1.

Ristligete klassifikatsioon: klassi 1 vib tekkida

platsne liigend, aga mlke ei teki; klassi 2 -vib tekkida plastne
liigend, aga tekivad mlgid; klassi 3 -rmises surutud kius vib
pinge ulatuda voolavuspiirini, kuid kohaliku stabiilsuse kaotus ei
vimalda plastse kandevime arenemist (tekib elastne liigend,
peale seda tekivad mlgid); klassi 4 -mne surutud ristlikeosa
kohaliku stabiilsuse kaotus toimub enne, kui ristlike heski
punktis pinge saavutab voolavuspiiri.(peale mlkide eemaldamist
tuleb leida uued teljed ja teha arvutus uuesti). JOONISED!!!
Ristlikeklass sltub ristlike surutud elementide mtmete
suhtest ja terase tugevusklassist. Tugevusklassi mju arvestav
tegur:
235
y
f

(fy-lem. voolavuspiir);Teras
S355=>fy=355=>=0,81
Ristlike surutud elemendid eri RK-s=>suurima RK jrgi valitakse
Surutud vardad: *RK 1,2,3 puhul vahet ei ole *RK 4 puhul
tegeliku pindala asemel tuleks arvutustes kasutada efektiivpindalat.
Painutatud vardad: *RK 1,2 puhul vahet pole (staatikaga mratud
konst.) mlemal juhul vib kasutada plastset vastupanumomenti
Wpl. Erinevused tekivad staatikaga mramatute konstruktsioonide
puhul (niteks jtkuvtalad). *RK 3 puhul kasutatakse elastset
vastupanumomenti Wel *RK 4 puhul efektiivristlike
vastupanumomenti Weff.
2. Ristligete arvutus tsentrilisel tmbel
Tmmatud varda puhul peab olema tidetud tingimus:
Rd t Ed
N N
,

. Aukudega ristlike tmbekandevime Nt,Rd on

vikseim suurustest: 1. brutoristlike arvutuslik plastne
kandevime
0 M
y
pl,Rd

Af
N
(muljumisele) 2.netoristlike
kandevime kinnitusvahendite aukude kohal
2
9 0
M
u net
u,Rd

f A ,
N
(purunemisele) , kus A- ristlike brutopindala; Anet- ristlike
netopindala; M0=M1 = 1,0 (plastne kandevime; stabiilsus;
lhtudes fy-st) ja M2 = 1,25 (purunuemiskandevime; lhtudes fu-
st)- osavarutegurid. Kui ristlikes auke ei ole, siis kasut 1. valemit.
Vastutusrikastes liidetes, mille purunemisel vivad olla rasked
tagajrjed tuleks soovitada siiski kasutada valemit
,
0
net y
Rd u Rd
M
A f
N N

, kui see annab valemist 2. viksema
tulemuse. Tagajrgede rahoidmise puhul, kui ntx poldiauke on
suurendatud elementide kokkusobitamiseks, vi muude
montaaivigade puhul.
3. Ristligete arvutus tsentrilisel
survel.Tsentriliselt surutud varda puhul peab olema tidetud
tingimus
Rd c Ed
N N
,

, kus ristlike arvutuslik survekandevime:

*ristlikeklassides 1, 2 ja 3 =>
0 M
y
c,Rd

Af
N ; *ristlikeklassis 4 =>
0 M
y eff
c,Rd

f A
N
.
Tavalise suurusega poldiauke, kus paiknevad poldid, ei tarvitse
arvesse vtta, kll aga suurendatud ja piklikke poldiauke.
4. Ristligete arvutus paindel Paindega koormatud varda
igas ristlikes peab arvutuslik paindemoment MEd rahuldama
tingimust,
Rd c Ed
M M
,

kus ristlike arvutuslik paindekandevime

he peatelje suhtes toimuva painde korral leitakse:
*ristlikeklassides 1 ja 2 =>
0 M
y pl
c,Rd

f W
M ; *ristlikeklassis 3 =>
0
min
M
y el,
c,Rd

f W
M ; *ristlikeklassis 4 =>
0
min
M
y eff,
c,Rd

f W
M
, kus
Wel,min ja Weff,min tuleks leida ristlike rmises kius mjuva suurima
elastse pingejaotuse kohase pinge phjal. Tmmatud vs (pindalaga
Af) olevad polduaugud vib jtta arvestamata, kui on tidetud
tingimus
0 2
9 0
M
y f
M
u f,net

f A

f , A

. Seina tmbetsoonis olevaid

poldiauke ei pruugi arvestada, kui viimane tingimus kehtib kogu
tmbetsooni jaoks. Ristlike surutud tsoonis olevaid
normaalsuurusega poldiauke, kus on poldid, ei pruugi arvesse vtta.
5. Ristligete arvutus likel Arvutuslik pikjud VEd
peab varda igas ristlikes rahuldama tingimust VEd < Vpl,Rd . Kui
ristlikes puudub vndemoment, leitakse ristlike plastne
pikjukandevime valemiga =>
( )
0
3
M
y
v
pl,Rd

f A
V (Av on
ristlike likepindala.) *seina sihis koormatud valtsitud I- ja H-
profiilide likepindala leitakse valemiga
( )
w w f w f v
t h t r t bt A A + + 2 2
, lihtsustusena vib vtta siin
likepindalaks ka seina pindala (h -2tf)tw; *seina sihis koormatud
keevitatud I-, H- ja kastprofiilidel valem:
( )
w w v
t h A
*valtsitud
konstantse seinapaksusega nelikanttorudel: - kui koormus mjub
krguse sihis => ( ) h b Ah A
v
+ ; -kui koormus mjub laiuse sihis
=> ( ) h b Ab A
v
+ ; *konstantse seinapaksusega martorudel
A A
v
2 , kus = 1,2, kui fy < 460 N/mm
2
ja = 1,0,
kui fy > 460 N/mm
2
. Veaga tagavara kasuks vib vtta ka kigi
teraste puhul = 1,0. huke sein vib ka pikju mjul vlja
mlkuda. Seda ei juhtu, kui

