Kuidas koostada ja juhendada

loodusteaduslikke uurimistöid?
(kogemusi)
Inge Vahter
Saaremaa Ühisgümnaasium
Kuressaare 2006
Kui alustad juhendamist, siis enne:
 Pea endaga aru (aeg, perekond, püsivus,
huvi...)
 Leia teema, mis huvitab ka sind ennast (kitsas,
konkreetne, aktuaalne, originaalne, jõukohane,
teema kohta on võimalik leida erialakirjandust,
uurimiseks on vajalikke vahendeid...)
 Leia õpilane (õpilased)
 Otsi mõned head uurimistööd õpilastele näitena
tutvustamiseks
 Leia teoreetilist materjali
 Mida peaksid tegema esimesel
kohtumisel
 Selgita:
٧ kas teema õpilasele meeldib (või leia uus teema)
٧ kas õpilasel on piisavalt aega ja huvi
٧ kas õpilasel on võimalus antud uurimust läbi viia
välistööd ja rahalised võimalused, tervislik seisund...
٧ kas kodu poolt on soovitusi või piiranguid
 Leidke: mitme aasta peale oleks sobiv töö kavandada
(aeg, raha...)
 Koostage: esialgne uurimistöö sisukord
 Räägi: enda abist juhendajana ja õpilase enda
tööpanusest
 Soovita: konkreetne töö tegemise juhend
 Tutvusta: kust leida teoreetilist materjali
 Töö algab tiitellehega. Kuidas
kujundada?
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM
  
 
 
Saaremaa loo-alade liblikate arvukus ja selle seos kliimaga

Uurimistöö
 
 
 

Autorid: Enel Estorn 11b

Elen Kontkar 11b
Juhendajad: õp. Mart Mölder
õp. Inge Vahter
 
 
 
Kuressaare 2005
 Järgneb sisukord
SISSEJUHATUS
1. TAIMEDE INTRODUKTSIOONIST JA AKLIMATISATSIOONIST
2. OHTLIKE KARUPUTKEDE SISSETOOMISEST EESTISSE JA PRAEGUNE OLUKORD
3. SOSNOVSKI KARUPUTKE TOIMEST INIMESE JA LOOMA ORGANISMILE
4. VÕITLUSEST SOSNOVSKI KARUPUTKEGA
5. MATERJAL JA METOODIKA
5.1. Uurimisala
5.2. Metoodika
6. TULEMUSED JA ARUTELU
6.1. Eksperiment Sosnovski karuputkedega Leisi jõe ääres
6.2. Sosnovski karuputke levikust Leisi jõe ääres
6.3. Järeldused ja soovitused
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
LISAD: Lisa 1. Ohtlike karuputkede levikukaart Saare maakonnas
Lisa 2. Vaatlusprotokollid
 Järgneb sissejuhatus. Mõned
reeglid:
 Põhjenda teemavalikut, vajalikkust
 Anna ülevaade oma töö eesmärkidest
 Tutvusta lühidalt kasutatud meetodeid (või
vormista eraldi peatükk)
 Selgita töö ülesehitust
 Kui võimalik, esita hüpotees
 Märgi mõni peamine kirjandusallikas
 Võid avaldada tänu abistajatele
 Sissejuhatus on lühike, konkreetselt sõnastatud,
ülevaatlik (umbes 1-2 lehekülge)
 Ja algabki sisuline osa. Millest
koosneb?
Soovitatavad töö osad:
 Mida teised on teinud
 Mida Sina tegid
 Teiste ja Sinu tehtu võrdlus ning
järeldused, soovitused
 Proportsioonid teoreetilise ja praktilise osa
vahel sõltuvad palju teemast,
võimalustest; praktiline osa peaks
hõlmama vähemalt 1/3 kogu tööst
 Millega tuleks arvestada sisulise
osa kirjutamisel?
 Liigenda kogu materjal otstarbekalt
peatükkideks, alapeatükkideks, alapunktideks
 Otsi illustreerivat materjali (fotod, joonised,
tabelid, graafikud...)
 Püüa leida lahendus töö sissejuhatuses
püstitatud eesmärkidele, hüpoteesile
 Kasuta võimalusel mitme autori seisukohti; viita,
kellelt andmeid said
 Üldjuhul esitatakse teoreetiline materjal enne
omavaatuslikku osa
 Materjal ja metoodika
 1. Uurimisala
(praktiliste tööde
teostamise paik,
joonis)

 Võib vormistada
ka eraldi peatükina

Joonis 1. Nõmmnelgi uurimisala

Mändjalas.
 Materjal ja metoodika (järg)
 2. Metoodika
(meetodite selgitus...)

