TALGUJATE VIISAASTAK

17.mai 2014
Mrdimetsa V t-ja mttetalgud
HEA TALGUJA!
Meie viiendaks aastapevaks valmistudes komplekteerisin paraja portsu
slaide, mis Mrdimetsa t- ja mttetalgutel viksid tehtu
meenutamisel ja ehk ka edasise kavandamisel abiks olla.
Neid sai nimme valitud liiaga ja lootuses, et talgulised toovad sellele
juubelile kaasa omi ngemusi ja ka kohapeal snnib uusi turgatusi.
Nii ka lks: Kohe alguses lks lahti prospektiivne refleksioon Torgu
talgute jtkutalgute teemal. Sealt sai sujuvalt edasi liikuda siinoleva
presentatsiooni esimesele 20 slaidile tuginedes. Siis jrgnes meie
klubimeister Jussi refleksiooniksitlus ning talgupeva lpetas Agu
vaade talgujate ainulaadsusele ja sellele jrgnev tema vrratu Kriipsu-
Juku prdumine prisinimeste poole.
Jtan siiski ka need slaidid alles, milleni me 17.mai talgupeval ei judnud.
Ehk panevad nad ikkagi mne uue mttepallikese veerema, mis
ilmutavad end mnel meie jrgmisel kohtumisel!
15 VIISAASTAKUT
2009 2014 M
2004 2009 T
1999 2004 T
1994 1999 T
1989 -- 1994 T

JA VEEL 10x5 TOTALISMI
http://www.scribd.com/doc/119913709/MOBILISM-vs-TOTALISM


VALIK 1
Totalistlik mte on oma kigis vormides hierarhiline.
Inimest saab mrata kui olendit, kes keeldub olemast loom
ja kes seetttu on krgemal positsioonil. Kui inimene on kigi asjade mt,
siis on tal tepoolest eriline staatus.
Kuivrd ainult inimestel on vime melda ja formuleerida abstraktseid ideesid,
siis on nad looduse krgeim vrtus ja kigel mbritseval on teisejrguline
allutatud iseloom.
See loogika on ilmselt tskliline. Inimesed seisavad hierarhia tipus ,
kuivrd neil on krgemad vimed, mis teevad neist inimesed.

VALIK 2
Majandusphine riik
Kultuuriphine riik (rahvuse, keele, kultuuri
silimine) VRTUSPHISUS

Renessanss
= riik kui kunstiteos (Jacob Burkhardt)
Reformatsioon
= riik kui tehnossteem (Sergei Pereslegin koolitab
insenere managere manipuleerima)
JACOB BURKHARDT RENESSANSI KULTUUR ITAALIAS. UURIMISE KATSE

Tolle aja riikides avaldub esmakordselt
kaasaegse Euroopa riigi vaim, uppunud
iseenese huvidesse, oma kohutavat ja mitte
millegagi piiratud egoismi demonstreeriv,
ennast igusest krgemale seadev ja eos
mistahes tervet algatust maha suruv. Kuid seal,
kus see tendents letatakse vi kuidagi
tasakaalustatakse, ilmub ajaloolavale midagi
uut: riik kui kaalutletud ja lbimeldud looming,
riik kui kunstiteos.

6. 11.2009
SMT METODOLOOGIA BAASSKEEM
7.11.2009
Joonise parempoolsel pildipinnal on esindatud klassikaline tandjate keskliiidu (olgu
see siin tingnimetus, mitte isikuline) lhenemine : Alumises vndis kujutatud
funktsionaalsete pesade ja nende tidetuse phjal puhta mtlemise vndisse
heidetud nudluse mudel tugineb ilmselgelt mineviku olukordade kirjeldusele,
olukorra laias laastus kvalitatiivselt samamoodi jtkumisele. Ja sellest tulenevalt
tegelevad meie konkurendid sellest valdkonnast pildi pesade kohendamise ja
titmisega.

Joonise vasakpoolse vlja esindajad, vastupidiselt eelmistele, mratlevad soovitud
olukorra puhta mtlemise tasandil ja ritavad loodud konstruktsioone elule peale
suruda. Mida detailsem,selgem ja konkreetsem skeem, seda paremini peaks nende
arvates asi tegelikkuseks saama.