72

w
w
t
h
ja piisab plastse
pikjukandevime kontrollist, kui ei ole tidetud siis tuleb teha
seina nihkestabiilsuskontroll.
6. Ristligete arvutus paindel koos likega Kui
pikjud on alla poole ristlike plastsest pikjukandevimest
( )
0
3
0, 5 0, 5
y
v
ed pl,Rd
M
A f
V V

<
, siis vib selle mju
paindekandevimele jtta arvestamata (vlja arvatud juhul, kui
nihkestabiilsuse kaotus vhendab ristlike kandevimet). Muudel
juhtudel tuleb ristlike paindekandevimet vhendada, kasutades
ristlike likepindala osas vhendatud voolavuspiiri
( )
y
f 1
,
kus
2
,
2
1
ed
pl Rd
V
V

_


,
;
( )
0
3
M
y
v
pl,Rd

f A
V =>
( )
w w f w f v
t h t r t bt A A + + 2 2
. Kui paindemoment mjub I-
ristlike tugevamas tasandis ja ristlike vd on hesuurused, vib
I-ristlike pikjust tingituna vhendatud paindekandevime leida
valemiga
2
,
, ,
1 0
4
ning
w
pl,y y
w pl y y
y,V,Rd y c Rd Ed y,V,Rd
M M
A
W f
t W f
M M M M

1

1
]
< <
Aw=hwtw
7. Ristligete arvutus paindel koos pikijuga: 1)
RK 1, 2 puhul => MEd < MN,Rd , kus MN,Rd on plastse
arvutusmudeliga leitud ristlike arvutuslik paindekandevime, kus
on pikiju NEd kandevimet vhendav mju vetud arvesse.
Kaksiksmmeetriliste I- ja H-profiilide ja teiste samalaadsete
vdega profiilide paindel y-telje suhtes ei pruugi pikiju mju
arvestada, kui mlemad jrgmised tingimused on tidetud:
pl,Rd Ed
N N 0,25
ja
1
5 0
M
y w w
Ed

f t h ,
N
, kus
, ,
0
(survekandevime)=
y
pl Rd c Rd
M
Af
N N

*Standardsete valtsitud I- ja H-profiilide, samuti hesuuruste

vdega keevitatud I- ja H-profiilide puhul, kui paindemoment
mjub ristlike tugevamas tasandis, vib kasutada jrgmist
ligikaudset valemit:
1
1 0 5
N,y,Rd pl,y,Rd N,y,Rd pl,y,Rd
n
M M M M
, a

>

,
2
ja , 0, 5
f
Ed
pl Rd
A bt
N
n a kusjuures a
N A

n - pikijutegur
*Nelikanttorude ja hesuguste vde ja hesuguste seintega
keevitatud kastprofiilide puhul vib kasutada jrgmisi ligikaudseid
valemeid:
1
1 0 5
N,y,Rd pl,y,Rd pl,y,Rd
w
n
M M M
, a

ja
1
1 0 5
N,z,Rd pl,z,Rd pl,z,Rd
f
n
M M M
, a

,
2 2
0, 5 ja 0, 5 toruprofiilid
w f
A bt A ht
a a
A A

>
2
2
0, 5 ja 0, 5 keevitatud profiil
f
w
w f
A bt
A ht
a a
A A

>
Vajaduse korral tuleb arvestada kinnitusvahendite poldiaukude mju.
*martorude jaoks=>
1,7
,
1, 04 (1 )
N,y,Rd pl Rd pl,y,Rd
M M n M
Pikijutegur n leitakse sarnaselt eelnevaga
2) RK 3 Kui pikjud on alla poole ristlike arvutuslikust
pikjukandevimest, peab RK 3 puhul maksimaalne
paindemomendist ja pikijust tingitud normaalpinge titma
tingimust.
, 1
y
Ed Ed
x,Ed
el y M
f
M N

W A
+
Vajadusel tuleb arvestada kinnitusvahendite poldiaukude mju.
3) RK 4 Kui pikjud on alla poole ristlike arvutuslikust
pikjukandevimest, peab RK 4 efektiivpindala phjal leitud
maksimaalne paindemomendist ja pikijust tingitud normaalpinge
x,E d rahuldama tingimust
1 M
y
x,Ed

f

. Smmeetrilise, tugevamas
tasandis painutatud ristlike tugevuskontrollil vib selle tingimuse
avaldada kujul 1
min ,
,
M
y eff
Ed y
y eff
Ed
f W
M
f A
N
+
, kus Aeff ristlike
efektiivpindala tsentrilisel survel; Weff,min efektiivristlike
vastupanumoment elastse mudeli kohaselt leitud suurima pingega
ristlike serva suhtes, kui ristlikes mjub ainult paindemoment
vaadeldava telje suhtes.
8. Tala seina nihkestabiilsus, jikusribide arvutus.
Tala seina nihkestabiilsus on tagatud ja ei vaja kontrollimist, kui
seina krguse ja paksuse suhe rahuldab tingimust
72
60 , 1, 2
w
w
h
t

y
f
235

. Valtsprofiilidel on see
tingimus enamasti tidetud. *Konstantse I- vi H-ristlikega
keevisprofiilide juhud, kus seinas ei ole suuri avasid (poldiaugud
vivad olla) ja sein on kas ldse jigastamata vi jigastatud ainult
pikribidega. Olulist osa mngib tala otsaribi (toeribi) olemasolu ja
selle jikus. Eristatakse:
a) Toeribi puudub b) Jik toeribi c) Painduv toeribi .
Kui
60 >
w
w
t
h
, tuleb talale ette nha toeribi. Toeribi vib osutuda
vajalikuks ka seina krguse ja paksuse viksema suhte puhul, kui
toereaktsioonist tingitud muljumispinged on muidu liiga suured.
Nihkestabiilsus:
,
1
, voolavuspiir, seina mlketegur
3
w yw w w
bw Rd yw w
M
f h t
V kus f

