Tegutsemine õnnetuskohal

ESMAABI

Katrin Kaev
2008a.
 Inimese elu päästmisel on kõige tähtsam
elupäästja inimene ise.

Esimesed viis minutit võivad kriitilises situatsioonis

määrata haige edasise saatuse. Teil on võimalik
teda aidata vaid juhul kui oskate anda esmaabi.

Teie olete see, kes otsustab, kas viis minutit võrdub

kannatanu jaoks igavikuga või tema elu raskeima
viie minutiga.
 Esimesena õnnetuskohal.
Stop! Rahu!
• Leia kiiresti vastused järgmistele küsimustele:
► kas õnnetuskohal on veel mingit ohtu?
► kas mõne kannatanu elu on ohus?
► kas õnnetuskohal on inimesi kes võiksid sind
abistada?
► kas on vaja arstiabi
 Ohutus eelkõige
Selgita välja, kas õnnetuskohal on veel midagi
mis võiks ohustada kannatanut ja sind ennast.
Kui sead ennast ohtu, ei saa sa enam aidata teisi,
kes seda väga vajavad.

Anna endale alati aru, mida on võimalik teha ja

milleks oled suuteline.
 Tee kindlaks kannatanu
seisund

kui ohutus on tagatud,selgita

kiiresti ,kas kannatanu vajab
vältimatud esmaabi ja elustamist.
 HÄDAABIKUTSE 112
MIS JUHTUS?
• ÕNNETUS VÕI ÄKKHAIGESTUMINE ?
• AVARII – MIS MIS KONKREETSELT ON
JUHTUNUD.
• KUKKUS KÕRGUSEST – UMBES KUI KÕRGELT,
MILLISELE ALUSPINNALE
• JÄI MILLEGI VAHELE – MILLE VAHELE, KAS ON
VABASTATUD.
• HAAV – MILLISES PIIRKONNAS, KUIDAS
JUHTUS.
 KUS JUHTUS?
• TÄPNE AADRESS
• TELEFONINUMBER
• KUIDAS PÄÄSEDA KANNATANU JUURDE
• KEEGI KIIRABILE KINDLASSE PUNKTI VASTU

MILLAL JUHTUS?

• KAS PRAEGU VÕI TÜKK AEGA TAGASI

 KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS?
• KAS ÜKS VÕI MITU KANNATANUT
• TÄISKASVANU – LAPS
• MEES NAINE.

MIS SEISUNDIS ON KANNATANU?

• TEADVUS, HINGAMINE, PULSS

• KAS KANNATANU ON JOOBES.
 Kannatanu seisundi hindamine

• Eristada tuleb objektiivset ja subjektiivset

seisundit. Subjektiivne seisund on kannatanu
poolt esitatavad kaebused. Raskelt vigastatud
kaebavad vähem või ei kaeba üldse. Šokis
haige ei tunneta tihti oma seisundi tõsidust ja
ei tunne ka valu.
 1. Esmane üldine hinnang
1.1 verejooks
1.2 hingamine (vaba, häiritud, puudub)
1.3 pulss, vereringe (olemas, puudub)
1.4 teadvus (selge, häiritud, puudub)
1.5 kudede terviklikus, põletused
1.6 kehaasend, lülisamba, koljuluude, vaagnaluude
jäsemeluude murd.
 2.Objektiivse seisundi hindamiseks kasutletakse:
.21 vaatlust – üldseisund, nahamuutused, kehaosade
terviklikkus, asend, veritsused, võõrkehad,
verevalumid, eritised jne.
2.2 komplemine – hingamine, pulss, kehasoojus ja
jäikus, naha niiskus, turse, valulikus, funktsiooni häire,
asümeetria jm. Kannatanu liigutamisel olla ettevaatlik
2.3 kuulatlemine – hingamine, südametegevus,
sooleperestaltika, häälitsused jne
2.4 haistmine- lõhnad suust või eritisedõnnetuskohal.
2.5 kas on aksessuaare, mis tähistvad kroonilist haigust.
Kui on leitud, et kannatanu seisund
on eluohtlik, siis tuleb katsuda
seda ennekõige korrigeerida ja
alles siis jätkata järgnevaid
tegevusi.
 Hinda
☻on kannatanu
teadvusel teadvust:
☻on teadvuseta, kuid hingab

☻on teadvuseta, ei hinga, kuid

pulss on olemas

☻on teadvuseta, hingamine on lakanud ja pulssi

ei ole
 Teadvus

1. Räägi kannatanuga. Kas ta vastab sulle?

2. Raputa kannatanut ettevaatlikult(kergelt)
3. Näpista kannatanut või rulli tema kõrvu. Kas ta
reageerib valule?
• Vastab arukalt – teadvusel
• Vstab üksikute sõnadega raputamisele-
somnoletne(uimane)
• Vastab ebamäärase häälitsusega pikale
raputamisele – soopor.
• Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära
tõmbamisega – pindmine kooma
• Ei reageeri sinu tegevusele – kooma.
 Teadvuse taset ei saa esmaabi korras otseselt
mõjutada. Hinnates teadvuse seisundit, tuleb
hinnata, mis teadvusetuse põhjustas ja mis
sellega kaasneb. Samuti tuleb hinnata
teadvusetuse kestvust ning sügavust. Oluline on
pupillide reaktsioon. Ahenenud pupill viitab KNS
haigusele või narko. Tarvitam.
Ebaühtlane pupill- ajurabandus, ajuvigastus. Lai
pupill- šokk, kooma. Reflekside puudumisel –
surm.
 Minestus
On lühiajaline teadvusekadu, mis on
tingitud aju verevarustuse häiretest
ükskõik millisel põhjusel. Kuna
minestades võib inimene kukkumisel
saada tõsiseid vigastusi, siis tuleb
minestust tõsiselt kontrollida. Samuti
tuleb püüda selgitada minestamise
põhjust.
 Hingamine
Aseta põsk kannatanu suu lähedale.
• Põsega tunned, kas tuleb hingeõhku.
• Kõrvaga kuuled, kas on mingit heli.
• Silmaga näed, kas rindkere tõuseb.
• Õhu liikumine on vaba mingit häält ei kuule,
rindkere tõuseb – hingab vabalt.
• Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed
suletud.
• Üksikud, kramplikud sissehingamised, väljahingamist
ei näe. Võib kesta 5-7 min- agonaalne hingamine. Sage
südameseiskumise korral, kontrolli pulssi.
• Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei
tõuse – hingamisseiskus.
Hingamine
Hingamine
 Pulss
• Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt, 2 cm
kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt kahe
sõrmega, sõrmeotstega.
• Ära katsu pulssi pöidlaga, nii võid tunda enda pulssi.
• Kontrolli pulssi vähemalt 10 sekundi jooksul.
Kiire pulss >100
Normaalne pulss 60-80
Aeglane pulss <50
Pulss puudub
Pulss
 Surma tunnused
• Silma sarvkesta hägunemine ja kuivamine
• Nn. “kassisilm” sümptom – silmamuna külgedest
sõrmedega pigistades pupill aheneb ja silm meenutab
sellisena kassi silma.
• Koolnukangestuse kujunemine. Algab peast 2-4 tundi pärast
surma ja haarab järk- järgult teised kehaosad
• Keha jahenemine ja koolnulaikude ilmumine nahale.
Viimased on sinakas-violetse tooniga ning koolnu selili
lamamisel ilmuvad abaluude, ristluude, tuharate, säärte ja
piirkonda.
• ilmsete surma tunnuste olemasolul on elustamine
tgajärjetu.
 Kui on palju kannatanuid
selgita kõigepealt:

►kes on teadvuseta ning eluohtlikus

seisundis
►mis juhtus , kui palju on ohvreid
►missuguses seisundis nad on
►millist abi vajavad

alles pärast seda kutsuma telefooni teel abi

 TEISENE LÄBIVAATUS
● VAATAN, KUULAN TUNNEN
Katsun kahe käega läbi terve keha alates peast
lõpetades kättega, samal ajal vaatan, kuulan,
tunnen ja üritan mõista
● OTSIN VIGASTUSI
Haavad, verejooks
Deformatsioon
Krobinad
Valulikkus
Ebonormaalne pehmus
 ESMAABI ANDMINE

• Peata verejooks
• Korrasta suuri haavu ja põletusi
• Fikseeri luude ja liigeste vigastused
• Jälgi regulaarselt elutähtsaid funktsioone
(teadvus,pulss,hingamine)
• Tegele kõigi esinevate probleemidega
 TEADVUSETUSE PÕHJUSED
V erevalandus
A lkohol
H apniku puudus
T rauma
I nsult, infarkt
M ürgitused
A inevahetuse haigus
ASENDI VALIK SÕLTUVALT VIGASTUSEST
Püsiv küliliasend
 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES.
TUNNUSED:
HINGAMISTEEDE OSALISE SULGUSE KORRAL:
• KÖHA JA RAHUTUS
• RÄÄKIMINE ON RASKENDATUD

HINGAMISTEEDE TÄIELIKU SULGUSE KORRAL:

• VÕIMETUS RÄÄKIDA, HINGATA JA
KÖHIDA, MILLELE JÄRGNEB
TEADVUSEKAOTUS.
 LÄMBUVA TÄISKASVANU ESMAABI
• KUI KANNATANU SAAB HINGATA, JULGUSTA TEDA KÖHIMA
• AITA KANNATANUL HÄSTI ETTEPOOLE KUMMARDUDA, LÖÖ ABALUUDE VAHELE
• HEIMLICHI VÕTE
• ELUSTAMINE
• 112
 VALUD SÜDAMES
STENOKARDIA – SÜDAMELIHAST VARUSTAVAD ARTERID ON
AHENENUD, SÜDAMELIHAS SAAB HAPNIKU VÄHEM KUI VAJA.

