ATÖ 331 - ökoloogia

ja keskkonnakaitse

Keskkonnamõjude
hindamine - KMH
 Ettevaatusprintsiip
— Tegevuste korral, millel on
potentsiaalne mõju
keskkonnale ning mille puhul
ei ole kindlalt mõju või selle
suurus teada, tuleb otsuste
langetamisel olla ettevaatlik
ning arvestada pigem selle
olemasoluga
— Seega ei tohiks ette
toiminguid, mille tagajärgi
me ennustada ei suuda
— Mõtle enne kui tegutsed!
 KMH teke

— KMH tekkis ajal kui jõuti arusaamisele, et

majanduse areng toob kaasa ebasoovitavaid
keskkonnamõjusid. Tagajärgedega tegelemise
asemel osutus otstarbekamaks neid ennetada
– Formuleeri eesmärk
– Selgita välja valikuvõimalused (eesmärgi
saavutamise teed)
– Määra kriteeriumid, mille alusel valikuid
võrrelda
– Analüüsi valikuid (mis on nende mõju)
– Tee valik
– Tagasiside – selgita, kas valik vastas
ootustele
 KMH mõiste

KMH on kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiivide poolt teatava
geograafilise piirkonna füüsikalistele,
bioloogilistele, kultuurilistele ja sotsiaal-
majanduslikele tingimustele avaldatava
võimaliku mõju süsteemne, reprodutseeritav
ning interdistsiplinaarne hindamine.
KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete
tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning
kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi
valikuks
 Alternatiivid

— Erinevad viisid sama vajaduse või

eesmärgi saavutamiseks.
— Kitsamas käsitluses eristatakse KMH-s
kavandatavat tegevust kui arendaja
soovitud tegevust ning selle
alternatiivseid lahendusi (alternatiive)
— Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka
nn 0-alternatiiv, mis tähendab kõigist
tegevusvariantidest loobumist.
Seotud valdkonnad
 Kõigel on mõju

— Mistahes tegevus põhjustab

keskkonnamõju
– Kõikide tegevuste kõikide mõjudega
tegelemine on aga liiga keeruline / ei
ole mõttekas
— Keskkonnamõju on defineeritud kui mingi
teguri poolt esile kutsutud muutus
looduskeskkonnas, inimese tervises ja
heaolus, kultuuripärandis või varas
 Erinevad mõjud
— Mistahes tegevus
põhjustab
keskkonnamõju
– Kõikide tegevuste
kõikide mõjudega
tegelemine on aga
liiga keeruline / ei
ole mõttekas
Erinevad mõjud
 Alusraamistik

KMH-de läbiviimisel on kasutusel hulk

standardeid, juhendeid ja määruseid, kuid
Eesti seadusandluses on selle alusraamistikuks
„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-
juhtimissüsteemi seadus”
 Kaasatud osapooled

— Arendaja
— Otsustaja
— Huvigrupid
 Kaasatud osapooled

— Arendaja — Isik, kes soovib

kavandatavat tegevust
ellu viia ja taotleb
selleks tegevusluba
— Enamasti juriidilised
isikud
 Kaasatud osapooled

— Otsustaja — Otsustaja on isik, kellel on

õigus ja kohustus taotletav
tegevusluba anda või selle
andmisest keelduda
— Eestis:
– KOV (nt. Ehitusluba)
– Keskkonnaamet (nt.
keskkonnaload)
– Transpordiamet (nt. luba
tee ehitamiseks)
– Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet (nt.
raudteerajatised)
 Kaasatud osapooled

— Huvigrupid — Füüsilised ja juriidilised

isikud, nende moodustatud
organisatsioonid, keda
kavandatav tegevus mõjutab
või kellel on selle suhtes huvi
– Need, keda kavandatav
tegevus otseselt mõjutab
(tervis, heaolu, omand)
– Need, kes on kavandatava
tegevuse kaudu seotud
vaid väärtushinnangute
kaudu
 KMH algatamine

KMH algatamise või mittealgatamise

otsustab tegevusloa väljaandja – otsustaja
KMH algatamine võib põhineda kolmel
alusel:
— KMH kohustuslik
— Eelhinnang
— KMH pole vajalik
– Sel juhul on siiski arendajal võimalik
see vabatahtlikult läbi viia
 Millal?