,mis sltub sina saledusest ja toeribi iseloomust => 1) leitakse
tingsaledus
w
, vastavalt kas on ainult toeribid, vi lisaks neile ka
jikusribid; 2) Kui on ka jikusribid, siis leitakse k, mis on seina
nihkestabiilsustegur sltub seina krguse ja paksuse suhtest;
3) leitakse mlketgur sltuvalt tingsaledusest=>* 0, 69 w < =>
1
w
; *0, 69 1, 08 0, 83/ w w
w
< > ; *
1, 08 jik toeribi: 1, 37 / (0, 7 ) w w
w
> > +
painduv toeribi: 0, 83/ w
w

Jikusribide arvutus:
Jikusribi stabiilsuskontrollil loetakse efektiivpindala hulka
kummalgi pool ribi osa seinast laiusega 15t . Kui lisaks tala seina
likejule mjub jikusribile veel vliskoormus, tuleks ribi
arvutada nende summast lhtudes. Arvutus: 1) leitakse esialgsed
mtmed: *laius bshw/30+40 mm; *paksus
2
y
s s
f
t b
E

2) arv.
efektiivpindala As=(2bs+tw)ts+2*15**tw
2
3) efektiivpindalale
vastav inertsimoment
3
(2 )
12
s s w
st
t b t
I
+
; see inertsimoment
peab rahuldama hte kahest tingimusest: *
3
( )
2 1, 5
w w
st
w
h t a
kui I
h a
< > ;
*
3
2 0, 75
st w w
w
a
kui I h t
h
>
a-jikusribide samm
3) arvutatakse ribile mjuv survejud
,
2
1
1
3
yw w w
s Ed Ed
M w
f h t
N V

; VEd-pikjud
4) Ntkekandevime kontroll: *ntkeklass on c; *kui ribi on
kinnitatud hest otsast, siis ntkepikkus leff,s =hw; kui mlemast
otsast siis leff,s =0,75hw (hepoolsetel ribidel tuleb arvesse vtta
ekstsentrilisus ) *inertsiraadiuse is leidmine => tingsaleduse
s

leidmine=>Abisuuruse
s
leidmine=>ribi ntketeguri

leidmine
=> ribi ntkekandevime
, ,
1
s y
bs Rd s Ed
M
A f
N N

>
9. Tala seina kandevime seina tasandis mjuva
koondatud koormuse suhtes Suurte koondatud
koormuste ja saleda seinaga taladel vib seina vljamlkumine
koondatud ju all saada kandevime seisukohalt mravaks ( ka
toereaktsioonid) Koondatud koormus vib mjuda talale
jrgmistel viisidel:
a) koormus mjub tala hele vle ja kandub seinale nihkejudude
abil (esimene joonis);
2
6 2
w
F
h
k
a
_
+

,
b) hele vle mjuv koormus kandub seina surveju abil teisele
vle (teine joonis);
2
3, 5 2
w
F
h
k
a
_
+

,
c) koormus mjub tala hele vle tala jigastamata otsa lhedal
(kolmas joonis); 2 6 6
s
F
w
s c
k
h
_ +
+

,
Nii ribideta kui ka pikiribidega seina arvutuslik kandevime
kohaliku mlkumise suhtes koondatud koormuse mjul leitakse
valemiga
1 M
w eff yw
Rd
t L f
F

, kus
eff F y
L l
-koormuse mjuala
arvutuslik efektiivpikkus, ly koormuse mjuala efektiivpikkus,
F
- kohalikku mlumist arvestav vhendustegur
Jiga toetuspinna pikkus ss:
*valtsprofiilidel
1 1 1
2 2 (2 2) (1 viitab koormatavale talale)
s w f
s t t r + +
*keevisprofiilidel
1 1
2
s w f
s t t +
*lhestikku asuvad jud=> ss- judude tsentrite vaheline kaugus
*jud tala lemise vga nurga all, siis ss=0
Esimese kahe joonise korral: *
1 2
2 (1 )
y s f
l s t m m a + + + =>
m2 leidmisel otsustada kas tingsaledus on suurem vi viksem kui
0,5 =>kui seina saledus suur, siis tavaliselt tingsaledus on suurem
* tingsaledus
3
0, 9
y w yw
w
F
cr F
cr w
l t f
t
F k E
F h
>
*leitakse vhendustegur
0, 5
1
F
F

*lpuks saab leida Leff ja FRd (>FEd)
10. Tsentriliselt surutud varda stabiilsusarvutus
(ntke). Tsentriliselt surutud varda arvutuslik ntkekandevime
Nb,Rd leitakse: *RK 1, 2 ja 3 =>
1 M
y
b,Rd

Af
N ; *RK 4:
1 M
y eff
b,Rd

f A
N
kus on knealusele stabiilsuskao vormile vastava ntketegur
(stabiilsustegur), mille suurus sltub varda tingsaledusest
( )
2 2
2
2
1
, kus abisuurus =0,5 1+ 0, 2

1
+
1
]
+
,
ntkekveraid iseloomustav hlbetegur
Tingsaledus RK 1,2,3 kohta:
y
cr
f
L
i E