INFARKT – SÜDAMELIHAST VARUSTAVAD ARTERID ON SULGUNUD,

SÜDAMELIHAS EI SAA HAPNIKKU
.
NEID MÕLEMAID ISELOOMUSTAV VALU ON:
• KESET RINDKERET RINNAKU TAGA
• KIIRGUB VASAKUSSE KÄTTE, ÕLGA, ALALÕUGA, HAMMASTESSE,
SELGA
• PIGISTAB, SURUB, PÕLETAB
• EI OLE SEOTUD HINGAMISEGA EGA LIIGUTAMUSEGA
• SURMAHIRM!
Infarkt
SÜDA
 HAIGE VÄLIMUS
• NAHK ON KAHVATU – HALL
• KÜLM HIGI
• HINGAMINE KIIRE
• PULSS NÕRK, KIIRE
• RAHUTUS, SURMAHIRM
ESMAABI

• MUGAV ASEND
• RAHU!
• VÄRSKET ÕHKU
• KIIRABI
 Krambid
• Epilepsia
• Palvik (üle40°C)
• Alkohol
• Ravimid,narkotikumid
• Diabeet
• Trauma
• Meningiit
• Ajukasvaja
• Raseduskrambid
 EPILEPSIA
1. AURA –TUNNNEB ETTE

2. KÕRI JA MÄLUMISLIHASTE KRAMP.RÖÖGATUS.

HAMMUSTAB KEELDE.

3. TERVE KEHA KRAMP. KUKKUB MAHA.

VAPPUB.TEADVUSETA. SULGURLIHASED LÕTVUVAD.

4. LAMAB LÕTVUNUNA.TEADVUSETA

5. TULEB AEGLASELT TEADVUSELE

 Esmaabi
Krampidega haige puhul tuleb meeles pidada järgmist:
• Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi et ta end ei
vigastaks.
• Ära püüa talle midagi hammaste vahele panna, võid
lõhkuda hambaid ja proteesid.
• Vabasta kaelus, et haige hingamine oleks vaba.
• Krambihoo möödudes keera haige küllili.
• Ära jäta haiget järelvalveta enne, kui ta teadvus on
taastunud.
• Pärast krampe võib tekkida lühiajaline sügav uni.
NB! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
 Helista hädanumbril 112, kui:

• Väikelapsel esineb krambihoog;

• Epilepsiahaigel esineb kaks või enam krambihoogu
mõne tunni jooksul;
• Alkoholi tarvitamise järgselt esineb kaks ja enam
krambihoogu.
• Krambihoog esineb esmakordselt elus ja alkoholi
kuritarvitamine on välistatud;
• Krambihoog esineb traumajärgselt.
 Suhkruhaigus ehk diabeet
Eristatakse:

Nooreealiste diabeet – haigus avaldub lapse-

või noorukieas, veresuhkru näitajad võivad olla

väga kõrged või alaneda kiiresti ohtlikult

madalaks. Ravitakse insuliinisüstidega.
 Vanemaealiste diabeet

Haigus avaldub vanemas eas, veresuhkru tase

muutub aeglaselt, püsides pikka aega veidi
kõrgemal normist. Raviks kasutatakse suu kaudu
õetavaid ravimeid +dieet. Teadvushäired tekivad
harvemini, kui haige eirab kategooriliselt
ravisoovitusi või tarvitab sageli alkoholi.
 Suhkruhaige teadvusekaotus
Võib olla erineva päritoluga.
a. Esimesel juhul on teadvusekaotuse põhjuseks
nälgimine, alkoholitarvitamine, pärast insulinisüsti
pole haige söönud, füüsiline või vaimne ülepinge,
insulini on süstitud ettenähtust rohkem. Sel juhul
langeb veresuhkru tase alla normi. Haigel tekib
järsku raske seisund hüpoglükeemiline kooma:
nahk on kahvatu ja higiga kaetud, esineb
peavalu,pearinglemine,käte värisemine, rahutus ja
näljatunne. Kiiresti, mõne minutiga võib haige
kaotada teadvuse, tekivad krambid ning kujuneb
eluohtlik seisund.
 Esmaabi
1. Teadvusel olevale haigele anda kiiresti tükk
suhkurt, 2-3 teelusikat peensuhkurt, kompvekki
või mett. Haigel endal peab taskus olema varuks
suhkrutükk!
2. Teadvuseta haige:
a) Asetata lamama küliliasendisse, et ei tekiks
lämbumisohtu
b) Vabastada pigistevatest riietest;
c) Tagada värske õhu juurdevool;
d) Kutsuda kiirabi.
 Hüperglükeemia
B. Teisel juhul on teadvusekaotuse põhjuseks rohke
magusa söömine, insulini ärajätmine või vähene
kasutamine, kurnavad haigused, suur füüsiline ja
vaimne pinge. Sel juhul kujuneb välja diabeetiline
ehk hüperglükeemiline kooma.
Haige seisund halveneb järk-järgult, aeglaselt. Algul
ilmuvad eelnähud: suureneb janu tunne ja uriini
eritus, tekib nõrkus, iiveldus, peavalud ning valud
kõhus, rinnus või liigestes.lihastoonus on langenud.
Vererõhk on ka langenud, pulss on sage ja nõrk.
Nahk ja limaskestad on kahvatud ja kuivad. Haige
muutub loiuks, häguneb ja kaob. Hingamine on
sügav, heliline ning väljahingatavas õhus on tunda
atsetoni lõhna
 ESMAABI

1. Kindlustada haige täielik rahu. Jälgida teda

pidevalt.
2. Juba eelnähtude ilmumisel on soovitav kutsuda
kiirabi.
Tähelepanu!
Suhkruhaige peab ilmtingimata kinni pidama dieedist
ja söögiaegadest.
 UPPUMINE
• ENESEOHUTUS! UPPUV KANNATANU ON OHTLIK.

• VÄLDI TEMA KEHA EDASI ALLAJAHTUMIST.

• ANNA PÜSIV KÜLILIASEND.

• JÄLGI KANNATANU ELUTÄHTSAID FUNKTSIOONE.

• VAJADUSEL ELUSTA.

• KUTSU KIIRABI IGAL JUHUL.

Uppumine
 Elektriõnnetus
Keha läbiv elektrivool võib põhjustada hingamise
lakkamise ja südametalitluse peatamise, lihaskrampe
ning nahapõletusi.
Elektrilöögi saanud kannatanuga käitu järgmiselt:
► ära puudu voolu all olevat kannatanut
► lülita välja el.Vool või keer välja korgid
► kui see ei ole võimalik, pane oma jalgade alla paksult
ajalehti või kummimatt, võta puust kepp, lähene
kannatanule ja eralda ta sellega juhtmest
► pärast seda selgita, missuguses seisundis on
kannatanu, vajaduse korral alusta elustamist.
 ELEKTRIVOOLU TOIME INIMESELE
• HINGAMISSEISKUS

• TEADVUSETUS

• LIHASTE VALULIKUS

• TUGEVA LIHASKONTRAKTSIOONI TAGAJÄRJEL VÕIVAD TEKKIDA LUUMURRUD

JA NIHESTUSED

• LÜLISAMBA VIGASTUS KOOS SELJAAJU VIGASTUSTEGA

• KIIRE VERERÕHU TÕUS

• ERINEVAD RÜTMIHÄIRED, SÜDAMESEISKUS

• PÕLETUSHAAVAD
 ESMAABI

• ENESEOHUTUS!

• EEMALDA OHVER VOOLUVÕRGUST

• VAJADUSEL ELUSTAMINE

• KIIRABI
Elustamine
 ELUSTAMINE
ELUSTAMINE ON ELU TÄHTSATE FUNKTSIOONIDE
TAASTAMINE JA SÄILITAMINE.

ELUSTAMISEGA ALUSTA KOHE KUI KANNATANU

ON TEADVUSETA EI HINGA JA PULSS PUUDUB.

AVA HINGAMISTEED- KALLUTA KANNATANU PEA

TAHA JA TÕSTA ALALÕUG ÜLES.
 ELUSTAMISE ABC
A – AVATUD HINGAMISTEED
(AIRWAYS)
HINGAMISTEEDE SULGUSE PÕHJUSED:
1. VÕÕRKEHAD
• Tahked
• Vedelad
• Muud
2. TEADVUSETUL KEELE TAGASI LANGEMINE
HINGAMISTEEDE AVAMISE VÕIMALUSED
1. Tahke võõrkeha – Heimlichi võte, laps põlve peale nägu
allapoole
vedel võõrkeha – külili, pea taha, nägu alla poole
2. Käsi kaela alla, teine laubale ja painutada pea kuklasse
 KAUDNE SÜDAMEMASSAŽ
(CIRCULATION)
LAMAVAL INIMESEL ON SÜDA LÜLISAMBA JA RINNAKU –
KAHE TUGEVA LUULISE PLAADI VAHEL
VAJUTADES ÜHT LUULIST PLAATI TEISE VASTU PIGISTAME
SÜDAME KOKKU – SÜDAMES OLEV VERI PAISKUB
VERESOONTESSE;
LÕDVESTADES SURVET RINNAKULE LÕTVUB KA SÜDA JA
TÄITUB UUE PORTSIONI VEREGA
TEKITAME KÄSITSI TÖÖDATES VERERINGE
 KAUDNE SÜDAMEMASSAŽ

ASETA KÄED KANNATANU

RINNAKORVI KESKELE.

ALUSTA 30 KOMPRESSIOONIST.

