KÕRVALSEISJA

EFEKT
Jana Plans
KBE-12

Juhendaja: Liina Randmann

 Mis on kõrvalseisja efekt?

■ MÕISTE
Kõrvalseisja efekt ilmneb siis, kui teiste kohalolu heidutab inimest
sekkumast hädaolukorras.
■ CATHERINE SUSAN ”KITTY” GENOVESE (1964)
Mõrvajuhtum New Yorkis, Queensis, mis sai New York Times’is suure
kajastuse.
■ SOTSIAALPSÜHHOLOOGID JOHN M. DARLEY JA BIBB LATANÉ
Eksperiment, miks inimesed niimoodi käituvad?
 EKSPERIMENT
Uuriti inimgruppi, mille liikmed suhtlesid anonüümselt sisetelefoni teel. Ühel
vestluskaaslasel hakkas halb ja palus abi.

1 abistaja 2 abistajat 3 abistajat

15%
31%
38%

62%
69%
85%

Kutsuti abi Ei reageerinud Kutsuti abi Ei reageerinud Kutsuti abi Ei reageerinud

 JÄRELDUS

 Darley ja Latané selgitasid, et inimesed muutuvad individuaalselt

ükskõikseks hädaolukorra suhtes, kui nad olid rühmades, sest nad
arvasid, et keegi teine reageerib või on juba aidanud. 
 1969. aastal panid nad selle sümptoni nimeks “kõrvalseisja efekt” ehk
“Genovese sündroom”.
 KUIDAS OLUKORDA ENNETADA?

■ TEADMINE SÜMPTOMIST
Kui seista silmitsi olukorraga, mis nõuab tegutsemist, võib aidata
mõistmine, kuidas kõrvalseisja efekt inimesi tagasi hoiab.
 KUI OLED ISE HÄDAOHUS
Vali rahvahulgast üks inimene välja, tekita temaga silm-side ja palu
isiklikult abi. Kui läheneda personaalselt, on tal palju raskem probleemiga
mitte tegeleda.
 KOKKUVÕTE

■ INIMESED REAGEERIVAD HÄDAOLUKORRAS MURELE AKTVIIVSEMALT

ÜKSI VÕI VÄIKSEMAS GRUPIS, KUI SUUREMAS RAHVAHULGAS.
■ PEAMISEKS PÕHJUSEKS ON SEE, ET ARVATAKSE, ET KEEGI ON JUBA
ABIVAJAJAT AIDANUD.
■ KÕIGE PAREM VIIS ENNETAMISEKS ON OLLA SÜMPTOMIGA KURSIS JA
MÄRGATA INIMESI ÜMBERRINGI.
TÄNUD