Nõudlus. Turunõudlus.

Loeng 3

© Alar Kein
 Loengu kava
• Optimaalne valik hindade ja sissetuleku muutudes
• Kaupade klassifikatsioon: normaalkaubad, inferioorsed
kaubad, harilikud kaubad, Giffeni kaubad,
asenduskaubad, täiendkaubad
• Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja risthinnaelastsus
• Lineaarse nõudluse hinnaelastus
• Erineva hinnaelastsusega nõudluskõverate kujutamine
graafiliselt
• Turunõudluse tuletamine individuaalsete nõudlus-
funktsioonide alusel
• Kauba nõudluse hinnaelastsus ja tulud kauba müügist
• Näited
 Nõudlusfunktsioon
• Üldjuhul, kui kaupade hinnad või tarbija sissetulek muutub, siis
muutub ka tarbija optimaalne valik.
• Nõudlusfunktsioon - funktsioon, mis seob tarbija optimaalse
valiku (optimaalse kauba koguse) kaupade hindade ning
tarbija sissetulekuga.
• Kauba X nõudlusfunktsioon: X (Px, Py, M)
• Kauba Y nõudlusfunktsioon: Y (Py, Px, M)
X – kauba X nõutav kogus; Y – kauba Y nõutav kogus;
Px – kauba X hind; Py – kauba Y hind; M – tarbija sissetulek

• Kuidas muutub tarbija optimaalne valik, kui muutub:

• - tarbija sissetulek?
• - kauba X hind?
• - kauba Y hind?
• Kuidas klassifitseeritakse kaupasid selle alusel, kuidas reageerib
tarbija nõudlus kaupade hindade ja sissetuleku muutustele?
Optimaalne valik sissetuleku muutudes
Normaalkaubad
Y (ΔX / ΔM) > 0
Vaadeldavas
Sellisedsõnadega,
Kuidas
Teiste, kaubad,
muutub näites näeme,
millekauba
tarbija
normaalkaupnõutav
et tarbijakogus
Xonnõutav
kaup,
sissetuleku
suureneb
mille
kogus, kui tarbija
nõutavasuurenedes
koguse
tarbija sissetuleku
suureneb
muutus
sissetulek onkasvades
ka
sama-
suureneb?
tarbija
kannavadpoolt
suunaline nimetust
nõutav
tarbija „normaalkaubad“.
kauba X muutusega.
sissetuleku kogus.
Sissetuleku-tarbimise kõver
C A, B, C - tarbija optimaalne valik
y3
erinevate sissetulekute korral
B
y2 A Ükskõiksus-
y1 kõverad

Eelarvejoon
x1 x2 x3 X
 Engeli kõver
Normaalkaubad
M (ΔX / ΔM) > 0
(sissetulek)

Engeli kõver kirjeldab seost

tarbija sissetuleku ja kauba
nõutava koguse vahel

Normaalkaubad: tarbija sissetuleku

kasvades suureneb ka tarbija kauba
X nõutav kogus

X
Optimaalne valik sissetuleku muutudes
Inferioorsed kaubad
Y (ΔX / ΔM) < 0
Sissetuleku- Teiste,
Selline sõnadega,
kaup, mille
inferioorne
korral kauba
kaup
Näeme,
Kuidas muutub normaalkaup
et vaadeldava
tarbija kauba Xon
kauba
tarbimise kõver on
nõutav
kaup,kogus
millelangeb,
nõutava kuitarbija
koguse
tarbija
C kaup,
puhul
nõutav mille
kauba nõutava
nõutav
kogus, koguse
kogus
kui muutus
langeb,
y3 muutus
sissetulekonsissetulek
kasvab
vastassuunaline
on defineeritav
tarbija
on
kui sama-suunaline
tarbija
sissetulek suureneb? kasvab.
sissetuleku
kui „inferioorne
muutusega.
kaup“.
B
y2
A, B, C - tarbija optimaalne valik
erinevate sissetulekute korral
A
y1 Ükskõiksus-
kõverad

