjepidevus 1. misted a. igusjrglus esineb siis kui ks isik jrgneb teisele teatud iguslikus positsioonis ksikigusjrglus ks igus vi kohustus lheb le nt VS 164 lheb le nudeigus ldigusjrglus esineb siis kui uuel subjektil o kik eelmise igused ja kohustused nt primine b. iguslik jrjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui ks igussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kigi iguste tielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? EV diskontinuiteet 1992 a phiseaduse vastuvtmine ei jrginud 1938 a justunud phiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a vabatahtlikkus Territoorium ei hti EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a) Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimiguste aj rahvusvhemuste kaitse b) Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis c) Vimeline titma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks mravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa lemkogu otsustas laienemislbirkimisi 6 riigiga c) Mrts 1998 algasid lbirkimised d) Detsember 1999 lemkogu Helsingis laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e) Detsember 2000 Nizza leping Euroopa lemkogu muutis otsustusssteemi nii, et liit saaks laieneda f) Euroopa phiiguste harta vljakuulutamine, phiseaduse 2. peatkk g) Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla h) 1. veebruar 2001 Nizza leping justus i) Detsember 2001 Ledeni lemkogu Brsselis (deklaratsioon EL-i tulevikust, tee phiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni) j) Dets 2002 Kopenhaageni lemkogu 10 uut riiki kutsuti liikmeks alates 1. mai 2004 (va Rumeenia ja Bulgaaria) k) Detsember otsus rahvahletuse korraldamise kohta l) Aprill 2003 hinemislepingu allakirjutamine m) September 2003 referendum n) Oktoober 2003 EL liikmesriikide valitsustevaheline konverents moodustada Euroopa phiseadust hlmav leping o) Jaanuar 2004 Riigikogu ratifitseerib liitumise p) 1. mai 2004 Eesti sai EL- i liikmeks 8

18. juuni Brsseli lemkogu kinnitati hehlselt phiseadus Oktoober 2004 Rooma lemkogul allakirjutamine 1. november 2006 oleks pidanud hakkama phiseadus kehtima E leping Nizza lepingu redaktsioonis, EL-i leping Maastichti Phiseadus I osa: Euroopa Liidu phiiguste harta II osa: Liidu poliitika ja toimimine III osa: ld- ja lppstted Inimvrikus kige krgemal kohal, phi ja kodanikuigused, igused menetlusele, sotsiaalsed igused, EL-i president 2, 5 aastat, EL-i vlisminister, Ministrite Nukogu, EL-i komisjon (kuni 2014 igal oma, hiljem 2/3 ), liikmesriigid rotatsiooni phimttel, Euroopa Parlament 750-ni, liikmeid vhemalt 6, liidu kompetents kik ksimused tuleb lahendada nii madalal tasemel kui vimalik, liit sekkub alles siis kui liikmesriigid selleks iguse annavad; smbolid- lipp, hmn, 9. mai 3. EL- i iguste lemuslikkus a) Costa vs Enel Euroopa kohtu lahendid 1964, 1251 jj : liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suvernsed igused le nene poolt loodud hendusele, nad ei saasedda protsessi hilisemate henduse kontseptsiooniga mittehtivate hepoolsete sammudega tagasi prata Enel Itaalia elektrienergia nukogu Costa - aktsionr, kellel ettevtte aktsiad Euroopa Liidu igus ( ka sekundaarigus) on liidu territooriumil hetaoliselt ja vahetult kohandatav alusleping Direktiivid, Mrused (sekundaarigused) PHISEADUS ? SEADUS X X MRUS X X b) Kollisioon 1. BVerfGE 37, 271 Solange I ( nii kaua kui) Niikaua kui ei ole EL-l endal vrreldavat phiiguste kaitset phiseadusliku jrelvalve kohus Euroopa sekundaariguse kooskla riikliku seadusega 2. BVerfGE 73, 339 Solange II Niikaua kui Euroopa henduses on euroopa kohtu iguse mistmise, mis tagab phiiguste mjusa kaitse, niikaua ei kontrolli riiklikku phiseaduslikku jrelvalvet ( ei sekku) 3. BVerfGE 89,155 Maastricht lppastmes jb riigile igus vlja astuda Piiratud ksikvolituse printsiip, EL saab toimida ainult ettenhtud lepingute raames 4. BVerfGE 102,147 BANANA SAGA 37 Euroopa Liidu igus peamine 5. BVerfGE 2BvR 2236 / 04 - Darkazanli EL- i direktiivid allutati vastu vetud siseriiklikele seadustele

q) r) s) t) u)

4. EV suvernsus a) Phiseadus 1 - iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks) - sltumatus (parlamendile ei saa elda, mida teha) b) III AKT 1 2

3 Eesti Vabariigi phiseadus

I phiseaduse miste igusaktis fikseeritud poliitilise ksuse phikord 1. Normatiivne / empiiriline; philaad, -olemus Phiseaduse thendus Vormiline Sisuline on kirjas krgemate riigiorganite phistruktuurid, eesmrgid, indiviidi tagatised, poliitilise tahte kujunduse protsess II phiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. phivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. vrtuskord Rudolf Smend 5. hiskonlik leping John Locke III igusnormi hierarhia ( mrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda krgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. phiseaduse alusphimtted I , XV peatkk, PSTS 2. phiseaduse II XIV peatkk, PSRS (Phiseaduse rakendamise seadus) 3. konstitutsionaalsed seadused phiseaduse 104 II 4. Rahvusvaheline leping 5. 6. lihtseadus 7. seadlus 8. Vabariigi Valitsuse mrus 9. Ministri mrus 10. KOV volikogu mrus 11. KOV valitsuse mrus 12. (kehtiv igusnorm) individuaalakt

10

IV phiseaduse struktuur Preambula 1.ldstted 2.Phiigused, vabadused ja kohustused 3.Rahvas 4.Riigikogu 5.Vabariigi President 6.Vabariigi Valitsus 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9.Vlissuhted ja vlislepingud 10.Riigikaitse 11.Riigikontroll 12.iguskantsler 13.Kohus 14.KOV 15.Phiseaduse muutmine V Phiseaduse muutmine 1. algatamine 16 2. muutmise viisid a. rahvahletusel 163 lg 1 p.1, 164 : RK 3/5 61 + 50 % + 1 hl rahvahletusel b. Riigikogu kahe jrjestikuse koosseisu poolt 163 lg 1 p.2; 165 : RK 51+ 61 c. Riigikogu poolt kiireloomulisena 163 lg 1 p.2; 166 : 81? + 68 3. 167 president peab vlja kuulutama

4 Phiseaduse tlgendamine
I Tlgendamise miste 1. Tlgendamine largissimo sensu tlgendamine kige laiemas thenduses arusaamine eseme mttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma vimet siduda esemega mte nt pikeseloojang 2. Tlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest vljenditest tlgendamine laias thenduses 3. Tlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest vljenditest, mis algab ksimusega ja lpeb otsustusega he lahenduse kasuks mitmest vimalikust II F. C. V. Savigny-vananenud Grammatiline Loogiline Ajalooline Sstemaatiline III Tnapevased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tlgendamisel on toopiline struktuur (toopiline struktuur- pdis misteid ja lauseid sstemaatiliselt grupeerida) 2. hermeneutika: hermeneutiline spiraal on phiolemus (thendust omistama) 11

H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3. analtiline filosoofia kike peab analsima (analsib keelt, ei anna kriteeriume) Gottlob Frege 4. argumentatsiooniteooria otsustavad paremad argumendid(kike on vimalik phjendada) IV Tlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse igustamise vahel / Robert Alexy Subsumptsioon(paigutamine selle alla)-seesmine igustamine sllogismi struktuur (kolmeastmeline jreldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kigi (xde) suhtes kehtib K normi koosseis ja iguslik tagajrg ( kui x tidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator(peandumine) T iguslik tagajrg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a tidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada iguslik tagajrg T Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuga (1) Kui x on laps, kelle vanematest ks on Eesti kodanik, siis on x-l igus Eesti kodakondsusele snnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest ks on Eesti kodanik (3) Liisil on igus Eesti kodakondsusele snnilt Internse igustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside phjendamine on eksterne igustamine O vljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tesed ega vrad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika vib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kstud midagi teha (suitsetada) Fp O p - on kstud mitte (keelatud) suitsetada Op Op P permission (luba) Deontiline ruut (A. Arnio raamat)

Pp = O p

Op = P p

2. igusmistete struktuur a) Mitmethenduslikkus ja inkonsistents

12

(1) Mitmethenduslikkusega on tegemist siis, kui hel ja samal snal on kigi pdevate knelejate jaoks erinevates kontekstides erinev thendus. Nt pank, maks (2) Inkonsistents esineb siis, kui hel ja samal snal on hes ja samas kontekstis erinevate pdevate knelejate jaoks erinev thendus. Vrandatav ra antav vrandamatu ra andmatu Nt. 39 autoriigus on vrandamatu igus (ei tohi ra vtta) 1 iseseisvus on vrandamatu (ei tohi ra anda) b) Ebatpsus c) Evaluatiivne avatus vrtuseline V Vimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (snade thendus) 28 lg 4 b) Sntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Sstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmrgiks vltida vastuolusid phiseaduse normide vahel b) 65 p.7 ainsuse kindel kneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mistelis-sstemaatiline lhtuvad aine mistelisest lbittamisest ja sstemaatilisest tiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab tita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed vrdlev 4. ldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on vrtushinnang ja argumendiga nustumine thendab vrtushinnanguga nustumist

13

II OSA: Phiseaduse alusphimtted

5 levaade
I Phiseaduse alusphimtte miste Phiseaduse alusphimtted on riigi struktuuri printsiibid, mis mravad Eesti Vabariigi iguskorra phialused. Nad on aluseks teistele phiseaduse printsiipidele ja reeglitele. <<<<Reegel +/- printsiip Reeglitest vivad olla erandid (samamoodi, kas on tidetud vi mitte tidetud) Dworkin; Alexy Reegel: all or nothing passion (kik vi mitte midagi) Printsiip: dimension of weight (kaaludimensioon) >>> II Riikluse ldphimtted/ phiseaduse alusphimtted Riikluse ldphimtted on vga ldised riigi toimumisphimtted, nagu riigi suvernsus (iseseisvus, sltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. phimtted, millest riigi loomisel on lhtutud Phiseaduse alusphimtted vt eespool III Phiseaduse alusphimtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimiguste kohtus) Phiseadus ja selle jrelvalve Tallinn 1997 Konstitutsionalism ja phiiguste ja vabaduste kaitse Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi htsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik igusriik) - Rahvusvahelise iguse ldtunnustatud phimtete ja normide Eesti igusssteemi integreerituse ja rahvusvahelise iguse limuslikkuse phimte - Vimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik igusriik) - Inimvrikus 2) H.Schneider (phiseaduse jrelvalve kolleegiumi nunik) Phiseaduse preambula: tema thtsus ja guslik loomus Juridica nr 9, 1996 iguslik jrjepidevus Seadusandlikkus Vastutus Vastastikune usaldus Vabadus Vrdsus Vendlus 3) K. Merusk ( T igusteaduskonna dekaan) Eesti konstitutsiooniigusest Tallinn 1998 lk 11 jj - igusriigi phimte - Vimude lahusus - Rahva suvernsus - Vabariiklus 14