;
RK4 kohta
eff y
cr
A f
L
i A E

; kui
0, 2 ntketegur =1,0 >
cr
L ntkepikkus (sltub otste kinnitustingimustest =Lcr/L)
11. Painutatud varda stabiilsusarvutus (kiive).
Tala surutud vl on kalduvus klgsuunas vlja ntkuda=> tala
kaotab ldstabiilsuse=>kiive.
Kiiveoht puudub: *tala surutud v on klgsuunas toetatud
*suletud ristlikega taladel ruutristlikega ja martorudel, ka
ristklikristlikega torudel, kui h/b < 3 (suurema suhte puhul tuleks
kontrollida), aga ka keevitatud ristlikega kastprofiilidel.
Klgsuunas toetamata vi mingi vahemaa tagant toetatud tala
arvutuslik kiivekandevime valemiga leitakse valemiga
1 M
y
y LT b,Rd

f
W M ; RK 1,2=>Wy=Wpl,y,
RK 3=> Wy=Wel,y, RK4=> Wy=Weff,y
Arvutus: 1) kigepealt tuleb leida kriitiline paindemoment Mcr
(selle jaoks on tabelis C1 jaC2 (kui on pikkoormus) vrtused;
zg=h/2 => positiivne kui jud mjub surutud vl, ja neg kui
tmmatud vl); 2) tingsaledus
y y
LT
cr
W f
M

; 3) Abisuurus
( )
2
,0 ,0 =0,5 1+ , 0, 4; 0, 75 LT LT LT LT
LT

1
+
1
]
;
hlbetegur LT vetakse vastavalt suhtest h/b saadud kiivekverast;
4) Kiivetegur
2
2
1
LT
LT LT

+
; vajadusel korrigeerime
kiiveteguri vrtust teguriga f
( )
2
1 0, 5(1 ) 1 2 0, 8 1 LT
c
f k
1

1
]
; kc parandustegur, mis
sltub paindemomendiepri kujust => leiame uue
,mod
1
LT
LT
f

, kui see on suurem hest,siis jb endine
kiivetegur. 5) Leiame kiivekandevime
b,Rd
M
12. Painutatud ja surutud varda
stabiilsusarvutus: 1) vardad, mis ei ole vndetundlikud,
niteks toruprofiilid vi muud profiilid, mille vne on sidemete
vms-ga takistatud
2) vndetundlikud vardad, niteks avatud ristliked, kui vne ei
ole takistatud.
Stabiilsustingimused kaksiksmmeetrilise ristlikega varraste
kohta (Mz,Ed=0
1

y,Rd LT
y,Ed
yy
Rd y
Ed
M
M
k
N
N
(tasapinnaline=>ntkeline vorm)
1

y,Rd LT
y,Ed
zy
Rd z
Ed
M
M
k
N
N
(ruumiline=>kiiveline vorm)
kus kyy ja kzy on koosmjutegurid.
My,Rd leidmiseks RK 1,2 korral Wpl,y; RK3 korral Wel,y; RK4 korral
Weff,y , kuid veaga tagavara kasuks vib RK1,2 puhul kasut Wel,y.
lesanne taandub sisuliselt koosmjutegurite kyy ja kzy leidmisele.
Kasutatakse meetodit 2, mis on lihtsam. Vaadeldakse 2 juhtumit:
*vardad, mis ei ole vndedef suhtes tundlikud (nelikanttorud,
klgsuunas toetatud I-tala) *vardad, mis on vndetundlikud
Lihtsustusi toruprofiilidest varrastele: *kiivetegur LT = 1;
*koosmjutegurite kij mramisel kasutatakse ainult esimest tabelit
mittevndetundlike varraste kohta; *kzy = 0; s.t, et ainsaks
koosmjuteguriks jb kyy; *stabiilsuskontrolli valemid taanduvad
kujule:
1

y,Rd LT
y,Ed
yy
Rd y
Ed
M
M
k
N
N
ja
1
Ed
z Rd
N
N

13. Poltliited: liigitus, nihkeliidete arvutus.

Nihkejuga koormatud liited. Nihkejuga koormatud poltliited
tuleks projekteerida kuuluvana hte allpool toodud klassi:
*Klass A: muljumistpi liide
Selles klassis vib kasutada tugevusklassidesse 4.6...10.9 kuuluvaid
polte. Polte ei tarvitse eelpingestada ja liidetavate osade
kontaktipindadele ei esitata erinudmisi.
*Klass B: kasutuspiirseisundis nihkumatu liide
*Klass C: kandepiirseisundis nihkumatu liide B- ja C-klassi
poltliidete puhul tohib kasutada ainult tugevusklasside 8.8 ja 10.9
kontrollitud eelpingestusjuga polte. Selliste liidete teostamine eeldab
eriseadmeid ja -oskusi ning on tehniliselt suhteliselt keerukas ja kallis.
Nihkejuga koormatud A-klassi liited : Iga poldi puhul peab olema
tidetud tingimus
Rd b Ed v
Rd v Ed v
F F
F F
, ,
, ,

, kus Fv,Ed- poldi hes ttavas

likes vi hes suunas toimivas muljumispinnas mjuv arvutuslik
jud; Fv,Rd- poldi he ttava likes arvutuslik likekandevime;
Fb,Rd- poldi he muljumispinna arvutuslik muljumiskandevime.
*Poldi he like arvutuslik liketugevus
2
,
M
ub v
Rd v
A f
F

, kus fub-
poldi normatiivne tmbetugevus; A- poldi keermestamata osa
(bruto)ristlikepindala; M2 = 1,25- poldi materjali osavarutegur;
v = 0,6 juhul, kui poldi ttav ristlige asub poldi keermestamata
osas, aga ka poldiklasside 4.6; 5.6 ja 8.8 puhul, kui ttav ristlige
asub keermestatud osas; v = 0,5 poldi tugevusklasside 4.8, 5.8, 6.8
ja 10.9 puhul, kui ttav lige asub keermestatud osas (s.o A = As).
Soovitatav on liide projekteerida nii, et kik ttavad
liked paikneksid keermestamata osas.
Varianti, kus osa poldi ttavaid likeid asub
keermestamata ja osa keermestatud osas, kasut ei tohi.
Kui tp >1/3d, siis peab
likekandevimet Fv,Rd
vhendama teguriga
9
1
8 3
p
p
d
d t