Mlemad need lhenemised jtavad mngust vlja keskmise,
mttekommunikatsiooni vndi, mis on aga mttetegevuse kogu tuum. Just selles
vndis toimub kommunikatsioon inimeste vahel, vastastikune mistmine (meie
terminoloogias jagatud arusaama kujunemine). Ka sisuline arusaamine ppimisest kui
mttetegevuse omakssaamisest kib lbi mttekommunikatsiooni .
KOLMAINSUSE RUHMA VRTUSRUUMID 7.11.2009
1. Isik oma emakeele ruumis. Keeleruumi
gloobus oleks sellisel juhul selle keele
leviala;
2. Isik oma religioosse tekspidamiste
ruumis. Religioosse ruumi piir ulatub siin nii
kaugele, kui vastav elamusruum.
Maailmareligioonide puhul enamasti kogu
inimsugu vi isegi universum (Jeesus lks
ristile kigi inimeste eest, jumal korraldab
kogu universumit).
3. Loodusteadused - lhimbrusest kuni
universumi lpmatuseni;
4. Informatsiooniruum - siit kuni
adekvaatse infolevi piirini;
5. Noosfr - see on tehniline ja asine
inimtegevuse sfr ( Le Roy
ja Venemaal Vernadski.).
6. Ellujmist tagava ainevahetuse ruum;
7. Erootiline ruum - siit kuni kige
kaugema erutava vastassoo esindajani;

V
M
Lbimngitav MT
Mngu MT
Vline MT
Mngu produkt
Mngija
tulemus
JUSSI SKEEM veebruar1989
Mngija sammud
Mngija
I arengutase
Mngija
II arengutase
Konstruktivism kui
vrtusruumikujundus eluilm-
elavik. 2014

ELAVIK pole ei olevik, minevik
ega tulevik.
On kige selle
KOKKUTMME 2014

Filosofeerida on igem aja
kategooriais (Margus Ott)
REFLEKSIOONID
Krgrefleksioon - objektne idealisatsioon
(vt.Nikita Aleksejev)
Tavarefleksioon - orgtegevuslik
Svarefleksioon - subjektne idealisatsioon

Kiretu- osalev-enesesse sviv.Kuidas
seostuvad?

REFLEKSIOONISAMMUD
NIKITA ALEKSEJEVI JRGI
HTTP://CONFLICTMANAGEMENT.RU/PROEKTIROVANIE-I-REFLEKSIVNOE-MYISHLENIE



I. PEATUMINE
2. FIKSEERIMINE
3. OBJEKTIVEERIMINE
4. EEMALDUMINE
PEATUMINE (PAUS) ON REFLEKSIOONI ESIMENE SAMM


SUUR VIGA:Inimesed hakkavad kaootiliselt
meenutama ja jrelikult jtkama seda, mis oli (a
la: siin oleksin pidanud tegema seda ja seda),
mte lheb eelmise lpetatud tegevuse
teistsugusele jtkule.
See pole refleksioon, kui algavad uued, vana
mtiskluse ainega seotavad mtted!
Just need on vaja peatada ja see on kige
raskem nii oma kui hisrefleksiooni puhul.
Peatust tehakse dzen budismi tehnikates.

FIKSEERING TEINE REFLEKSIOONI FUNKTSIONAALNE ETAPP

Peale varasemate toimingute peatamist on
nad vaja fikseerida.
Pole vaja taastada kike, vaid vlja tuua
slmpunktid ja nende vaheliste leminekute
iseloom (phjuslikud seosed).
Jutu asemel siin vaja he-kahe snaga iga
fragment kirja panna.

OBJEKTIVEERING T FIKSEERINGUGA
KOLMAS REFLEKSIOONI ETAPP


Fikseeringud on kllaltki kaootilised ja neid vib olla
palju. Neid tuleb hakata mber korraldama,
taandama mingile tervikvormile, hele (eelistatud) vi
mnele objektile.
See ongi objektiviseerimise protseduur. See on see,
mille kohta Fichte tleski, et mtlemine on vaja vlja
tuua ja asetada enese ette, st objektiveerida.
Objekti ehitamine erinevalt fikseeringust annab juba
vimaluse ttada nendega erinevates kontekstides,
st refleksioon objektiveerib oma tulemused, kandes
oma resultaadid le ontoloogilisele tasandile.

EEMALDUMINE REFLEKSIOONI KIRETUSE TINGIMUS

Selle funktsionaalse etapi sisuks ongi kiretus,
hinnangute hea-halb vltimine enda vi teiste
tegevustes.
Need hinnangud viivad taas olulisest krvale,
viivad taas selleni, et kukutakse jlle selle
jtkamisse, mis juba oli ja mida nd tuleks
reflekteerida.
Selle silmaspidamine vajalik ka teistes
etappides.