- Unitaarriiklus 4)U. Lhmus Rahvusvahelise iguse ldtunnustatu phimte Eesti igusssteemi osana 1999, 9 igusprase ootuse phimte iguskindluse phimte Proportsionaalsuse phimte Vrdse kohtlemise phimte Legaalsuse phimte 5) T.Annus Riigiigus 2001 lk 51 jj Demokraatia Parlamentaarne riigikord igusriiklus Sotsiaalriiklus Muud vabariik, unitaarriik, rahvusriik, phiiguste kaitse) 6) R.Alexy Phiigused Eesti phiseaduses lk 89 phiseaduse 10 Inimvrikus Vrdsus Emokraatia igusriik Sotsiaalriik Eesti identiteet e rahvusriik

6 Inimvrikus
I stestus 10 II ajalooline taust (mtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) vrikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ra teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kigil inimestel, kuna inimene on mistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal li inimese oma no jrele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. Inimese vrikusest /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette mratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette mratud olla hea. Inimene vib omal tahtel otsustada, kas ta on hea vi halb. 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmrk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmrgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus. 6) Gnter Dri: Inimvrikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. 7) Positiivsed definitsioonid a. nn. Kaasavara teooria: selle jrgi on inimvrikus vrtus (kaasavara). Religioossete jrgi on vrikus jumalalt, mitte-religioossed: looduselt. - sooritusteooria: inimvrikus peitub sooritus, mida ta viks teha (potentsiaalne sooritus), 8) Negatiivsed: Inimemest ei tohi teha pelgalt riigivimu objektiks. III Positiiviguslik areng a) phiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 15

- Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1 Inimese vrikus on puutumatu, seda austada ja kaitsta on aga riigivimu kohustus. b) Konventsioonid jne - ILO deklaratsioon 1944 - RO Harta - RO Inimiguste lddeklaratsioon 1948 - Euroopa Phiiguste Harta 2000 - Euroopa Phiseaduslik leping II ptk art 1 IV Moraalne ja iguslik dimensioon Moraalne inimese arvamus kellegi kohta; neil, kes on selle ra teeninud iguslik kigil inimestel hteviisi V Positiivne /negatiivne dimensioon 1) positiivne teooriate paljusus - Kaasavarateooria vrtus, inimese eriline kvaliteet, mis on antud looja poolt - Sooritusteooria inimvrikus onn sooritus, mida inimene viks tuua potentsiaalne 2) negatiivne mis inimvrikus ei ole. Inimest ei tohi muuta riigivimu objektiks VI Inimvrikuse valdkonnad 1. Kehaline puutumatus inimest ei tohi piinata 18 - Kunstlik viljastamine - Katse embrotega - Geenitehnoloogia 2. Inimvrsed elutingimused- Eesti kodanikul on igus riigi abile vanaduse, tvimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral 3. iguslik vrdsus. Pg. 18, 26 4. Identiteet 5. igus otsustada

7 Vabadus
I stestus - preambula - 19 lg 1 - kik vabadused ja phiigused II Ksitlus phiiguste all

8 Vrdsus
I stestus - 12 lg 1 II ksitlus phiiguste all

16

 9 Demokraatia phimte
I stestus phiseaduses - preambul - 1 lg 1 - 10 - 4 lg 1 lause 2 - III ptk, IV, VII II Demokraatia miste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese jrgi Valitsus he Mne Paljude /kigi

Lhtuvalt ldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist Lhtuvalt isiklikust Trannia e despootia Oligarhia Demokraatia e ohlokraatia huvist (pbli valitsus) 2. Definitsioone - semantiline definitsioon rahvavim - Lincoln: Demokraatia on rahva valitsus, rahva le, rahva heaks - Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 Demokraatia, vastandina autokraatiale, thendab vimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist vimalikult ulatuslikul ja koosklastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese 1. politoloogia 2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusksitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiigusdogmaatika mis on demokraatia phimtte alusel kstud, keelatud ja lubatud IV Uusaja philised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas ks htne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes vljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vhemusega arvestamine RKKo 19.04.2005 Erinevad hiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia phimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis 162 163 lg 1 lause 1 164 17

 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus psib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi phielemendid 1. Rahva suvernsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuvernsus 1 lg 1 Povoir constitu Pouvoir constituant (1) (valimisigus) valimised 57, 58, 60 lg 1,2, ( 156) (2) Rahvahletus 105, 106, 162, 163 lg 1, 164, 168 2.1. seaduseelnu le 2.2. riigielu ksimuse le 2.3. phiseaduse muutumise seaduse eelnu le

b) esindusdemokraatia (1) 59, 65 p. 16, 162, 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna miste 48 lg 1 lause 2 o Gustav Radbruch: Erakond on lbi histe poliitiliste pdluste limunud osa rahvast o Hans Kelsen: Erakond on mttekaaslaste hendus, mille eesmrgiks on tagada tegelik mju avalike asjade kujundamisel o ES 1 lg 1 : Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline hendus, mille eesmrgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide vljendamine ning riigivimu ja kohalike omavalitsuste vimu teostamine ning mis on registreeritud kesolevas seaduses stestatud korras. 2 lg 1 defineeritud eesmrkide saavutamise vahendid 6 lg 2 kodanike vabatahtlik hendus eesmrk peab olema liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide vljendamine, riigivimu ja KOV teostamine valimiskampaania lbiviimine, kandidaatide lesseadmine RK ja KOV volikogu valimisteks 1000 liiget Registreeritud - mitmeparteilisus - erakonna phiigused 48 lg 2 lause 2

18

- erakondade rahastamine otsene riiklik rahastamine raha erakonnale riigieelarvest kaudne riiklik maksusoodustused annetustelt mitteriiklik liikmemaks, ettevtlusest Rahastamist kontrollib Riigikogu komisjon (korruptsioonivastane komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vhemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus hlteenamusega a. lihthlteenamus 105 lg 2 , 73 b. kvalifitseeritud hlteenamus PSRS 3 lg 4 b) vhemuste kaitse a. phiigused + phiseaduslikkuse jrelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat judu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi le 72, 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll 74 aruprimine 65 p. 13, 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust 65 p. 13, 97 lg 1 vabariigi valitsusele 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS 20 4. valimisiguse phimtted 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada fsilist vgivalda ja pshilist survet; aktiivse ja passiivse valimisiguse kohta ja kandidaatide lesseadmise kohta b) valimiste ldisus c) hetaolisus lik saaksid valimisigust teostada formaalselt vrdel viisil, materiaalselt thenda, et hltel peab olemea sisuliselt vrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ra kompensatsioonimandaat dHondt valimisringkonnas kehtestatakse kvoot A B C 10 12000 1. 6100 5000 900 a) 6100 2 3050 2500 450 b) 5000 3 c) 900 /6 /4 19

d) otsesus e) salajasus saab jtta hletustulemuse enda teada; hlt ei tohi ma; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispeval proportsionaalsus = materiaalne hetaolisus, hetaolisus vlistab majoritaarsed ssteemid, Rahvahletus on avalik 5. Vaba mandaat 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv igus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna iguslikku vastutust hletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentri ei tohi kriminaaliguslikult jlitada 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatule neisse, kes pavad demokraatlikul teel demokraatiat krvaldada 48 lg 3; 129 131; 54

10 igusriik
I Stestus 10 II Miste RECHTSSTAAT ETAT DE DROIT RULE OF LAW Stestab riigivimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi. 1. Formaalne a) Formaalne igusriik kitsamas thenduses riigis on olemas seadused ja neist peetakse kinni b) Formaalne igusriik laiemas thenduses on olemas phiigused, sltumatud kohtud, vimude lahusus, phiseaduslik jrelvalve, igusliku aluse phimte jne see on kokkuvttes kodanlik liberaalne igusriik 2. Materiaalne a) Materiaalne igusriik kitsamas thenduses = formaalne igusriik laiemas thenduses kodanlik liberaalne igusriik b) Materiaalne igusriik laiemas thenduses s.o. sotsiaalne igusriik ehk nn iglusriik, mille eesmrgiks on sotsiaalne iglus III Struktuur

20

IV Phiigused 1. igustamist vajab vabaduse piirang kik, mis ei ole keelatut, on lubatud 2. proportsionaalsuse phimte 11 lause 2 a) sobiv (riive peab olema sobiv) sobiv on abinu, mis soodustab eesmrgi saavutamist b) vajalik kitsamas thenduses abinu on vajalik, kui eesmrki ei ole vimalik saavutada mne teise, kuid isikut vhem koormava abinuga, mis on vhemalt sama efektiivne kui esimene c) mdukas tuleb kaaluda helt poolt phiigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ja teiselt poolt eesmrgi thtsust. Mida intensiivsem on riive, seda olulisem peab olema jrgitav eesmrk. RKPJKo 06.03.2003 3-4-1-1-02 V Vimude lahusus ja tasakaalustatus 4, 14 Checks and balances 1. Funktsionaalne vimude lahusus 14 On olemas seadusandlus 65 p. 1, p. 16, 3 lg 1 lause 1 tidesaatmine 87 p.1,3,6 kohus 146, 15 lg 2 2. Institutsionaalne vimude lahusus 4 - riigikogu 59 - valitsus 86 - kohtud 146 lause 1, 149 3. Personaalne vimude lahusus kski isik ei tohi korraga tita mitme vimu funktsioone 63, 64 lg 1, lg 2, 99, 147 lg 3, 84 4. Vimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei vta vastu ksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem mrused ilma igusliku aluseta PS 3 lg 1 lause 1; 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. iguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine 3 lg2, 108 2) igusselgus e mratus 13 lg 2 RKKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimju keeld a. Ebasoodus tagasimju b. 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine 21

