HÜDROSFÄÄR

VEERINGE
Hüdrosfäär – vesikest, Maad ümbritsev
katkendik veekiht, mis asub atmosfääri ja
Maa tahke koore vahel ning osaliselt
nende sees.
• Maakera pinnast on veega
kaetud 71%
 Vesi
Magevesi
3% Soolane vesi
97%
Liustikud
75%
Põhjavesi Ookeaanid Mered
24%
Järved

Mullavesi

Veeaur
1% Jõed
• Aurumine on protsess, milles vesi muutub auruks, s.o läheb
vedelast olekust gaasilisse.

• Transpiratsioon ehk taimauramine on vee auramise protsess

taimedest.

• Evapotranspiratsioon on vee aurumine atmosfääri nii Maa

pinnalt kui ka taimede lehtedest.

• Sublimatsioon - lume või jää vahetu üleminek veeauruks.

• Kondensatsioon - protsess, milles vesi läheb aurust vedelasse.

• Sademed - vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes

olekus.
 Vesi on maakeral pidevas liikumises ja
moodustab veeringe.
Väike veeringe Suur veeringe

• Suur osa veest • Ookeanidelt aurunud

aurustub veehulk, mis jõuab
ookeanidelt ja maismaale.
langeb sinna ka
tagasi.

Veeringe info internetis http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html

Veeringe video http://www.youtube.com/watch?v=0_c0ZzZfC8c
 Veeringe
• Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab
ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja
lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks).
• Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri,
kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni
kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad
pilved.
 Veeringe
• Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis
ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel
hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema.
• Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti
pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja
mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid.
• Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või
moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast
veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda,
kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti.
Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või
jõuab allikatena maapinnal