Eelarvejoon
x3 x2 x1 X
 Engeli kõver
Inferioorsed kaubad
M (ΔX / ΔM) < 0
(sissetulek)
Samas, üks ja seesama
kaup võib madalamate
sissetulekute tasemete
korral käituda kui
normaalkaup ja kõrgemate
sissetulekute tasemete
M* korral kui inferioorne kaup.
Inferioorsed kaubad: tarbija
sissetuleku kasvades väheneb
tarbija kauba X nõutav kogus

X
 X-i optimaalne valik kui PX muutub
Kaup X on harilik kaup
Y (ΔX / ΔPx) < 0
Vaadeldava
Kaup,
Teiste, mille
Kuidas muutubkauba
nõutav
sõnadega, puhul
kogus
tarbija
harilik näeme,
kauba
kaupkasvab, et
kuikauba
X kaup,
on nõutav kauba
mille nõutava
nõutav
hind
kogus,
koguse kogus
langeb
kui onkasvab,
kauba
muutus on X hindkuilangeb?
defineeritav kauba
vastassuunaline hind
kui „harilik
kauba langeb.
kaup“.
hinna
muutusega.
Hinna-tarbimise kõver
y3 C
y2 A B
y1
Ükskõiksus-
kõverad A, B, C - tarbija opti-
maalne valik kauba X
erinevate hindade korral

Eelarvejoon
x1 x2 x3 X
 Nõudluskõver
Kaup X on harilik kaup
(ΔX / ΔPx) < 0
X
• Millist seost kirjeldab nõudluskõver?
• NB! üldjuhul esitatakse nõudluskõverat joonistel kui Px(X)
• Kui kauba X hind tõuseb, ceteris paribus,
siis kauba X nõutav kogus väheneb.
• Kui kauba X hind langeb, ceteris paribus,
siis kauba X nõutav kogus suureneb.

Kauba X nõudluskõver: X (Px)

Px
 X-i optimaalne valik kui PX muutub
Kaup X on Giffeni kaup
Y (ΔX / ΔPx) > 0
Kaup,
Kuidas mille
muutub
Teiste,
Näeme, nõutav
sõnadega,
et kogus
tarbija
Giffeni
vaadeldava langeb,
kauba
kaup
kauba X on kui
nõutav kauba
kaup,
nõutav mille
kogus
nõutava
hind langeb
kogus,
langeb, kui koguse
kuikauba
kauba muutus
on defineeritav
Xhind on
kuisamasuunaline
hindlangeb.
langeb? Giffeni kaup.
kauba hinna muutusega.
y2 B

Ükskõiksuskõverad
A
y1
A, B - tarbija optimaalne
valik kauba X erinevate
hindade korral
Hinna-
tarbimise
kõver
Eelarvejoon
x2 x1
X
 Nõudluskõver
Kaup X on Giffeni kaup
(ΔX / ΔPx) > 0
Px

• Kui kauba X hind tõuseb,

ceteris paribus, siis kauba X
nõutav kogus suureneb.
• Kui kauba X hind langeb,
ceteris paribus, siis kauba X
nõutav kogus väheneb.

X
 X-i optimaalne valik kui Py muutub
Asenduskaubad
Y (ΔX / ΔPy) > 0
• Kui kauba Y hind tõuseb, ceteris paribus,
siis kauba X nõutav kogus suureneb.
• Kui kauba Y hind langeb, ceteris paribus,
y1 siis kauba X nõutav kogus väheneb.
Kaubad, mille nõutava
koguse muutus on
samasuunaline teise
kauba hinnamuutusega
y2 on käsitletavad kui
asenduskaubad.
Ükskõiksus-
y3 kõverad

x1 x2 x3 X
 X-i optimaalne valik kui Py muutub
Täiendkaubad
Y (ΔX / ΔPy) < 0
• Kui kauba Y hind tõuseb, ceteris paribus,
siis kauba X nõutav kogus langeb.
• Kui kauba Y hind langeb, ceteris paribus,
siis kauba X nõutav kogus suureneb.
Kaubad, mille nõutava koguse muutus
on vastassuunaline teise kauba
y3 hinnamuutusega on käsitletavad kui
täiendkaubad.
y2
Ükskõiksus-
y1 kõverad

x1 x2 x3 X
 Kokkuvõtteks
• Kauba nõutava koguse muutuse (∆X) ja tarbija sissetuleku
muutuse (∆M) seose alusel eristatakse:
• - normaalkaupasid , mille korral (ΔX / ΔM) > 0
• - inferioorseid kaupasid , mille korral (ΔX / ΔM) < 0
• Kauba nõutava koguse muutuse (∆X) ja kauba hinna muutuse
(∆Px) seose alusel eristatakse:
• - harilikke kaupasid , mille korral (ΔX / ΔPx) < 0
• - Giffeni kaupasid , mille korral (ΔX / ΔPx) > 0