4)

d. Ebasoodsa tagasimjuga norm on phiseadusega vastuolus v.a. kui seda igustavad lekaalukad phjused igusprane ootus a. Laiemas mttes hlmab ka ebasoodsa tagasimju keelu b. Kitsamas mttes on phjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse phiseaduse alusel phiseaduse prioriteedi phimte. Kik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema koosklas phiseadusega 2. seaduse alusel a) negatiivne dimensioon negatiivne on phiseaduse prioriteet b) positiivne dimensioon seadusreservatsioon (iguste piiramiseks peab olema seaduslik alus) ii. olulised tingimused, mil saab piirata phiigusi, peab otsustama parlament parlamendireservatsioon iii. seaduslik alus 3. Kehtimise/ rakendamise prioriteet phiseaduse kehtivus kogu alamal seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida krgema iguse kehtimise prioriteet. Mida krgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on igus, seda suurem on iguse rakendamise prioriteet madalama iguse rakendamise prioriteet. VII iguskaitse sltumatute kohtute poolt 15 lg 1, 146 lause 2, 147 lg 4

22

 11 Sotsiaalriik
I Stestus 10, 28 lg 2 lause 1, 27 lg 5 II Sotsiaalriigi struktuur 1) juriidiline/ poliitiline dimensioon 2) minimalistlik/maksimalistlik ksitlus 3) tegevus/ tegevusetus III Sotsiaalriigi igulik thendus RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 p.14 28 lg 1 1) subjektiivne igus 2) igus eksisteerimismiinimumile (toit, riietus, elementaarne meditsiiniline abi, elementaarne haridus) 3) piir teistele phiigustele 4) objektiivne dimensioon

12 Rahvusriik
I Stestus Preambula lg 2, 4, 5 1 lg 2, 2 lg 1, 6, 7, 8, 36 lg 3, 49, 51 lg 1, 52 lg 1, 54 II Rahvas 1. formaalne/ materiaalne Formaalne see, kellel on Eesti pass Materiaalne on olemas veel mingi muu tunnus 2. materiaalse rahvuse miste 3 teooriat subjektiivne teooria see, kes tunneb, et ta on ja vljendab seda, et on mingist rahvusest objektiivne rahvusest see, kellel on he rahvuse objektiivsed tunnused objektiiv subjektiivne III Rahvusriigi iguslik sisu Positiivse diskrimineerimise kohustus eelistamine Eelistatakse Eesti kultuuri ja keelt, tagatakse selle silimine

23

III OSA: Phiigused

13 Phiiguste ajalugu, miste, liigid ja thtsus iguskorras
I levaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuigusfilosoofia, Stoa ajastust prinev vrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri petus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarkimise igus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed phiigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Mntesquieu, Immanuel Kant b)positiiviguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights - Ameerika hendriigid 1776 The Virginia Bill of Rights 1787 USA konstitutsioon 1791 The Federal Bill of Rights - Prantsusmaa 1789 Inim- ja kodanikeiguste deklaratsioon, mis 1791 muudeti Prantsuse konstitutsiooni osaks 4. sotsiaalsed phiigused a)teoreetiline alusepanek Christian Wolff Fichte Karl Marx/ Friedrich Engels Lorenz vo Stein(Prantsusmaa sotsiaalse liikumise ajalugu) b) Positiiviguslik areng 1918 tliste ja talupoegade iguste deklaratsioon Venemaal 1936 stalinlik konstitutsioon 1919 vabariigi valitsemise ajutine kord II phiiguste, vabaduste ja kohustuste miste 1. phiiguse miste See ei ole heselt mratletav. Phiiguse mistel on mitu definitsiooni a. formaalne, materiaalne, protseduaalne miste - formaalne miste jaguneb formaalne KT - kik phiseaduse teises peatkis loetletud igused - formaalne LT phiseaduse teise peatki ja muudes peatkkides sisalduvad igused - phiigused materiaalses thenduses on need igused, mis kuuluvad riigi phialuste hulka

24

- phiigused protseduaalses thenduses- need on nii olulised igused, et nende vimaldamist vi mittevimaldamist ei saa jtta parlamendi lihthlteenamuse otsustada b. objektiivne ja subjektiivne igus - obj igus - on olemas iguslik kohustus millelegi, ilma et oleks subjektiivne igus sellele obE (b on kohustatud E.ks) - subj igus on relatsioon igustatud i, kohustatud isiku ja igusliku eseme vahel RabE(a igus b vastu E-le) RabE <-> ObaE ( a igus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) c. Phiigus ja inimigus - inimiguse miste tunnused (inimiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad igused( seal on konventsiooniigused)) universaalsus nad on kigil inimestel; nad on kigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus inimigused on moraalsed igused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igahe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt phjendust, igustav prioriteetsus inimigused on mdupiiks, mille alusel tuleb positiivse iguse tlgendust hinnata moraalselt phjendatavad igused liberaalse traditsiooni trjeigused, mis kaitsevad elu ja vabadust kaitseigused, mis kohustavad riiki kaitsma kolmandate isikute rinnete eest philised poliitilised igused, mis vimaldavad osa vtta poliitilise tahte kujundamise protsessis sotsiaalsed igused, mis tagavad eksistentsi miinimumi menetlusigused, mis tagavad eelnevalt nimetatud iguste (positsioonide) realiseerimise 10 kaudu mjutavad need meie phiseadust lepositiivsed 2. Vabadus (retult lai miste)( silmas on peetud phivabadust) a) vahetegu positiivse ja negatiivse vabaduste vahel - neg vabadus midagi teha vi tegemata jtta - igus teha mida iganes - pos seotud vrtushinnanguga vabadus teha ige valik vabadus on tunnetatud paratamatus *moraalne vabadus elada iget elu ! Phivabadus saab olla negatiivne, sest on vrtus hinnangu seisukohalt neutraalne b) iguslik ja faktiline vabadus - phivabadus on ainult iguslik - Faktiliselt peavad olema ka vimalused seda vabadust realiseerida c) tagatud ja tagamata vabadus 25

- tagatud kui keegi takistab vabaduse realiseerimisel ning saab iguslike vahenditega krvaldada - tagamata vabadus, mida piiratakse, kuid takistust eemaldada ei saa !Phivabadus on tagatud vabadus ! Phivabadus negatiivne, iguslik ja tagatud vabadus 3. Kohustus (silmas peetud phikohustus) a. Phikohustuse adressaat adressaatide ring on piiritletud ainult phiiguste kandja inimesed b. Miste phikohustus on phiseadusest tulenev phiiguse kandja kohustus c. 3 lg 1 lause 1 !!! Phikohustused ei ole otse kohaldatavad III Phiiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute trjeigused riigi riivete vastu b. status positivus igused riigi (avaliku vimu) positiivsele tegevusele c. status activus igused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis 2. vahetegu kandja jrgi a. inimphiigused kigi ja igahe phiigused b. kodaniku phiigused n 45, 36 IMPERMEABILITEEDITEOORIA - lbipaistvuse igussuhteid riigi sees

teooria-

ei

ole

3. vahteod sisu jrgi a. vabadusphiigused ja vrdsusphiigused kolmandate isikute rnnete vastu b. liberaalsed phiigused (vabadusigused) ja sotsiaalsed phiigused (igused riigi vastu millelegi, mida isik, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikult saada viks) c. trjephiigused ja sooritusphiigused d. isiku igused avaliku vimu vastu, selle mittesekkumise vastu igus olla rahule jetud e. isiku igused avaliku vimu vastu mne organi positiivse tegevuse ...? 4. vahetegu kehtimisaluse jrgi a. lepositiivsed e riigieelsed phiigused b. riiklikud phiigused c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed phiigused - RO Inimiguste lddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja tiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i phiigused IV Phiiguste thtsus iguskorras 1) phiigusnormid on igusnormi hierarhias krgeima tasandi normid krgeim tasand 2) lim siduvusjud kehtivad potentsiaalselt kigis igussuhetes 3) phiigusnormis stestavad limat thtsad esemed 4) limalt avatud ja mramatud 5) phiigusenormid stestavad phiseaduse alusphimtted: inimvrikus, vabadus, vrdsus 26

V phiiguste teooriad 1. liberaalne e kodalik igusriiklik phiigusteooria // Ernst -Wolfgang Bckenfrde// 2. institutsionaalne objektiivse korra phimtted //Peeter Hberle// kaitses nende sisuks olevaid eluvaldkondi 3. vrtusteooria phiigused normeerivad vrtuskorra mrates kindlaks hiskonna philised phivrtused //R. Smend// 4. demokraatlik funktsionaalne phiiguste funktsioon selles, et nad konstitueerivad demokraatliku protsessi eeldused ilma phiigusteta ei ole demokraatiat //R.Smend// 5. sotsiaalriiklik phiiguste lesanne kindlustada ka faktilist vabadust //Hberle//

14 Phiiguste funktsioonid
I Avaliku vimu trjeigused isiku igused avaliku vimu vastu, et avalik vim isiku iguseid lemra ei riivaks 1. kaitseala riive 2. riive phiseadusprasus II sooritusigused igused avaliku vimu vastu selle positiivsele tegevusele 1. kaitseigused isiku isiku igus avaliku vimu vastu kaitsele teiste phiiguskandjate rnnete eest 2. igused korraldusele ja menetlusele igused mille esemeks on lejnud phiiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus normissteem selles ssteemivlise tulemuse saavutamiseks 1) igused eraiguslikule kompetentsile luuakse normiga, mis annab kitumisele eraigusliku thenduse nt omand, abielu 2) igused menetlusele kitsamas thenduses igused menetlustele kohtutes ja haldusorganites, olulises osas igused efektiivsele iguskaitsele 3) igused korraldusele kitsamas thenduses 50, 37, 38 4) igused riikliku tahte kujundamisel igus valida, hletada 3. sotsiaalsed phiigused III phiigused kui vrtuskord phiigused positiveerivad ja annavad phiseadusliku igusju kataloogis loetletud igustele ja tstavad nad esile Funktsioonid!!!