— Keskkonnamõju hinnatakse kui:

– taotletakse tegevusluba ning loa taotlemise
põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju
– taotletakse tegevusloa muutmist ning loa
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju
– kavandatakse tegevust, mille korral ei ole
objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude
tegevustega oluline ebasoodne mõju Natura
2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile
 Tegevusluba
Kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalik luba, mille väljastab
riigiasutus või omavalitsus

— ehitusluba; — kiirgustegevusluba;
— ehitise kasutusluba; — maavara
— hoonestusluba kaevandamise luba;
— keskkonnakomplekslu — geoloogilise uuringu
ba; luba;
— vee erikasutusluba; — üldgeoloogilise
— välisõhu saasteluba; uurimistöö luba;
— jäätmeluba; — mõni muu eeldatavalt
— ohtlike jäätmete olulise
käitlemise litsents. keskkonnamõjuga
kavandatavat
tegevust lubav
Kõikide nende puhul KMH siiski vajalik ei ole
dokument.
 Kohustuslik vs. eelhinnang
Algatamise vajaduse üle otsustatakse kahes etapis. Esmalt kontrollib
otsustaja, kas kavandatav tegevus kuulub projektide hulka, mille
puhul KMH on kohustuslik.
Kui projekt ei kuulu selliste tegevuste hulka võib järgneda eelhindamine

Kohustuslik KMH Eelhinnang

Eestis on tegevused, mille KeHJS § 6 lg 2 esitab 21
korral KMH on kohustuslik, tegevust, mille puhul tuleb
loetletud KeHJS § 6 lõikes 1 kaaluda KMH vajalikkust
38 tegevust Lisaks ütleb seadus, et
Paljud neist koos eelhinnang on vajalik ka
läviväärtustega juhul kui plaanis on: „muu
tegevus, mis võib kaasa tuua
olulise keskkonnamõju”.
 Eelhinnang

Eelhinnang peab Võimalikud järeldused:

esitama argumendid, 1) tegevusega olulist negatiivset
mis näitavad, millist keskkonnamõju eeldatavalt ei
kaasne;
mõju kõnealune
2) tegevusega kaasneb oluline
tegevus antud keskkonnamõju, mis on
tegevuskohas ja selle kõrvaldatav;
ümbruses võiks esile 3) tegevusega eeldatavalt
kutsuda, aga ka kaasneb oluline keskkonnamõju,
mille leevendamise/
seda, miks niisugust kõrvaldamise võimalus
mõju peab või ei pea (vajalikud keskkonnameetmed)
oluliseks pidama. ei ole selged;
4) tegevusega kaasnev mõju ei
ole selge
 Algatamise etapp

Otsustatakse, kas
KMH protsess
algatada või
algatamata jätta.
 Milliseid mõjusid hinnata

Igal mõjul on palju

erinevaid mõõtmeid.

Olulisus võib oleneda

Kestvus

ka mitme mõõtme
koostoimest.

Millise kombinatsiooni
Ruum
ilin e ulatu puhul on mõju
s oluline?
s
su
iiv
ns
te
In
 Sünergism ja antagonism

— Mingi tegevuse mõju võib oleneda ka

sellega kaasnevatest tegevustest
— Mitme mõjuri tekitatud koosmõju võib olla
kolme liiki:
– liituv – mitme mõjuri koosmõju võrdub
nende mõjude summaga;
– sünergiline – mitme mõjuri koosmõju
on mõjude summast suurem;
– antagonistlik – mitme mõjuri koosmõju
on mõjude summast väiksem.
 Programm

Milliseid mõjusid ja kuidas hinnatakse

määratakse KMH programmiga
— Määratakse kindlaks milliseid
keskkonnamõjusid hindama hakatakse
– käsitlusala
— Kes neid mõjusid hindavad –
ekspertrühm
— Kuidas mõjusid hinnatakse –
metoodika
— Kuidas kaasatakse avalikkust
— Koostatakse tegevuste ajakava
— Programm peab tagama et:
– Hindamisele tulevad kõik eeldatavalt
olulised keskkonnamõjud
– Mõjusid hinnatakse usaldusväärsel viisil
– Ei raisata ressursse ebaoluliste mõjude
hindamise peale
 Ekspertrühma liikmed

— Juhtekspert - peab omama KMH litsentsi

— Muud asjakohase litsentsita pädevad
isikud
— Muude ekspertide kaasamine on
kohustuslik, kui juhteksperdi pädevus ei
ole piisav üksinda keskkonnamõju
hindamiseks – peaaegu alati
 Juhtekspert
KMH litsents väljastatakse keskkonna-ministeeriumi poolt
füüsilisele isikule kes:
— on omandanud magistrikraadi või sellele vastava
kvalifikatsiooni loodusteaduste või keskkonnakaitse
õppesuuna õppekava järgi;
— omab vähemalt viieaastast töökogemust loodusteaduste
või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal;
— on läbinud keskkonnamõju hindamise alase
koolituse /.../ vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud
positiivse tulemusega vastava eksami;
— on läbinud juhtimise alase koolituse vähemalt 60 tunni
mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise
kogemust;
— on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal
korral sisulise eksperdina eksperdirühma töös;
— on sooritanud keskkonnamõju hindamise alase testi
keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjoni ees;
 Programmi etapp