• Kauba nõutava koguse muutuse (∆X) ja mingi teise kauba

hinna muutuse (∆Py) seose alusel eristatakse:
• - asenduskaupasid , mille korral (ΔX / ΔPy) > 0
• - täiendkaupasid , mille korral (ΔX / ΔPy) < 0
 Hinnaelastsus, sissetulekuelastsus ja
risthinnaelastsus
• Nõudluse sissetulekuelastsus:
• εM = (ΔQ / Q) / (ΔM / M)
• Nõudluse hinnaelastsus:
• εPx = (ΔQ / Q) / (ΔPx / Px)
• Nõudluse risthinnaelastsus:
• εPy = (ΔQ / Q) / (ΔPy / Py)
• kus ΔQ on kauba X nõudluse muutus väljendatuna kaubaühikutes, ΔM, ΔPx,
ΔPy on vastavalt sissetuleku, kauba X hinna ja kauba Y hinna muutus
rahalises väljenduses. NB! Seega ΔQ / Q on kauba X nõutava koguse
muutus %-des, ΔPx / Px on kauba X hinna muutus %-des; ΔM / M on
sissetuleku muutus %-des; ΔPy / Py on kauba Y hinna muutus %-des.

• Kuidas tõlgendada koefitsiente εM = 0.5 , εPx = -2 ning εPy = 2 ?

• Kui ΔQ/Q = ΔP/P , siis |εP| = 1, (nõudlus on ühikuelastne)
• Kui ΔQ/Q > ΔP/P , siis |εP| > 1, (nõudlus on elastne)
• Kui ΔQ/Q < ΔP/P , siis |εP| < 1, (nõudlus on mitteelastne)

• Kuidas tõlgendada elastsuse koefitsiente |εP|=1, |εP|>1, |εP|

<1? Kui tundlik on kauba nõudlus kauba hinna muutuse
suhtes?

• Milline võiks olla sellise kauba nõudluse hinnaelastsus:

• a) millel on palju asenduskaupu?
• b) millel asenduskaubad praktiliselt puuduvad?
• Kuidas võiksid olla seotud reklaami eesmärk ja nõudluse
elastsus?
• Kas kauba nõudluse hinnaelastsus võib erineda lühiperioodil ja
pikal perioodil?
• Kas nõudluse hinnaelastsus on konstantne nõudluskõvera
erinevates punktides?
 Nõudluse hinnaelastsus: empiirika
Leitud lühiperioodi Leitud pika perioodi
Kaup hinnaelastsus hinnaelastsus
Riided (US) -0.90 -2.90
Tubakatooted (US) -0.46 -1.89
Ehted ja käekellad (US) -0.41 -0.67
Õlu (US) -1.72 -2.17
Vein (CAN) -0.88 -1.17
Maagaas majapidamistes (US) -1.40 -2.10
Elekter majapidamistes (US) -0.13 -1.89
Ühistransport (ENG) -0.51 -0.69
Ühistransport (FRA) -0.32 -0.61
Bensiin (US) -0.25 -0.92
Bensiin (CAN) -0.15 -0.60
• Allikas: Salvatore, Dominick. Managerial Economics: Principles and Worldwide Applications (6th Edition.)
Oxford University Press 2007, lk. 87. * Märkus: Nimetatud allikas sisaldab viiteid algallikatele
 Nõudluse risthinnaelastsus: empiirika
Kaup X Kaup Y Leitud risthinnaelastsus
Margariin (US) Või (US) 1.53
Sealiha (US) Veiseliha (US) 0.40
Lambaliha (UK) Veiseliha (UK) 0.28
Maagaas (US) Elekter (US) 0.80
Kivisüsi (IRE) Nafta (IRE) 0.70
Kivisüsi (IRE) Maagaas (IRE) 0.40
Meelelahutus (US) Toit (US) -0.72
Euroopa autod USA ja Aasia autod 0.76
Aasia autod USA ja Euroopa autod 0.61
USA autod Euroopa ja Aasia autod 0.28
Autod (AUSTR) Bussitransport (AUSTR) 0.07

