XXX

Esimene maailmasda
Referaat

XXX 8.c Juhendaja:

Tallinn 2011

Sisukord

SISUKORD 2 SISSEJUHATUS................................ 3 1. SJA ALGUS.................. 3-4 2. SJAPLAANID . 4 2.1. Saksamaa sjaplaan .. 4 2.2. Prantsusmaa sjaplaan 5 2.3. Venemaa sjaplaan ..... 5 2.4. Inglismaa sjaplaan ................................... 5 3. LNE- JA IDARINNE ... 6 3.1. Lnerinne................................... 5-6 3.2. Idarinne........................................ 6-7 4. SJA LPP .............. 7-8 5. SJA TULEMUSED......... 8-9 KOKKUVTE ........ 10 KASUTATUD KIRJANDUS ... 11 LISA 1 12 LISA 2 13 LISA 3 14

Sissejuhatus

Esimene maailmasda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sja phjuseks oli 1871. Aastal hendatud Saksamaa soov jagada mber asumaad, Saksamaa ja Suurbritannia vistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa vitlemine MandriEuroopas lemvimu saavutamise prast. Sja ajendiks sai Austria-ungari trooniprija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Selle teema valisin, kuna soovisin rohkem teada saada Esimesest maailmasjast. Miks see hakkas ning mis maad seal osalesid. Samuti pime seda peatkki varsti ajalootunnis. T informatsioon phineb peamiselt 8.klassi ajaloopiku Uusaeg samuti ka TEA laste- ja noorteentsklopeedia esimese kite andmetest. Andmete kttesaamisel erilisi raskusi ei tekkinud, kuna informatsioon on vabalt saadaval ka internetis. Esimeses peatkis annan kokkuvtte sja algusest. Teises punktist rgin erinevate maade sjaplaanidest. Kolmandas peatkis rgin eraldi ida- ning lnerindest. Neljandas peatkis rgin sellest, kuidas sda lppes ning viiendas peatkkis annan levaate sja tulemustest. Loodan, et kesolev referaat annab ldise levaate Esimesest maailmasjast.

1. Sja algus

Esimene maailmasda on saanud oma nimetuse suure sjatandri (le 4 mln. km) ja sdivate

riikide rohkuse tttu (sja lpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasda toimus aastail 1914-1918 ja selles osalesid paljud riigid. Sja phjuseks oli 1871.aastal hendatud Saksamaa soov jagada mber asumaad, Saksamaa ja Prantsusmaa vistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa vitlemine MandriEuroopas lemvimu saavutamise prast. 3

Sja ajendiks sai Austria-Ungari trooniprija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine, seda tegi Bosnia iseseisvust taotlev Gavrilo Princip, keda toetas videtavalt Serbia. AustriaUngari pealinnas nuti kohe sja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sjaks valmis. Venemaa nustus Serbiat toetama ning Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas samuti, et prantslased tidavad oma liitlaskohustusi. Austria-Ungari sdistas Serbiat Sarajevo mrva ettevalmistamises. Sellele jrgnes diplomaatiliste suhete katkemine ja 28.juulil 1914.aastal kuulutas Austria-Ungari Serbiale sja. Serbia poole asus Venemaa. Seepeale kuulutas Saksmaa 1.augustil Venemaale ja 3. Augustil Prantsusmaale sja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, nudes oma vgede lubamist vikeriigi territooriumile. Belgia keeldus ning prdus abi saamiseks Inglismaa poole. London nudis Belgia erapooletuse austamist, kuid saamata vastust, kuulutas Inglismaa 4.augustil Saksamaale sja. Esimene maailmasda oli vallandunud.

2. Sjaplaanid

Sjaks olid valmistunud kik suurriigid. Suurriikide peamine pliitiline eesmrk oli sja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloonivaldusi haarata. Selleks koostati konkreetsed sjaplaanid. 2.1. Saksamaa sjaplaan: Saksamaa sjaplaan oli vlja ttatud kindralstaabi lema von Schlieffeni eestvedamisel Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks. Plaani phijooned said paika 1905.aastal, kuid seda
tiendati ja muudeti kuni Esimese maailmasja alguseni. Schlieffeni plaani phiideeks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjrel saanuks Saksamaa suunata kik oma jud Venemaa purustamiseks, sest sja alguses loeti potentsiaalselt ohtlikumaks vastaseks esimest, mis suutnuks mobilisatsiooni Venemaast tunduvalt kiiremini lbi viia.