15 phiiguste kandjad
I miste ja piiritlemisprobleemid 1. phiiguste kandja on phiiguste igustatud subjekt 2. kui kaugele ulatuvad subjektiivsed igused ? 27 V, 25 Phiiguste kandmine lpeb seal, kus lpeb subjektiivne igus ja algab objektiive kohustus II Fsilised isikud 1. Phimte kik inimesed on fsiliste isikutena phiiguste kandjad 9 I 2. kitsendused a) kodakondsus kandjal puudub omadus olla EV kodanik 36 I 27

b) eestlase omadus 36 III c) vanema omadus 27 III; 37 III d) abikaasa 26 II e) ttaja, tandja 29 V f) autor 39 g) vhemusrahvus 56 3. alaealisus a) phiigusvime vime olla phiiguste kandjaks sltumata east b) phiigusealisus iga phiigust iseseisvalt teostada - phiiguse olemus fsilise eksistentsiga seotud iguste teostamine sltumata east * poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud igused * vanemate phiigused * kaalumine 4. loobumine Loobumises on alati vabatahtlikkuse element a) miste loobumisega on tegemist siis, kui ilma teie nusolekuta oleks tegemist phiiguste rikkumisega b) lubatavus tuleb kaaluda helt poolt vajadust kaitsta seda isikut tema enda eest, teiseks kui intensiivne on see piirang, kolmandaks loobumise kestvust, neljandaks vimalust loobumist uuesti thistada, loobumise vabatahtlikkuse astet <<<OBITER DICTUM krgem ettekirjutus, see isa kohtuotsusest, mis ei ole vajalik otsuse phjendamiseks; leliigne osa>>> 5. algus ja lpp a. embro e loode laiemas thenduses ei ole phiiguste kandja Riigil on objektiivne kohustus kaitsta sndimata elu, aga subjektiivset igust ei ole b. surm ajusurm surm lpetab phiiguste kandmise, kui ei ole subjekti, ei ole ka igust Iga fsiline isik on phiiguste kandja. III Juriidilised isikud 1. Phimte 9 lg 2 <<<Norm koosneb koosseisust ja iguslikust tagajrjest>>> - juriidiline isik - kooskla nende ldiste eesmrkidega (lihtsustada, muuta efektiivsemaks meie kigi elu) - vastama phiiguste olemusele (kas konkreetne phiigus saab laieneda) fsilise eksistentsiga seotud igused ei saa laieneda; majandusliud phiigused peavad laienema; liikumisvabadust ei laiendata jur.isikutele 2. eraiguslikud (1) Tulundushingud (2) Seltsingud TSS 25 (3) Mittetulundushingud 3. avalik - iguslikud / riik, vald, linn, T, RR/ Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele iguskord annab igusvime, ei peaks olema phiiguste kandjad, sest ei ole koosklas nende ldiste eesmrkidega.

28

 16 phiiguste adressaadid
I miste Phiiguste adressaat on phiiguste kohustatud subjekt II ennekike riik ja kik teised avalik iguslikud juriidilised isikud III eraisikud 1) lnitud eraisikud riik kannab oma funktsiooni le eraisikule. Halduskoostseadus Lnitud eraisikud on phiiguste adressaadid 2) avaliku teenuse osutajad 3) riigi osalusega rihingud ei tohi kohelda meelevaldselt. Riigil ei tohi olla igust pgeneda eraigusesse. 4) igaks 19 lg 2 Phiiguste kolmikmju potentsiaalne kehtivus kigis igussuhetes. a) teooriad i. vahetu ehk otsene kolmikmju teooria (H.K.Nipperdey) kehtivad phiigused eraisikute vahel vahetult, ainult avalik vim kasutada legitiimset vimu ii. vahendlik ehk kaudne kolmikmju teooria (G.Drig) seovad phiigused alati avaliku vimu kandjaid, kes eraigust kohaldades on seotud phiigustega b) kollisioon lppastmes peab avaliku vimu kandja kaaluma he ja teise poole phiigusi, lppastmes mjutavad need phiigusi

17 Phiiguste piirklauslid ja piirid

I Misted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon phiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata phiigust 2. piir phiiguse igustatud riive II igus ja iguse piir 1. iguse siseteooria on olemas ainult ks asi igus millelegi; kui meil on igus, siis peame seda iguse eset realiseerida saama Ei saa elda, millal igus on vi ei ole 2. iguse vlisteooria on olemas kaks asja igus millelegi (prima faci igus) ja on olemas see, mis igusest prast piiri tmbamist jrele jb. Tagab phiiguste kandjatele formaalse kaitse 35 lause 2 ( seaduses stestatud juhtudel) igusteadus peab otsustama selles kasuks, mis annab meile suurema ratsionaalsuse. Seadus, mis vetakse vastu, peab olema vastu vetud kiki reegleid jrgides. III Phiiguste piirid Vivad tuleneda: 1. phiseadusest (Tammeri kaasus) 45 7 2. seadusest 3. seadusest alamal seisvatest aktidest/ toiminguist Iga igusvastane toiming on ka phiseaduse rikkumine, kui see mingil moel riivab meie vabadust. IV Piirklauslite liigid 29

1. Lihtne seadusreservatsioon phiigusi tohib piirata seadusandja poolt mratletud eesmrgil, mis ei ole phiseadusega otseses vastuolus. 31 lg 2 lause 1; 32 lg 2 lause 2 2. Kvalifitseeritud seadusreservatsioon eesmrk on stestatud 26, 35 a. Formaalne kvalifikatsioon 43 lause 2, 36 lg 2, 48 lg 4 kehtestavad formaalseid erinudeis seadusele b. Materiaalne kvalifikatsioon eemrgid, mil tohib phiigust piirata Piirklausli vlised eesmrgid on lubatud erandjuhul, tingimusel, et see eesmrk tuleneb phiseadusest endast 3. Nullseadusreservatsioon ilma seadusreservatsioonita phiigused saab piirata kui seda igustab mni sama kaaluga igusvrtus. Piirangu phjus peab sisalduma phiseaduses endas, selleks vib olla mni phiigus vi mni muu phiseaduse phimte nt demokraatia V Phikohustused kui piirklauslid. Phikohustused saavad olla piirklauslid, sisaldada volitusi seadusandjale, kohtule. 1. Individuaaligusi kindlustavad phikohustused 27 lg 3; 27 lg 5; 17; 19 lg 2 2. Phikohustused hiskondliku heaolu kindlustavad phikohustused 54 lg 1; 55, 124 lg 1, 113, 53, 19 lg 2 VI Phiiguste piiramise alused ldklauslid phiseaduses 3 lg 1 lause 1, 11 lause 1, 2

18 Phiiguste struktuur
I Phiiguste normi koosseis ja iguslik tagajrg 1. Koosseis - loanorm, siis koosneb koosseis phiiguste kaitsealast - keelunorm, siis koosneb koosseis phiiguse kaitseala + riive 2. iguslik tagajrg iga avaliku vimu abinu, mis riivab phiigust peab olema igustatud II Kaitseala riive 1. Kaitseala mrab kindlaks phiigusliku kaitse eseme ja igustatud subjekti a) Esemeline phiiguste kandja tegevus vi seisund, mida konkreetne phiigusnorm hlmab nt 16 esemeline kaitseala on elu b) Isikuline thistab isikute ringi, keda phiigus kaitseb 2. Riive on phiiguse kandja kaitstud tegevuse, omaduse vi seisundi iga takistamine, kahjustamine vi krvaldamine. ! ! ! Iga ebasoodus mjutamine Riive ei ole rikkumine, ainult igustamata riive on rikkumine. Kahtluse korral tuleb lhtuda riivest ja kontrollida phiseadusprasust. Klassikalise riive miste: 1) individuaaligusakt eelkige 2) pidi olema sihilik 3) vahetu 3. Riive phiseadusprasus 1 lause 1 0 milline on piirklausli/seadusreservatsiooni liik 31 lause 2 lihtne SR 30

 26 lause 2 kvalifitseeritud SR 18 nullklausel Formaalsed reservatsioonid 36 lg 2 lause2 1) Formaalne phiseadusprasus a. Pdevus, menetlus, vorm nt 104 lg 2 Kui vhemalt ks ste on konstrueeritud seaduse reguleerimise alas, siis o seda terve seadus (konstitutsionaalne) ja tuleb vastu vtta 104 lg 2 alusel. President kui riiginotari funktsioon. 107 lg 1, 3 lg 2, 108, 6, 162 b. igusselgus 13 lg 2 saab kaitsta siis kui ta on piisavalt selgelt snastatud RKKo 29.10.2002 3-4-1-5-02 EIKo 26.04.1979 6 5 3 8 / 74 c. Parlamendi reservatsioon ja olulisuse phimte 3 lg 1 lause 1, 87 p.6 RKPJKo 12.01.1994 III -4/A 1/94 Seda, mida phiseaduse jrgi on kohustatud tegema seadusandja ei saa edasi delegeerida titevvimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvimu kontrolli vimaluse tingimusel. Olulised ksimused on reserveeritud parlamendile. d. Kvalifitseeritud seadusreservatsioonis nimetatud formaalsed tingimused 2) Materiaalne phiseadusprasus a. Riive eesmrk b. Eesmrgi legitiimsus ( lubatavus) (1) Lihtne SR iga eesmrk, mis eo ole phiseadusega otseses vastuolus (2) Kvalifitseeritud SR see eesmrk - erandina, mis on seadusreservatsioonis kirjas ( kui piirangu eesmrk tuleneb phiseadusest endast) - erandina kataloogivline eesmrk, mis tuleneb phiseadusest - 0 reservatsioon Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1997. a otsus, hiskonnas ei saa olla absoluutselt piiramatuid phiigusi. (1) piirata saab kikidel eesmrkidel (2) piirata vib ainult mne phiiguse vi muu phiiguslikku jrku kuuluva igusvrtuse kaitseks. Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb phiseadusest endast phiiguse vi mni muu phiseaduslikku jrku kuuluv igus. 3) Proportsionaalsuse phimte 11 lause 2 4) Sobivus kui soodustab eesmrgi saavutamist, kaitseala mttetud riived a) <<<Rahapesu!50 000eeki, ei ole sobiv abinu>>> b) Vajalikkus KT abinu on vajalik kui eesmrki ei ole vimalik saavutada mne teise, kuid isikut vhem koormava abinuga. Arvestada tuleb ka seda kuivrd koormavad abinud kolmandaid isikuid samuti erinevusi riigi kulutustes. Mis on vhemalt sama efektiivne kui esimene. <<<suitsupakk>>> c) Mdukus(proportsionaalsus KT) NB! Kui kontrolli tulemusel selgus, et abinu on mittevajalik, siis tuleb kontrollida mdukust ikkagi. Mdukus nitab realiseeritavust iguslike vimaluste suhtes. Mdukuse kontrollimise vahend on kaalumine. Sealjuures kehtib reegel: mida intensiivsem on phiiguse riive, seda mjuvamad peavad olema riivet igustavad phjused. 5) olemuse moonutamise keeld 11 lause 2 a. objektiivne/ subjektiivne teooria 31

