*KALANDUS ja

VESIVILJELUS
 * Pane kirja temaatilised märksõnad, mille
põhjal saad koostada mõistekaardi tunnis
kuuldust ja nähtust.

Mõistekaart koosneb
mõistetest ning need
on ühendatud
omavahel joontega.

Mõisteid ühendavate
joonte peal olevad
sõnad või fraasid
iseloomustavad seost
nende mõistete vahel.
Kalandus
majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste
veeorganismide püügiga, töötlemisega ja
valmistoodangu turustamisega.
Tänapäeval räägitakse vesiviljelusest ehk
akvakultuurist, sest peale kalade kasvatatakse
ka limuseid, vähke, krevette,vetikaid jpm
*Kala on väärtuslik toiduaine, mida
tarbitakse toiduks värskelt, soolatult,
suitsetatult, konserveeritult
*Kalajahu - ja õli kasutatakse
loomasöödaks
*Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-
ja farmaatsiatööstuses
*Vetikaid kasutatakse toiduainetööstuses
ja väetiste valmistamisel

*Kalanduse tähtsus
4
*Siseveekogud—sageli on selles piirkonnas
toimunud ülepüük või saastatus ja varud on
väikesed.
*Rannikumeri—Kõige rohkem kasutatav
piirkond. Rannikumereks loetakse
maksimaalselt 200 meremiili (u. 370 km), seda
nimetatakse rannikuriikide majandustsooniks.
*Avaookean—Kogu inimkonna ühisvara.
Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku.

* Kalavarusid toodetakse
järgmistest veealadest
*TERRITORIAALVEED 3-12 meremiili; igasugune
tegevus ainult rannikuriigi loal

*MAJANDUSVEED kuni 200 meremiili; kalapüük ja

maavarade kaevandamine rannikuriigi loal,
laevasõit vaba

*AVAOOKEAN üle 200 meremiili; kalapüük

rahvusvaheliste kokkulepete alusel

1 MEREMIIL=1,8532 km

*Merealad jagunevad
* Läänemeri -
territoriaalveed ja
majandussveed
 *Majandusvöönd
*Majandusvöönd on väljaspool
territoriaalmerd asuv ja
viimasega külgnev mereala
*Riik võib oma püügiõiguse
rentida/ müüa teisele riigile
*9/10 maailma kalavarust ja
merealusest naftast asub
madalas rannikuvööndis
*90% maailmamere kalast
püütakse
majandusvöönditest, mis
moodustavad 1/3
maailmamere pindalast
*Majandusvööndid
*jõustus 1994a., 60 riigi heaks kiitmisel
*Annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade
esmase kasutusõiguse rannikuriigile
*Avameri on kõigile avatud
*Kaluritel püügi piirmäärad, makstakse preemiat
kalapüügist loobumisel
*Piiratakse püügipäevasid, maksustatakse
kalalaevu, püügivahendeid jne

*ÜRO mereõiguste
konventsioon
*pinnakihid – hapnikurikas vesi
*jõgedesuudme piirkonnad – jõed uhuvad maismaalt
palju toitaineid
*külmade hoovuste piirkonnad – külm, hapnikurikas
vesi

* Peamised kalapüügipiirkonnad
* Kalapüügipiirkonnad ja püügimaht
ühe inimese kohta

12
* Algeline kalapüük

* Hajali rannikupüük

* Kontsentreeritud rannapüük

* Ookeanipüük

* KALANDUSE VORMID
Väikesemahuline - oma tarbeks.

*Algeline kalapüük
*Hajali rannikupüük
*Rannapüük
kalurikülades
siseturu tarbeks.
*Esmane kala
töötlemine
väikestes
kalatehastes
(soolamine,
kuivatamine).
 *Toimub majandusvete
piires.
*Kalapüük suuremate
kalalaevadega, millel
on külmutusseadmed.
*Rannabaas – sadam,
remonditöökojad,
kalatöötlemisettevõte.

*Kontsentreeritud
rannapüük
 *Ookeanipüük
*Suurtootmine
avaookeanil.
*Kalalaevastik:
püügilaevad,
baaslaev,
kalaluurelaevad,
transpordilaevad.
*Jaapan, Venemaa,
Ameerika Ühendriigid
*Kalakasvatus ( hakkas arenema 1980 a-l )

*2000a-l töötas kalanduses 35 mln inimest :

65% - kalapüük maailmamerel
15% - kalapüük siseveekogudel
20% - avakultuuride kasvatamine
*Vesiviljelus (akvakultuur) on kalade,
karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad)
kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on
mõeldud nende toodangu saamiseks
suuremas mahus, kui seda võimaldaksid
looduslikud keskkonnatingimused.
*Kasvatatakse erinevaid kalaliike merelahtedes,
tiikides, merevette lastud sumpades
(rannikuäärsed riigid)
*Peale kalade kasvatatakse ka limuseid (austrid,
pärlikarbid), vähke, vähilaadseid(krevetid,
krabid), veetaimi jt –akvakultuure
*Vesiviljelus muutub üha olulisemaks
tegevusalaks, eriti Aasia riikides

*Vesiviljelus
*See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid
maailmas, mis juba annab meie planeedil poole
kogu tarbitavast kalast.
*Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu
20 % kalatoodangust. Selles sektoris töötab
umbes 65 000 inimest.
*Kui muu maailma vesiviljelustootmise maht on
alates 2000. aastast kasvanud kolmandiku võrra,
on see ELis püsinud enam-vähem samana.