2.2. Prantsusmaa sjaplaan:

Prantsusmaa sjaplaan seevastu oli teinud panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati PrantsuseSaksa piirile, vltimaks 1870-1871. Aastal katastroofi. Prantsuse vejuhatus jttis kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna sealt lki ei oodatud.

2.3. Venemaa sjaplaan:

Venemaa pidi arvestama sjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmrgiks oli Saksa vgede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda lnerindel.

2.4. Inglismaa sjaplaan:

Inglismaa kavatses oma eesmrgi saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt on Liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sdima saata ksnes 70 000-meheline armee.

3. Lne- ja idarinne
Vistlus kis kahel rindel: lne- ja idarindel. Lnerindel rajasid prantslased ja inglased oma kaevikud otse sakslaste kaevikute vastu. Ka sja suurimad lahingud, niteks Verduni ja Sommei lahing, olid kaevikulahingud. Idarinne ulatus Lnemerest Musta mereni ning Venemaa vitles seal Saksamaa ja Austria-Ungari vastu.

3.1. Lnerinne
Sjategevus lnerindel algas Saksa vgede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse. Kuid oodatud kiiret lbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vgedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lpul toimus 250 km pikkusel rindel niielda piirilahing. Prantsuse armeed ja ks Inglise armee olid sunnitud taganema. 5

Sakslased jtkasid pealetungi ning judsid Pariisi lhistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed lemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa ved paisati tagasi ning sellega nurjati lplikult Schlieffeni vlksja plaan. Lnerindel algas positsioonisda. 1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres`i lhedal esimest korda sjategevuses mrkgaasi. Kloori balloonid paigutati 6 km ulatuses rindele. Tuul kandis Inglasteni, kes ei osanud arvata, et on tegemist surmatoovate pilvedega. Gaasirnnaku ohvriks langes le 15 000 sduri, kellest kolmandik suri. Sama aasta septembris kasutasid gaasi ka Inglased. Gaasi ja teiste mrkainete mju tkestamiseks veti kasutusele gaasimaskid. 1916. aastal otsustas Saksa vejuhatus vltida sja venimist ja vaenlase kiiresti hvitada. Seega tuli rnnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lpuni ega taganeks. Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul kisid "hakklihamasinast" lbi enneolematud inimhulgad. Mlemal poolel langes kokku le miljoni sduri. Kindral H. Ph. Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga hel ajal toimus Prantsuse- Inglise vgede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuvge ja tanke. Saksa rinnet aga lbi murda ei suudetud. Mlemad vaenupooled kaotasid kokku le 1,3 miljoni mehe. Edutult lppes ka inglaste 1917. aasta novembrisdetsembris ette vetud tankirnnak Cambrai linna lhistel.

3.2. Idarinne (1914-1917)

1914. aastal oli Vene vejuhatuse eesmrk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8. armee purustamine. Vene ved saavutasidki algul edu, kuid augusti lpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati ks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. 6

Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi kigus Galiitsias vallutasid Vene ved Lvovi. Austria- Ungari ved sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jtkusid gedad lahingud ka 1914. aasta lpul. Siin ei kujunenud vlja positsioonisda nagu lnerindel. Seda arvestades otsustas Saksa vejuhatus anda 1915. aastal pealgi just idarindel, et Venemaa lplikult purustada. Saksa vgede lekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa lbimurret. 1915. aasta lpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- PinskiTsernovts joonel. 1916. aastal vtsid idarindel suurpealetungi ette Vene ved, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussovi lbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel ji psima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Vimule tulnud Ajutine Valitsus jtkas kll tsaaririigi liitlaskohustuste titmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa ved alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Jrgmisel kuul okupeerisid Saksa ved ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa.

