Andmekogumismeetodid

II

02. märts 2020

Vaatlus 1
Vaatluse käigus jälgib uurija vahetult keskkonda ja tegevusi ning
kogub infot kõigi meelte abil, eelkõige kasutades nägemist ja
kuulmist (Vihalemm 2014).

Objekti või nähtust uuritakse nii, et sellega toimuvasse ei sekkuta

ega mõjutata. Andmete kogumine ja talletamine toimub
süstemaatiliselt, eetilisi kokkuleppeid arvestades ning
eesmärgistatult (Vihalemm 2017).  
Vaatlus 2
Vaatlust kasutatakse eraldiseisva või kombineeritud meetodina, kui
objekti või nähtust on sõnaliselt keeruline kirjeldada.

Vaatluste tulemused fikseeritakse enamasti vaatlusprotokolli või –

päevikusse.
N: https://verlinriin.wordpress.com/2017/03/27/kaitumisprobleemidega-lapse-vaatluspaevik/

Vaatluse kestus võib varieeruda poolest tunnist kuni kümnete

aastateni.
Vaatluse vormid 1
• Formaliseeritud vaatlus - fikseeritavad kriteeriumid on täpselt
määratletud ning tulemusi analüüsitakse kriteeriumidele vastanud
juhtumite arvulise osakaalu/võrdluse põhjal.
N: loetakse kokku, mitu sõidukit ja jalakäijat läbib tee punktis X.
• Formaliseerimata vaatluse - fikseeritavad kriteeriumid ei ole
enne täpselt määratletud. Uuringu seisukohalt olulised tunnused
määratletakse alles pärast vaatlust, analüüsi käigus.
Vaatluse vormid 2

• Osalusvaatluse uurija asub ise uuritava rühma liikmeks. Tema

eesmärk ei ole avalik.

• Osalejana tehtava vaatluse puhul on uurija avalikustatud

kaksikrollis, nii rühma liige ning tegevuses osaleja kui ka uurija.
 
• Avalikustatud vaatlejana tehtav vaatlus
N: töövari.
Eksperiment
Eksperimendi eesmärk on kontrollida hüpoteeside põhjuslikke
seoseid. Seejuures mõjutatakse uuritavat objekti või nähtust
uuringute kaudu või kutsutakse nähtus kindlates tingimustes ise
esile.

N: Füüsikalised katsed; teksti fondi ja suuruse seos lugemisoskuse

omandamisega; seosed kauba paigutamise ja müügitulemustele
vahel.
Eksperimentide liigitus
● Laboratoorsed - võrreldakse sündmuste arengut kahes grupis
(eksperimentaal- ja kontrollgrupp), mis on oma koosseisult,
seisundilt ja mõjuteguritelt võrdsed. Sisemine valiidsus suur,
väline valiidsus vähene ehk seos ei pruugi reaalsuses avalduda.

● Loomulikud - suurem väline valiidsus, kuid väga raske on

saavutada sisemist valiidsust, katsealuste koosseisu, olukordade
ja mõjutegurite võrdsust kõige muu poolest peale sõltumatu
muutuja.
Eksperimendi usaldusväärsus
Tulemuste usaldusväärsus tugineb kahele eeldusele.
• Uurija peab suutma tõestada, et tulemuseni viis just nimelt uuritav
tegur ja mitte mõni teine - sisemine valiidsus.

• Uurija peab tõestama, et põhjuslik seos kahe nähtuse vahel on

teatud tingimustes seaduspärane, et saadud tulemusi võib üle
kanda teistele, mitte-eksperimentaalsetele olukordadele - väline
valiidsus.
Intervjuu
Mingile teemale keskenduv eesmärgipärane vestlust kahe või
enama inimese vahel. (Brennen, 2013)
Allikad
http://samm.ut.ee/vaatlus