Joonis 2. Karuputke tõrjumisel

kasutatud kaitsevahendid (D.
Viskuse foto).
 Materjal ja metoodika (järg)
 Too välja olulisemad kirjandusallikad (kui neid
pole sissejuhatuses)
 Esita tehtud andmetöötlus
 Grupitöö puhul märgi igaühe tööpanus
 Esita töö käigus üleskerkinud probleemid, ka
soodustavad, segavad (ilm jne.) asjaolud
 Märgi abiliste kasutamine ja nende töö panus
kogu töö valmistamisse jne.
 Metoodika võib olla kõige ulatuslikum töö osa,
aga:
nii lühike kui võimalik ja nii pikk kui vajalik!
 Milliseid meetodeid kasutada?
 Mõistlik on kasutada
standardseid
meetodeid (mida võib
veidi muuta), mitte
hakata kõike ise välja
mõtlema – tulemus on
parem

 Analüüsiruudud Joonis 3. Liisi ja Krista Mändjalas

(taimed, limused, analüüsiruutu uurimas
linnustik...) (I. Vahteri foto).
 Veel meetodeid
 Vaatlemine,
mõõtmine, kaalumine,
võrdlemine...

Joonis 4. Annika vihmausse

uurimas (I. Vahteri foto).
 Veel meetodeid
 Fenoloogilised
vaatlused
 Sarapuu õitsemine,
paiselehe õitsemine,
sinilille õitsemine...
 Kuldnokk, põldlõoke,
sookurg...
 Lapsuliblikas,
koerliblikas... Joonis 5. Paiseleht (S. Toomi foto).
 Veel meetodeid
 Bioindikatsioon (samblikud, vee-
selgrootud)
 Füüsikalis-keemilised meetodid
 Linnuloendused Eesti Ornitoloogiaühingu
vaatlusprogrammide raames
 Seente ja taimedega värvimine
jne.
Tulemused ja arutelu. Väga oluline
peatükk!
 Esita vaid väga olulised tabelid jm. andmed
 Koosta saadud andmetest graafikuid,
diagramme jne.
 Võrdle omi andmeid kirjanduses esitatutega.
Leia sarnasusi ja erinevusi. Erinevuste põhjal
püüa välja tuua põhjuseid
 Väga põhjaliku metoodika peatüki järel võib
tulemuste ja arutelu peatükk kujuneda vaid
mõne leheküljeliseks
 Järeldused ja soovitused. Võib
ühendada tulemuste ja aruteluga.
 See on lühike kokkuvõte praktiliste tööde
tulemustest ja tähtsusest punktide kaupa
 Too välja ka lahendamata jäänud probleemid;
hinda nende tegemise vajalikkust edaspidi
 Leia, mis oli Sinu töö tähtsus; soovita, mida
võiks edasi uurida
 Leida, kellele võiks Sinu tööst olla kasu,
anna/saada neile Sinu poolt kogutud andmed
jm.
 Uurimus võetakse kokku
kokkuvõttes
 Esita lühidalt töö sisulises osas saadud
peamised tulemused, järeldused,
hinnangud ja ettepanekud
 Too välja töös tehtud järelduste ja
ettepanekute kasutamise võimalused,
edaspidist lahendamist vajavad
probleemid
 Anna hinnang püstitatud eesmärkide
saavutamisele, hüpoteesi täitmisele
 Veel kokkuvõttest
 NB! Enam ei esitata uusi probleeme, fakte,
seisukohti ega järeldusi, mida ei ole töö
varasemates osades käsitletud
 Kokkuvõtet lugedes peab saama tööst
piisava ülevaate
 Vältima peaks massilist numbrite esitamist
 Kokkuvõte on konkreetne (umbes üks
lehekülg)
 Kas kasutatud kirjandus või
kasutatud materjal?
 Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus läbi
töötad, seda suurem on töö väärtus
 Võimalusel kasuta mitme erineva teadlase töid
 Vaata, et kõigi allikate kohta leiduks töös vastav
viide ja vastupidi
 Esita allikad alfabeetilises järjekorras
 Kasutatud materjalide alla võiksid märkida
internetiaadressid, intervjuud
 Eelista paberkandjal esitatut
internetilehekülgedele
 Loetelus toodud allikaid ei nummerdata
 Kasutatud kirjandus
 Eerme, K. 2000. Kliimamuutuste keerises.
Eesti Loodus, 11, 450-451.
 Eesti esitas seisukoha kolme GMO kohta.
2005. Loodus, 1, 10.
 Kurg, A. 2004. Geneetiliselt muundatud
taimed. Loengumaterjal: Kuressaare,
6.detsember.
 Viidalepp, J. & Remm, H. 1996. Eesti
liblikate määraja. Tallinn: Valgus.
 Mida paigutada lisadesse?
 Materjal, millel on suur väärtus ja mida on töö
eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis
ise töö sisuga otseselt seotud ei ole:
٧ mõõtmis- ja vaatlusprotokollid
٧ muud lisaandmed
٧ ankeetküsitluse vorm
٧ vastavad ankeedid jms.
 Lisad paiguta selles järjekorras nagu neid töös
on käsitletud
 Mida võiks veel teada?
 Töö soovitatav maht on 10-20(30) lk.
 Tööle võid lisada täiendmaterjale
(kollektsioonid, mudelid, maketid...)
 Eraldi lehel esita töö resümee (üks lk), see
on vajalik töö kokkuvõtete kogumiku
koostamiseks (kui on eraldi nõutud)
 Töö kohta pead sageli koostama
esitluseks vajaliku stendi või
arvutiettekande
Mida peaksid teadma töö keelest?
 Kasuta rangelt teaduslikku keelt
 Ära kasuta üliemotsionaalseid
omadussõnu
 Hoidu võõrkeelsete terminite kasutamisest
 Enne vastava lühendi kasutamist defineeri
see täieliku kirjapildi kaudu
 Ära kasuta mina-vormi
 Väldi kirjavigu
 Illustreeriv materjal. Joonised.
Kõik joonised nummerdatakse
ja viidatakse tekstis

Viiteks:
...vareskaera-aasasilmik
(joonis 1).
või
Järgneval joonisel on kujutatud
vareskaera-aasasilmik.