Phiigused on indiviidide igused. Kui kehtivad phiigused, seal ei saa eksisteerida objektiivne teooria i. olemus absoluutne on olemas positsioonid, mida helgi tingimusel piirata ei tohi. ii. relatiivne teooria kik sltub piirangu eesmrgist ja intensiivsusest. iii. Relatiiv- subjektiivne teooria = proportsionaalsuse phimte Olemus on moonutatud siis, kui piirangu eesmrk ei igusta riivet. 6) Muu materiaalne phiseaduslik phimte a. Vrdsuse phimte 11 lg 1 lause 1 b. Ebasoodsa tagasimju keeld 23 lg 1 lause 2 c. igusprane ootus Tuleb tuvastada, kas on tegemist ebasoodsa tagasimjuga vi kas on alust igusprasele ootusele. Vahend selle vljaselgitamisele on kaalumine. Nulla poena sine lege iguskindlus 10, igusselgus 13, 2.ptk eriosa ksikud phiigused

19 ldine vabadusphiigus
I Stestus 19 lg 1 Kik inimesed on loomult vrdselt vabad. Bill of Rights 1976 II Kaitseala 1. Esemeline kaitseala - Kitsas teooria vrikad ja ebavrikad viisid - Lai teooria midagi teha vi mitte teha, lik on vaba Kui kikehlmavat vabaduse sfri ei oleks, saaks avalik vim privileegid. Alles siis kui see phimte kehtib on tegemist vabaduse riigiga. Keelud peavad olema snaselged, mis ei ole keelatud, on lubatud. iguslik, negatiivne, tagatud Juriidilise isiku vaba eneseteostus kitsamas ulatuses. 2. Isikuline kaitseala 3. Seadusreservatsioon 19 lg 2 Phiiguste kolmikmju on ste, millel on mitu funktsiooni. Peab arvestama teiste inimeste igustega. Igaks peab jrgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon.

32

IV OSA: Riigikorraldusigus
Interpersonaalne igus isikute vaheline igus (vlisigus) Intrapersonaalne igus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( fsilistel isikutel ei saa olla siseigust) (siseigus) Impermeabiliteediteooria ehk lbipaistvuse teooria

1. Peatkk: ldosa
20 Sissejuhtaus riigikorraldusiguse mistetesse
I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele iguskord annab igusvime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusksus vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. igusvimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmrgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole igusvimeline asutus. Haigekassa on igusvimeline asutus. Rahvusraamatukogu on igusvimeline asutus. II Organ (HMS 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund.
(1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud mrusega vi halduslepinguga avaliku halduse lesandeid titma volitatud asutus, kogu vi isik.

Funktsionaalne organ kui seadus ananb hele kogule vi isikule he avaliku vimu funktsiooni, siis loob ta sellega he organi. 1. Monokraatne organ avliku vimu funktsiooni on volitatud titma ks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku vimu funktsiooni on volitatud titma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pdevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmrgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmrke) 1. igusvimeline asutus 2. igusvimetu asutus nn lihtasutus on ilma igsvimeta asutus Ametiasutuse(thendab organit) on tnaseks vlja vahetanud haldusorgan IV Organititja fsiline isik, kes tidab organi funktsiooni 33

V Vlis- ja siseigus Vlisigus on interpersonaalne igus ehk siis isikute vaheline igus Siseigus on intrapersonaalne igus ehk siis isikute sisene igus organite vi allorganite, organi osa ja organi vahel

21 Krgemad riigiorganid
I Miste Krgemad riigiorganid on organid, mille lesanded, pdevus, staatus tulenevad phiseadusest endast. II Krgemad riigiorganid phiseaduses 1. Rahvas PS 3 ptk (kollegiaalne) 2. Riigikogu PS 4 ptk (kollegiaalne) 3. Vabariigi president PS 5 ptk (monokraatne) 4. Vabariigi valitsus PS 6 ptk (kollegiaalne) 5. Riigikontroll PS 11 ptk (monokraatne) 6. iguskantsler PS 12 ptk ( monokraatne) 7. Riigikohus PS 149 lg 3 (kollegiaalne) III Vrdtasemelisuse phimte Vrdtasemelisus krgemad riigiorganid on phimtteliselt vrdiguslikud, nende pdevus on stestatud phiseaduses. ks krgem riigiorgan ei sltu teisest krgemast riigiorganist kui phiseaduses ei ole stestatud teisiti. 1. 104 lg 2 p. 5 106 lg 2 2. 79 lg 8
Vabariigi Presidendi valimise tpsema korra stestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. Ainult Riigikogu koosseisu hlteenamusega saab vastu vtta ja muuta jrgmisi seadusi: 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; Ainult Riigikogu koosseisu hlteenamusega saab vastu vtta ja muuta jrgmisi seadusi: 5) rahvahletuse seadus; Rahvahletuse korra stestab rahvahletuse seadus

104 lg 2 p. 3

3. 83 lg 1

Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt vimetu oma lesandeid titma vi ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt tita vi on tema volitused enne thtaega lppenud, lhevad tema lesanded ajutiselt le Riigikogu esimehele. Ainult Riigikogu koosseisu hlteenamusega saab vastu vtta ja muuta jrgmisi seadusi: 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;

4. 104 lg 2 p. 7 5. 104 lg 2 p. 9 6.
Ainult Riigikogu koosseisu hlteenamusega saab vastu vtta ja muuta jrgmisi seadusi: 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele vtmise seadus; 94. lg 1 Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Ainult Riigikogu koosseisu hlteenamusega saab vastu vtta ja muuta jrgmisi seadusi: 8) Vabariigi Valitsuse seadus; Ainult Riigikogu koosseisu hlteenamusega saab vastu vtta ja muuta jrgmisi seadusi: 13) Riigikontrolli seadus 137. Riigikontrolli korralduse stestab seadus.

7. 104 lg 2 p. 8

8. ( 104 lg 2 p. 13)

9. 144. 34

iguskantsleri igusliku seisundi ja tema kantselei t korralduse stestab seadus.

Need piiravad vrdtasemelisust. Neid tuleb tlgendada kitsendavalt. 3. mrts 2006. a.

2. peatkk: rahvas
22 Kodakondusus
Riigikogu valimise ja rahvahletusega teostab rahvas krgeimat vimu. I Stestus -8 - Kodakondsuse seadus II Miste a) igussuhte teooria kodakondusus on riigi ja isiku vastastikused igused ja kohustused, algupra kodakondsus kui igussuhe monarhi ja alama vahel b) faktilise suhte teooria kodakondsus on isiku ja riigi vaheline faktiline suhe, millel on iguslik thendus c) staatuse teooria kodakondsus kui territoriaal- korporatsiooni, riik, liikmelisus III Eesti kodanik ja eestlane Iga Eesti kodakondsust omav inimene on eestlane. Kodakondsuse integreeriv mju. IV Kodakondsuse omandamise viisid KS ptk II-V 1. snniga omandamine a. ius sanguinis verephimte PS 8 lg 1 b. ius soli territoriaalphimte KS 5 lg 2 2. naturalisatsioon omandamine haldusorgani otsuse alusel a. taotluse alusel KS 6,7,8,9 b. eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist phjendama) V Kodakondsusse iguslik tagajrg kodakondsusega kaasnevad kodaniku phiigused ja kodanik saab kujundada riigi poliitilist elu VI Kodakondsuse kaotamine a) avalduse alusel vabastamine b) ravtmine c) teise riigi kodakondsuse vastuvtmine VII Eesti kodakondsus ja Euroopa Liidu kodakondsus Kehtib Maastichti leping Nizza lepingu redaktsioonis ja Euroopa henduse leping Euroopa hendus Euroopa Majandushendus, on rahvusvaheline organisatsioon, juriidiline isik Euroopa Liit kui asi, ei ole territoriaal-korporatsioon ega juriidiline isik. 1. Tnane iguslik alus EL-i lepingu (ELL) art 17 - 22 ...kesolevaga kehtestatakse Liidu kodakondsus....kellel on liikmesriigi kodakondsus, on ka liidu kodakondsus...tiendab, aga ei asenda liikmesriigi kodakondsust 35

2. EPL art 1 -10 3. iguslik tagajrg a. Euroopa henduse phiigused kapitali, kaupade ja teenust vaba liikumine ja asutamisvabadus b. vaba liikumine ning vaba viibimine igas liidu riigis c. diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel d. igus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. igus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis kskik millise liikmesriigi saatkonna abile

23 Rahvas kui riigiorgan

I Stestus ptk 3 II Miste 1. 2. 3. 4. 5. 6. rahvas kui varanduseta pbel vastandati kodanlusele ja aadlile rahvas kui rahvamass rahvas kui rahvus rahvas kui kodanikkond ( rahvas kui elanikkond ) rahvas kui hleiguslik kodanikkond

III Rahvas kui riigiorgan 56 1. Riigikogu valimistega 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahletus 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahletuse seadus 3. PSRS 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lhtub krgeim riigivim, 1 lg 1 2. rahva le puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga

24 Rahvahletus
I Stestus 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahletuse seadus II Phimtted RHS 2 lg 1 105 lg 3 lause 2 III Rahvahletuse liigid 1. seaduseelnu rahvahletus PS 105 lg 1 variant 1 2. muu riigielu ksimuse rahvahletus PS 105 lg 1 variant 2 3. phiseaduse muutmise seaduse eelnu rahvahletus 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 IV Rahvahletuse lbiviimine 1. algatamine RKKS 128, 129, 130 2. ksimus RKKS 128 lg 3 3. menetlus riigikogus RKKS 128, 129, 130 4. teadaandmine avaldatakse RT-seadus, RaHS 9 (avaldatakse 7-14 peva enne) 36

5. hletamine RaHS 2 6. tulemuste kindlakstegemine RaHS ptk 9 V PS 105 lg 3 lause 2 VI Mistetest 1. rahvahletus a. kitsamas thenduses - hleiguslike kodanike hletus seaduseelnu le, seaduseelnu LT (vib olla ka phiseaduse muutmise eelnu) b. rahvaksitlus on rahvusvahelises praktikas hleiguslike kodanike hletus mingi ksimuse le, mis ei ole seaduseelnu 105 lg 1 thenduses on rahvahletus seaduseeelnu le hletamine kitsamas thenduses + rahvaksitlus 2. referendum = rahvahletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahletusele pandud hletuste puhul 3. plebistsiit kodanike vi rahva otsus = rahvahletus; tihtipeale neid rahvahletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president vi valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahletusi mille korraldab president vi valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on snonmind aga sellel on negatiivne varjund) 4. rahvaalgatus hleiguslike kodanike allkirjade kogumine seaduseelnu algatamiseks parlamendis vi selle rahvahletusele panemiseks PSTS 8 lg 2. Kigepealt kogutakse allkirju rahvaalgatuse algatamiseks organ vtab otsuse et jah nd algab rahvaalgatus ja siis kogutakse allkirja kogumisi seaduseelnu jaoks. Phiseadus ngi ette rahvaalgatuse aga hetkel see phimtteliselt ei kehti. 1992 28. juuni veti vastu PS 3 aastat sai tis ja enam ei kehti see rahvaalgatus. PS RS 8. RA korral vib massipshhoos tekkida (kui rahvas pole rahul oma valitsejatega vms) mingid alternatiivsed vaated vivad vimutsema hakata. Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jri Adams on elnud et see suhteliselt mttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on igus algatad seaduseelnud, nii et leiab selle he ikka kui vajadus on suur)

