Kaevandamine ja

maastikukorraldus.
Mis neid seob?

Kauri Kivipõld
Maastikukaitse ja hooldus
(mag II)
Maastikukorraldus tähendab tegevusi,
mis

• toetavad maastiku säilimist

kindlustavaid arenguid
• juhivad ja harmoniseerivad muutusi
maastikul säästva arengu printsiibist
lähtuvalt
• kindlustavad maastiku korrapärase
hoolduse
 Selleks, et elada on vaja:

• toitu
• kohta kus elada
• elu taastootmine võimalust
• keerukaid sotsiaalseid suhteid
• „tarbida”
 Mis on viltu?

• looduselt võib võtta niipalju kui vaja on

• elame maailmas, kus on ressursid
piiratud
• põhi probleemiks on valedel
tarbimisharjumused
• põhjus võib olla identiteedi puudus,
liiga kiired muutused
 Selleks, et elada on vaja:

• toitu
• kohta kus elada
• elu taastootmine võimalust
• keerukaid sotsiaalseid suhteid
• identiteeti
• Selleks, et tarbida
• peab tootma
• tootmine eeldab loodusvarade kasutamist:
– puit
– viljakas muld
– loomad ja taimed
– vesi
– maavarad
 Elekter

• Põlevkivi elekter versus taastuv elekter

• Kas tootmine peab sõltuma tarbimisest või
vastupidi?
• Kui meri tormab siis sööb kalur varusid või
paastub ja palvetab, et ilm paraneks.
• Aga tavaelanik tahab ka tuulevaiksel
õhtutunnil telekast filmi vaadata.
 Konfliktid

• Soovitakse keskkonna säästu aga

mugavustest loobuda ei soovita
* Kelle jaoks toodetakse?
• kaevanduste konkurents elamumaaga, kus
kaotajaks jäävad loodusväärtused ja turism
• Lubjakivi kaevandamine on reaalne oht
Tuhalale
Lubjakivi kaevandus on reaalne oht
Tuhalale

• Tuhala-Nabala karstimaastik on Euroopas üks

unikaalsemaid looduskaitseväärtusega alasid.
• „Aasta ringi käib karstialal paarkümmend tuhat
loodushuvilist ja turisti, Nõiakaevu keemise
päevadel lisandub teist niisama palju.” (Talioja 2005)
• Tuhala karstiala ja Nõiakaevu on mainitud 1782.
aastal August Wilhelm Hupel-i poolt.
• Akadeemik Anto Raukas on teinud ettepaneku
kanda Tuhala maastikukaitseala UNESCO
looduspärandi nimistusse.
• Tuhala maastikukaitseala ja Tammiku
looduskaitseala on Natura 2000 eelvalikualad
• Tuhala karstiala kaardistamise katsetöö
tulemusel selgus, et väärtuslik
loodusmaastik hõlmab tunduvalt suuremat
ala kui Tuhala maastikukaitseala ise.
 Planeerimine puudub

• Merko Kaevandused said 2005 aastal loa

Nabala lubjakivimaardla geoloogilisteks
uuringuteks.
• Kose vald piirkonda kaitsta kaevandamise
negatiivse mõju eest ja alustas Nabala
maardla kohale Rahkvälja maastikukaitseala
rajamist.
• Tuhala mõisa parki elamurajoon
 Fosforiidi sõda

• Fosforiidisõda oli esimene katse hakata

vastu keskvõimule ühtlasi ka esimene samm
Eesti iseseisvuse taastamisele
• 1992 aastal külastasid ÜRO eksperdid.
Sõnum „Jah, see fosforiidisõda oli teil üks
poliitiline show, nüüd olete vabad, iseseisvad
ja võite oma maavaradega teha, mida ise
tahate.”
• Fosforiidi kaevandamine oli ka Eesti loodusele suur
oht.
Kaevanduste rekultiveerimine

• Teede ehituseks võiks kaaluda Ida-Virumaa

kaevanduste aheraine puistangute
kasutamisele võtmist
• Lille'i ümbruses on kokku lepitud, millised
tööstushooned, karjäärialad või
aherainemägi säilitada ja mis mitte.
• Prantsuse valitsus esitas piirkonna UNESCO
nimekirjale
 Kaevandamine loob maastike

• Kukruse mägi on haljastatud ja seal on trepp

• Sirgala karjääri on rajatud sõjaväe polügoon
lahingtehnika katsetamiseks.
• Põhja- Kiviõli karjääri kaevandatud ala on plaan
avada aastaringi tegutsev suusa
mootorspordikeskus.
• Harjumaal Rae vallas on liiva-kruusa
kaevanduse asemele rajatud tiigid
• Narva karjäär korrastati järvedeks ja metsaks,
nüüd on see populaarne puhkekohad.
Rekultiveerimine loob erinevaid
elukohti

• Mida vahelduvam on maastik seda rohkematele

liikidele see pakub ka elupaiku
• Ornitoloogide eestvõttel paigaldati Narva karjääri
korrastatud alal kasvanud metsadesse tehispesad
kalakotkastele
• „Küttejõu põlevkivikarjääri tasandamata
puistangutes kasvab elujõuline kuldkinga
populatsioon, samuti on Ida-Virumaal vaid
sealt leitud kärbesõit.” (Sepp, Pensa 2007)
Juba kaevandamise käigus saa
luua elukohti

• Soometsa karjäär on kujunenud üheks

olulisemaks kõre elupaigaks Eestis.
• Tallinn-Saku liivamaardla on I kategooria
kaitsealuse liigi kõre ja II kategooria
kaitsealuse liigi kivisisaliku elupaik.
 Mis on lahendus?

• „Lõpuks taandub ikka kogu küsimus

moraalile ja eetikale, ehk kui kaugele (ja mis
hinnaga) võib inimene looduse
ekspluateerimisega minna.” (Viira 2009)
• Küsimus pole ainult looduse vaid ka inimese
elukeskkonna ümberkujundamises.
• Lahendus on hästitoimiv maastikukorraldus
Tänan tähelepanu eest !