Eesti (üld)hariduse arengust

demokratiseerumise ja
õpiühiskonna vaates

Ene-Silvia Sarv
TLÜ
2007/08
• Taust – õppimine metafoorina – õppiv
organisatsioon, õpiühiskond,
teadmusloome
• Eesti haridusuuenduse samme
• Haridustegelikkus – muutused ja mured

E-S Sarv 2007/08 2

 Taust
– õppimine metafoorina –
õppiv organisatsioon,
õpiühiskond,
teadmusloome

E-S Sarv 2007/08 3

 Õppimise metafoor

õppiv
inimene
– kogukond – organisatsioon –
võrgustikud
- ühiskonnad – valdkonnad - regioonid

Milleks?
– enese- ja partnerite areng maailmas toimetulekuks –
elumaailmas, töömaailmas, olemise maailmas

(Senge, Flood, Nonaka, Botkin, Fromm jt)

E-S Sarv 2007/08 4
 Õppimine - inimene ja inimkond

Õppimise kui aktiivse ja tulevikumõõdet

sisaldava tegevuse käsituse esitas (ühena
esimestest) J Botkini, Elmandira jt koostatud
Rooma Klubi raport 1979. a.
See tõi õppimisalasesse kõnepruuki
innovatsioonilise õppe mõiste. (Botkin jt,
1979)

E-S Sarv 2007/08 5

 Ühe-, kahe- ja kolmeaasaline õppimine
1978 - ühe-, kahe- ja kolmeaasaline e -silmuselise e –ringiline õppimine
organisatsioonis (Argyris, Schön, 1978).
• Üheaasaline õppimine nõuab vigade identifitseerimist ja korrigeerimist,
mis viib reeglite muutmisele väljakujunenud kasutatava teooria raames.
Organisatsiooni liikmed muudavad kollektiivselt oma mentaalseid
mudeleid sellest, kuidas asjad maailmas toimuvad. See on “tegevuse
teooria, mis on konstrueeritud tegeliku käitumise jälgimise alusel”
• Topelt- e kaheaasaline õppimine - uuritakse ja kontrollitakse valitsevate
(peamiste) muutujatega seotud eeldusi ja printsiipe. Sel juhul võib
tekkida uus arusaam olukorrast, sündmustest mis võib viia uute
reegliteni, vajaduseni teha asju teisiti või teha hoopis uusi asju.
• Kolmeaasaline õppimine tekib, kui organisatsioonil on vaja õppida,
kuidas viia läbi ühe- ja kahesilmuselist õppimist – see on teadvustatud
muutumine. (Argyris&Schön, 1978, 26)

E-S Sarv 2007/08 6

 Õppiv organisatsioon
– inimeste enesearendus ja
- organisatsiooni arendus
maailmas toimetulekuks, konkurentsieduks

Teadmuspõhisus
– vaikiva ja väljendatava teadmuse jagamine ja
- oskus uut teadmust kollektiivselt luua

E-S Sarv 2007/08 7

 Ühiskonna 2 mõõdet ja õpiühiskond

Ühiskonna arengus on mõjukaimad 2 üldist dimensiooni:

• sidusus - ühiskond ja selles olevate rühma- ning
institutsionaalsete suhete iseloom - ühendav, sidus versus
võõrandav, eraldav
• ühiskonnas domineerivate püüdluste tase/iseloom,
väärtused - avatus uuenemisele ja teadlikkus maailmas
ning ühiskonnas toimuvast versus konservatiivsus, suletus.
Õpiühiskond - sidus, toetav, uunedusaltis, avatud,
teadlikke riske võttev ja pika arenguvaatega,
reflekteeriv.

E-S Sarv 2007/08 8

 (Kooli, võrgustiku) kultuur ja
võim (olemine-omamine-juhtimine)

Individuaalne võim, konkurents kokkulepped, moraalne pühendumus

E-S Sarv 2007/08 9

Õppiva organisatsiooni võtmevaldkonnad –
väikesest suureks (Senge mudel)

Jagatud
Tiimiõping ..... /ühisvisioon
Visiooni, Globaalsus
mentaalsete
mudelite, Mentaalsed
kutsemeisterlikkus mudelid
e jne süsteemi
ülesehitamise
rühmad –
Isiklik
võrgustikud - .....
meisterlikkus ja Lokaalsus
toimetulek

E-S Sarv 2007/08 10

Õppiv organisatsioon, praktikakogukond –
omamoodi kultuur I

Kultuur
– kirjeldab nii võrgustikule, kogukonnale üldomast kui vaid
sellele kogukonnale omast
- ilmutab end läbi inimestetegevuse. (Brunner, 1996,
Finnan&Levin, 2000)

KULTUURI STABIILSUS
– turvalisus, mugavus, hea ja halva mõõt, lubatu ja lubamatu
piir, arusaamise ja teadmise mudel.
Pikaajaline konservatiivse kultuuri stabiilsus – sumbumine,
rutiin, ajude äravool.