KOMPRESSIOONIDE JA
HINGAMISE VAHEKORD ON 30:2.
KIIRUS PEAB OLEMA 100x
MINUTIS.
 KUNSLIK HINGAMINE
VÄLJAHINGATAVAS ÕHUS ON PIISAVALT HAPNIKKU
KINDLUSTAMAKS KANNATANU AJU MINIMAALSE
HAPNIKUGA VARUSTAMISE
• VÕTA ÕHKU KOPSUD TÄIS.
• HAARA AVATUD SUUGA VÄLJASPOOLT KANNATANU
AVATUD SUU
• TEE TUGEV VÄLJAHINGAMINE.
• EMALDA OMA SUU
• IGA PUHUMINE KESTAB 1 SEKUNDI.
• PIISAV ON RINNAKORVI MÕÕDUKAS TÕUS
ELUSTAMINE
Elustamine :
 Verejooks
Verejooks on vere väljavoolamine vereringest kas
organismi kudedesse ja õõnetesse ( sisemine
verejooks,raske diagnoosida, enamasti tekivad šoki
tunnused) või väliskeskonda (väline verejooks,
silmaga nähtav).
Väline verejooks võib olla:
• Arteriaalne – veri pritsib haavast rõhu all ja on
helepunane (hapnikurikas)
• Venoosne – veri valgub haavast ja on tumepunane
• Kapillarne – minimaalne verejooks.
 VEREJOOKS
VÄLINE VEREJOOKS SISEMINE VEREJOOKS
(haavast,kehaavaustest) (lihaste vahele
kõhuõõnde)
• Peatan verejooksu kaudsed tunnused
• Seon kinni külm peale
• Külm peale
• Jäse kõrgemale
• Ei eemalda võõrkeha
• Ei pane elundeid tagasi
• Ei kasuta žgutti
Verejooksud:
VEREJOOKUD
 Sisemine verejooks
• Kahvatud huuled ja nägu, külm kleepuv nahk
• Janu
• Ähmane nägemine
• Tugev nõrkus
• Kiire ja nõrk pulss
• Kannatanu on rahutu ja jutukas
• Pindmine hingamine,kannatanu haigutab ja ahmib õhku
• Valu
• Võimalik teadvusekaotus
 HAAVAD
Haavu klassifitseeritakse tekkepõhjuse ja
tekkemehhanismi alusel.

LÕIKEHAAV – on põhjustatud lõikest terava

esemega. Veresooned on lõigatud läbi ja
verejooks võib olla intensiivne. Kahjustatud
võivad olla anatoomilised üksused.
Kõõlused,närvid, arterid.
 REBIMISHAAV
MULJUVAD JA REBIVAD JÕUD TEKITAVAD
REBIMISHAAVU, MILLEST VÕIB VEREJOOKS
OLLA VÄIKSEM KUI LÕIKEHAAVAST, KUID
ÜMBRITSEVA KOE KAHJUSTUS ON SUUREM.
REBIMISHAAVAD ON SAGELI MIKROOBIDEGA
SAASTUNUD JA INFEKTSIOONIOHT ON SUUR.
 MARRASTUSED
MARRASTUS ON PINDMINE HAAV, KUS NAHA
KÕIGE ÜLEMISED KIHID ON ÄRA KRAABITUD,
JÄTTES JÄRELE MARRASKIL, ÕRNA
PIIRKONNA.MARRASTUSI PÕHJUSTAVAD
SAGELI LIBISEVAD KUKKUMISED VÕI
HÕÕRDUMISED; NEED VÕIVAD SISALDADA
KINNIJÄÄNUD VÄIKESI VÕÕRKEHI, MIS VÕIVAD
PÕHJUSTADA INFEKTSIOONI KUJUNEMIST
 PÕRUTUS(VEREVALUM EHK HEMATOOM)

TÖMP LÖÖK VÕI HOOP VÕIB REBESTADA NAHAALUSED

KAPILLAARID, PÕHJUSTADES VEREJOOKSU
KUDEDESSE, MILLE TULEMUSENA TEKIVAD
NAHAALUSED VEREVALUMID. VAHEL VÕIB
KAASNEDA KA NAHAVIGASTUS. SUURED
NAHAALUSED HEMATOOMID VÕIVAD VIIDATA
SÜGAVAMALE NAHAKAHJUSTUSELE NAGU
LUUMURD VÕI SISEMINE VIGASTUS.
 TORKEHAAVAD
VIGASTUSED NAGU NAELALE ASTUMINE VÕI
NÕELATORGE JÄTAVAD
TORKEHAAVA.TORKEHAAVAL ON VÄIKE
SISENEMISAVA, KUID SÜGAVALE ULATUV
SISEMINE KAHJUSTUS. KUNA MIKROOBID JA
MUSTUS VÕIVAD SATTUDA SÜGAVALE
KUDEDESSE, ON INFEKTSIOONIOHT SUUR.
 NOAHAAV
SEDA VIGASTUST PÕHJUSTAVAD PIKAD VÕI
LÕIKETERAGA ESEMED, TAVALISELT NOAD,
KUDEDESSE TUNGIMISE KORRAL. NOAHAAVU
TULEB ALATI TÕSISELT KÄSITLEDA, KUNA
NENDEGA VÕIB KAASNEDA ELUTÄHTSATE
ORGANITE VIGASTUS VÕI ELUOHTLIK
SISEMINE VEREJOOKS.
 KUULIHAAV
KUUL, MÜRSUKILD VM VÕIB TUNGIDA KEHASSE
VÕI SELLE LÄBIDA, PÕHJUSTADES TÕSISEID
SISEMISI VIGASTUSI NING TÕMMATES
ENDAGA KAASA RIIDETÜKKE JA SAASTAVAID
AINEID ÕHUST. SISENEMISHAAV VÕIB OLLA
VÄIKE JA PUHAS, VÄLJUMISHAAV AGA
ULATUSLIK JA REBITUD.
 KOPSU VIGASTUSE TUNNUSED
• VALU RINDKERES
• VALU SÕLTUB HINGAMISEST
• ÕHUPUUDUS, HUULED, KÜÜNED SINISED
• HINGAMISHÄIRED
• ŠOKINÄHUD
ESMAABI
• KATA HAAV 3-ST KÜLJEST FIKSEETITUD KILEGA
• SULGE VEREJOOKS
• TEADVUSEL – POOLISTUV ASEND
• TEADVUSETA VIGASTUS ALLPOOL
• KATA SOOJALT
KÕHUÕÕNE ORGANITE VIGASTUS
TUNNUSED:
• VALU (NOAHOOP) KÕHUS
• IIVELDUS,OKSENDAMINE
• KÕHULIHASTE PINGE
• SUNDASEND
• VEREJOOKS(KA KÕHUÕÕNEST)
• ŠOKINÄHUD
 ESMAABI
• JÄLGI ELUTÄHTSAID FUNKTSIOONE
• PROOVI SULGEDA VEREJOOKS
• JÄÄKOTT KÕHULE
• KATA HAAV
• ÄRA EEMALDA VÕÕRKEHA
• SELILI VÕI KÜLILI PÕLVEST KÕVERDATUD
JALGADEGA ASEND
• KATA SOOJALT
 Ninaverejooks
Esmaabi ninaverejooksu korral:
• Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult
istuma.
• Aseta kuklale ja nina juurele külma kompressi.
• Kui iseseisvalt ei õnnestu poole tunni jooksul
peatada, helista 112.
Mida ei tohi teha:
Ära pane haiget selili lamama – veri valgub ninaneelu
ning neelatakse alla makku, mis võib põhjustada
okseärritust ning kannatanu hakkab oksendama
veresegust maosisu.
 Kõrvaverejooks
Esmaabi kõrvaverejooksu korral
• Verejooks või vedeliku tilkumine kõrvast osutab
tõsisele peavigastusele pärast traumat. Helista
kohe112.
• Kui kannatanu on teadvusel ning traumamehhanism
ei viita võimalikule selgroovigastusele, pane ta
poolistuvasse asendisse, pea kallutatud kergelt selle
kõrva suunas, kust jookseb verd
• Kui kannatanu on teadvuseta või kaotab teadvuse,
keera ta külili veritseva kõrva poole.
Erinevate haavade sidumised
Side haavale
SIDUMISED
sidumine
Sidumine
SIDUMINE
SIDUMISED
 ŠOKK
ŠOKK ON HAIGUSSEISUND, MIS TEKIB KUDEDE
PUUDULIKKU VERE- JA HAPNIKU -VARUSTUSE
TAGAJÄRJEL.