• Allikas: Salvatore, Dominick. Managerial Economics: Principles and Worldwide Applications (6th Edition.)
Oxford University Press 2007, lk. 93. * Märkus: Nimetatud allikas sisaldab viiteid algallikatele
 Nõudluse sissetulekuelastsus: empiirika
Kaup Leitud sissetulekuelastsus
Vein (CAN) 2.59
Veiseliha (US) 1.06
Juust (UK) 0.37
Kanaliha (US) 0.28
Kartulid (UK) -0.32
Jahu (US) -0.36
Elekter majapidamistes (US) 1.94
Euroopa autod (US) 1.93
Aasia autod (US) 1.65
USA autod (US) 1.63
Bensiin (US) 1.20
Sigaretid (US) 0.50
• Allikas: Salvatore, Dominick. Managerial Economics: Principles and Worldwide Applications (6th Edition.)
Oxford University Press 2007, lk. 90. * Märkus: Nimetatud allikas sisaldab viiteid algallikatele
 Lineaarse nõudluse hinnaelastus

Hind • Kas lineaarse nõudluse korral on kauba

hinnaelastsus konstantne või sõltuv kauba hinna
tasemest?
|εP| = ∞ • Nõudluse hinnaelastsus muutub piki
lineaarset nõudluskõverat, s.t. lineaarse
|εP| > 1 nõudluse korral on nõudluse hinnaelastsus
erinevatel hinnatasemetel erinev.
Q
|εP| = 1 Q
Nõudluse P 
Nõudluskõvera
hinnaelastsus: P
|εP| < 1 keskpunkt P
Nõudluskõver

|εP| = 0 Kogus
 Erineva hinnaelastsusega nõudluse
kujutamine graafiliselt
Hind Hind
Täiesti Täiesti
elastne nõudlus mitteelastne nõudlus

Kogus
Kogus
Hind Hind
Suhteliselt Suhteliselt
elastne nõudlus mitteelastne nõudlus

Kogus Kogus
 Näited
• Näide 1. Tarbija eelistused on kirjeldatavad kasulikkuse-
funktsiooniga U(x,y) = (x+2)(y+10).
• a) Leidke antud tarbija kauba X nõudlust kirjeldav funktsioon, kui
kauba X ühiku hind on Px ,kauba y ühiku hind on Py ning tarbija
sissetulek on M.
• b) Selgitage, kas kaup X on normaalkaup või inferioorne kaup,
harilik kaup või Giffeni kaup, asenduskaup või täiendkaup kaubale
Y?

• Näide 2. Oletame, et tarbija tarbib kaupu X ja Y alati koos,

sealjuures suhtes kaks ühikut kaupa X ühe ühiku kauba Y kohta.
• a) Leidke antud tarbija kauba X ja kauba Y nõudlust kirjeldavad
funktsioonid, kui kauba X hind on Px, kauba Y hind on Py ning
tarbija sissetulek on M.
• b) Mitu ühikut kaupa X ja kaupa Y tarbiks antud tarbija, kui tema
sissetulek oleks 20 eurot, ühe ühiku kauba X hind oleks 0.75 eurot
ning ühe ühiku kauba Y hind oleks 1 euro?
 Turunõudluse tuletamine individuaalsete
nõudluste alusel
• Eeldame: n tarbijat ühiskonnas
• tarbija i kauba X nõudlus: Xi (PX, ..., Py, Mi)

• Kauba X turunõudlus e. agregeeritud nõudlus:

n
X T ( Px ,..., Py , M i ,..., M n )   X i ( Px ,..., Py , M i )
i

• Millistest teguritest sõltub kauba X turunõudlus? Kas teiste

kaupade hinnad ja tulude jaotus ühiskonnas võivad
potentsiaalselt kauba X turunõudlust mõjutada?
 Turunõudluse tuletamine individuaalsete
nõudluste alusel
Oletame, et: - ühiskonnas on vaid kaks tarbijat – tarbija A ja tarbija B
- tarbija A kauba X nõudlusfunktsioon on XA = fn (Px)
tarbija B kauba X nõudlusfunktsioon on XB = fn (Px)
• Liidame indiviidide nõudluskõverad horisontaalselt
• Välistame negatiivse nõudluse: Xi(PX) = max {Xi(PX), 0}
Px Px Px
PA PA
Nõudluskõver
murdub hinna-
tasemel PB
PB PB