*Vesiviljelus
*NSVLi lagunemise aastatel toodeti Eestis u 1650 tonni
kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni
vikerforelli.
*Tänapäevaks on toodangumaht langenud – vikerforelli
kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 30 tonni.
*Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes
traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid
esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava
jõevähi kasvatamist. 
*Lisaks eeltoodud kalaliikidele tegeletakse Eestis ka
angerja, tuuraliste ja ilukarpkalade kasvatamisega  

*Vesiviljelus Eestis
*Kalakasvatus sumpades

http://www.asaquaculture.com/
 *Mõju
keskkonnale

http://tocdev.pub30.convio.net/news-room/aquaculture/oc-testifies-offshore-aqua.html
http://
defendneworleans.tumblr.com/post/6523471991/new-federal-aquaculture-policy-paves-way-for-gulf-
 *Kalafarmid

http://growfishanywhere.com/technology/technology.aspx
http://bantryblog.wordpress.com/2012/12/04/land-based-fish-farms-now-part-of-aquacultures-future/
* Hiinaspüük kalakasvatustest ja sisevetest on suurem kui
väljapüük merest
* Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud Ida- ja Kagu-
Aasia riikides maaelanike oluliseks lisatoidu ja sissetuleku
allikaks
* Kalapüük riisipõllul
* Ujuv küla Vietnamis. Sinistes konteinerites ujukite vahel on kalakasvatus
* Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük
kalakasvatustest suureneb kiires tempos,
arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab
pidevalt
140
püük kalakasvatusest
120
kalapüük maailmamerest
100
80
60
40
20
0
1950 1960 1970 1980 1990 2000

30
 Muu
Koorikloomad
Molluskid
Kala
Veetaimed

* Maailma vesiviljeluse toodang

(milj.t)
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Global_aquaculture_production.png
 Suuremate püügimahtudega riigid:
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Hiina
Peruu
India
Indoneesia
Tšiili
USA kalakasvatus
Jaapan
Tai maailmameri
Vietnam Sisevetest ja kalakasvatusest

Venemaa
maailmamerest
Norra
Filipiinid
Bangladesh
Lõuna-
Myanmar
Island
Malaisia
32
* Peamised vesiviljelusega tegelevad riigid
ja nende osakaal kogu maailma
toodangust
 *Püük sisevetest
* püütakse 1/10 maailma
kalast (8,8 mln t 2001a)
*Kergemini püütavad ja
suurima toiteväärtusega
* enamus arengumaadest
(Hiina, India,
Bangladesh, Indoneesia)
*Pindala piiratud –
kalavarud kahanenud,
saastatuse oht
 *Maailma kalavarud
vähenevad
* Suurem osa kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest
kannatavad ülepüügi all
* Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid,
hiigelvõrgud jne)
* Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade
kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid
* maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine
ookeanist, meretransport jm) vähendab samuti
kalavarusid
 * Rahvusvahelised organisatsioonid
reguleerivad kalaliikide püügikvoote ja- piirkondi

*Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) -

kehtestanud nõuded püünistele, teatud kalade püügikeelu,
kalade alammõõdud
*Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC)
- reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab
kvootide kehtestamist merilutsule, moivale jmt
*Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon
(IBSFC) – piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu
Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki ka Liivi
lahes.
 * Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon
(IWC)
*1868 –1986 a püüti üle kahe miljoni
vaala
*1962a püüti 66 000 vaala
*1986a keelustati IWC poolt vaalade
töönduslik küttimine
*Vaalu võib püüda vaid teaduslikul
eesmärgil
*Piirangud soovituslikud
*Vaalu kütitakse jätkuval
* ( Nt. 1993 a-st on Norra liha saamise
eesmärgil igal aastal püüdnud 600 vaala)
 Vaaladel on 2 suurt kaitseala -
* 2006 aastal alustas vaalpüüki uuesti Island India ookeanis ja Antarktika
ümbruses
*Võrdle sinu kirjutatud märksõnu naabri
omadega.
*Koostage ühine, teema käsitlemiseks
loogiliselt ülesehitatud mõistekaart.

*Kontroll
 * Terminid mõistekaardi koostamiseks

*Kalandus *Algeline kalapüük

*Vesiviljelus *Hajali rannikupüük
*Siseveekogud *Kontsentreeritud
*Rannikumeri rannikupüük
*Avaookean
*Ookeanipüük
*Territoriaalveed
*Majandusvöönd *Kalakasvatus sumpades
*Pinnakihid *Kalafarmid
*Jõesuudmed *Ülepüük
*Külmad hoovused *Maailmamere reostumine
*Kalarikkad piirkonnad *Elupaikade vähenemine