E-S Sarv 2007/08 11

Õppiv organisatsioon, praktikakogukond
– omamoodi kultuur II
Kultuuri muutused
– kohanemine väliste muutustega, sh tehnika, sotsiaalne
keskkond.

Kultuuri varjupool – kogukonna vari (Jung) – ebaausus,

vead, hirmud … on sageli tabu-teema (Botkin.
1999,151)
– organisatsiooni kultuur, võimusuhted, ja organisatsiooni
efektiivsus on omavahel seotud. (Bennet&Harris)

Muutused (seest- või väljastpoolt algatatud) – vajadus

õppida, muuta kultuuri.

E-S Sarv 2007/08 12

 Õppivat organisatsiooni iseloomustavad
oskused ja võimed
jaotuvad üldiselt kolme rühma:
- pürgimused
- refleksioon ja kommunikatsioon
- kontseptualiseerimine ja süsteeminägemus.

Tänapäeval on isolatsioonis tegutseda praktiliselt võimatu.

Formaalsed ja mitteformaalsed sidemed – võrgustikud.
Võrgustik kui seoste süsteem vajab kõiki kolme
võimeterühma nii võrgustiku kavandamise kui
realiseerimise ja täiustamise etapil.

E-S Sarv 2007/08 13

 Teadmus
– inimene – rühm/organisatsioon/võrgustik

Põhikategooriateks on
• väljendatud e ekplitsiidne teadmus ja
• varjatud e vaikiv teadmus.

Teadmusloome on nende kahe teadmusvormi

vastasmõju - spiraalne, korduv protsess.

E-S Sarv 2007/08 14

Eksplitsiitse e väljendatud teadmuse all peetakse silmas teadmust, mis
on formaalses keeles artikuleeritud, k.a grammatilised reeglid,
matemaatilised valemid, spetsifikatsioonid, käsiraamatud v juhendid jne.
Seda teadmist saab ühelt indiviidilt teisele kergesti edasi anda. Sellisena
on see domineeriv teadmisviis Lääne traditsioonis. (Nonaka, Takeuchi,
viii)

Varjatud e vaikiv teadmus - formaalkeeles raske artikuleerida/väljendada.

See on personaalne teadmus, mis on juurdunud individuaalses kogemuses,
ja sisaldab mittemateriaalseid, vaimseid faktoreid nagu nt isiklikud
veendumused ja uskumused, perspektiiv, väärtuste süsteem.
Kaks vaikiva teadmuse dimensiooni:
- tehniline, know-how, nagu nt heal käsitöölisel “tunde järgi” tegemisel ja
- kognitiivne teadmus - “skeemid, mentaalsed mudelid, uskumused ja
veendumused, pertseptsioonid, mis määravad, kuidas me tajume
maailma – seda, mis on ja seda, mis peaks olema”. (Nonaka, Takeuchi,
8)

E-S Sarv 2007/08 15

Teadmusringlus – väikesest saab suur –
suurt pole väikeseta

Internaliseeriminee
Dialoog,
Kombinatsioon Väljendatud tiimi-,
teadmus rühmatöö,
tegevusõppimine,
Eksternaliseerimine
Vaikiv teadmus kogemine
Sotsialiseerimine

E-S Sarv 2007/08 16

Nii õppiva organisatsiooni kui
teadmusjuhtimise vaates on oluline
vähem individuaalset võimu (nö lame hierarhia) ja palju moraalset
pühendumust, koostööd, usaldust, avatust.
kõigi erinevate struktuuride, indiviidide haaratus nii vertikaalsesse
kui horisontaalsesse teadmusringluse protsessi – st
võrgustikus osalemine.

See tagab ühelt poolt teadmusvälja ühtlustumise ja rikastumise,

teiselt poolt aga – individuaalse teadmuse ülemineku ja
säilumise (vähemalt osalise) organisatsioonis ka töötaja
lahkumisel.
Vajalikud tingimused piisava interaktsiooni saavutamiseks on
• ülesandele või otsingule keskendunud rühmade - tiimide
initsieerimine ja
• tunnetuslikult mitmekesise keskkonna võimalus
E-S Sarv 2007/08 17
 Eesti haridusuuenduse eeldused 1987