ON ORGANISMI KRIITILINE SEISUND, MILLES

KASUTATAKSE MAKSIMAALSELT ÄRA KÕIK
ORGANISMI VÕIMALUSED TULLA TOIME ELU
OHUSTAVA OLUKORRAGA.
 Šokk
Tunnused:
• Pulss on kiire. Mida kiirem ja nõrgem, seda raskem
on šokk.
• Nahk on kahvatu ja kaetud külma higiga.
• Kannatanu on algul rahutu, hiljem võivad esineda
teadvushäired.
• Hingamine on sage
• Võib esineda janu ja iiveldus.
 ŠOKKIL ON KOLM FAASI
• ERUTUS FAAS: VÕIB KESTA KUNI 24h. VERESOONED
AHENEVAD. NAHK ON KAHVATU, JAHE PULSS
PEENIKE, NIITJAS. VEREVARUSTUS PARANB
SÜDAMEL,KOPSUDEL,AJUS.
• PIDURDUSFAAS: VERESONED KAOVAD. NAHK ON
MARMORJAS, KÜLM PULSSI POLE, HINGAMINE
PINDMINE, TEADVUS UIMANE. VEREVARUSTUS HALB
SÜDAMEL, KOPSUDEL, AJUS.
• PÖÖRDUMATUFAAS: TAVALISELT LÕPPEB SURMAGA.
 TRAUMAATILINE ŠOKK
• LUUMURRUD(VEREJOOKS KUDEDE VAHELE)
• SISEORGANITE VIGASTUSED
• VEREJOOKS KÕHUÕÕNDE
• PEA HAAVAD, AJUSISENE VEREVALUM
• PLASMA KAOTUS ULATUSLIKE PÕLETUSTE KORRAL
• SUUR VÄLINE VEREJOOKS
 ŠOKI ENNETAMINE
• KINDLUSTADA ELULISED FUNKTSIOONID
• SULGE VEREJOOKS
• VÕIMALIKULT ROHKEM HAPNIKKU
• ŠOKIASEND
• TAGA MURRU KOHA LIIKUMATUS
• SOOJENDA ALAJAHTUNUT
• JAHUTA ÜLEKUUMENENUT
• RAHU JA VAIKUS
• EI ANNA SÜÜA EGA JUUA
• VAIGISTA VALU,ÄRA PÕHJUSTA VALU
• KIIRE JA SÄÄSTEV TRANSPORT
Šoki asend
 PÕLETUSED
PÕLETUSED TEKIVAD SUURE KUUMUSE,
SÖÖVITAVATE KEEMILISTE AINETE,
ELEKTRIVOOLU VÕI KIIRGUSE TOIMEL.
PÕLETUSED JAGATAKSE RASKUSASTME I, II, III
ASTMESSE.
OHTLIK! NÄO PÕLETUS, HINGAMISELUNDITE,
SUGUELUNDITE PÕLETUS, KEEMILINE
PÕLETUS
PÕLETUSED
 I ASTME PÕLETUS
I ASTE – PINDMINE
PÕLETUS ON
KAHJUSTATUD
AINULT
MARRASNAHK

PUNETUS,TURSE, VALU
 II ASTME PÕLETUS
II ASTME –
ON KAHJUSTATUD PÄRISNAHK,
KUID EI OLE KAHJUSTATUD
NAHAALUSED KOED. NAHA
PUNETUS JA TURSE ON
TUGEV, LISANDUVAD VILLID
NING VALU ON INTENSIIVNE.
 III ASTME PÕLETUS

III ASTME EHK SÜGAVA PÕLETUSE

KORRAL ON KAHJUSTATUD NAHK,
NAHAALUSED KOED JA LIHASED,
VAHEL KA LUUD. VALU ON VÄGA
TUGEV VÕI VASTUPIDI-
VALUTUNDLIKUS ON TÄIESTI
KADUNUD(KUI HÄVINUD
NÄRVILÕPMED)
PÕLENUD ALA ON KUIV JA VALKJAS
VÕI SÖÖSTUNUD.
 ESMAABI PÕLETUTE PUHUL
• PINDMISTE PÕLETUSTE PUHUL JAHUTA PÕLENUD
KOHTA VÄHEMALT 15 MIN.
• SÜGAVA PÕLETUSE PUHUL JAHUTADA MÕNI MINUT.
• EEMALDA SÕRMUSED, KÄEVÕTUD, KÄEKELL, VÖÖ,
KINGAD, PIGISTAVAD RIIDEAESMED ENNE TURSE
TEKET.
• TEE KÕIK VÕIMALIK ŠOKINÄHTUDE VÄHENDAMISEKS
• TEE PÕLENUD KOHALE PUHAS (STERIILNE) SIDE
 NB!
• ÄRA KASUTA JAHUTAMISEKS JÄÄD
• ÄRA PANE PÕLETUSHAAVALE KREEMI, ÕLI, VÕID JMS.
• ÄRA PANE HAAVALE KLEEPPLAASTRIT
• ÄRA KATSU PÕLENUD NAHKA KÄEGA
• ÄRA AVA VILLE
• ÄRA PÜÜA EEMALDADA PÕLENUID RÕIVAID JM.
NAHA KÜLGE KLEEPUNUID ESEMEID.
 KEEMILINE PÕLETUS
TUNNUSED:
• KEMIKAALIDE OLEMASOLU LÄHEDAL
• TUGEV KÕRVETAV VALU
• HILJEM TEKIB KAHJUSTATUD PIIRKONNAS NAHAVÄRVUSE
KADUMINE, VILLID, NAHA MAHAKOORUMINE JA TURSE.
ESMAABI:
• MUUDA PIIRKOND OHUTUKS
• LOPUTA PÕLETUSHAAVA VÄHEMALT 15 MIN
• EEMALDA ÕRNALT KÕIK SAASTUNUD RIIDEESEMED
• JÄLGI ELUTÄHTSAID FUNKTSIOONE
• 112
 Abistaja tegutsemine tulekahju korral:

Tuli levib kiiresti, sellepärast on vaja otsustavalt tegutseda ning hoiduda paanikast.
Põlevast hoonest väljumiseks:
►tegutse personaali juhise kohaselt, lülita sisse tulekahjualarm
►otsi ``väljapääsu``(EXIT) märke ning liigu nende uste kaudu
►ruumist väljumisel sulge enda järel uks
►ära ava põleva ruumi ust
►suitsu täis ruumi liigu kükakil võ põrandal roomates
►kui oled jäänud põlevas hoones tulelõksu, mine mõnda mittepõlevasse aknaga
ruumi, sulge uks ja kata uksealune pilu riiete või vaipadega.
 Kui inimese rõivad põlevad:
► takista tal ringi jooksmast
► pane ta lamama, põlev pool üleval
► summuta leegid, vaiba, paksu teki, mingi
mitte põleva eseme või veega
►ära rulli inimest maapinnal, võib tekitada lisa
põletusi.
►kui enda riided süttivad,haara vaip, tekk või
kardin jakeera see endale ümber ning heida
maha, kaitse oma nägu.
 LIIGESTE VIGASTUSED

• PÕRUTUS

• VENITUS

• NIKASTUS

• NIHESTUS
 Põrutus

on kukkumine või löögi tagajärjel tekkinud

kehavigastus.
• Nahk jääb vigastuskohal terveks, kuid pehmetes
kudedes tekib turse.

• Vigastusega kaasneb valu. Muhk ilmub löögi kohale

10-20 min jooksul
 Nikastus

Nikastuse korral väljuvad liigest

moodustavad luuotsad hetkeks
normaalsest asendist, millega võib
kaasneda liigeste – sidemete
väljavenimine või rebend.
 Tunnused
• Liigeses esineb valu ja selle ümbruses
valulikkus.

• Liigeses tekib turse ja selle ümbruses

verevalum
 Nikastus

Nikastuse korral esineva

liigesesidemete väljavenimise
tõttu kaldub nikastus kergesti
korduma.
 ESMAABI

KOLME K PÕHIMÕTE

K – KÕRGEMALE

K- KÜLM

K – KOMPRESSIOON (RÕHKSIDE)
 Nihestus

Nihestuse korral väljub liigest

moodustav luuots oma kohalt ning
jääb väärasendisse. Liigesekapsel
saab vigastatud ja liigese ümbruses
tekib turse.
 Tunnused

• Liigeses tekib tugev valu

• Liigese ümbrus tursub

• Liiges ei liigu normaalselt

• Liiges on väärasendis
 Esmaabi

• Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama

• Fikseeri liiges sellises asendis, millises ta oli

nihestuse tekkimisel

• Liiges fikseeritakse samade põhimõttete järgi nagu

luumurru korral

• Vii kannatanu haiglasse.

LUUMURRUD
Luumurrud
 LUUMURRUD
KINNINE – naha terviklikus on säilinud, kuid
luuotsad võivad kahjustada ümbritsevaid
kudesid ja veresooni. Esineb sisemise
verejooksu tunnused.
LAHTINE – luuots on purustatud, naha pinnal
nähtav. Kannatanul esineb tõenäoliselt
verejooks ja šokk. Esineb infektsiooni oht.
LUUMURRUD
Rangluumurd
 LUUMURRU TUNNUSED
• JÄSEME EBANORMAALNE KUJU

• TURSE

• VALU

• FUNKTSIOONI PUUDUMINE

• LUUOTSTE KRUDISEMINE
 ESMAABI LUUMURRU PUHUL
• KATA HAAV STERIILSE (PUHTA) LAPIGA
• TEE KANNATANU OLEMISE MUGAVAKS
• VÄLDI ALAJAHTUMIST
• LAHASTA LUUMURD MAAPINNAGA
ÄÄRMISEL VAJADUSEL:
• KÄE MURD FIKSEERI KEHA KÜLGE
• JALA MURD FIKSEERI TERVE JALA KÜLGE
(ANATOOMILINE LAHAS)
 LÜLISAMBA MURD
LÜLISAMBA MURD VÕIB TEKKIDA
OLUKORRAS, KUS INIMKEHALE MÕJUB
ÜLISUUR JÕUD:
• LIKKLUSAVARI
• KÕRGELT KUKKUMINE
• KUKKUMINE ISTULI, SELILI
• VETTEHÜPE PEA EES
NB!LÜLISAMBA MURRU TÕTTU VÕIB
KAHJUSTUDA SELJAAJU, MILLE
TAGAJÄRJEL VÕIB TEKKIDA KEHA JA
HINGAMISLIHASTE HALVATUS.
LÜLISAMBA KAELAOSA MURD
LÜLISAMBA VIGASTUSE TUNNUSED
• VALU KAELAS VÕI SELJAS VIGASTUSE KOHAL
• SELGROO TAVALISEL KUMERUSEL ESINEV ASTE,EBATASASUS
VÕI KÕVERUS
• NAHA HELLUS LÜLISAMBA KOHAL
• SELJAAJU KAHJUSTUSE KORRAL: SUUTMATUS JÄSEMEID
KONTROLLIDA,LIIGUTUSED VÕIVAD OLLA NÕRGEMAD VÕI
TÄIESTI PUUDUDA.
• TUNDLIKUSE KADUMINE VÕI TUNDEHÄIRED(JÄSEMED
TUNDUVAD KANGED,RASKED,KOHMAKAD)
• KAOB KONTROLL KUSEPÕIE JA PÄRASOOLE TÜHJENDAMISE
ÜLE
• RASKENDATUD HINGAMINE.
ESMAABI LÜLISAMBA VIGASTUSE KORRAL