25 Erakonnad
I Stestus 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4 Erakonnaseadus PSJKS 5. ptk II Erakonna asutamine ES 5 jj MTS (phikiri, kus kirjas ldkogu, juhatus, revisjon jne) Territoriaalsuse phimte 4 (ei tohi olla he ettevtte partei) ES 6 lg 2 (vaja 1000 liiget)

III Erakondliku tegevuse vahendid 1. ES 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis) 2. Riigikogu valimise seadus 26 (nimekirjad valimistel esitavad erakonnad) 37

3. RKKS 5.ptk RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 (Riigikogu aknaaluste case. Positiivne otsus, kuna vastasel juhul oleks hakanud tekkima vga palju erinevaid fraktsioone jne ebastabiilsus (inimesed oleks hakanud erakondadest lahkuma ja uusi fraktsioone moodustama).) IV Erakonna sundlpetamine PSJKS 32 lg 1

3. peatkk: Riigikogu
26 Riigikogu valimised ja kogunemine
I Stestus 60, 61 Riigikogu valimise seadus II Valimisperiood 60 lg 3 III Riigikogu ja Riigikogu koosseis Riigikogu seadusandlik krgeim riigiorgan Riigikogu koosseis konkreetsed liikmed, kes sinna on valitud IV Valimisssteem 1. Ringkonnad RKVS 6,7 (12 ringkonda, neist 3 Tallinnas) ringkonna valijate koguarv jagatakse 101 ja saadakse mandaatide arv 2. kandidaatide nimekiri RKVS 29 a. ringkonna nimekiri b. leriigiline nimekiri 3. modifitseeritud dHondti meetod e Jeffersoni meetod RKVS 62 Modifitseerimata dHondt 10 mandaati 12000 kehtivate hlte arv Lihtkvoot 12 000: 10= 1200 Mandaadid 1 2 3 4 5 6 E 1 - 6100 E 2 - 5000 E 3 - 900 Erakond 1 6100 hlt 6100 (1) 3050 (3) 2033 (5) 1525 (7) 1220 (9) 1017 (10) Erakond 2 5000 hlt 5000 (2) 2500 (4) 1667 (6) 1250 (8) 1000 833 Erakond 3 900 hlt 900 450 300 225 180 150

38

V Valimistulemuste vljakuulutamine RKVS 74 lg 3 RKVS 74 III 1. 61 I Kui valimiskomisjon on riigikogu liikmed registreerinud ja Valimistulemused loetakse avaldatuks pev prast sellekohase otsuse Riigi teatajas ilmumist. 2. 66 l. 2 President kutsub kokku riigikogu esimese istung 3. 66 l. 1 Esimene istung alates 10 peva jooksul prast tulemuste vljakuulutamist 4. 61 II Ametivanne Probleem: aga kui president sureb enne kokkukutsumist ja eelmine riigikogu on volitused kaotanud? (ei ole riigikogu esimeest kes peaks le vtma presidendi volitused). Nrk koht. VI Riigikogu kogunemine 1. 61 lg 1 2. 66 lause 2 3. 66 lause 1 4. 61 lg 2

27 Riigikogu funktsioonid ja pdevus

I Funktsioonid lesanded milleks on (Bagehot) Valimisfunktsioon Vljendusfunktsioon (arvamuste) petamise funktsioon (kui petatute kogu) Teabevahetus, informatsiooni vahetus Seadusloome, seadusandluse funktsioon 1. 2. 3. 4. 5. seadusloome legitimatsiooni vahendamine kontroll avalikustamine kaitseve kasutamise otsustamine

II Riigikogu pdevus annab igusliku vimu lesande titmiseks 65 1. ldpdevus a. 65 p.1 (formaalne) b. 65 p.16 2. eripdevused a. 65 p. 2-15

28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused

I Misted

39

Kollegiaalne organ avaliku vimu funktsiooni on volitatud titma kolleegium. (Roomas eldi: Tres faciunt collegium kolm moodustavad kolleegiumi) Kollegiaalorganitel vivad olla allorganid, seda on vaja just suurte kollegiaalorganite puhul. o Allorgan on kollegiaalorgani osa, millel on pdevus tegutseda organi sees vi esindada kollegiaalorganit suhtes teiste organitega. (monokraatsel organil ei saa olla allorganid). o Organi osa on kollegiaalorgani osa. (Komisjonid on riigikogu allorganid. Juhatus (esimees + kaks aseesimest) on riigikogu allorgan; riigikogu liige on kollegiaalorgani osa; fraktsioon on riigikogu osa)

II Regulatiivne Baas 69, 104 II p.6 Riigikogu kodukorra seadus; Riigikogu tkorra seadus III Riigikogu juhatus / Riigikogu esimees 1. Riigikogu esimees PS 69; RKKS 14 (jrgnevad punktid phe) RKKS 14 II p.14 ; PS 83 I RKKS 14 II p.4 ; PS 68 RKKS 14 II p.10 RKKS 14 II p.13 (riigikogu poolt iseendale kehtestatud reegel, phimtteliselt selleks, et president saaks allkirjastatud seadused, mida vlja kuulutada, et talle lihtsalt mni suvaline paber ei saadetaks; Konstitutsionallsed seadused kehtivad ilma allkirjata, kui nad on presidendi poolt vlja kuulutatud ja RT-s ilmunud aga madalamad seadused ei kehtiks ilma allkirjata. 2. Riigikogu juhatus PS 69 RKKS 13 RKKS 13 II p.3 (mrab ra kas on tegu fraktsiooniga vi mitte jne. eriti mngis rolli aknaaluste fraktsiooniks prgimise korral. Juhatus tles, et nad ei ole fraktsioon. RKKS 13 II p.4 (algatavad seaduseelnusi: valitsus, riigikogu liige, fraktsioon.) ( p.10 saab keelduda eelnud menetlusse vtmast, kui ei vasta normitehnilistele nuetele) (16 IV! Otsustamine) RKKS 13 p.41 RKKS 13 p. 21 (kui ei ole esimehe pdevuses, siis juhatus otsustab juhatus on ldorgan, esimees on eriorgan) Piirangud peavad olema phiseadusega koosklas formaalselt ja materiaalselt. (kigepealt formaalselt) Formaalsed nuded: Pdevus, menetlus, vorm !!!! IV Riigikogu komisjon 71 I, III RKKS IV PTK. Riigikogu komisjonid: 1. Alatised komisjonid RKKS 18 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; (RKKS 18 1; 1524 II, III komisjon annab antud juhul valitsusele juhised. See erineb ldistest printsiipidest (ka vimude lahusus). Seega on antud komisjon ks mjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 40

4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) phiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) vliskomisjon; 11) iguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS 19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste jrelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS 20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS 21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse thustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pdevused: 1) ldpdevus RKKS 22 I 2) Uurimiskomisjoni pdevus RKKS 22 I, II (23) (vib tekkida probleem PS 22 III; tunnistaja kaitset vib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on tieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. ) V Riigikogu Fraktsioonid 71 II, III; RKKS 5 PTK. 1. Miste: RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 aknaalused ei saanud fraktsiooniks. Positiivne otsus, kuna vastasel juhul oleks hakanud tekkima vga palju erinevaid fraktsioone jne ebastabiilsus (inimesed oleks hakanud erakondadest lahkuma ja uusi fraktsioone moodustama). 2. Stestus: RKKS 40 I 3. Tnased fraktsioonid (Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Isamaaliidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon, hendus Vabariigi eest Res Publica fraktsioon 4. Fraktsioonide eriigused: a. RKKS 26 III (igus mrata liikmed riigikogu alatistesse komisjonidesse) b. RKKS 54 III (igus olla vastu jrgmise peva pevakorra tiendamisele vms) c. RKKS 98 V (Seaduseelnu esimesel lugemisel vivad sna vtta ainult fraktsioonide esindajad) d. RKKS 98 VI (Ettepaneku seaduseelnu tagasilkkamiseks saab teha ainult fraktsiooni esimees) e. RKKS 106 II f. RKKS 111 I g. RKKS 116 IV h. RKKS 117 II i. RKKS 118 IV j. RKKS 120 IV k. RKKS 126 IV l. RKKS 132 I m. RKKS 134 III n. RKKS 136 IV o. RKKS 154, 155

41

www.riigikogu.ee/?id=37680 VI Riigikoguliige 1. Riigikogu liikme organi pdevused a) Vabamandaat. 62 riigikogu liikmel puudub kohustus oma sna pidada b) Indemniteet 62, 76 c) Immuniteet 76 Lause2, 139 Lige3. d) igusaru prida 74 2. Riigikogu liikmeks oleva isiku igused 1. Phiseadus, 75 2. 63 lige2 Riigikogu liikmeks oleva isiku kohustused a) 63 lige1 riigikogu liige ei ohi olla heski muus riigiametis. b) Riigikogu tkorraseadus ( RKTS) 7 c) Korruptsiooni vastane seadus Riigikogu liikme volituste ennethtaegne lppemine. 64 lige2. a) RKTS 6 lige 2,3 kodakondsuse muutumisega, lppevad ka volitused Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine/ asendusliige 64 lige1,2,4 VII Riigikogu Kantselei RKTS peatkk5 19

3.

4. 5.