• Võimuhierarhia kohatine avanemine altpoolt tulevale

initsiatiivile (nt Haridusministeerium, ka koolid)
perestroika loosungite (uutmine, avatus, avalikustamine)
ärakasutamisel, partei stagneerunud ideoloogilise mõju
vähenemine
• Allasurutud potentsiaaliga kompetentse ja ideaalidega,
entusiastliku inimvara olemasolu (uuendusmeelsed
ülikoolides, koolides, ka ministeeriumis)
• Juht- v initsiatiivrühmade ja – figuuride esilekerkimine
ning toetavate struktuuride olemasolu (VÕT, PTUI,
mõned kõrgkooliteaduskonnad, koolid)

E-S Sarv 2007/08 18

 Haridusega seotud väljad 2000. a
vaates

15.11.2000.
E-S Sarv 2007/08Ene-Silvia 191
Sarv
 Eesti
haridusuuenduse
samme

E-S Sarv 2007/08 20

 Eesti hariduse uuenemine1987 jj -
areng pideva muutumise
situatsioonis, kus
• Ettevõtlikkus ja entusiasm, lai teadmine ja
kogemus võimaldab kohaneda
– Kiiremini
– Aktiivselt
– Loovalt
• rühmad ja tiimid on siduvateks ja
(teadmust)loovateks elementideks

Samas: hulk mentaalseid mudeleid,

argiteadvuses juurdunud tegevusviise ja
ühiskonnas käibivaid traditsioone,
reegleid takistabE-Suuendusi,
Sarv 2007/08 muutuseid. 21
Valik haridusuuenduse ja siirdeperioodi sündmusi I
1980 - "40 kiri” ajalehe "Pravda" toimetusele, EKP ja
NLKP Keskkomiteele
1985 - Perestroika algus S. Gorbatšovi võimuletulekuga,
märksõnad - uuenemine / uutmine, avalikustamine,
demokraatia
1987, märts - ENSV õpetajate kongress ümmarguselt
800 osavõtjaga otsustab alustada eesti kooli
uuendamist. Sõnavõtjate hulgas on L. Meri, P-E.
Rummo, A. Valton jt
Mai – 2-p mõttetalgud Eesti haridusuuendusest VÕTis
(ca 180 osalejat)
Juuni-juuli – õppekavade konkurss (21 projekti)
Juuli, sept – füüsikute ainekava-mõttetalgud
Sept – üleliiduline haridusuuenduse organisatsioonilis-
tehniline mäng Põltsamaal
E-S Sarv 2007/08 22
Helme 1987, sept, füüsikud ainekava-talgutel
(pildil TÜ ja VÕT)

E-S Sarv 2007/08 23

 Valik haridusuuenduse ja siirdeperioodi sündmusi II

1988, kevad - EKP KK ja ENSV MN otsus ENSV Haridusministeeriumi

jt vastava taseme institutsioonide reorganiseerimisest ENSV
Hariduskomiteeks (esimees - V. Rajangu.
11. - 12. mai - Vabariiklik haridusteadlaste seminar-konverents
"Pedagoogikateadus haridusuuenduse teenistuses" TPedIs
kooliuuendusest Venemaa meeskonna osavõtul. (H Liimets –
aineskisofreeniast)
26. - 27. mai - Nõupidamine VÕTis koolidirektoritele: mitukümmend
kooli otsustab 1988/89. õ-a üle minna diferentseeritud õpetusele
(haruõpetus), trimestritele, 40 min koolitunnile - s.o uuele, eesti
õppeplaanile
Juuni - Eesti Haridusseltsi asutamine, Haridusministeeriumi
likvideerimine

E-S Sarv 2007/08 24

 Valik haridusuuenduse ja siirdeperioodi sündmusi
1987 – 1995 - III
1988 - 15. august - 20. oktoober - Haridusprogrammide ja
stsenaariumide konkurss, laekus 102 tööd, neist 29 Venemaalt
23. - 24. november - ENSV haridustöötajate konverents - Eesti
haridusplatvormi heakskiitmine Üleliiduliseks
hariduskonverentsiks; otsus uuenduste jätkamiseks; kokkuvõtted
haridusprogrammide võistlusest
1988 – 1989 - Eesti delegaadid NL hariduskongressil; uuendus- ja
demokraatiameelsete toetamine Üleliidulises Õpetajate Liidus,
Moskva TVs;
Likvideeritakse Õpetajate Täiendusinstituut, luuakse Eesti Hariduse
Arenduskeskus
1989 - 2. - 4. september - Haridusnõukogu ja Haridusseltsi avalik
nõupidamine hariduspoliitikast rahvaliikumiste, parteide ja IME
haridusideedest
1988 – 1989 - Ajakirjanduses juhitakse tähelepanu sellele, et kujunema
hakkav Eesti vajab IME kõrval kultuuri- ja hariduskontseptsiooni:
nii väikese rahva ja riigi säilimine, edu maailmas saab tugineda vaid
laia toetuspinnaga kõrgkultuurile ning kõrgtehnoloogiale - kultuuri-
E-S Sarv 2007/08 25
ja teadusmahukale majandusele
 Eesti kooli- ja õppekavareformi (1987 jj)
3 põhiideed
• Hariduse (sh õppe)
– Demokratiseerimine st osalus,
detsentraliseerimine jne
– Humaniseerimine st isiksuse ja üldinimlike
väärtuste esiplaanile toomine
– Hariduse, st õppimise väärtustamine – nii
elustiilina kui materiaalselt (Eesti
Haridusplatvorm 1988)