• VÄLDI VIGASTUSE SÜVENEMIST

• ÄRA LIIGUTA KANNATANUT.JÄTA TA SELLESSE

ASENDISSE, MILLES SA TA LEIDSID

• KORRALDA KANNATANU KIIRE TRANSPORT

HAIGLASSE - KIIRABI
 Peatrauma
Kõik peatraumad võivad olla tõsised ja vajavad
õiget hindamist sest võivad põhjustada
teadvusehäireid. Vigastuste korral võib
esineda ajukoe või koljusiseste veresoonte
kahjustus või koljumurd.
Peatrauma võib põhjustada ajuvapustuse, mis
on lühiajaline teadvuse kaotus millele järgneb
täielik paranemine.
Mõned peavigastused võivad tekitada
ajukompressiooni, mis on eluohtlik.
 Peahaav

Peab juhtima tähelepanu võimalusele, et

kannatanul võib esineda sügavam vigastus (nt.
Koljumurd), mis võib olla tõsine.
Samuti võib esineda koljuõõnesisene verejooks,
mis põhjustab ajukompressiooni.
 Koljuluude murd
• Haav või nahaalune verevalum
• Koljul pehme ala või süvend
• Verevalum/turse ühe kõrva taga
• Verevalumid ühe või mõlema silma ümber
• Selge vedeliku või vesise vere eritumine ninast või
kõrvast
• Veri silmavalgel
• Pea või näo moonutus või ebasümeetrilisus
• Reageerimis tase halveneb ja võib areneda
teadvusekaotus.
 PEA- JA AJUTRAUMAD
ajuvapustus ajukompressioon
Hoop pähe + +
Pea vigastused - +
Teadvusekaotus minutid tunnid
Mälulünk + +
Peavalu nõrk tugev
Iiveldus nõrk tugev
Oksendamine vähe palju
Pearinglus - +
 AMPUTATSIOONID
• Amputatsioon giljotiini meetodil
• Rebimisamputatsioon
• Rongiratta amputatsioon
ESMAABI:
• Vähenda šokki ja verekaotust
• Kiirabi
• Hoia amputeeritud osa kannatanuga
koos
(pane amputeeritud osa kilekotti ja
jäässe)
 Mürkide toime organismile
Mürkaine- nimetatakse ka toksiiniks- on
aine, mis teatud koguses organismi
sattudes võib põhjustada lühiajalise või
püsiva kahjustuse kujunemise. Mürgid
võivaid olla alla neelatud, läbi naha
imendunud, sisse hingatud, silma
pritsitud või süstitud.
 MÜRGITUSED
ALLANEELAMINE
• NARKO- JA ALKOHOL
• PUHASTUSVAHENDID
• HALVAKS LÄINUD TOIT
• SEENED
TOIME:
Iiveldus,oksendamine,kõhuvalu,
krambid,südamerütmihäired, teadvushäired
ESMAABI:
• Jälgida kannatanut
• Kutsu kiirabi
• Vajaduse korral elustamine
 MÜRGITUSED
IMENDUMINE LÄBI NAHA:
• Puhastusvahendid
• Tööstusmürgid
• Taimekaitsemürgid
TOIME:
Valu,turse,nahalööve,punetus,sügelemine
ESMAABI:
• Võta seljast saastunud riided
• Pese kahjustatud piirkonda vähemalt 20 min
• Kutsu 112
 MÜRGITUSED
SISSEHINGAMINE:
• PUHASTUSVAHENDITE AURUGAASID
• TÖÖSTUSMÜRGID
• VINGUGAAS TULEKAHJU KORRAL
TOIME:
• Raskendatud hingamine
• Hapniku vaegus
• Halliksinine nahavärvus
ESMAABI:
• Aita kannatanu värske õhu kätte
• 112
• Vajadusel elustamine
 VINGU SISSEHINGAMISE TOIMED
SÜSINIKMONOKSIID EHK VINGUGAAS
ALLIKAS:mootorsõiduki heitegaasid, suits peaaegu kõikide
tulekahjude korral, sisseajavad korstnad, leke rikkis gaasi- või
petrooleumahjudest
TOIME: peavalu, segasusseisund,agressiivsus, iiveldus ja
oksendamine,kusepidamatus. Suurte koguste puhul
hallikssinine, kergelt punakat tooni nahavärvus, kiire
raskendatud hingamine, teadvuskaotus
HOIATUS!SÕIDUKI HEITEGAASIDEGA TÄITNUD GARAAŽI
SISENEMISEL AVA UKSED LAIALT JA LASE GAAS VÄLJA ENNE,
KUI LÄHED SISSE.
 VINGU SISSEHINGAMISE TOIMED
SUITS
ALLIKAS: Tulekahjud – suits on ohtlikum kui tuli. Suitsus
on vähe hapnikku ja see võib sisaldada põlenud
materjaalidest eraldunud mürgiseid gaase.
TOIMED: Kiire, häälekas raskendatud hingamine,köha ja
vilinad, nina ja suu põletus, tahm suu ja nina ümber,
teadvusetus.
 VINGU SISSEHINGAMISE TOIMED
SÜSINIKOKSIID
KIPUB KOGUNEMA JA OMANDAB OHTLIKU
KONSENTRATSIOONI SÜGAVATES SULETUD
RUUMIDES, NAGU
SÖEKAEVANDUSED,KAEVUD JA MAA-ALUSED
MAHUTID
TOIMED:ÕHUPUUDUS, PEAVALU,
SEGASUSSEISUND, TEADVUSETUS
 VINGU SISSEHINGAMISE TOIMED
LAHUSED JA KÜTUSED: liimid, puhastusvedelikud, kerged
kütused, priimuse gaas ja gaasipliidid. "lahustinuusutajad"
võivad kasutada kilekotte auru konsentreerimiseks (eriti
liimide kasutamisel)
TOIMED: peavalu ja oksendamine,teadvusehäire. Kilekotti
kasutamisest põhjustades hingamisteede sulgus või
lämbumine oksemassidesse võivad põhjustada surma.
Südameseiskus on võimalik balloonist vabanenud külma
surugaasi sissehingamisest
 MÜRGITUSED
SILMA PRITSIMINE
• PUHASTUSVAHENDID
• TÖÖSTUSMÜRGID
• TAIMEKAITSE MÜRGID
TOIME:
VALU JA SILMADE MÄRGUMINE,NÄGEMISE ÄHMASTUMINE
ESMAABI:
• LOPUTA SILMA
• KIIRABI
• SIDE MÕLEMALE SILMALE
 MÜRGITUSED
IMENDUMINE NAHAVIGASTUSE KAUDU,SÜSTIMINE:
• Putuka- ja loomahammustuse korral levivad mürgid
• Narkootikumid
TOIME:
Valu, punetus ja turse nahavigastuse ümbruses, iiveldus,
oksendamine, raskendatud hingamine, krambid,
teadvushäired, anafülaktiline šokk.
ESMAABI:
• Eemalda mesilase nõel
• Külm hammustuskohale
• Kiirabi
• Vajadusel elustamine
 ALKOHOLIMÜRGITUS
TUNNUSED:
• Tugev alkoholi lõhn
• Teadvusehäired – äratamisel võib kannatanu vastata kuid
kuid langeb kiiresti tagasi
• Punetav ja niiske nägu
• Sügav häälekas hingamine
• Tugev, hea täitumisega pulss
• Teadvusetus
PIKEMAAJALISE TEADVUSETUSE KORRAL:
• Kuiv tursunud nägu
• Pindmine hingamine
• Nõrk kiire pulss
• Laiad pupillid, mis reageerivad halvasti valgusele
 Alkoholimürgituse esmaabi
• Säilita avatud hingamisteed, teadvusetut kannatanut keera
küllili asendisse
• Kata kannatanu soojalt
• Kontrolli kannatanul vigastusi (eriti peavigastusi)
• Jälgi elutähtsaid funktsioone
• Kiirabi kui:
Sa ei suuda kestvate energiliste äratamisvõtetega
kannatanuga kontakti saada.
Nooruk või laps ei suuda iseseisvalt liikuda ega püsti seista.
Esineb sage oksendamine (7-8 korda ühe tunni jooksul)
Alkoholi mürgitus
 Kuidas tekib joove
Alkohol satub vereringesse ja ajju väga kiiresti.
Muutused on otseselt seotud alkoholi
konsentratatsioonist veres. Kui alkoholi sisaldus
veres on 0,04 – 0,05 protsenti, lülitub välja aju koor,
inimene kaotab kontrolli enda üle, loogilise
mõtlemise üle. Alkoholi konsentratsioon veres 0,1
protsenti juures tekivad tasakaalu häired. 0,2
emotsionaalne käitumine. 0,3 inimene on teadvusel
age eriti ei saa aru sellest mida näeb ja kuuleb. 0,4
viib teadvuskaotuseni. 0,6-0,7 sageli lõpeb surmaga.
 METANOOL
(METÜÜLPIIRITUS,PUUPIIRITUS)
ON LAHUSTES JA TAHKETES PIIRITUSTES,
KLAASIPUHASTUSVEDELIKUS,KÜTUSTES.
SÜMPTOMID: HINGELDUS, IIVELDUS,
OKSENDAMINE, SELJA JA KÕHUVALU,
NÄGEMISHÄIRED(NÄGEMISVÄLJA AHENEMINE JA
LUMERÄÄTSAKESED SILMADE EES). SILMANÄRVI
KAHJUSTUS.
ANTIDOODIKS: ETANOOL E. VIINAPIIRITUS.
 Ravimürgitus

Eriti ohtlikud ravimid:

• Südame ja vererõhuravimid(ka nitroglütseriin)
• Rahustid ja antidepressandid
• Kasvajatevastased ravimid
• Kanged valuvaigistid
 Tunnused
• Teadvushäired- unisusest koomani.
• Kõikuv kõnnak, kukkumine.
• Oksendamine – oksemassis võib olla tablette või
valget pudrutaolist massi.
• Südametegevuse häired – pulss võib olla väga
aeglane või väga kiire, vaevalt tuntav või
ebaregulaarne.
• Järsult tekkiv kõhuvalu – eriti lastel.
• Rahutus, psüühikahäired.
 Esmaabi
• Teadvuseta kannatanu keera küllili
• Helista 112. teata kindlasti, millist ravimit ja kui
palju kannatanu võttis, ning milline on tema
seisund.
• Kui tablett võeti sisse vahetult ja teadvushäireid ei
esine, proovi esile kutsuda oksendamine.
• Anna palju vett juua.
• Kui kannatanu on teadvuseta, jälgi pidevalt tema
hingamist ja pulssi.
• Ole valmis elustamiseks.
• Ära anna kannatanule piima.
 ORGAANILISED LAHUSED
TÄRPENTIIN,BENSIIN,LAMBIÕLI, SÜÜTEVEDELIK,
LAHUSTID, LAKID.
MAKKU SATTUMISE KORRAL OKSENDAMIST
MITTE ESILE KUTSUDA. ANDA RÕÕSKA KOORT.
KINDLASTI 112.
NB! MITTE OODATA SÜMPTOMITE ILMNEMIST.
 RÄSTIKU- PUTUKAHAMMUSTUSED.
• AINUKESE MÜRKMAONA ELAB EESTIS KIRJU
RÄSTIK.RÄÄSTIKU TUNNEB ÄRA PIKI SELGA KULGEVA
TUMEDA SIKSAKILISE TRIIBU JÄRGI.
SÜMPTOMID:
 NAHAL NAHA TAVALISELT 2 VÕI 4 VÄIKEST TÄPIKUJULIST
TORKEHAAVA. UMBES POOLTEL JUHTUDEL EI OLE
HAMMUSTUSHAAV NÄHTAV;
 VALU
HAMMUSTUSE HETKEL ERITAB RÄÄSTIK UMBES 0,02 – 0,1 ML
MÜRKI.
 ESMAABI
 112
 JÄTA HAMMUSTUSKOHT RAHULE
 RAHUSTA KANNATANUT
 KONTROLLI ELUTÄHTSAID FUNKTSIOONE
 ANDA JUUA ,KIIRENDAMISEKS MÜRGI ERITUMIST NEERUDE
JA SEEDETREKTI KAUDU. NB! ETTEVAATUST TEADVUSTE
HÄIRETE, OKSENDAMISE JA IIVELDUSE KORRAL;
 HAMMUSTUSKOHALE ASETA KÜLM KOMPRESS (ET
VERSOONED AHENEKSID –SIIS MÜRK LEVIB AEGLASEMALT)
 LAHASTADA KAHJUSTATUD JÄSE –VAJADUSEL KANNATANU
TRANSPORT: OLULINE VÕIMALIKULT VÄHENE FÜÜSILINE
KOORMUS KANNATANU KANDMINE VÕI AEGLASELT
KÄIMINE (25 m KAUPA)
 EI TOHI:
 KASUTADA ŽGUTTI KAHJUSTATUD JÄSEMEL;
 TEHA SISSELÕIGET HAMMUSTUSPIIRKONDA EGA
IMEDA HAAVAST MÜRKI
 KÕRVETADA HAMMUSTUSE KOHTA
 ANDA KANNATANULE JUUA ALKOHOLI,
KOHVI(LAIENDAB VERESOONI – KIIRENDAB MÜRGI
IMENDUMIST)
 PUUGID
PUUK- ON ÄMBLIKULAADNE, KES LÄBIB KOLM
ELUFAASI: VASTNE,NÜMF, TÄISKASVANU.
ELUTSUKKEL ON 2-3 AASTAT. OMA ELUTSÜKLI
NORMAALSEKS LÄBIMISEKS PEAVAD PUUGID IGAS
ARENGUSTAADIUMIS ÜKS KORD VERD IMEMA.
ESTIS VÕIVAD HAIGUSI EDASI
KANDA VÕSAPUUK,LAANEPUUK. ÜLDSE EESTIS 5 LIIKI
PUUKE. PUUGIHOOAEG APRILL – OKTOOBER.
 SOOVITUSED
 METSAS KÄIES KANNA HELEDAT RÕIVASTUST – KERGEM
MÄRGATA.
 PIKAD PÜKSID, SÄÄREOSAD SOKKID VÕI JALANÕUDE SEES;
 METSAT TULLES KONROLLI HOOLIKALT KEHA JA RIIDED.
ESMAABI:
 VÕTA PINTSETTIDE VÕI KÜÜNTEGA PUUGIST KINNI NII
NAHA LÄHEDALT KUI VÕIMALIK, KEERA VASTU KELLAOSUTI
LIIKUMISE SUUNDA, TÕMBA VÄLJA
 JÄLGI OMA TERVIST VÄHEMALT PAARI NÄDALA JOOKSUL –
PALAVIKU VÕI KÜLMETUSTAOLISTE SÜMPTOMITE
ILMNEMISEL, PÖÖRDU KOHE ARSTI POOLE.
HAIGUSED, MIDA PUUGID LEVITAVAD:

PUUKENSEFALIIT

PUUKBORRELIOOS e. LYME!`TÕBI
 PUUKENSEFALIIT
KNS HAIGUS, AJUPÕLETIK. TEKIB VIIRUS, MIS LEVIB
PUUGIHAMMUSTUSE VAHENDUSEL. PEITEAEG 1-2
NÄDALAT PEALE PUUGIHAMMUSTUST.
ESIMISED NÄHUD ON:
 PALAVIK, PEAVALU,LIHASVALU (GRIPP). KESTVAD VAEVUSED
UMBES NÄDAL. SEEJÄREL ENAMIK TERVISTUB. IGAL
KOLMANDAL NAKKATANUL TUNGIB VIIRUS(RNA) AJJU,
AJUKELMESSE.
 KÕRGE PALAVIK, TUGEV PEAVALU, KAELAKANGESTUS,
OKSENDAMINE, UIMASUS HALB ENESETUNNE.
 HAIGUSE LÄBIPÕDEMINE ANNAB ELUAEGSE IMMUUNSUSE.
 VAKTSINEERIDA VÕIB AASTARINGSELT.
PUUGID MUUTUVAD AKTIIVSEKS, KUI ÕHUTEMPERATUUR ON
ÜLE 5° C.
TÄIELIK VAKTSINEERIMINE KOOSNEB KOLMEST SÜSTIST
I ANNUS
II ANNUS: 1...3 KUU PÄRAST
III ANNUS: 5...12 KUU PÄRAST
KOLM AASTAT PÄRAST PEALE VIIMAST SÜSTI MANUSTATAKSE
ÜKS LISAANNUS VAKTSIINI, ET OMANDATUD IMMUUNSUST
SÄILITADA. SEEJÄREL KORRATAKSE REVAKTSINEERIMIST (1
ANNUS) ALLA 6O AASTASTEL IGA 3...5 AASTA JÄREL.
 PUUKBORRELIOOS
PUUKBORRELIOOSI PÕHJUSTAB SPIROHEET, MIDA LEIDUB PUUGI
SEEDEKANALIS PUUGI KIIRE EEMALDAMINE ON HAIGUSE VÄLTIMISE
SEISUKOHALT KÜLLALT OLULINE. PUUKBORRELIOOS ON
MULTISÜSTEEMNE HAIGUS. KÕIGE TÜÜPILISEM ON RINGIKUJULINE
NAHAPUNETUS, MIS TEKIB HAMMUSTUS KOHAL 1-4 NÄDALA
PÄRAST.
PUNETAV LAIK LAIENEB. HILJEM PUNETUS KAOB. HAIGUSNÄHUD VÕIB
TEKKIDA KA NS-S, LIIGESTES, SÜDAMES. ALATI EI PRUUGI EELNEDA
NAHAPUNETUST.
VAKTSIIN EUROOPA JAOKS PUUDUB. BORRELIOOSIVAKTSIIN ON
KASUTUSEL AMEERIKAS.
EI ANNA IMMUUNSUST PEALE LÄBIPÕDEMIST NING INIMENE VÕIB
UUESTI NAKATUDA.
 ALLERGIA
• ALLERGIA ALL MÕISTETAKSE ORGANISMI
EBATAVALIST REAGEERIIST KAS MINGI
VÄLISELE VÕI ORGANISMIS OLEVALE TEGURILE
(AINELE).
• INIMORGANISM PÜÜAB MITMESUGUSTE
VÄLISTEGURITEGA KOKKUPUUTUDES
NENDEGA KOHANEDA NING SAMAL AJAL
SÄILITADA ORGANISMIS SISEKESKONNA
ÜHTSUST.
 ALLERGIA
INIMORGANISMIS TOIMIVAD KEERUKAD
KAITSEREAKTSIOONID. NENDE REAKTSIOONIDE
TULEMUSENA TÖÖTATAKSE ORGANISMIS VÄLJA
KAITSEKEHAD – ANTIKEHAD, MIS TAGAVAD
ORGANISMI VASTUPANU KAHJULIKELE TEGURITELE.
TEGURIT (AINET) MIS KUTSUB ESILE ALLERGILISE
REAKTSIOONI, NIMETATAKSE ALLERGEENIKS.
 PÄRITOLU PÕHJAL JAGUNEVD
ALERGEENID:
• VÄLISKESKKONNAST PÄRINEVAD ALLERGEENID
EHK EKSOALLERGEENID

• ORGANISMIS TEKKINUD ALLERGEENID EHK

ENDOALLERGEENID
 EKSOALLERGEENID JAGUNEVAD
OMAKORDA:
• MITTENAKKUSLIKUD • NAKKUSLIKUD
ELAMUTOLM (LESTAD) BAKTERID
ÕIETOLMUD (PUUD, TAIMED) VIIRUSED
KARVAD, JUUKSED, KÕÕM SEENED
TOIDUAINED
KEMILISED AINED, RAVIMID
 PEAMISED ALLERGIAHAIGUSED ON:

• BRONHIAALASTMA

• ALLERGILINE NOHU

• ALERGILINE NAHAPÕLETIK EHK

DERMATIIT JA EKSEEM

• NÕGESTÕBI JA ALLERGILINE TURSE.