Joonised peavad olema Joonis 6. Vareskaera-aasasilmik

loetavad ilma tekstita ja (E. Kontkari foto).
vastupidi
 Illustreeriv materjal. Tabelid.
 Kõik töös esinevad tabelid Tabel1
nummerdatakse ja viidatakse
tekstis Püügitulemused
 Tabeli number puugitundides
paigutatakse pealkirjast Püügi Suvi2004 Sügis2004 Suvi/sügis
üks rida kõrgemale piirkond
paremasse serva (puuki/h) (puuki/h) (puuki/h)
 Sõna “tabel” on KG 37 31 1,2
sõrendatud tervisepark
 Pealkiri trükitakse K. 0 0 -
rasvaselt ja Supelrand
paigutatakse keskele Loode 35 11 3,2
 Tabel esitatakse Tammik
kirjasuurusega 11
Tuulteroos 138 19 7,3
 Illustreeriv materjal. Joonistused.
 Kuuluvad jooniste
hulka
 Väga sobilikud
õpilastöödesse

Joonis 7. Puuk (E. Toomi

joonistus).
 Veel vormistamisest
 Trükikiri Times New Roman
 Kirja suurus 12
 Reavahe (1) - 1,5
 Leheservadest: 2,5 cm ülalt ja alt, 2 cm paremalt, 3 cm
vasakult
 Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega
 Lehekülje parempoolne serv on sirge
 Suured peatükid algavad uuelt lehelt
 Uurimistöö formaat A4
 Teksti trükitakse lehe ühele küljele
 Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva
 Veel vormistamisest (järg)
 Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate
loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte
tähtedega
 Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse
väiketähtedega (v.a. suur algustäht)
 Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele punkte
ei panda
 Sõnu pealkirjades ei poolitata
 Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti
vahele jäetakse kaks tühja rida
 Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele
jäetakse üks tühi rida
 Kuidas viidata?
 Joonealust ja numbritega viitamist eriti ei soovitata
 Viitamise võimalused:
٧ viide ühe fakti kohta:
...(Saar, 2004).
٧ viide ühe lõigu kohta:
... .(Saar, 2004)
٧ J. Saare (2004) andmetel...
٧ (Keskkonnaministeeriumi ... , 2004)
٧ Sama autori artikleid samal aastal:
(Saar, 2000a); (Saar, 2000b)
 Mida soovitada algajale
juhendajale?
 Juhenda 1 (2) tööd
 Kavanda töö(d) kahe aasta peale
 Mitme töö puhul kavanda sarnaseid töid:
٧ Loode tammiku käpalised (erinevate
liikide kohta)
٧ kodukoha liblikad
jne.
 Otsi kaasjuhendaja(d) (abi keskkonnateenistusest,
kaitsealadelt, nüüd ka SA Archimedeselt...)
 Uuri konkurssidele esitatud töid (Eesti Noorsootöö
Keskus, GLOBE, SA Archimedes...)
 Mida annab uurimistöö tegemine
õpetajale?
 Kuulub õpetaja-metoodiku ja
vanemõpetaja kvalifikatsiooninõuete hulka
 Süvendab teadmisi
 Suurt tööd
 Rahuldust tehtud tööst
 On vaba aja sisustamise vorm
 Reisimisvõimalused (?)
 Kust leida teemasid?
 Eesti Loodus, Loodus, Horisont
 Kohalikud maakonnalehed, üleriigilised päevalehed
 TV, raadio
 Kohalikud keskkonnateenistused, kaitsealad, linnuklubid,
muuseumid...
 Üleriigiliste konkursside kogumikud
 Rahvusvahelised projektid (rannikuvaatlused, samblike
projekt...)
 Ajurünnakud
 Õpikud
jne.
 Lõpetuseks
 Uurimistöö koostamine ei ole kerge, aga rõõm
valmistehtud (ja hästi juhendatud!) tööst on suur
 Ka juhendaja on vastutav töö lõpliku valmimise
eest
 Uurimistöö ei ole ainult kaante vahele paigutatud
tekst, vaid eelkõige protsess!
 Juhendaja ei ole juhendaja, kui ta ei ole selle
protsessi käigus õpilasele kättesaadav
 Ülejuhendamine on samuti ohtlik
 Ettekande koostamisel on kasutatud
SÜG-i õpetaja MSc Marek Schapeli poolt
koostatud uurimistööde juhendit
- vt. www.syg.edu.ee

 Tänan kuulamast ja head pealehakkamist

juhendamisel ja töö kirjutamisel!