E-S Sarv 2007/08 26

Värska 1989 – kavandame haridusuuendust koos
Rahvarinde, väliseestlaste ja õpetajatega

E-S Sarv 2007/08 27

 Valik haridusuuenduse ja siirdeperioodi sündmusi
1987 – 1996 - IV

1989, mai - Eestimaa kultuuri- ja haridusfoorum (4500 delegaati), mitme

demokraatiat ja sisulist arengut toetavate dokumentide vastuvõtmine, 70-
liikmelise Haridusnõukogu valimine
detsember - Haridusnõukogu aastakoosolek "Haridus demokraatias ja demokraatia
hariduses. Hetke haridussituatsioon ja tegevuskava"
1990, jaanuar - Haridusministri katse saavutada erinevate haridusarenduslike
vaatekohtade dialoog või kompromiss - otsingumäng Käärikul
1992 - Likvideeritakse teine haridusuuenduse “koduasutus” - Pedagoogika
Teadusliku Uurimise Instituut (PTUI) ja pedagoogika raamatukogu; algab
haridusseaduste paketi koostamine
1994 - september – detsember - Haridus(poliitilise) seminari tegevus Tallinnas;
taotluse esitamine Kultuuri- ja Haridusministeeriumile (minister Peeter Olesk)
Hariduskonverentsi korraldamiseks
1985 – apr. ja okt. – Hariduskonverents ning jätkukonverents – Eesti
Haridusfoorumi sünd kodanikualgatusena ja nii vertikaalset kui horisontaalset
teadmusringlust võimaldava ühendusena.
1993 – 1995 - Hoogne haridusprojektide “sissevool” Lääneriikidest (Avatud Eesti
Fondi, Taani, Rootsi jt algatatud-toetatud projektid)
1996 – Eesti riikliku üldhariduse õppekava seadustamine ja käikuminek
eestikeelsetes (1997 – venekeelsetes) koolides
E-S Sarv 2007/08 28
Viive- Riina Ruus: haridusuuenduse Grand Lady

E-S Sarv 2007/08 29

Individuaalne ja kollektiivne areng Eesti
haridusuuenduse kontekstis 1987 a alates I

Individuaalne areng
• Kogemus koolivälisest, tiimi- ja võrgustikulisest
koostööst
• Individuaalsete barjääride tajumine (suhtlus,
hierarhia, majandamine jm) ja ületamise kogemus
• Vaikiva ja väljendatud teadmuse forsseeritud
rikastumine
• Panustamise tajumine suurema süsteemi – kool,
ainevaldkond, õppekava, ühiskond - arengusse

E-S Sarv 2007/08 30

 Individuaalne ja kollektiivne areng Eesti
haridusuuenduse kontekstis 1987 a alates II
Kollektiivne areng
• Püsitiimide areng
• Forsseeritud koostegevuse ja suhtluskogemus
• Teadmusringlus ja teadmusloome indiviidi ja rühma
ja ka organitsiooni tasandil ( alluvus- ja
kooperatsioonisuhted, keel, raha, terminoloogia,
töövõtted, masinad v m vahendid, jne)
• Panustamise tajumine suurema süsteemi, ühiskonna
arengusse
Võrgustiku areng
• Koostööpartnerite “paikarappumine” – formaalse ja
mitteformaalse võrgustiku teke
• Koostöösuhete sisuline kujunemine (sh
emotsionaalsed aspektid ja sidemed)
• Protseduuriliste ja tehniliste aspektide omandamine,
ratsionaliseerimine, ...
E-S Sarv 2007/08 31
• ......
VÕT-i veteranid 1998

E-S Sarv 2007/08 32

VÕT-i veteranid 1998

E-S Sarv 2007/08 33

VÕT-i veteranid Värska-Tallinn

E-S Sarv 2007/08 34

Näide teadmusjuhtimise ja õppiva mitteformaalse
rühma tekkest 1987 jj aastateks - koolifüüsikud