ALLERGIA
ALLERGIA
 KUUMAKAHJUSTUSED
KUUMAKRAMBID – tekivad pikaajalise kuuma käes viibimise
tõttu. Põhjuseks on organismi rohke vedeliku ja
mineraalsoolade kaotus higistamise teel.
TUNNUSED:
• Valulikud lihaskrambid(tavaliselt jalgades ja kõhus)
• Nõrkus ja peapööritus
• Tugev higistamine
• Soe ja niiske nahk
• Pulss ja hingamine ei ole tavaliselt muutunud
 ESMAABI
• VII KANNATANU JAHEDASSE KOHTA
• ANNA JUUA JAHEDAT KERGELT SOOLAST VETT
• JALALIHASTE KRAMPIDE KORRAL VENITA LIHASEID
ETTEVAATLIKULT
• KÕHULIHASTE KRAMPIDE KORRAL MASSEERI
LIHASEID
• PANE KANNATANU LAUBALE KÜLM MÄHIS
• KIIRABI VAJADUSEL
 KUUMAKURNATUS
Tekib pikaajalisel kuuma käes töötamisel või
treenimisel. Põhjuseks on organismi suur vedeliku
kaotus higistamise teel.
TUNNUSED:
• Tugev nõrkus
• Peavalu peapööritus ja iiveldus
• Kiire pindmine hingamine
• Kiire ja nõrk pulss
• Kahvatu nägu
• Kannatanu võib minestada tema järsul liigutamisel.
 ESMAABI
• VII KANNATANU JAHEDASSE KOHTA JA TAGA TALLE RAHU
• EEMALDA RÕIVAD JA JAHUTA TEDA (VENTILAATORIGA,
KÄTERÄTIKUGA TULT TEKITADES JNE.)
• JUUA KERGELT SOOLAST VETT
• TEADVUSETA KANNATANULE PÜSIV KÜLILI ASEND
• HINGAMISE JA SÜDAMETALITLUSE LAKKAMISE KORRAL
ALUSTA ELUSTAMIST
• KUI PEALE ESMAABI ANDMIST SEISUND EI PARANE ,SIIS
KUTSU KIIRABI
 KUUMARABANDUS
Tekib siis, kui inimese kehatemperatuuri regulatsioonimehhanism lakkab
töötamast ja eelkõige lakkab higistamine. Sagedamini tekib kuuma ja
niiske ilmaga fuusilist tööd tehes või treenides.
TUNNUSED:
• Nõrkus, peavalu, peapööritus ja kuumatunne
• Kehatemperatuur tõuseb 40º C- ni ja üle selle
• Nahk on kuum ja kuiv
• Hingamine on algul sügav, hiljem pindmine
• Pulss algul kiire ja tugev, hiljem kiire ja nõrk
• Silmapupillid on laienenud
• Võivad esineda lihastõmblused või – krambid
• teadvuskaotus
 ESMAABI
• Vii kannatanu jahedasse kohta ja eemalda rõivad
• Teadvusel olev kannatanu pane lamama kergelt
tõstetud pea ja ülakehaga
• Mässi kannatanu märga jahedasse linasse või
käterätikusse (kannatanu kehatemperatuur tuleb
kiiresti mahajahutada 38º C-ni, muidu hävivad
ajurakud)
• Hingamise ja südametegevuse lakkamisel alusta
elustamisega.
 PÄIKESEPISTE
Kutsub esile päikesekiirte toime katmata peale, millega kaasneb aju ja
ajukestade veresoonte laienemine ning ajuturse kujunemine.
TUNNUSED:
• peavalu, peapööritus
• Iiveldus
• Virvendamine silmade ees
• Halb enesetunne
ESMAABI:
• Vii kannatanu varjulisse, jahedasse kohta
• Pane ta lamama kergelt tõstetud pea ja ülakehaga
• Aseta laubale ja kuklale külm mähis
 KUUMAPÖÖRITUS
Võib tekkida kuumaga mitteharjunud inimestel suvel kuumalaine
ajal või saunas leili võttes.
TUNNUSED:
• Raskustunne peas, vahel peavalu ja iiveldus
• Peapööritus ja iiveldus
• Minestus
ESMAABI:
• Vii kannatanu jahedasse, värske õhuga ruumi
• Aseta ta lamama, jalad kergelt tõstetud
• Teadvusel kannatanule anna juua
 KÜLMAKAHJUSTUSED
Külmakahjustused jagunevad pindmisteks ja
üldisteks.
Pindmine: soojaga varustatav vereringe osutub
külmas mitteküllaldaseks.
Üldine külmakahjustus hüpotermia e
allajahtumine.
Külmakahjustuse teket kiirendavad tuul ja märg
nahk.
 PINDMINE KÜLMUMINE
TUNNUSED:
• Naha värvi muutumine algul punetavaks, hiljem
valkjaks
• Algul kerge kipitav valu, hiljem tundlikuse kadumine
ESMAABI:
• Eemalda käekell, käevõrud ja sõrmused külma
saanud käelt
• Soojenda sooja käega, pane jäse riiete või kaenla
alla sooja, kuni taastub naha normaalne värv ja
tundlikus
 SÜGAV KÜLMUMINE
TUNNUSED:
• Külmunud kehaosa on kõva ja tundetu
• Naha värv muutub algul valkjaks→hallikas- kollaseks
→hallikassiniseks
• Võivad tekkida villid
ESMAABI:
• Vii kannatanu sooja ruumi ja babasta riietest. Kui võimalik
eemalda käelt käekell, käevõrud sõrmused
• Soojenda jäse üles
►kiire meetodiga: 40-42ºC vees 20- 30 minuti jooksul,
ülessoojendamisega kaasneb tugev valu.
►aeglase meetodiga: alusta 30º C veega aeg- ajalt sooja vett
lisades , tõsta vee tº 40-42ºC 60-90 min jooksul.
• Tee ülessoojendatud jäsemele soe side ning tõsta jäse
kõrgemale
• Soe jook
 NB!
• Ära luba külmunud jalgadel käia
• Ära masseri kõlmunud jäset
• Ära soojenda külmunud jäset tugeva
soojusallika ees
• Ära ava kplmaville ega määri külmunud kohta
kreemiga
• Ära anna külmunule alkohoolset jooki ega
suitsu
 HÜPOTERMIA
Nimetatakse inimese keha üldist jahtumist, millega
kaasneb keha tº langus alla 35ºC.
Hüpotermiat soodustavad:
Madal välis tº, külm vesi, tugev tuul, märjad riided,
külmad eluruumid, alkohol,alatotumus, kehaline
füüsiline ja vaimne kurnatus. Tekib kergemini
väikestel lastel ja vanematel inimestel.
Eristatakse kolm raskusastet: kerge, mõõdukas ja raske.
Tunnused kujunevad vastavalt keha tº langemisele.
RASKUSASTE KEHA t° C TUNNUSED

Kerge t° 35,5° Tekivad külmavärinad

hüpotermia
t° 32,5° Lisanduvad kõnenägemishäired
Külmavärinad lakkavad, tekib lihasjäikus ja
t° 30,0° koordinatsioonihäired

Mõõdukas t° 29,5°-27,0° Mõtlemisvõime nõrgeneb, võib esineda

hüpotermia mälukaotus
t° 27,0°- 26,5° Süveneb apaatia ja tardumus, kaob kontakt,
mõistus hämardub, tekib unisus,lihasjäikus
püsib. Pulss ja hingamine aeglustuvad,tekivad
südamerütmihäired
Raskekujuline t° 26,5°-25,5° Teadvus kaob, refleksid kaovad,
hüpotermia ebakorrapärane südametegevus
Alla 25,5° Hingamine ja südametegevus lakkavad, tekib
südamevatsakese fibrillatsioon,
kopsuturse,kopsu verevalumid-surm.
 Allajahtumist soodustab
• Alkohoolijoove
• Ravimainete üledoos
• Traumad
• Põletus
• Kõrge iga
• Kaasuvad haigused
• Tugev tuul, külm vesi
ESMAABI ALLAJAHTUMISE KORRAL
• Vii kannatanu soojemasse ruumi
• Eemalda märjad ja külmad riided
• Väldi aktiivset liigutamist
• Kata soojalt, isoleeri maapinnast
• Väldi aktiivset soojendamist
• Kontrolli elutähtsaid funktsioone
NB! Ei tohi manustada alkoholi!
 SUURÕNNETUS
SUURÕNNETUS- ON OLUKORD, KUS
MEDITSIINILINE ABI ON MÖÖDAPÄÄSEMATU
VAJADUS ÜLETAB ABIANDMISE TAVALISE,
KOHESELT OLEMASOLEVA VÕIMALUSE JA
STANDARDI SÄILITAMISEKS ON VAJALIK
KASUTUSELE VÕTTA ERRAKORALISED
ABINÕUD.
 KATASTROOF
• ON OLUKORD, KUS MEDITSIINILINE ABI VAJADUSE ON
OLEMASOLEVATE VÕIMALUSTEGA VÕRRELDES NII SUUR,ET KA
PÄRAST ERAKORRALISE ABINÕUDE KASUTUSELEVÕTMIST EI
OLE VÕIMALIK SÄILITADA KEHTIVAID ABIANDMISE
STANDARDEID
• SORTEERIMINE – RESSURSIDE VÄHESE TÕTTU EI OLE
VÕIMALIK TAGADA KÕIKIDELE KANNATANUTELE
MEDITSIINIABI. ON VAJALIK MITME KANNATANU ÜHEAEGSEL
OLEMASOLUL
MÄÄRAB ABIVAJADUSE MAHU, ABIVAJADUSE JÄRJESTUSE,
ABIVAJADUSE SPETSIIFIKA.
 TRIAAŽ JA KANNATANUTE JAOTUS (SORTEERIMINE)

KANNATANUTE JAOTAMINE RAVIVAJADUSE JÄRGI.