PROFESSOR STEPHEN STERLINGI
DOKTORIT WHOLE SYSTEMS THINKING
AS A BASIS FOR PARADIGM CHANGE
EDUCATION: EXPLORATIONS IN THE CONTEXT
OF SUSTAINABILITY

Seeing domain Knowing domain Doing domain
Epistemology Ontology Methodology
Ethos Eidos Praxis
Ethical Theoretical Technical
Experiential Propositional Practical
Knowing (?-V.R.) Being Becoming
Aesthetics Science Craft/art/ technology
Philosophy Theory Practice
Intuition Intellect Capacity/ability
Feel Think Act
Spirit Mind Body/matter
Metaphor Theory Tool
Purposive Descriptive Parcipitative
Affective Cognitive Conative
Value Knowledge Skill
Imagination Rigour Relevance
Hearth Head Hands
Insight Hindsight Foresight
Vision Image Design
Why What How
TAADI TROOBID
PERESMPA
26.Jaanuaril 2013
TEISTPIDI TEGEMISED

Negatiivne absoluutne temperatuur 1958
Positiivne dialektika 1962-63
Tudeng petab ppejudu 1969
Talgu on vastupidi ODI 1980
ppeplaani vaade lalt alla 1982
petajad vtavad kampa teadlasi 1987
Pealikuta selts 1987
Poeg on isa lemus 1991
Firma on tipu peal pramiid 1994
Tulevik on seljataga 2009
Orienteeritud situatiivsus 2011
Postmoderni kaudu kogukondlikuks 2013
Tagasi tulevikku vs edasi minevikku!!! 2014

MTTETALGUD
KERILAUAD
MTTESEL
PROJEKT
PROGRAMM
PLAAN
MTTETALGULISED MEETODID ORG TEGEVUSE TASANDID

MTTETALGULISED SUURVORMID
AVATUD VIRTUAALNE ARENGURUUM
Ajas
avatud
Ruumis
avatud
TSKLOTRON
Rtmiline
Ruumis
vahelduvalt
avanev
MTTETALGUD
Ajas piiratud Ruumis suletud
LHENEMISED JAAKOBI TEEMALE
I
Mistahes vite saab ju teks tembeldada
ja seda kuulutada, vahul suu
kui Kigevgevam sus pab kembelda
t a l tuleb paigast la puusaluu
II
Maailma
kigest hoolimata
pda muuta
kll juba ette teades -
kik saab hoopis muuks
kui seks mis ihkasid
ja samas suuta
algphimtetele
jda truuks

III
Ka siis kui lausa hgvel rauaga
peaks hing su ihu lbi katsuma
ei vi see enne temast lahti lasta
kui taltund vaim su tegu nnistab
III

Ka siis kui lausa hgvel rauaga
peaks hing su ihu lbi katsuma
ei vi see enne temast lahti lasta
kui taltund vaim su tegu nnistab

AMAANITRUMM (V.V.VOLOVIK)
AMAANITRUMM
VAHEMEES REISIB ILMADE VAHEL
Kuid igas mtoloogias on olemas mediaatori-
vahemehe kuju, kes reisib ilmade vahel ja aitab
inimestel piire letada. Volovik kujutab sellise
figuurina ette kedagi G.P. taolist (mitte kll nii
tarka) , lbusat knikut, veidrustega. Voloviku
kujutluses ei kuulu ta kumbagi maailma, vaid on
rndaja seni kaardistamata maades. Neist
meile naasnuna tundub ta imelikuna. Sisemiste
elanike korteeis peab Vladimir vajalikuks sellist
rnnumeest omada. Ka ontoloogiate komplektis
oleks kasulik omada mediaatori vi stalkeri
ontoloogiat.

AGU VRGUD
VERMGEN DER SEELE NACH DER
NIKOMACHISCHEN ETHIK HTTP://WWW.SCRIBD.COM/DOC/159497643/TARKUST-TAGA-NOUDMA
PHRONESIS /PRUDENTIA MARACHA 29.04.14
HTTP://WWW.SCRIBD.COM/DOC/159497643/TARKUST-TAGA-NOUDMA 11.08.2013


, ,

, ,


;
,
- ,

, ,
()
;


,

.