+
;
d poldi nimilbimt; tp
titelehtede kogupaksus

*Poldiaugu serva muljumiskandevime
1
,
2
b u
b Rd
M
k f dt
F

, kus fu- hendatava elemendi terase normatiivne tmbetugevus; d-

poldi lbimt; t- hes suunas ttavate hendatavate elementide
vikseim kogupaksus; b on vikseim suurustest: d, fub/fu, 1 (d
leitakse otsmistel (e1/3d0 ja muudel poltidel (p1/3d0 1/4 )); k1
sltub poldiaukude asetusest ju mjumissuuna ristisuunas ja
leitakse *rmistel poltidel on see vikseim suurustest
2
0
2, 8 1, 7 2,5
e
ja
d
_

,
; *muudel poltidel on see vikseim suurustest
2
0
1, 4 1, 7 2,5
p
ja
d
_

,
Poldiaugu serva muljumiskandevimet vhendatakse:
*suurendatud poldiaukude puhul teguriga 0,8; *piklike
poldiaukude puhul, mille pikem telg on risti ju suunaga, teguriga
0,6
Latt-teraste helikeliste lekatteliidetes, kus on ainult ks
poldirida, tuleb poldi pea kui mutri alla panna seib. Sellisel juhul ei
tohi muljumiskandevimet Fb,Rd vtta suuremaks kui
2
1, 5
u
M
f dt

Kui mitme poldiga liites Fv,Rd Fb,Rd, vib poltide grupi

kandevime leida poltide auguservade muljumiskandevimete
summana. Vastasel juhul leitakse poltide grupi kandevime
vikseima arvutusliku kandevimega poldist lhtuvalt.
Vastutusrikastes slmedes: Fv,Rd > Fb,Rd =>tagab
kandepiirseisundi saabumisel koormuse htlase jagunemise poltide
vahel ja vldib liite lekoormamise korral habrast purunemist.
lesannetes leitakse viis suurust: *poltide summaarne liketugevus
Fv,Rd *poldiaukude summaarne muljumiskandevime Fb,Rd
*brutoristlike arvutuslik plastne kandevime Npl,Rd *netoristlike
kandevime kinnitusvahendite aukude kohal Nu,Rd *vastutusrijaste
liidete kandevime NRd =>neist viiest valitakse vikseim
14. Poltliited: liigitus, tmbeliidete arvutus,
kangjud. Tmbejuga koormatud poltliited tuleks
projekteerida kuuluvana hte allpool toodud klassi:
*Klass D: eelpingestamata liide. Tuleks kasutada tug.klassidesse
4.6...10.9 kuuluvaid polte. Polte ei tarvitse eelpingestada. Seda
liiteklassi ei tohiks kasutada siis, kui liitele mjub vahelduv
tmbejud. Tavalise tuulekoormuse korral vib seda klassi siiski
kasutada.
*Klass E: eelpingestatud poltidega liide. E-klassi poltliidete
puhul tohib kasutada ainult tugevusklasside 8.8 ja 10.9 kontrollitud
eelpingestusjuga polte. Selliste liidete teostamine eeldab
eriseadmeid ja -oskusi ning on tehniliselt suhteliselt keerukas ja
kallis. Seetttu ei ole nende kasutamine ilma olulise phjuseta
otstarbekas.
Tmbejuga koormatud D-klassi liited.
Poldi arvutuslik tmbekandevime :
2
,
9 , 0
M
s ub
Rd t
A f
F

, kus As -
poldi keermestatud osa (neto)ristlikepindala. Kui kasut. likamise
teel keermestatud mittestandardse keermega polte, keermelatte
v.m.s, tuleb arvutusliku tmbekandevime vrtust vhendada
teguriga 0,85. Kui liide on koormatud samaaegselt like ja
tmbejuga, peab olema tidetud tingimus
0 , 1
4 , 1
,
,
,
,
+
Rd t
Ed t
Rd v
Ed v
F
F
F
F
Tmbele ttavate liidete arvutusliku
Tmbekandevime mramisel tuleks
Vajadusel arv. kangjududega.
15. Keevisliited: liigitus, nurkmbluste arvutus,
kihtmurdumine. Keevismblused tuleks projekteerida nii, et
kihtmurdumise oht oleks vimalikult vike. Kige ohtlikumad on
kihtmurdumise seisukohalt suhteliselt paksud lehtterased.
Profiilteraste puhul on kihtmurdumise oht viksem.
Keevisliidete phitbid: *Nurkmblused (T-liide; lekatteliide)
*Lbikeevitatud pkkmblused (pkkliide; T-liide) *Osaliselt
lbikeevitatud pkkmblused (pkkliide; T-liide).
Nurkmbluste puhul peab nurk hendatavate elementide vahel olema
piires 60
0
120
0
. Alla 60
0
nurga puhul => osaliselt lbikeevitatud
pkkmblus. Vimaluse korral ei tuleks elemendi kljel vi otsas
paiknevat nurkmblust lpetada elemendi nurga juures, vaid tuleks
viia katkematult ja tiskrgusega kahekordse mbluse kaateti
pikkuses mber elemendi nurga.
Nurkmbluse ttav pikkus lw => tismdulise mbluse pikkus
tavaliselt kahekordese mbluse krguse a vrra vhendatud
kogupikkus; lw > 30 mm vi 6a (neist suurimaga tuleb vrrelda);
a > 3 mm
1. Jukomponentide meetod . Selle meetodi puhul jagatakse
keevismbluse hikpikkusele mjuv jud mbluse pikiteljega
paralleelseteks ja sellega ristisuunalisteks komponentideks, viimased
omakorda keevise ttava pinnaga paralleelseteks ja sellega risti
paiknevaks komponentideks. mbluse arvutuspindalaks Aw vetakse

eff w
al A
. Nurkmbluse kandevime on piisav, kui mlemad
tingimused on tidetud:
2 2 2
2 2
0, 9
3( )
u u
w M M
f f
ja