29 Vabariigi valimiskomisjon
I Stestus Mainitud Phiseaduses 3 lige3,4 RKVS (valimisseadus) 14, 15 j. II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine. RKVS 14. Valimiskomisjoni liikmed: 1. I astme kohtunik 2. II astme kohtunik 3. iguskantsleri nunik 4. Riigikontrolli ametnik 5. Riigiprokurr 6. Riigikogukantselei ametlik 7. Riigikantselei ametnik III Vabariigi Valimiskomisjoni Funktsioon Funktsiooniks on tagada valimiste legitiimsus. IV Vabariigi Valimiskomisiooni Pdevus 1. On steststud erinevates valimis seadustes: 2. RKVS 15 3. Euroopa parlamendi valimisseadus 13 4. Riigikogu kodukorraseadus (RKKS) 82 lige1 5. Vabariigi presidendi valimisseadus (VPVS) 42

6. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseseadus (KOV Volikogu VS) 17 V Kaebused valimiskomisjoni peale PSJKS ( phiseadusliku jrelvalve komisjoni seadus) 6.peatkk

30 Riigikogu tegevusphimte ja tkorraldus

I Tegevusphimtted 1. Enamusotsustuse PM 73 NB! 104 lige2 2. 0 - kvoorumi PM 70 ( selleks et vastu vtta otsuseid peab olema mingi arv kohal) miinimum 3 liiget. 3. Avalikkuse PM 72 II Tkorraldus 1. Riigikogu istungjrk a. Korraline, 67 b. Erakorraline, 68, 70 lause2 2. Riigikogu tndal ja ttskkel RKRS 46 3. Riigikogu Pevakord RKKS (riigikogu kodukorraseadus) 9.peatkk 4. Riigikogu Istung RKKS 10.peatkk 5. Hletamine a. Elektroonilise hletusssteemi abil b. Sedelitega hletamine c. Ke tstmisega ( kes poolt, kes vastu)

31 Seadusandlus
I Stestus PS VII peatkk RKKS XI peatkk II Phimtted - Seadus peab olema koosklas phiseadusega 102 - Kolme lugemise phimte 97 -111 III Seaduseelnu algatamine 1. Algatajad PS 103, RKKS 90 lg 1 2. Eelnu leandmine RKKS 91 stestatud korras 3. Juhatuse otsus RKKS 93 lg 1 4. Juhtivkomisjoni mramine RKKS 93 lg 2 IV Eelnu menetluse etapid Riigikogus 1. Eelnu esimene lugemine RKKS 97- 99 98 lg 2 ldphimtete arutelu 98 lg 5 lbirkimised 98 lg 6 99 lg 1 2. Menetlus juhtivkomisjonis RKKS 100-103 101 43

3. Eelnu teine lugemine 104-109 105 lg 1 Toimub ainul muudatusettepanekute hletamine, mitte kogu seaduse le. 108 4. Eelnu kolmas lugemine RKKS 110-111 111 kas kik vi mitte midagi 5. Lppmenetlus RKKS 112 V Vljakuulutamine ja avaldamine 1. Vljakuulutamine PS 107, 167 a. Absoluutne / relatiivne veto meie phiseaduse jrgi relatiivne Absoluutse veto puhul lheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on phiseadusprane ja peab phjendama. Relatiivne veto annab presidendile rohkem vimu, anti poliitiline mnguruum. 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte. b. iguslik / poliitiline kontroll tnase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll. 2. Avaldamine PS 108; RTS 102 p.1 VI RKKS 96

4. Peatkk: Vabariigi Valitsus

Miste 88

32 Vabariigi Valitsuse moodustamine

I Esimene etapp PS 89, RKKS 15.ptk 1. Vabariigi Valitus astub tagasi, 92 lg 1 p.1 2. Vabariigi President mrab 14 peva jooksul peaministri kandidaadi 89 lg 1 3. 14 peva peaministri kandidaadi ettekande esitamiseks 89 lg 2, RKKS 131 lg 2 4. avalik hletus 89 lg 2 a. poolt 89 lg 3 b. vastu 89 lg 4-6 II Teine etapp, kui saab toetuse 89 lg 3 1. 7 peva Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile 2. 3 peva ametissenimetamiseks 3. ametivanne 91 III Teine etapp, kui ei saa toetust 1. variant Vabariigi President esitab uue kandidaadi 89 lg 2, 3 2. variant (Vabariigi President ei esita kandidaati) Riigikogu seab les kandidaadi 89 lg 5, 6, RKKS 132 89lg 6 lause 2 89 lg 3 91 3. variant uued valimised, 89 lg 6 lause 2 44

 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pdevus

I Funktsioonid 1. valitsemine 87 p. 4, 5, 8 2. haldamine 87 p. 1, 2, 3, 7 II Pdevus 1. seadusandlus pdevus 87 p.4, 103 lg 1 p. 4 2. mrusandlus pdevus 87 p.6, 96 lg 3 3. isekorraldusigus 94 lg 1, 87 p. 2,3; VVS 45

34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus

I Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on mratud VVS 3 2. Peaminister PS 93, VVS 2.ptk 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS 94 lg 4 c. Pooleteraminister II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS 16 Kabinetis rgitakse mitteformaalselt lbi see, mis tuleb arutlusele jrgmisel istungil, vidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. Kutse VVS 17 lg 2 Kvoorum VVS 16 lg 2 Enamus VVS 19 lg 2, lg 3 Pevakord VVS 17 Protokoll VVS 20 III Vabariigi Valitsuse liikmete pdevus ja iguslik staatus 1. Kik Vabariigi Valitsuse liikmed - 100 - 101, 139 lg 3 - 99 - 96 lg 2 2. Peaminister - 90 - 93 lg 1 (esindamisfunktsioon) - 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) - 94 lg 3 - 95 lg 2 (riigisekretri ametissenimetamine) 3. Ministri pdevus 94 lg 2 IV Riigisekretr ja riigikantselei 1. Riigisekretr 95 - Nimetab ametisse peaminister 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva t 45

- topeltalluvus 79 lg 9 2. Riigikantselei 94 lg 1, lg 4 - VVS 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS 53 - phimrus VVS 42 2. valitsemisalad 45, 57 jj

35 Haldushierarhia
I Phimte II Jrelevalve 1. Riiklik jrelevalve VVS 75 riive haldus, sellega piiratakse isikute phiigusi, seetttu langeb riiklik jrelevalve jrelevalve mistest vlja 2. Haldusjrelevalve riigi jrelevalve teiste avalik- iguslike juriidiliste isikute le 3. Teenistuslik jrelevalve VVS 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on kitunud iguspraselt. Valitsusasutus 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. ld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS 85 haldusjrelevalve; HMS 85 vaideorgani pdevus; (SHS 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud) Anonmne (keelatud) Juriidiline isik (keelatud) Fsiline isik (lubatud) Vlakirja emissioon seotud laenulepinguga, vrtpaber, esitaja vrtpaber (kehastab igust) Laen vib olla varjatud annetus, seega keelatud. Rahastajad peavad olema suvernile ehk rahvale teada.

36 Mrusandlus ja mruse seadusprasus

46

I Miste igust loov akt on iguse universaalakt, mis toob kaasa probleemi. Sinna kuuluvad mrused, seadused, rahvusvahelised lepingud ja vib olla veel midagi. Mis on planeeringud? Mrus / ldkorraldus HMS 51 lg 2
51. Haldusakti miste (1) Haldusakt on haldusorgani poolt halduslesannete titmisel avalikiguslikus suhtes ksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku iguste vi kohustuste tekitamisele, muutmisele vi lpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, kskkiri vi muu igusakt. (2) ldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud ldiste tunnuste alusel kindlaksmratud isikutele vi asja avalik-igusliku seisundi muutmisele.

1. materiaalne teooria rakendab riigikohus, eesotsas riigikohtu phiseaduslikkuse jrelvalve kolleegium - sisaldab ldkohustuslikke kitumisreegleid, norm, mis loob igusi ja kohustusi konkreetselt mratlemata ringile - abstraktne hulk juhte - HMS 88
88. Mrus Mrus on igusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.

RKPJKo 10.04.2002, 3-4-1-4-02 22.06.2000, 3-4-1-7-2000 2. formaalne teooria mrusega on tegemist selle akti puhul, millele on mrus peale kirjutatud Titevvimu Piiramatu hulk Avatud adressaatide Suletud Individualiseeritud organi akt adressaate ring (igal kodanikul adressaatide adressaat on igus) ring Suure abstraktsusastmega mrus (haldusakt) snastus Keskmise abstraktsusastmega (haldusakt) snastus

???

Vikese abstraktsusastmega snastus e vrdlemisi konkreetne

haldusakt

- materiaalne teooria muudab sisuliselt mttetuks ldkorralduse instituudi - materiaalse teooria igusselgus jtab soovida - vaheteod abstraktse ja konkreetse, ldakt ja ksikakt ei ole adekvaatne, ks norm vib olla abstraktsem vi konkreetsem kui teine ei ole ks vi teine II Vabariigi Valitsuse mrusandlus 1. pdevus, menetlus, vorm 47

2.

PS 87 p.6 VVS 26-29 HMS 6. ptk eriseadus materiaalne igusprasus

2.

III Ministri mrusandlus 1. formaalne pdevus, menetlus, vorm PS 94 lg 2 VVS 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus materiaalne IV Mruse materiaalne igusprasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu vetud) on vajalik PS 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS 90
90. Volitusnorm (1) Mruse vib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja koosklas volitusnormi piiride, mtte ja eesmrgiga.

3. mrus peab vastama volitusnormi piiridele (mrus peab olema ka proportsionaalne, jma formaalse seaduse volitusnormide piiridesse) 4. vastama iguskindluse, vrdse kohtlemise jne phimtetele (materiaalsed phimtted)

37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees

I Aruprimine PS 74; RKKS ptk 15 II Umbusaldus ministrile PS 97; RKKS 16. ptk III Umbusaldus valitsusele vi peaministrile PS 97; RKKS 16. ptk IV Usaldusksimus PS 98, RKKS 16. ptk (kui usaldusksimus on esitatud, ei saa umbusaldust esitada)

5. Peatkk: Kohtud
38 Kohtunike ametisse nimetamine
I Kohtunikele esitatavad nuded Kohtute seadus 47 krgete klbeliste omadustega omandanud akrediteeritud akadeemilise krghariduse .... 1. esimese astme kohtunik KS 50 a. lbinud ettevalmistusteenistuse vi sellest vabastatud 48

b. lbinud kohtunikueksami Kohtute seadus 66 jj 2. teise astme kohtunik (ringkonnakohtunik) KS 51 a. kogenud ja tunnustatud jurist b. sooritanud kohtunike eksami 3. kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS 52 a. kogenud ja tunnustatud jurist II Kohtuvimu legitimatsioon 1. Riigikohtu esimees PS 65 p.7, 150 lg 1 2. Riigikohtunikud PS 65 p.8; 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS 78 p.13, 150 lg 3 KS 55 III Vanne KS 56

39 Kohtussteem
I Stestus PS 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on ldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS 9 lg 2 Harju maakohus Viru maakohus Prnu maakohus Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade tpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri mrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS 25 Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium o ldkogu kik kohtunikud, vaatab lbi selliseid asju, mida ks kolleegium annab ldkogule vi on phiseaduslikkuse jrelevalve asja 49