KANNATANUTE VIGASTUSE RASKUSE UURING BASEERUB
PÕHINÄITAJATE (TEADVUS,HINGAMINE, VERERINGE).
OLULINE ON KANNATANUTE PIDEV JÄLGIMINE JA VAJADUSEL
TRIAAZIOTSUSE MUUTMINE. TRIAAŽ ON PIDEV JA KORDUV
PROTSESS.
ON OLEMAS KAKS TRIAAŽI SÜSTEEMI :
• METTAG-süsteem
• START- süsteem
 METTAG-süsteem
Kasutatakse värvilisi kaarte kannatanu vigastuse
raskusastme märkimiseks
Punane –üliraske vigastus, eluohtlik seisund
Kollane- raske vigastus
Roheline- vigastus ei ole eluohtlik, ei ole ohtu jäsemete
kaotamiseks
must- eluga kokkusobimatud vigastuse, surmaeelne
seisund, surm.
 METTAG-süsteem
Prioriteet 1 – ülikiire (punane)
Hingamisseiskus,hingamisteede sulgus, hingamispuudulikus
Südameseiskus (kontrollimise ajal)
Kontrollimatu verejooks või verekaotus 1l ja enam
Raske ajukolju trauma ja teadvusetus
Läbistav rindkerehav, rindkere muljumine, ebastabiilne rindkere
Läbistav kõhuseina haav, kõhuõõne elundite muljumisvigastus,
vaagnaelundite murd
Raske šokk, kannatanud kelle RR on alla 80mmHg
Põletused, mis haaravad ka hingamisteed
Raske haigus stenokardia,südame ja aju infarkt,kuumarabandus,raske
hüpertoonia rasedus ja sünnitus pataloogia
Teadvusetus
Võimalik selgroo kaelaosa murd
Reieluu murd
Silma lahtine vigastus
 Prioriteet 2 kiire (kollane)
Rasked põletused
Selgroovigastus va. Kaelavigastus
Mõõdukas verejooks ja verekaotus vähem kui 1l
Luude hulgimurd
Seljatrauma
Mürgitused kui kannatanu seisund on stabiilne
Prioriteet 3 mittekiire (roheline)
Vähesed verejooksud
Väiksemad luumurrud,vähene pehmete kudede vigastus
Prioriteet 4 tunnused(lahtine surtud (must)
Ilmselt eluks sobimatud koljutrauma,II ja III astme põletus üle 40%)
Hingamise ja südametegevuse puudumine pikema aja vältel
 START-süsteem
Lihtne sorteerimine ja kiire transport. Kasutatakse hingamise
vereringe ja teadvuse hindamist 60sek. jooksul. Jaotatakse
ülikiired,võivad oodata ja mittepäästetavad või surnud. See
süsteem annab võimaluse kiiresti välja selgitada ülirasked
patsiendid ja stabiliseerimist vajavad patsiendid.
Kasutatakse samuti märgistamist kaardidega
Kannatanute prioriteedid
transpordiproriteet(METAG-süsteem) kutseprioriteet (start süsteem)
I (punane) vajab enne transportimist I – hingamine üle 30x; RR=/<80mmHg
Seisundi stabeliseerumist (verejooksu teadvusetus(P;K)
Sulgemine, RR korrigeerimine
II (kollane) kohapealne abi pole võima- II- pulss alla 30x´;RR>80mmHg.
Lik vajab kohest transporti teadvus olemas(R)
III(roheline) võib oodata III- surnud, agoonias(M)
VI (must) surnud,agoonias
PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI.
 Õnnetus ja hädaoht mõjuvad
inimese psüühikale, põhjustades
psüühilise stressi.
Juhul kui psüühiline pinge on suur
ja inimese kohanemisvõime ei ole
küllaldane, kujuneb välja nn
stressihäire või muu psüühikahäire.
 Suurõnnetus
Suurõnnetusse sattunud inimeste esmane
reageerimine ja käitumine on tüüpilisel juhul
järgmine:
• 12-25 %-l tekib kergekujuline stressireaktsion, nad
säilitavad rahu, suudavad olukorrast kiiresti ülevaate
saada ning aktiivselt teisi abistada.
• 50-75% on abitud, ei suuda olukorda ette kujutada
ega teisi abistada, nad on segaduses, ükskõiked või
apaatsed, kuid neid ei esine ahistust.
• 1-3%-l ilmnevad psühootilised psüühikahäired, neil
kaob tegelikkusetaju ja kontakteerumisvõime.
 Psüühiline esmaabi

Õnnetuse üleelanutele antava psüühilise esmaabi

eesmärk on:

• Rahustamine

• Lohutamine ja

• Asjaolude selgitamine
Abistamine peab seisnema

hoolitsemises inimese eest

tervikuna, sealhulgas tema

tundeelu ja inimsuhete eest.

 Psüühilise stressireaktsiooni

leevandamiseks tuleb ohver ära

kuulata ning pakkuda talle

füüsilist lähedust.
 Psühholoogiline esmaabi

On toetus, mida igaüks võib kannatanule

anda, et leevendada tema
emotsionaalseid kannatusi ning taastada
eneseusk ja kindlustunne eesmärgiga
vältida hilisemat traumajärgse
stressihäire väljakujunemist.
 KRIISIGA TOMETULEK

KRIISIGA TOIMETULEKU MÄRGIKS ON SEE, KUI

TRAUMAATILINE KOGEMUS EI KAHJUSTA
ENAM INIMESE PSÜÜHILIST,SOTSIAALSET JA
FÜÜSILIST TERVIST.
 FAKTE
• UMBES 80% INIMESTEST TULEB TRAUMAATILISE
KOGEMUSEGA TOIME LÄHEDASTE LÄHEDASTE
TOETUSEL PROFESSIONAALSET ABI VAJAMATTA.
• UMBES 30% KANNATANUTEST EI LÄBI KÕIKI
TRAUMAATILISE KRIISI FAASE.PIKAAJALISED
STRESSIREAKTSIOONID OMANDAVAD HAIGUSLIKKU
VORMI – KUJUNEB TRAUMAJÄRGSE STESSIHÄIRE
(PTSH)
 TRAUMAJÄRGSE STRESSIHÄIRE
SÜMPTOMID

Pealetükkivad vältiv käitumine

Mälestused tunnete
tuimnemine.

Pingestatus
ülierksus
 KUI SÜMPTOMID KESTAVAD
KAUEM KUI 1 KUU PEALE
TRAUMAT, TULEB PÖÖRDUDA
SPETSIALISTI POOLE
LASTE REAKTSIOONID TRAUMALE
VANEMATE
KÄITUMINE
 
LAPSE VANUS SÜNDMUSE
ISELOOM
 Väikelapsed mäletavad toimunut ja
võivad sellest jutustada alates 2,5 – 3
eluaastast

 Täiskasvanud alahindavad laste

traumareaktsioone ja nende vajadust
teada, mis juhtus, mis saab edasi
Käsitlemata kaotused lapsepõlves
võivad mõjutadaisiksuse
arengutning põhjustada psüühilisi
probleeme hilisemas elus
 Kuidas tulla toime kriisiga?
• Teadmised toimetuleku viisidest

• Tunnete tunnistamine

• Puhkus

• Hobid
 MIKS ON TÄHTIS RÄÄKIDA?
• VÕIB SAADA ABI JA LOHUTUST
• TUNDA KERGENDUST
• TEADVUSTA PAREMINI OMA TUNDEID
• VÕIMALUS JAGADA OMA KOGEMUSI
TEISTEGA
• EITAMINE KUI KAITSEMEHHANISM KAOB
• LÄHEDASED MÕISTAVAD PAREMINI
 KRIIS ANNAB VÕIMALUSE
MUUTUDA, HINGELISELT KÜPSEDA,
TULLA EDASPIDI ELUSRASKUSTEGA
PAREMINI TOIME
 ABISTAJA ENESEABI
• KUI ABIANDJAL VÕIVAD SÜNDMUSPAIGAL
ILMNEDA SAMASUGUSED PSÜÜHILISED JA
KEHALISED REAKTSIOONID KUI ABIVAJAJAL
 ABIANDMINE VÕIB VALLANDADA
ABISTAJAS TRAUMAATILISE KRIISI JA
PÕHJUSTADA VÄSIMUST

 PEALE ABIANDMIST TULEB OMA

JUHTUNUGA SEONDUVAD MÕTTED JA
TUNDED VÄLJA ELADA, TAASTADA
JÕUVARUD
 ABI ANDMINE

ALTRUISM SÕLTUB SELLEST, KAS SULLE

MEELDIVAD INIMESED, TEISEKS, KAS SA
HOOLID NEIST JA KOLMANDAKS, KAS SA
TUNNED VAJADUST NEID AIDATA.
E.STAUB
Oska anda esmaabi, sest sellest
võib sõltuda inimese elu!

Aitäh!
KÜSIMUSED?