Napoleoni

koodeks on
teatud mõttes
uks tänapäevase
Euroopa õiguse
mõistmiseks.
Prantsuse revolutsioon
(14. juuli 1789 — 9. november 1799)
• Ebaõnnestunud sõjad, majanduskriis, toretsevalt
elav ja ebapopulaarne kuningavõim
ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha
suuremat rahulolematust.
• Kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning
feodaalkord.
• 1799. aasta toimus 18. brumääri riigipööre,
mil võimule sai revolutsiooni ajal kiiret
karjääri teinud kindral Napoleon Bonaparte.
Napoleon Bonaparte
(15. august 1769 – 5. mai 1821)

11. novembrist 1799 - 25. detsembrini 1799 oli ta

konsul. 
25. detsembrist 1799 - 18. maini 1804 oli ta
esimene eluaegne konsul.
18. maist 1804 - 11. aprillini 1814 oli ta
Prantsuse esimese keiser.

- Prantsuse tsiviilseadustiku projekti

korraldaja ja innustaja
Prantsuse tsiviilseadustiku projekti
autorid
• Jean-Étienne-Marie Portalis (1746 – 1807)
• François Denis Tronchet (1726 – 1806)  
• Félix Julien Jean Bigot de Préameneu (1747 – 1825)
• Jacques de Maleville (1741 – 1824)
- Pole juhus, et praktiseerivad juristid olid tsiviilseadustiku koostajad.
Napoleoni koodeks
• Ametliku
pealkirjaga „Code civil des Français“,
lühendatult „Code civil“ on Prantsuse tsiviilseadustik.
• Napoleon Bonaparte võttis tsiviilseadustiku vastu 21.
märtsil 1804. aastal.
• Koodeks oli kindlasti Napoleoni looming, kuna ta
julgustas looma lihtsaid ja selgeid õigusnorme, mis
oleksid kõigile Prantsusmaa kodanikele arusaadavad.
• Nimetati 3. septembril 1807 keisri auks Prantsuse
tsiviilseadustikku "Napoleoni seadustikuks".
Koodeksi nimed

Täna Napoleoni koodeks on seadustiku mitteametlik nimi.

Koodeksi “rahvuslik”
tähendus.
• Koodeks
ei põhine teadlaste välja töötatud dogmadel ja
õigusteooriatel, vaid prantsuse rahva sajanditepikkusel
igapäevasel õiguskogemusel, mis kujunes algselt välja
Rooma õiguslike traditsioonide ja germaani hõimude tava
mõjul.
• Lõpetas
segaseid traditsioone ja tavaõigust (droit
coutumier en france), mis viitas klasside ebavõrdsusele.
• Koodekson normatiivne ja juriidiline
tuum vabaduse ja kõigi kodanike
vahelise võrdsuse kehtestamiseks.
• Annab
võrdseid võimalusi nautida
kodanikuõigusi igale prantslasele,
sõltumata tema positsioonist
ühiskonnas, rassist, religioonist jne.
 Koodeksi sisu
Koodeks algab sissejuhatava pealkirja
kuue artikliga, mis kehtestavad õigluse
põhimõtted ja reguleerivad Prantsuse
seaduste jõustumist, samuti nende
mõju ajas, ruumis ja inimeste ringis.
Esimese redaktsiooni raamatud
• Esimene raamat "Isikute kohta" koosneb 13. tiitlist:
"Kodanikuõigused",
"Prantsuse kodakondsuse kohta",
"Perekonnaseisuaktide kohta",
"Abielu kohta",
"Vanemaõiguste kohta" jt.

- Raamat kirjutati uuesti peaaegu täielikult ümber.

• Teineja mahult väikseim raamat „Omandiõiguse ja vara
mitmesuguste muudatuste kohta” põhines Rooma
eraõiguse klassikalisel vara liigitamisel.
• See raamat koosneb ainult 4. tiitlist:
"Erinevat tüüpi omandil",
"Omandiõigusel",
"Kasutusvaldusel, eluruumi kasutamise ja elamise
õigusel"
ja "Servituudide või maamaksu kohta".
• Kolmas, mahult kõige olulisem raamat "Omandiõiguste
omandamise erinevate meetodite kohta" sisaldab üldisi ja
aluspõhimõtteid lepinguliste ja muude kohustuslike
õigussuhete kohta.
• See raamat koosneb 20. tiitlist.
__________________________________________________________
• Üldiselt pole kolmas raamatus ka eriti olulisi muudatusi läbi viidud, välja
arvatud pärandiõigust reguleerivad sätted.
• 2004. aastal lisati VII paragrahvi „Elektrooniliste lepingute kohta“ seadustiku
11. lõigesse.
• 2016. aastal lisati uued sätted, mis moodustasid kolm peatükki:
 III peatükk “Kohustuste allikate kohta”,
 IV peatükk “Kohustuste üldise korra kohta” ja
 IV bis peatükk “Kohustuste tõendamise kohta”
Uued raamatud
• Aastatel 2006–2009 tehti seadustiku olulisi muudatusi. Esiteks on
muudetud kaks sajandit säilinud koodeksi jaotust kolmeks
raamatuks: sellesse lisati neljas raamat „Tagatised” (käenduse,
pandi, hüpoteegi normid jne) ja viies raamat „Mayottes kehtivad
sätted”.

- Mayotte
on Prantsusmaa meretagune
departemang
Riigid ja piirkonnad, mida koodeks
mõjutas
Mõju
Koodeksi tugevus, selle kestev mõju maailma
tsiviilõiguse saatusele on juurdunud üllatavalt
edukas mineviku reeglite kombinatsioonis,
mida on sajandeid kontrollitud, kust klassi- ja
muud keskaegsed piirangud on eemaldatud,
ning lisati revolutsioonist sündinud kõigi
kodanike võrdsuse põhimõtted, täielik isiklik
vabadus, omandiõiguse, vabaduse ja
lepinguliste suhete siduva jõu puutumatus.
 Kasutatud allikad
• https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_revolutsioon
• https://et.wikipedia.org/wiki/Napoleoni_koodeks
• https://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I
• https://www.legifrance.gouv.fr/telecharger_pdf.do?cidTexte=LEGITEXT000006070721
• Code napoleon, William Benning, London, 1827
• The enduring (double) legacy of the Code Napoleon, Law Quarterly Review, 2005, January
• Гражданский кодекс Франции (Кодекс Наполеона), Владимир Захватаев, Киев, 2006