+ +

P
arvutuspinnaga risti mjuv normaalpinge komponent

mbluse teljega risti mjuv nihkepingekomponent arvutuspinnal

mbluse telje sihiline nihkepingekomponent arvutuspinnal
nrgima liidetava elemendi norm. tmbetugevus
korrelatsioonitegur, vastavalt terase margile (nt. S355=>0,85)
u
w
f

P
Kahe eri tug.klassiga terase keevitamisel tuleks kasut. madalama
tugevusklassi terase parameetreid.
2. Lihtsustatud meetod . Selle kohaselt vib lugeda nurkmbluse
kandevime piisavaks, kui mbluse mistahes kohas selle
hikpikkusele mjuvate judude resultant rahuldab tingimust
Rd w Ed w
F F
, ,

, kus Fw,Ed - nurkmbluse hikpikkusele mjuv
arvutuslik jud; Fw,Rd- nurkmbluse arvutuslik kandevime
pikkushiku kohta.
Sltumata mbluse arvutuspindala asendist leitakse mbluse
hikpikkuse arvutuslik kandevime Fw,Rd valemiga
a f F
d vw Rd w

, ,
, kus
2
,
3
M w
u
d vw
f
f

- keevise arvutuslik
nihketugevus; w- korrelatsioonitegur
Summarne kandevime mblusel:
, , w Rd w Rd w
F F l
Kui mjuvad mlemad pingekomponendid=>lihtsustatud meetod
jtab vea tagavara kasuks. Kui ainult nihkekomponendid =>
mlemad meetodid annavad hesuguse tulemuse.
16. Keevisliited: keevismblused elemendi
jigastamata v klge. Kui piksuunaline plaat (vi
niteks tala v) keevitatakse I-, H- vi muu profiili jigastamata
v klge, ei tohi jigastamata vga risti oleva keevismbluse
arvutuspikkust vtta suuremaks v efektiivlaiusele beff, mis
leitakse jrgmiselt:
*I- ja H-profiilidel
,
,
2 7
y p
eff w f p
u p
f
b t s kt b
f
+ +
, kus
( ) ( ) 1
, ,

p y f y p f
f f t t k
;
*fy,f- I- vi H-profiili v materjali voolavuspiir; *fy,p - v klge
keevitatud plaadi materjali voolavuspiir; *fu,p- v klge keevitatud
plaadi materjali tmbetugevus; *s = r valtsitud I- ja H-profiilidel
ja a s 2 keevitatud I- ja H- profiilidel. Kui
,
,
y p
eff p
u p
f
b b
f
<
=>sel
juhul tuleb liide jigastada, nt pikribidega plaadi kinnituskohas.
*Muudel profiilidel
- liidetav plaat on vga helaiune=>
2 5 2 5
eff w f w f
b t t t kt + +
-kui beff < bp => mblused arvutada lhtudes plaadi arvutusliku
tmbetugevusega vrdsest htlasele pingejaotusele vastavast just:
0
/
p p yp M
b t f
17. Keevitatud tala konstrueerimine,
optimaalne krgus, ristlike mramine.
Keevistala puhul sltub materjali kulu oluliselt tala ristlike
proportsioonidest. On vimalik hinnata nn. optimaalset ristlike
krgust, mille puhul terase kulu on minimaalne.
Keevistala optimaalse krguse mramine.Tala hikpikkusega
ligu massi gt vib avaldada vde ja seina massi summana:
gt = gf + gw . Kuna tala krgus on vde paksusest palju suurem,
vib vtta
w
h h h
1
. Tala seina kaal gw htw, ( - terase
tihedus); vde kaal gf 2Af
Osa paindemomendist, mille
vtab vastu vdest koosnev
ristlige, on cMRd =>v
pindala
Rd
f
yd
cM cW
A
hf h

Seega
2
t w
cW
g ht
h

_
+

,
Min kaal saadakse tingimustest:
2
2
0; 0
t
w
dg cW
t
dh h

_
+

,
Tala opt. krgus:
w w
opt
t
W
k
t
cW
h
2
.
Kogemustest on teada, et keevistaladel tegur 2 , 1 2 c k
Orienteeruv seina paksus antakse tavaliselt ette: * kui l < 10 m=>
tw l/1000 > 6 mm; * kui l = 10 ... 20 m=> tw l/1200 ... l/1500
Vastupanumoment vetakse 0 . M
y
Ed
vajal
f
M
W W
, vi
veidi suurem. Tala krguseks vetakse hopt vi sellest mnevrra
vhem. Keevistala ristlike mtmete valik.
Keevistala ristlike mramine.
Kui tala krgus on mratud => muud ristike mtmed:
*tpsustatakse seina paksus
y
Ed
w
hf
V
t 3 , 2
(ligikaudselt)
*leitakse ligikaudne vajalik inertsimoment:
2
h
W I
vaj vaj