• Paarkümmend mõttetalgut
• Värvilised katseõpikud – õpetajate ja
kasvatusteadlaste ja ülikoolifüüsikute
ühistöö
• Õpikute koolikatsed
• Tugev koostöövõrgustik inimeste vahel
• Koolifüüsika Seltsi ja Haridusseltsi
initsieerimine, asutamine
E-S Sarv 2007/08 35
Füüsikaõpetus 1988 (saamislugu ja programmi projekt): näide 2
- rühmatöö poster – üldhariduse eesmärkide realiseerimine
füüsikaõpetuses

E-S Sarv 2007/08 36

 Füüsikaõpetus 1988 (saamislugu ja programmi projekt):
mõttetalgutest osavõtjad kokku ca 200 inimest, sh üle 10 inimese
Tartu Ülikooli juhtivate füüsikateadlaste hulgast

E-S Sarv 2007/08 37

Füüsikaõpetus 1988 (saamislugu ja programmi projekt): näide 1 –
hargprogramm – mõnus aine sisust ülevaate saamiseks nii
õpetajale kui õpilasele

E-S Sarv 2007/08 38

 Ainerühmad – teadmusloome pesad
• Vertikaalne ja horisontaalne haaratus (eri õppetasemete spetsialistid
õpilasest ja lasteaednikust ülikooliprofessorini; erinevate koolide –
suurte, väikeste, süvaõppega ja abikoolide, eri õppekeelega jne –
esindatus)
• Pendelprotsess – refleksiooniringidega tiimitöö koos regulaarsete
ühisistungitega – teadmusvahetus tiimide vahel, loodud materjalide
operatiivne jagamine ja kasutamine
• Hierarhia puudumine – demokraatlikult valitud või roteeruv
juhtimine,
• Rollijaotused lähtuvalt kompetentsusest, panustamisvalmidusest ja
rühma soovist
• Analüütikute- ja integratsioonirühma olemasolu
• Materiaalse – eriti ruumilise baasi olemasolu (VÕT, sh Värska baas,
TRÜ, Helme Kutsekool, jm)

Nii töötasid nt füüsikud, kehal.kasvatus, aga ka

haridusuuenduse juhtrühmE-S Sarv HM juures (mõni aeg) 1987- 39
2007/08

1989.
Haridustegelikkus –
muutused ja mured

E-S Sarv 2007/08 40

 Muutused õpetaja rollis ja
taustküsimused
Millised on hariduse (kui õppeprotsessi ja
kultuurinähtuse) olulisimad dimensioonid Eesti
(ühiskonna, inimese) jaoks?
Milline on õpetaja roll – 2002 – 2045 ?

Üldiseimad dimensioonid:
Sidusus-kuuluvus või võõrandumine, välistav konkurents ?
Kõrge innovaatilisus, väljakutsetele vastamine, pidev
õppimine, enesetäiustamine või stagnatsioon ?

Kas õpetaja loob oma tegevusega jätkusuutlikku

õpi-ühiskonda (Eesti-21 - teadmistepõhine
infoühiskond) või E-S
riskiühiskonda?
Sarv 2007/08 41
Haridus-/kooli-/õppekavareformid on
1987st alates samm-sammult

• (taas)loonud haridusalase teadmise ja pädevuse

laia valdkonna (sh õppekava-arenduses)
• Inkorporeerinud hulga mõjukaid ja tuleviku-
orientatsiooniga (Lääne) haridusalaseid teadmisi
• Kasutanud-avastanud teadmusjuhtimise
meetodeid ja kasutanud rohujuuretasandi, alt-
üles ja ülalt-alla lähenemisi ikka teadlikumalt
(osalus-, läbirääkimis- ja otsustusmehhanismid)

E-S Sarv 2007/08 42

 T Randma
Magistritööst –
Maailm õpilaskeskne
lähenemine

Euroopa

Eesti Vabariik
Kõrgkool, kutsekool
10.-12. klass, gümnaasium
Ee
Hu
Hu Eri EV Eu vi
Klass sti
vi Klas ala/ maj roo või
si, Va
Meeskond või kut and pa
kool ba ees
Õpilas ees i se use
rii hu mä
Õpi e huvi mä huvi huv ja
gi vi rk
või i kult
- rk või
uur
hu
eesm ees või vi
lane ärk mär ees i
k mär huv
k i