4. Sja lpp
1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa ved Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. mrtsil allakirjutatud rahu kohaselt jid vallutatud alad Saksamaa vimu alla. 7. mail slmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sjategevus idarindel oli lppemas, otustas Saksa vejuhatus, rakendada kik jud, et vita sda lnerindel. 21. mrtsist 17. juulini tegi Saksa vgi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vgi kaotas 700 000 meest. 15. juulil alanud II Marnei lahingus lks algatus lplikult Antandile (liitlasvgede lemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjududele lisandunud 1,2 mln. USA sjavelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-Amiensti ligus vastupealetungi, purustas Briti vgi juba esimese pevaga 16 Saksa jalavediviisi.

15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria vele tugeva lgi ja 29. september Bulgaaria kapituleerus. Trklased said la Srias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober slmis Trgi Mudrose vaherahu. 24.-29. okt. sundis Itaalia oma liitlaste toetusel AustriaUngari ve taanduma. 24. oktoobril li Ungari ja 28. oktoobril Tehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku. 3 novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa sjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 peva kestnud sja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 pevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sjavangid ning loovutama phiosa oma relvastusest (sealhulgas kik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid vitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nrgendas Saksamaa vimet vistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid silitas saksa sjalise ju kui potentsiaalse Nukogude Venemaa vastase ju.

5. Sja tulemused
Vitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919. slmisid liitlased SaintGermainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920. Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920. Sevres'i rahu Trgiga. Rahulepingutega vhendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sjalisi kohustusi. Sja tagajrjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lunaslaavi piirkonnad ja Ternogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks.

Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Lti, Eesti ja Soome. 8

Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm., kokku 73 485 km, kus elas 7,3 mln. in.), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Mrgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sja tagajrjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sltuma (1921. aastal oli nende vlg USA-le 21 mrd. $}. Venemaa vljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajrjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks ssteemiks ning algas kapitalismi ldkriis. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentinas tekkis sja lpus ning mitmel pool mujal varsti prast sja lppu rev. marksistlik partei. Peale Venemea toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Trgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasjas ei lahendatud seda phjustanud vastuolusid. Versaille-Washingtoni lepingute ssteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasja alge. Esimeses maailmasjas osales algul Keskriikide poolel ja Antandi poolel. ldse mobiliseeriti Esimese maailmasja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal u. 18 mln., Suurbritannias 8 mln., Prantsusmaal 8 mln., Itaalias 5 mln., USA-s ligi 4 mln.) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 mln.). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult letas Esimene maailmasda suuresti kik varasemad sjad.

Aeg
1914 Saksamaa surub peale kahel rindel

Lnerinne
Saksamaa hivab Luxemburgi, Belgia ja osa Prantsusmaast. Nurjub vlksja plaan. Vajadus videlda kahel rindel. Marne'i lahing. Algab positsioonisda. Rindejoon 720km. Rindejoon psib samana. Ypres'i lahing (kasutati mrkgaasi), 15 000 mrgitus, 5 000 hukkub. Lnerindel muutusteta Verduni ja Somme'i lahingud. Hukkus miljon inimest, status quo.

Idarinne
Saksamaa edeneb Poola ja Baltikumi poole. Tannenbergi lahing, Venemaa kaotab lahingu.

lejnud rindejooned
Balkanil vitlesid AustriaUngari ja Serbia

1915 positsioonisda, merelahingud, tankid, mrkgaas

Sakslased edenevad, koondavad ved itta ja murravad rinde lbi, liiguvad edasi. Kujuneb positsioonisda

Lhis-Ida ja Kaukaasia, Trgi ved surutakse Kaukaasiast vlja. Dardanelli vina lahing. Trgil ei nnestunud hivata Suessi kanalit. Itaalia asus stta, alpirinne. Antant vallutas EdelaAafrika Austria-Ungari murdis lbi Itaalia rinde. Venemaa edukas Kaukaasias, britid loovutavad Mesopotaamia.

1916 laieneb riikide arv, laastav mju rahvale ja majandusele, monopolistlik kapitalism, revolutsioonilised vaated, suureneb slaavi rahvaste vastupanu sjale 1917 Antant vimas, Keskriigid aktiivsed, langeb Venemaa ja Itaalia 1918

Rindejoon lkkub rohkem idasse. Antantiga liitub Rumeenia. Jti merelahing

Saksa ved taanduvad mrtsis-aprillis. Tankilahing Cambrais'i all.