*osa inertsimomendist, mille annavad vd:
3
12
w w
f vaj
t h
I I
*leitakse he v vajalik pindala:
2
1
2
2
,
_

h
A I
f f
=>
2
1
2
h
I
A
f
f

*mratakse vde laius ja paksus nii, et surutud v ei sattuks 4.
ristlikeklassi. Tavaliselt vetakse (hid proportsioone arvestades)
...
5 3
f
h h
b
*kui on oodata, et ristlike sein kuulub 4. klassi, valitakse vde
pindala eespool leitud vajalikust pindalast veidi suurem (nit.10 %)
*selliselt mratud ristlikega talale tehakse kik vajalikud
kontrollid.
lesande etapid: 1) mrata sisejud Med ja Ved 2) leida
optimaalne krgus 3) valida ristliked muud mtmed
4) teha ristlike tugevuskontroll
18. Keevitatud posti konstrueerimine, ristlike
mramine.
Postid vivad olla kas tsentriliselt surutud vi koormatud surve ja
paindega.
Tsentriliselt surutud poste kasutatakse he- ja mitmekorruseliste
hoonete karkassides, tlavade postidena jne. Kasutatakse nii
tisseinalisi kui ka liitposte (srestikposte). Tisseinalised postid
on konoomsed, kui koormus on suur ja posti ntkepikkus
suhteliselt vike. Pikkade vhe koormatud postide puhul vib olla
eeliseid liitpostidel. Siin kursuses vaatleme ainult tisseinalisi
poste.
Post koosneb tvest, peast ja jalast.
Tisseinalised tsentriliselt surutud postid. Enamasti valtsprofiilid:
I-, H- ja C-profiilid. Suuremate krguste ja koormuste puhul ka
keevitatud I- ja H-profiile. Paljukorruselustel hoonetel, kus post
peab olema kompaktne, ka muid profiile.
I- vi H-ristligetel:
h i
y
43 , 0
; b i
z
24 , 0 .
Post ptakse projekteerida nii, et
z y

, see annab
konoomseima lahenduse.
Ristlike mramine.
*Valtsprofiilist post: -ette antakse saledus
i
l
eff
( 70 ... 120).
-seejrel arvutatakse

=>=>
yd
Sd
vajal
f
N
A

;
Nende kahe suuruse phjal valitakse (tabelitest) sobiv posti profiil,
leitakse tegelik saledus, tingsaledus, ntketegur jne. ja
kontrollitakse posti kandevimet.
*Keevitatud I- vi H-ristlikega post: -Antalse ette saledus ,
-arvutatakse

=>=>
;
Sd
vajal
yd
N
A
f

eff
vaj
l
i
-seejrel leitakse ristlike orienteeruvad mtmed:
24 , 0
,vaj z
i
b ;
43 , 0
,vaj y
i
h . Vajaliku pindala, b ja h phjal konstrueeritakse
ristlige. Kui nii leitud ristlike elemendid on liiga laiad ja
hukesed, oleme ette andnud liiga vikese saleduse, kui ristlike
elemendid on kitsad ja paksud, oleme ette andnud liiga suure
saleduse.
Surve ja paindega koormatud postid.
Paindemoment tekib posti kas tuulekoormuse, kraanade
horisontaalkoormuse vi ekstsentriliselt rakenduva
vertikaalkoormuse mjul. Jikade slmedega raamide postidel
tekib paindemoment ka staatiliselt skeemist tulenevalt.
19. Postijala arvutus, alusplaat, ankrupoldid.
Postijala alusplaat peab tagama judude leandmise vundamendile
nii, et vundamendi vi jrelvalu pinnakoormus ei letaks selle
arvutustugevust fj. Eeldusel, et jrelvalu normtugevus on vhemalt
20% vundamendi betooni tugevusest ja jrelvalu paksus ei leta
0,2 kordset alusplaadi kitsamat mtu, vib vundamendi
arvutustugevuse fj leida ligikaudse valemiga
cd j
f f
3
2
, kus fcd -
vundamendi betooni arvutustugevus.
Tsentriliselt surutud postilt vundamendile leantav survekoormus
jaguneb pinnale laiusega c mber post ristlike.
0
3
M j
y
f
f
t c

, kus t - alusplaadi paksus; fy- alusplaadi terase

voolavuspiir; fj- vundamendi arvutustugevus.
Kui kogu ttav pindala mahub alusplaadi piiresse , siis jvad
alusplaadi realadele nn ebaefektiivsed osad =>alusplaati nim
suureks alusplaadiks; kui plaadi mtmed viksemad kui ttav
pindala, siis => alusplaati nim vikeseks alusplaadiks.
Tsentriliselt surutud posti jalg.
Tsentriliselt surutud posti jala puhul tuleb kontrollida:
*pingeid betoonis alusplaadi all:
j
c
Ed
c
f
A
N
;
Ac - ttav pindala
* alusplaadi tugevust, mis on piisav kui on tidetud tingimus:
Rd Ed
m m kus
2
2
c
m
c Ed
ja
0
2
6
M
y
Rd
t f
m

Surve ja paindega koormatud posti jalg .

Surve ja paindega koormatud posti jala puhul kantakse survejud
vundamendile alusplaadi kaudu, paindemomendist tingitud
tmbejud aga vetakse vastu ankrupoltidega. Surve ja paindega
koormatud postijala puhul tuleb kontrollida:
*postijala alusplaadi tugevust vundamendi rektsioonist tingitud
painde suhtes; *ankrupoltide kandevimet; *alusplaadi tugevust
ankrupoltide tmbejust tingitud painde suhtes; *posti ja alusplaadi
vahelist keevimblust
Alusplaadi paindekontroll vundamendi survetsooni reaktsioonist
Lhtutakse koormuskombinatsioonist, mis tekitab alusplaadi alla
suurima surveju. Tavaliselt on selleks kombinatsioon, kus postis
mjub max pikijud ja sellele vastava koormuskombinatsiooni
suurim vimalik paindemoment.
Arvutuskik: 1) moment ankrupoltide telje suhtes
a Ed Ed
M N a M + ; a-tmbele ttavate ankrupoltide telje kaugus
posti teljest; 2) vundamendi survetsooni laius zb; 3) leitakse
arvutuslik paindemoment mSd hiklaiuse kohta; 4) alusplaadi
paindekandevime mRd hiklaiuse kohta; 5)kandevime kontroll
Rd Ed
m m
Ankrupoltide arvutus. Ankrupoltide arvutamisel lhtutakse
koormuskombinatsioonist, mis tekitab neisse suurima tmbeju.
Tavaliselt on selleks kombinatsioon, kus postis mjub :
*minimaalne pikijud ja sellele vastav suurim vimalik
paindemoment vi;
*maksimaalne paindemoment ja sellele vastav vikseim vimalik
pikijud.
Arvutuskik on jrgmine:
1) leitakse lalnimetatud koormuskombinatsioonile vastav
moment ankrupoltide telje suhtes Ma ja survetsooni laius zb;
2) leitakse ankrupoltide telje kaugus survetsooni keskkohast za
valemiga
2
b
a
z
d z
3) leitakse ankrupoltide summaarne tmbejud valemiga
Sd
a
a
Sd t
N
z
M
F
,
4) kontrollitakse vi dimensioonitakse ankrupoldid.Alusplaadi
kontroll paindele vundamendi survetsooni reaktsioonist
Alusplaadi kontroll ankrupoltide tmbejust tingitud paindele
Eeldusel, et alusplaat ei ole muude mtmetega vrreldes liiga
huke, on arvutuskik: 1)leitakse arvutuslik paindemoment
ankrupoltide tmbejust:
, Ed t ed
M F m
; m- poldiaukude
tsentrite kaugus tmmatud v vlisrest; 2)leitakse alusplaadi
arvutuslik paindekandevime
2
0
6
y
Rd
M
f
b t
M

