Isiksus kui sotsiaalsete suhete looja

Koostasid:
Ardo Kuus HE52
Jan-Ander Kundla KK11/21
Helen Mnt KK11/21
Kristo Karu HE51
Marit Uuemaa KK11/21
11.10.2017
Tna rgime teemadel:
Temperament
Isiksusepshholoogia
Mina-pilt
Enesehinnang
Sotsiaalne taju ja isikutaju
Isiksusepshholoogia
Joonmeedia koostamisel kasutatud allikad, joonised pildid:
Funder, D.C. (2001). Personality. Annual Review of Psychology, 52, 197221

McCrae RR, Costa PT Jr. 1999. A five-factor theory of personality. See Pervin & John 1999, pp. 13953

Phares, E.J.; Chaplin, W.F. (1997). Introduction to personality (Fourth ed.). New York: Longman. pp. 89.ISBN 0-673-99456-2

Ozer DJ, Reise SP. 1994. Personality assessment. Annu. Rev. Psychol. 45:35788

http://www.rajaleidja.ee/testide-kasutamine-ja-erinevad-testituubid-2/

https://www.cpp.com/en-US/Products-and-Services/Myers-Briggs

https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95pitud_vajaduste_teooria

https://et.wikipedia.org/wiki/Isiksuseps%C3%BChholoogia

https://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus

https://sissejuhatusmajandusse.weebly.com/maslowrsquo-vajaduste-hierarhia.html

https ://perzonality.com

https://www.directormeedia.ee/arukas-inimeste-juhtimine/

http://epl.delfi.ee/news/melu/toorugamise-moot-on-rugaja-silmades?id=65510262
Minapilt
 Minapilt kujuneb elu jooksul.
Igal uuel eluetapil on uued lesanded ja rollid
1. Vikelaps
2. Lasteaialaps
3. Algklassilaps
4. Murdeealine
5. Noorukiiga
6. Tiskasvanuiga
Enesehinnang
Peegeldab rahulolu vi rahulolematust iseendaga.
Muutub ldjuhul aja jooksul.
Seda mjutab nii enda mtlemine, kui ka teiste suhtumine sinusse.
Minu mina
Endaksolemine, kik see, mis teeb minust teistsuguse, erilise isiku
keda ei saa kellegi teisega vahetada.

Sinna hulka kuuluvad: nimi, vlimus, tunded, mtted, isikupra, kik

mis meeldib ja ei meeldi.
Tulemused
Mitu punkti kokku kogusid?
2830 punkt
Sa oled positiivne, endaga rahul, rmsameelne. Oled enesekindel suhtleja ja tore kaaslane. Oled
sisemiselt tasakaalukas, pingelistes olukordades suudad jda rahulikuks ega lase end kriitikast liialt
hirida.
2227 punkt
Sa oled endaga enamasti rahul, valitsed sna hsti oma tundeid, tuled toime stressiga. Mnikord
kahtled endas, satud revusse, oled kurb vi tunned end milleski sdi. Pingelistes olukordades vid
olla tundlik kriitika ja sdistuste suhtes.
1021 punkt
Sinu enesehinnang on ldiselt keskmisest madalam, st oled enda suhtes sna kriitiline. Sa teed endale
sageli etteheiteid ja pead end teistest kehvemaks. Teiste arvamus on sulle vga oluline ja sa vtad
teiste kriitikat liialt sdamesse. Pingelistes olukordades on sul raske enesega toime tulla, sest kaldud
liialt muretsema ja kardad lbi kukkuda. Kindlasti on palju sellist, mida teised sinu juures hindavad ja
mis sulle endale meeldib. Leia need omadused ja oskused les, siis on kergem leida ka sisemine
tasakaal, enesevrikus ning enesekindlus, et saaksid elust rmu tunda.
Kasutatud kirjandus
https://www.slideshare.net/mobile/loodusained/enda-vrtustamine-ja
-avamine-minapilt

https://www.opik.ee/kit/15/chapter/639
Enesehinnang
Enesehinnang on pshika komponent, millest oleneb inimese kitumine, suhtumine ja suhtlemine
ldse.

Enesehinnang koosneb kompetensushinnangust ning vrtushinnangust.

Kompetentsushinnang- asjatundlikkuse, pdevuse hinnang.

Vrtushinnang- hinnang selle kohta, mida pidada inimese jaoks oluliseks. Tingimuseks on
enamasti vajalik millegi teadlik vi mitteteadlik vrtustamine kellegi poolt.

Enesehinnang mjutab meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Kui olen endaga rahul, siis olen
rahul ka teistega, perega, tga.

Kui inimene arvab endast hsti, siis on tal krge enesehinnang, kui aga halvasti, pidades ennast
vrtusetuks, on inimesel madal enesehinnang.
 Infograafik
Sotsiaalne taju ja
isikutaju
 Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne jreldamine) protsess, mille
kigus inimene pab mista ja mtestada teiste inimeste kavatsusi,
omadusi, motiive ja kitumist.
 Meie reaktsioon sotsiaalsele maailmale sltub erakordsel suurel
mral sellest, kuidas me teiste kitumist tlgendame ja kuidas teised
meie kitumist tlgendavad.
Isikutaju
Tajumine on pshiline protsess, mille vahendusel isiksus mratleb ja
kirjeldab mbritsevat maailma, so inimesi, nhtusi, sndmusi ja
olukordi. Meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja
kujutlus.

Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise

kujundina, mis tagab tajutava objekti ratundmise ja seostamise
olemasoleva kogemusega. Aistingu ja taju puhul on tegemist vliste
keskkonna (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused rritajad) vahetu
mjuga meeleelunditele.
Isikutaju phimehhanismid
Kategooriate kohandamine
Loogiline jreldamine
Analoogiate kasutamine
Empaatial phinev isikutaju
Isikutaju eripra
Tunnetatavat nhakse ja mistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil
sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon hiskonnas, roll,
pritolu, rahvus, perekonnaseis jne.
Teise isiku hindamine ja tlgendamine on sotsiaalselt mratletud tajuja enda
positsiooniga hiskonnas, tema tga ja rolliga. Oma osa mngivad ka sotsiaalsed
stereotbid, klblusnormid, ideaalid ja eelarvamused.
he inimese tajumine teise poolt sltub otseselt nendevahelistest suhetest.
Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud
kitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele nidatavas fassaadis on
mned olemuslikud jooned teadlikult varjatud.
Kasutatud kirjandus
https://www.lahendus.net/est/isikutaju_eripara
https://www.lahendus.net/est/isikutaju
http://ekool.tktk.ee/mod/book/view.php?id=50410
http://www.rajaleidja.ee/madal-ja-korge-enesehinnang/ Madala enesehinnangu tunnused ja mju suhtumisviisidele ja kitumisele
https://et.wikipedia.org/wiki/Enesehinnang
http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/enesehinnang.html
https://www.opik.ee/kit/15/chapter/639
https://www.slideshare.net/mobile/loodusained/enda-vrtustamine-ja-avamine-minapilt
 Tname!
Helen, Marit, Jan-Ander, Kristo, Ardo