E-S Sarv 2007/08 43

Haridus, eriti õppekava ja variõppekava, on rohkem v vähem
soovitud tuleviku genereerijad (kaaskodanike kasvatamise läbi).
Sellele viitavad:
- Eesti 2010
- Eesti ühiskond ja haridus - 2015
- Eesti – 2030 jt tulevikuvaated
Neis kõigis – jätkusuutlik ühiskond tähendab innovatsioonilist,
õppivat, teadmistepõhist ühiskonda mitmekesise sotsiaalse ja
inimvaraga (human and social capital).
Üldisi tendentse
Haridus-õppekava:
• soovitud inimarengu detailsem kirjeldus (üldpädevustena
üldhariduses ja võtmepädevustena kutsealade lõikes);
• haridus- /õppekeskkonnad, mis toetuvad sellistele lähenemistele
nagu nt multiintelligentsus (multi-intelligence), aju-uuringud
(brain research), terviklähenemine (holistic approach); koolide ja
õpilaste nägemisele teadmiste, teadmuse loojatena,
• koolid – õppivad organisatsioonid.

E-S Sarv 2007/08 44

 Üks arengu põhivaldkondi – õppekava
Siirdeperiood ja õppekavad

kuni 1987 - aineprogrammid– ainealased teadmised,

ideologiseeritus, koolisisesed eksamid, unifitseeritud
õppematerjalid
Õppekavad 1988 - ... demokratiseerimine,
humaniseerimine, osalus; koolirõõm;
Õppekava 1996 - väärtused; loovus; õppimisvõimekus;
üldpädevused, integratsioon
Õppekava-2002 - + valdkonnapädevused, õppimise
loomus, inimpilt – kasvatuse eesmärkidena
Märksõnu: inimvara, jätkusuutlikkus, konkurentsivõime,
Inimlikkus
E-S Sarv 2007/08 45
 Kooli-/õppekavareform 1987-1988

Kuni 1987
Üleliidulised
aineprogrammid Osalt
Füüsika üleliidulised,
osalt
Kõrgkooli, jt
koolipõhised
sisseastumis-
lõpueksami-
eksamid
Üleliidulised piletid
aineprogrammid
Matemaatika

Üleliidulised,
osalt kohaliud
aineprogrammid
Ajalugu

E-S Sarv 2007/08 46

 RÕK – 1996 jj

ÜLDPÄDEVUSED /
kooliastme
pädevused
( üldoskused?)

Õppe Teema, aine sisu, Õppekava

organiseeri õpitulemused eesmärgid ja Lapse isikupära,
mine ja põhimõtted huvid, võimed,
hindamine arengukeskkond
Kooliastme
keskustused
Läbivad teemad
Valdkonnapädevused

E-S Sarv 2007/08 47

 (Post)moderni (õppekava-, haridus-)
lähenemised 20/21 ja Eesti
• Feministlik – tekstid peamiselt naiste kirjutatud;
organisatsioon/rakendamine – peamiselt naiste poolt;
õpetamine – peamiselt naised;(Usher) teksti ja
realiseerimise poliitilise tähenduse rõhutamine (Ezzy)
• Multikultuurilisus -
• Kriitiline – heterogeensuse laienemine ja erisuste
tunnustamine (peamiselt kooli tasandil) (Usher, 215)

Mõnedes Eesti haridusprobleeme käsitlevates kirjutistes

on need lähenemised analüüsitud v interpreteeritud
kui metanarratiivide, (keele)mängude ja metafooride
muutused, (Kreitzberg, Lyotardi järgi nt Sarv); kui
diskursuse ja võimu küsimus (Foucault` järgi nt Ruus,
Laherand, Sarv)
E-S Sarv 2007/08 48
 Muutused vaadetes õpetajale
ÕPETAJA - arengu juht, õppekava kaaslooja,
tiimiliige – vähemalt ideaalis
OOTUSED
- õpilase-, lapsekesksus, õppimiskesksus
- arusaam lapse arengust, õppimisest
- rikas metoodiline “tööriistakast”
- hea ainetundmine ja õppimisvõime
- kasvatuse ja õpetuse integratsioon –
üldpädevuste teadlik arendamine

E-S Sarv 2007/08 49

 Koolide arengukavad 2000. - 4 arengukava põhitüüpi

• konkurentsi- e võitjamudel
• väärtus-/inimkeskne mudel
• aktiivne õpiorganisatsiooni mudel
• konservatiiv-formaalne, passiivne mudel
• integratsioonidominandiga mudel

E-S Sarv 2007/08 50

 Mõned näited uuendustest 90ndatel
• Alternatiiv-koolide ja alternatiivpedagoogika levik (Montesori-
ja Steiner-pedagoogika, Freinet pedagoogika, A.C.E., RWCT,
Hea Algus jm)
• Erakoolide teke
• Omanäoline kool – koolitiimide koolitus 1993- ... ja
koolide ühenduse teke
• Avatud õppekava – integratsiooni taotlev õppekava-
arendus vene- ja eestikeelsete koolide võrgustiku
loomiseks (1997 – ca 2001)
• Uuenduspedagoogika kursused ja õppeprogrammid
õpetajatele – nt Künnis-kursused (1991 – 2002),
Kodukandi liikumine jm