Rindejoon psib samana. Toimub veebruarirevolutsioon, Lenin vimul. Jtkab sda Oktoobrirevolutsioon. Separaatrahu Edenevad tublisti Baltikumis, Poolas, Ukrainas ja Valgevenes. Okupatsioon. Bresti rahu, Saksa saab alad endale. 24.02.1918 - Eesti iseseisvub. 29.09 kapituleerub Bulgaaria

Liitub USA ja 11 LadinaAmeerika riiki. Oktoobris Itaalia rindel lahingud. Caporetto lahing, Itaalia kaotab. Vallutatakse brittide poolt Bagdad ja Jeruusalemm. Trklased saavad la Mesopotaamias. Itaalia lb koos Antandiga Austria-Ungari. 24.10 - eraldub Austria. 03.11 Austria kapituleerub. Saksa laevastiku novembrirevolutsioon. 09.11 Wilhelm II loobub troonist. 11.11 - Compiegne'i vaherahu.

Sakslased sunnitakse taganema. Lakse peaaegu Prantsusmaalt vlja, rindejoon lkkub Brsseli juurde. Teine Marne'i lahing. Ferdinand Foch

LISA 2

13

LISA 1

Antant Prantsusmaa Venemaa Suurbritannia Itaalia Rumeenia Kreeka USA Serbia

Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Trgi Bulgaaria

11 Ladina-Ameerika riiki Jaapan

Tagajrjed:
10 miljonit tapetud 10 miljonit haigustesse surnud 20 miljonit haavatut Sjakulud - 360 miljardit dollarit sjapurustused 28 miljardit dollarit Rahvusriikide teke Ida- ja Kesk-Euroopas, Saksamaa nrgenemine Tekkisid Austria, Ungari, Thehhoslovakkia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia - Jugoslaavia, Nukogude Venemaa - esimene sotsialistlik riik Poola, Leedu, Lti, Eesti, Soome iseseisvuvad. 1919 - Versailles'i rahu Saksamaa pidi loobuma 1/8 oma territooriumist, nrgenes mju maailmaturul, sjave piirangud. Briti impeerium --> laguneb vaikselt, Iiri probleem. USA vim tugevneb, muutus Euroopa vlausaldajaks. Selgelt tugevneb Prantsusmaa. Tugevneb Jaapan, Itaalia nrgeneb. Moodsa sja- ja tstustehnoloogia kiire areng. Moraalne kahestumine.

12

Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Schlieffeni_plaan http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%25 2Fen%252Fsearch.html%253Fsearchstring%253Dmaailmas%2525C3%2525B5da%2526start %253D0 http://et.wikipedia.org/wiki/Schlieffeni_plaan http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.htm http://www.freewebs.com/margeku/KOOSTA~1.pdf pik 8. Klassile Uusaeg lk.82-89 A. 2003 TEA laste-ja noorteentsklopeedia, I kide lk.177-178 A. 2007

11

LISA 3 Esimese maailmasja thtsamad sndmused

1914 28.juuni: Sarajevos mrvatakse Franz Ferdinand. 1.august: Saksamaa kuulutab Venemaale sja. 4.august: Suurbritannia kuulutab Saksamaale sja. August: Saksamaa lb Venemaad Tannenbergi lahingus. September: Briti ja Prantsuse vgi peatavad Marnei lahingus Saksamaa pealetungi. 1915 Detsember: Suurbritannia tmbab ve Gallipolist tagasi. 1916 Veebruar-detsember: Saksamaa suurpealetung Verduni all. 31.mai 1. Juuni: Jti merelahing. Juuli-november: Sommei lahing. 1917 3.mrts: Venemaa ja Saksamaa slmivad Brest-Litovskis rahulepingu. Aprill: USA kuulutab Saksamaale sja. 1918 9.november: keiser Wilhelm II loobub troonist. 11.november: relvarahu lnerindel.

14

Kokkuvte

Referaadi alguses kirjutasin, et soovin rohkem teada saada Esimesest maailmasjast. Seda ma ka saingi. Sain teada, et esimene maailmasda toimus 28. Juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918. Esimeses maailmasjas osales kokku 38 riiki. Esimese maailma phjustas vitlus turgude, toorallikate ja kapitali ekspordi vimaluste prast, mjupiirkondade ja asumaade prast, sda oodati ja ei tajutud selle negatiivset mju ning puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt.

10