V Muud kohtud PS 148 erikohtud nt tkohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sjave kohtud vib moodustada kui on vajadus erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS 146 - kohtuvline menetleja (mrab karistust, kohus mistab karistust) - advokatuuri vi notarite koja aukohus - rikomisjon - tvaidluskomisjon - kirikukohus

40 Kohtu funktsioonid ja pdevus

I Funktsioonid: igusmistmine 1. Avaliku vimu kontroll 15 2. Phiseaduslikkuse jrelevalve 15, 149 lg 3 lause 2, 152 II Kohtu pdevus PS 146 PS 152 Menetlusseadustikud ( 104 lg p.14)

41 Kohtuniku sltumatus
Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sltumatu. Peab olema sltumatu ka enne otsuse tegemist ja ka prast seda. PS 147 KS 2, 3, 49

42 Phiseaduslikkuse jrelevalve
I Ajalugu 1803 Marbury vs Madison (Chief Justice Marshall) tunnistas seaduse phiseaduse vastaseks, sellega loodi pretsedent, mis avastati u 50 aastat hiljem (1874 on veitsis olemas vimalus tunnistada kantonite seadusi vastuolus veitsi fderatsiooni aktidega) 1920 Austria phiseaduslikkuse jrelevalve kohus esimene konstitutsioonikohus Phiseaduslikkuse jrelevalve hakkab laialdasemalt peale prast II MS 1951 Saksamaal Liidu konstitutsioonikohus 1956 Itaalia Enne 1940 oli Riigikohus, 1993 loodi taas Riigikohus Tartus Toomemel 1994 jaanuar 12 Politsei erimeetmete kaks otsust 2002 Phiseaduslikkuse jrelevalve kohtumenetluse seadus II Miste Kige laiemas thenduses teostab jrelevalvet igaks. Kitsamas ja tegelikus thenduses on iguse mistmine phiseadusprasuse ksimuses. Ainult see, kellel on igus thistada saab teostada phiseaduslikkuse jrelevalvet. 50

On he menetluse keskne. III Stestus phiseaduses 146 lause 2 Kohus peab jrgima seadust. 15 lg 2 peab silmas kohust kui kohtuvimu, funktsionaalses mttes 152 lg 2 tleb, milline kohus on; pdevusste 149 lg 3lause 2 152 lg 1 IV Phiseaduslikkuse jrelevalve liigid 1. sisu jrgi a. organitli vaidlus krgemate riigiorganite vi nende osade omavaheline vaidlus phiseaduslikkuse iguste vi kohustuste le (pdevuste ulatuste le) b. pdevusvaidlus eelkige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-iguslik juriidiline isik c. normikontroll phiseadusest alamal seisva normi le; i. abstraktne normikontroll ks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK he konkreetse normi phiseadusprasusest d. individuaalne phiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse vi mruse phiseadusprasuse kontrollimiseks vi viimase instantsi kohtuotsuse phiseadusprasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie iguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie iguskorras ei ole. PS 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi jrgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimiguste kohus V Kas phiseaduslikkuse jrelevalvet on vaja? Ka enamus vib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus - toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve ksimustes Poolt: - seadus peab olema ka sisuliselt koosklas phiseaduslike phimtetega - phiseaduslikkuse jrelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis jrelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini phjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui phiseadus on ainuksi substantsiaalne phikord, kui phiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse ksimusele. On ka raamkord hteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui phiseadus kehtib, siis tuleb teda tsiselt vtta ja jrgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pdevuse ulatus 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1. EX TUNC/EX NUNC 51

Ex tunc algusest peale kehtetu Ex tunc tuleviku jaoks, vahepeal oli, edaspidi enam ei ole. igusvastane akt on kehtetu algusest peale. Thisusteooria tleb, et igusvastane universaalakt ei saa kehtima hakata. iguslikult ei eksisteeri. Kohtuotsus on tuvastav otsus. Thistamisteooria tleb, et igusvastane vib kehtida. Kiki neid, mis on vastu vetud vastavalt menetluskorrale, tuleb jrgida, kuni kohus ei ole thistanud ex nunc (iguskindlus) Kelsen 2. tegevuse / tegevusetuse vaidlustamine Kui riik piirab igusi, siis on akt, mida vaidlustada vaidlustame tegevuse RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04 tegevusetust saab kontrollida 3. kontrolli intensiivsus kontrolli intensiivsus peaks sltuma sellest, kui intensiivne on phiseaduse riive a. ilmselgete vigade kontroll kohus peaks teostama siis, kui tegemist on vga kerge riivega; thendab, et riigikohus tolereerib vigu, mis pole ilmselged b. mistlikkuse kontroll palju hist vrdsusphiigusega c. tielik sisuline kontroll tuleb toime panna siis, kui tegemist vga oluliste phiigustega vi vga tugeva riivega; parlamendi mnguruum on viksem(mida kergem riive, seda suurem mnguruum)

43 Phiseaduslikkuse jrelevalve menetlus

I Stestus : PSJKS II Menetluse phimtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimisphimte , PSJKS 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik vib koguda tendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on tielikult poolte kes; kohtunik vib nha, et hagejal oleks vajalik esitada tendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tendeid. 4. Kirjalikkuse phimte, PSJKS 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne justumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS 4 lg 2, 5 2. iguskantsleri reaktiivne (prast justumist) abstraktne normikontroll PSJKS 4 lg 2; 6 saab vaidlustada seadust, VV mrust, ministri mrust, KOV mrust, Eesti Panga mrust 3. KOV pdevusvaidlus 4 lg 2; 7 4. Kohtu konkreetne normikontroll (KNK) 4 lg 3; 9: 11 lg 2; 14 lg 2 - Resolutsioon - igustloov akt peab olema asjassepuutuv seadus on asjassepuutuv siis kui kohus peaks selle kehtivuse korral teisiti otsustama kui kehtetuse korral (kohtunik peab kirjutama kaks otsust) - Phistus miks kohus arvab, et see asjassepuutuv norm on phiseadusega vastuolus 5. Kaebus Riigikogu otsuse peale 16 6. Riigikogu liikme vi fraktsiooni kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale (organitli eriliik) 17 7. Kaebus Vabariigi Presidendi otsuse peale 18 8. Kestva vimetuse menetlus 25 9. Riigikogu liikme volituste lpetamine 26 52

10. Nusoleku andmine 27 11. Erakonne tegevuse lpetamine 5. ptk 12. Valimiskaebus 37 jj 13. Protest 41 jj 14. Riigikogu ksimus kas kavandatav eelnu on koosklas phiseaduse ja Euroopa liidu igusega 15. Individuaalne phiseaduslik kaebus RKKo 17.03.2003 3-1-3-10-02 Brusilovi kaasus (Riigikohus vttis he isiku kaebuse menetlusse ja tunnistas selle alusel osaliselt kehtetuks Karistusseadustiku rakendamise seaduse ehk siis isik seaduse vastu)

6. Peatkk: Vabariigi President

44 Vabariigi Presidendi valimine
I stestus: PS 79 Vabariigi Presidendi valimise seadus

II Nuded kandidaadile Snnilt Eesti kodanik 79 lg 3 Alates 40- eluaastast 79 lg 3 80 lg 1 lause 2 57 lg 2 58 III Valimise aeg VPVS 3; PS 80 lg 2 IV Valimismenetlus Riigikogus 79 V Valimismenetlus valimiskogus 79 367 inimest

45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus

I Volituste tekkimine 1. valituks osutumine 2. ametivanne 3. ametite hildamatus 84 II Volituste peatumine PS 83 lg 1, 4 (ei saa oma volitusi ajutiselt tita) III Volituste lppemine 82 83 lg 1 Riigikohtu otsus kestva vimetuse kohta IV Vabariigi Presidendi asendamine 83 lg 1, 2, 3 53

V Vabariigi Presidendi staatus Ei ole hegi vimu osa riigipeana, ta on sltumatu, lhedane titevvimule.

46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pdevus

I Funktsioonid 1. integreeriv integreerib hiskonda, on riigipeana idee poolest kogu Eesti president, hiskonna htsuse smbol, kui integreeriv organ teiste riigiorganite seas 2. poliitilise reservi funktsioon nt kriisiolukorras vib hakata andma seadlusi; kui riigikogu jrsku enam ei saa, siis president saab 3. iguslik reserv kontrollib aktide phiseaduslikkust enne seaduste vljakuulutamist, ametnike ametissenimetamisel kontrollib igusprasust riiginotari funktsioon 4. esindus 5. riigikaitse funktsioon kui smbol II Pdevus 78 1. seaduste vljakuulutamine koos sellega kaasneva pdevusega vaidlustada seadus Riigikohtus 78 p.6, 107 2. 78 p. 3-10 3. tidesaatva vimu pdevus 78 p.1, 2, 10-15, 19, 20 4. riigikaitse 78 p.16 97- valitsus vib teha presidendile ettepaneku korraldada erakorralised valimised ja president vib seda kinnitada, kui on umbusaldust avaldatud valitsuse vastu.

54

7. Peatkk: Kontrolli ja jrelevalvet teostavad sltumatud riigiorganid

47 Riigikontroll
I Stestus PS XI ptk Riigikontrolli seadus On monokraatne organ, kus otsuseid langetab ks inimene. Riigikontrolr, kelle juures on teenindava asutusena riigikontroll. II Riigikontrolri ametissenimetamine 134, 65 p.7 III Funktsioon 135 IV Pdevused 133 V Korraldus 136 lg 2 samad igused nagu ministrile

48 iguskantsler
I Stestus PS XII ptk iguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine 140, 65 p.7 III Funktsioonid 1. ldine petitsiooniorgan (prdumine) riigis 2. phiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurr 4. iguskorra arendaja probleemidele thelepanu juhtija 5. phiseaduslikkuse jrelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud IV Pdevus 142 141 lg 2 Phiseaduslikkuse jrelevalve kohtumenetluse seadus iguskantsleri seadus Kantselei on iguskantslerit teenindav asutus, iguskantsler on monokraatne organ. 141 lg 1

55

Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud vljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiigus 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia phimte, sisaldab endas muuhulgas lbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm igus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud ldakt kui termin ktkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on ldseadusega. Meldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. ldkorraldus? HMS 51 lg 2
(2) ldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud ldiste tunnuste alusel kindlaksmratud isikutele vi asja avalik-igusliku seisundi muutmisele.

Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole vimalik vahet teha vahet nii et ks ese on kas abstraktne vi konkreetne, pigem on kraadi ksimus konkreetsem, abstraktsem kasutades vrdlusastmeid.

56