Tarbija A Tarbija B
X-i nõudlus
XA X-i nõudlus
XB X-i turunõudlus XA+XB
 Näide
• Näide 3. Vaatleme leiva turgu, kus on:
• 10 A–tüüpi tarbijat ja 20 B–tüüpi tarbijat;
• iga A–tüüpi tarbija individuaalne leiva nõutav kogus on
kirjeldatav nõudlusfunktsiooniga L A= 10 - P , kus P tähistab leiva
hinda ja LA tähistab ühe A-tüüpi tarbija leiva nõutavat kogust
• iga B–tüüpi tarbija individuaalne leiva nõutav kogus on
kirjeldatav nõudlusfunktsiooniga L B = 24 - 3P , kus P tähistab leiva
hinda ja LB tähistab ühe B-tüüpi tarbija leiva nõutavat kogust

• a) Mis on leiva turunõudlus antud turul? Kirjeldage nõudlust

nii võrranditega kui ka joonise abil.
• b) Kui suur on leiva nõutav kogus antud turul, kui leiva hind
P=6 ?
• c) Kui suur on leiva nõutav kogus antud turul, kui leiva hind
P=9 ?
 Nõudluse hinnaelastsus ja tulu kauba
müügist
• Olgu: R – tulu kauba müügist
• P – kauba ühiku hind
• Q – kauba nõutav kogus
• ΔP – kauba hinna muutus
• ΔQ – kauba nõutava koguse muutus
• εP – kauba nõudluse hinnaelastsus
• Tulu kauba müügist: R  PQ
Q
• Kauba nõudluse Q P  Q
P  ehk P 
hinnaelastsus: P Q  P
P
• Eeldame, et kauba nõutav kogus muutub, kui muutub
kauba hind.
• → kui kauba hind P muutub ΔP võrra, siis kauba nõutav
kogus Q muutub ΔQ võrra

• → tulu R muutub ΔR võrra ehk uue hinna tingimustes on

tulu kauba müügist R´= R + ΔR.

R   ( P  P)(Q  Q)  P  Q  Q  P  P  Q  P  Q

• ja tulu muutus ΔR: R  Q  P  P  Q  P  Q

• Kui ΔP ja ΔQ → 0, siis ΔP×ΔQ → 0

• → tulu muutus on ligikaudselt: R  Q  P  P  Q

 Nõudluse hinnaelastsus ja tulud

Hind
• Vaatleme marginaalseid
Q×ΔP hinna ja koguse muutusi
• Kuidas muutuvad tulud, kui
P+ΔP kauba hinda tõsta?
ΔP×ΔQ
P • Kas nõudluse hinna-
elastsus ja tulud on
omavahel seotud?

P×ΔQ Nõudlus

Q+ΔQ Q Kogus
• Selleks, et leida, millise määraga muutub tulu kauba hinna
muutudes, jagame eelnevas valemis leitud tulu muutuse
(ΔR) hinna muutusega (ΔP-ga): R Q
QP
P P
• Kui kauba hind tõuseb (ΔP>0), siis tulu suureneb (ΔR>0) juhul,
kui: P  Q
R Q  1
P  Q  0 ehk, kui
P P Q  P
P  Q
• Kuna nõudluse hinnaelastsus:  P 
Q  P
siis kauba hinna tõustes, ceteris paribus, suureneb tulu, kui P  1
Seega: ΔR / ΔP > 0 , kui |εP| < 1
ΔR / ΔP < 0 , kui |εP| > 1
ΔR / ΔP = 0 , kui |εP| = 1
Mida antud seostest järeldada? Kuidas on seotud kauba hinna
muutmisest, ceteris paribus, tingitud müügitulude muutus ja kauba
nõudluse hinnaelastsus?