E-S Sarv 2007/08 51

Uuenduspedagoogika – õpetajate improvisatsioonitöö
Künnis-kursusel

E-S Sarv 2007/08 52

Uuenduspedagoogika: näidend “Gilgamesh” – õpetaja-
lavastaja Jaakko Erkkonene Tampere Steiner-koolist

E-S Sarv 2007/08 53

 Uuenduspedagoogika:

näidend “Gilgamesh” Glehni pargis - lõpupilt

E-S Sarv 2007/08 54

Uuenduspedagoogika: Künnis-kursuse lõpupidu

E-S Sarv 2007/08 55

Uuenduspedagoogika: Künnis-kursuse
lõpupidu

E-S Sarv 2007/08 56

 Uuenduspedagoogikate panus:
• Õpetaja õpetus-kasvatusparadigma muutus
• Isetegemisoskuste laiendamine – esinemine, näitlemine,
lavastamine, musitseerimine, maalimine-joonistamine,
pedagoogiline improvisatsioon, jutustamine, rühmatöös
osalemine, rühmatöö juhtimine jne
• Enesevaatluse ja enesetundmise täiustumine
• Õpitud abituste teadvustamine ja neist ülesaamine
• Regulaarne lapsevaatlus ja arengu projekteerimine
• Erinevate pedagoogiliste süsteemidega tutvumine,
filosoofilise silmaringi avardumine jne

E-S Sarv 2007/08 57

 TJÕO mudeli (elementide) kasutamisest kasvatus-
/haridussündmuste või -protsesside mõistmiseks

Kool kui õppiv organisatsioon : Tartu Karlova Gümnaasium 2001 – 2003. B

Goldman, 2003. Magistritöö, TPÜ
Koolifüüsika õppekava arendus 1987-1989. E-S Sarv 2004-2005 (käsikiri)
Emotsionaalse intelligentsuse arendamine (4-5 klassis) teadmusjuhtimise
mudelis. S Sitska MA projekt, 2001-2002, TPÜ
Kool kui TJÕO: õpetajate vaadete analüüs. E- S Sarv, 2004-2005
Õpilaste üldpädevuste arendamine keskkoolis klassijuhataja töös ÕO mudeli
(Senge) kasutamisega. T Randma, 2004 . Magistritöö, TPÜ.
Lasteaed kui kasvukeskkond: Tallinna ja Harjumaa lasteaedade näitel Lasteaia
kasvukeskkonna kui mesosüsteemi kujundamine. Merike Pappel. 2007.
Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste teaduskond.
Õppiva organisatsiooni rakendumine algkoolide juhtimises. Helina Mändla. 2007.
Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste teaduskond.
Kooli sisehindamine: õpetajate eneseanalüüsi küsimustik. Mari Lepp. 2004..
Tallinna Pedagoogikaülikool, kasvatusteaduste teaduskond.