ja vrreldakse
seda arvutusliku paindemomendiga
Posti ja alusplaadi vahelise e keevismbluse arvutus
Tuleb arvutada nii, et selle kandevime ei saaks liite kandevimes
mravaks. Selleks tuleb keevismblused arvutada lhtudes
hendatava elemendi (posti) arvutuslikust paindekandevimest
Mpl,Rd. Sisuliselt thendab see, et keevismblused tuleks arvutada
lhtuvalt posti vs voolamist tekitavast just.
Arvutuskik: 1)Leitakse posti pindala Af = b*tf ja selle poolt
vastuvetav jud
,
0
f y
f Rd
M
A f
F

; 2) leitakse v keevismbluse
pikkus:
2 2
w f w
L b t t +
; 3) leitakse keevismbluse arvutuslik
nihketugevus
,
2
/ 3
u
vw d
w M
f
f

; 4) leitakse vajalik keevismbluse
krgus
,
,
f d
w vw d
F
a
L f

20. Nelikanttorudest fermi arvutus, profiilide

mramine, slmede arvutusphimtted.
K-liide; KT-liide
N-liide; T-liide
X-liide; Y-liide
Profiilide mramine:
Kehtivuspiirid: arvutusvalemite kehtimiseks, peavad varraste
mtmed ja nende asend jma vastavas tabelis toodud piiridesse.
Arvutustes suurus leitakse: *K- ja N-liidetel
1 2 1 2
0
4
b b h h
b

+ + +

*T-, Y- ja X liidetel
1
0
b
b

h0 suurema profiili krgus, viksema(te) profiili(de) krgus(ed) on
h1 (ja h2); Vastavate alaindeksitega on ka profiilide laiused. Thiseks
on aga b. Suurem profiil=>alumine vi lemine v; viksemad
profiilif=> postid, diagonaalid
Arv utus
Varda kinnituspunktide vahel mjuvast piksuunalisest koormusest
tingitud paindemomenti tuleb arvestada ainult selle varda
dimensioonimisel, kus pikkoormus mjub. Vd vib ksitleda
jtkuvtalana, mis toetub liigendiliselt srestiku slmedes.
Nelikanttorudest srestike slmi ei nnestu alati tsentreerida, sest
konstruktiivsed nuded ei pruugi seda vimaldada. Slmede
ekstsentrilisusest tingitud paindemomendid vib vrguvarraste ja
tmmatud v arvutamisel vib jtta arvestamata. Ka slmede
arvutamisel vib jtta arvestamata kui
0 0
0, 55 0, 25 h e h +
Surutud v juures peab igaljuhul arvestama ekstsentrilisusest
tingitud paindemomenti.
Slmede arvutusphimtted
V pinged slmes on
0, 0,
0,
0 ,0
Ed Ed
Ed
el
N M
A W
+
0,Ed
N ja
0,Ed
M -v arvutuslik pikijud ja paindemoment slmes
(vrguvarraste vahelisel ligul)
0,Ed
M
koosneb v pikkoormusest tingitud osast ja slme
ekstsentrilisusest tingitud osast. Kui
0 0
0, 55 0, 25 h e h + on
tidetud, siis valemis vib slme ekstsentrilisusest tingitud
paindemomendi osa hljata.
1. Ristligete klassifikatsioon
2. Ristligete arvutus tsentrilisel tmbel
3. Ristligete arvutus tsentrilisel survel
4. Ristligete arvutus paindel
5. Ristligete arvutus likel
6. Ristligete arvutus paindel koos likega
7. Ristligete arvutus paindel koos pikijuga
8. Tala seina nihkestabiilsus, jikusribide arvutus
9. Tala seina kandevime seina tasandis mjuva
koondatud koormuse suhtes
10. Tsentriliselt surutud varda stabiilsusarvutus
(ntke)
11. Painutatud varda stabiilsusarvutus (kiive)
12. Painutatud ja surutud varda stabiilsusarvutus
13. Poltliited: liigitus, nihkeliidete arvutus
14. Poltliited: liigitus, tmbeliidete arvutus, kangjud
15. Keevisliited: liigitus, nurkmbluste arvutus,
kihtmurdumine
16. Keevisliited: keevismblused elemendi
jigastamata v klge
17. Keevitatud tala konstrueerimine, optimaalne
krgus, ristlike mramine
18. Keevitatud posti konstrueerimine, ristlike
mramine
19. Postijala arvutus, alusplaat, ankrupoldid
20. Nelikanttorudest fermi arvutus, profiilide
mramine, slmede arvutusphimtted