E-S Sarv 2007/08 58

 Kasutatud kirjandust
Argyris, C., Schön, D. A. 1978. Organizational learning. Reading, MA: Addison-Wesley
Botkin, J., Elmandjira, M., Malitza, M. 1979. No Limits to Learning: A Report to the Club of Rome.
Pergamon Press, Oxford.159 pp. (1998 : http://www.elmandjra.org/limits.pdf)
Eesti NSV haridusuuenduse programmide ja stsenaariumide konkursi töid, I. 1989. Koost. E.-M.
Vernik. ENSV Riiklik Hariduskomitee, ENSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Eesti Haridusselts.
Tallinn.
Eesti haridusplatvorm. 1988, 1989. E. Kareda, V. Kornel, P. Kreitzberg, E. Sarv, E-M. Vernik, Ü. Vooglaid.
Tallinn.
Eesti ühiskond ja haridus – 2015. 1998. Koostajad / Edited by Krista Loogma, Ene-Silvia Sarv. Eesti
Haridusfoorum`98, Avatud Eesti Fond, Tallinn.
Haridusuuendus - Mis, miks ja kuidas? 1992. Koost K Lukk, M Sööt. Harjumaa Hariduse Arenduskeskus
Haridusuuendus Eestis. Valikbibliograafia 1987-1994. 1995. Toim. Sarv, E-S. Koost. Ellip, K, Ennosaar,
V. EV Kultuuri- ja Haridusministeerium. Haridustöötajate Koolituskeskus. Tallinn. k
Haridusuuenduse programmi projekt. 1988. Tallinn: VÕT.
Füüsikaõpetus (Saamislugu ja programmi projekt). 1988. Koost: Sarv, E. ENSV Haridusministeerium,
ENSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut. Tallinn.
Jankovski, I. Sarv, E. 1987. Haridusreform ellu! Sirp ja Vasar, 11. dets.
Jankovski, I. Sarv, E. 1989. Perestroika metamorfoosid hariduses. Edasi, 21. jaan, 2-3.
Kokkuvõte otsingumängust 18.-20. jaan. 1989. Koost. E.- M. Vernik, VÕT, Tallinn.
Kokkuvôte 1988/89. ô.-a. ôppetöö diferentseerimist alustavate koolide direktorite töökoosolekust 26.-
27. mail VÕTis. 1988. Koost. E. Sarv. VÕT, Tallinn, 1988.
Koolijuhtimine demokraatlikus ühiskonnas. 1999.Koostaja: Toomas Takkis. Nordic-Baltic Project.
Kreitzberg, P. 1993. The Legitimation of Educational Aims: Paradigms and Metaphors. Department of
Education. Lund University. Lund.
Kukk, I, Sitska, S. 2001. Mentoritest ja mentorlusest. Haridus nr 1, lk 34 – 37
Liimets, H. 1988. Eesti NSV hariduskontseptsiooni probleeme.- Nõukogude Õpetaja. Nr. 33-38.
Loogma, K. Ruus, V. 1998. Õpiühiskonna tekke eeldustest Eestis. Raamatus Eesti ühiskond ja haridus –
2015. 1998. Koostajad K. Loogma, E-S Sarv. Eesti Haridusfoorum`98, Avatud Eesti Fond, Tallinn, 28 – 31.
E-S Sarv 2007/08 59
Loogma, K., Ruus, V. 1998. Kas haridussüsteem ühendab või lahutab ühiskonda ? - Eesti ühiskond ja
haridus – 2015. Koostajad K. Loogma, E-S Sarv. Eesti haridusfoorum, Tallinn
На пути к новой школе I, II, III. 1987, 1988. Koost: E. Gretškina, H. Liimets. Tallinn
Orn, J., Arvisto, M., Heidmets, M., Hiie, E., Saar, A., Toom, V., Trikkel, I., Tulva, T., Virkus, R. 1989. Eesti
NSV haridusuuenduse programm. Raamatus Eesti NSV haridusuuenduse programmide ja
stsenaariumide konkursi töid I. Koost. E.-M. Vernik. Tallinn: ENSV Riiklik Hariduskomitee, ENSV
Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Eesti Haridusselts., 48 - 53.
Ruus, V, Kadakas, M, Lepik, P, Sõerd, J. 1991. Eesti hariduse arengusuundi. Rmt: Hariduse uuendamise
võimalusi Eesti koolis. Haridusuuenduse konkursi töid. Koost K. Kaldma, Tallinn, 3 - 116.
Ruus, V. 1997. Eesti vabariigi üldhariduse uuest õppekavast ja selle võimalikest tulevikusuundadest.
Raamatus: Hariduse kättesaadavusest õpiühiskonda pürgivas Eestis. Hariduse tugisüsteemid
Paljukultuurilises Eestis, Ida-Virumaal. 1997. Koost. Piirimägi, A., Raidma, L. Gretshkina, E., Laaniste, I.,
Korshunova, J. Eesti haridusfoorum`97, Jõhvi, 59 – 71. (sama vene keeles, lk 121 – 134).
Sarv, E. 1988. Füüsikaprogrammi saamislugu. Rmt Füüsikaõpetus (saamislugu ja programmi projekt).
Tallinn, 53 – 75
Sarv, E-S. 1997. Õpetajale demokraatiast ja humanismist. Tallinn, 1997
Sarv, E-S. The “Condition of postmodernism” and changes in Estonian education 1987 - 1997. Rmt:
The educational science as an integrative science and integration issues in education. Toim. M-L
Laherand, A. Liimets, R Liimets-Sorokin. Tallinn, 1998.
Sarv, E-S. Demokraatiast ja humanismist õpetajale. Tallinn, 1997.
Sarv, E-S. 2005. Eripalgeline ja arenev Eesti kool. Riikogu Toimetised 11/2005, 76 - 85
Säästev Eesti 21. 2003. Strateegia. Tallinn.
Teadmistepõhine Eesti. Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2002-2006. 2001. - Riigi Teataja I,
2001
Trahv, K. 1997. Millest võiks mõelda, enne kui koostada oma kooli õppekava, oma ainekava. Raamatus
Füüsika aineraamat. Toim. H Voolaid. EV HM, Tallinn, 61 – 65.

E-S Sarv 2007/08 60