Lepitakse kokku, mida

KMH käigus uuritakse ja
kes seda juhib
 Programmi avalikustamine

— KMH programm valmimise järel korraldatakse avalik

väljapanek, mis kestab vähemalt 14 päeva. Selle
jooksul saab tutvuda KMH programmiga ja selle kohta
küsimusi, ettepanekuid ning vastuväiteid esitada.
— Pärast avalikku väljapanekut korraldab arendaja KMH
programmi avaliku arutelu, millel:
– tutvustatakse KMH menetluse käiku ja teadaolevaid
olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale;
– nende kindlakstegemise ja analüüsimise
metoodikat;
– pakutud alternatiive;
– uuritava mõjupiirkonna ulatust;
– Samuti tutvustatakse avaliku väljapaneku käigus
esitatud seisukohti. Arutelul saab ühtlasi küsida
täiendavaid selgitusi ning esitada seisukohti.
http://www.k6k.ee/oskaosaleda/keskkonnamojude-hindamine/kmh-
programmi-koostamine-ja-avalikustamine
Aruande etapp
 Taustkeskkonna kirjeldamine

— Taustkeskkonna kirjeldus esitab teabe, mille

alusel on keskkonnamõjusid identifitseeritud ja
mida on vaja muutuste prognoosimiseks
— Peab näitama:
– Tegevusega eeldatavalt mõjutatud ala (või
mitme) seisundit enne tegevuse algust
– Seisundi eeldatavat muutumist kavandatava
tegevuseta (0 – alternatiiv)
— Nimetatud muutused võivad toimuda looduslike
protsesside või juba ellu viidud ja eeldatavasti
elluviidavate projektide tagajärjel.
 Mõjude prognoosimine

— KMH keskne teema on mõjude

prognoosimine. Selleks kaasatakse
mitmesuguseid eksperte ning on
mõjuspetsiifiline
— Peamiste prognoosimeetoditena tuuakse
kirjanduses välja
– Mõõtmisi
– Eksperthinnangud
– Erialakirjanduse seisukohad
– Väliuuringud
– Sarnaste olukordade ekstrapoleerimine
– Sageili on olemas septsiaalseid
arvutusmudeleid
 Aruande etapp

Viiakse läbi uuringud

ja info otsimine, et
hinnata tegevuse
keskkonnamõju
 Aruande avalikustamine

— KMH aruande valmimise järel korraldatakse KMH

aruande avalik väljapanek, mis kestab minimaalselt
14 päeva. Selle jooksul saab KMH aruande ja selle
materjalidega tutvuda ja KMH aruande kohta
küsimusi, ettepanekuid ja vastuväited esitada.
— Avaliku väljapaneku järel korraldab arendaja KMH
aruande avaliku arutelu, mille käigus:
– tutvustatakse ja põhjendatakse erinevate
lahendustega kaasnevate keskkonnamõjude
hindamise tulemusi ning avaliku väljapaneku
käigus esitatud seisukohti;
– Arutelul saab ühtlasi küsida täiendavaid selgitusi
ning esitada seisukohti.

http://www.k6k.ee/oskaosaleda/keskkonnamojude-hindamine/kmh-
aruande-koostamine-ja-avalikustamine
 Mõjude leevendamine

Leevendusmeetmete all (mitigation) peetakse

silmas mitmesuguseid erinevaid asju:
— Mõju vältimine ja selle piiramine esile
kutsutava mõju tegevuse piiramise teel
— Kahjustatud keskkonna taastamine ja
selle kaitsmine tegevuse ajal
— Kompenseerimine kahjustatud
keskkonnale täienduse või asenduse
pakkumise abil
 Leevendusmeetmed

— Leevendusmeetmed võivad olla suunatud:

– Mõju esile kutsuvale tegurile
(põhjusele)
– Selle levikuteele (seosele)
– Retseptorile (tagajärjele)
 Põhjusele suunatud
leevendusmeetmed
Põhjusele suunatud leevendusmeetmed
seisnevad mõjuri ärahoidmises, seega on
tegemist ennetamisega
— Valitakse vähem saastavam tehnoloogia
— Vähendatakse ohtlike ainete kasutamist
jms
— ...
 Seosele suunatud meetmed

Seosele suunatud — Puhastusseadmed

meetmed seisnevad — Filtrid
mõjutatava — Müratõkked
(retseptori) ja mõjuri — Selitustiigid
vaheliste — Loomatõkked
kokkupuudete — Ökoduktid
vähendamises — .....
— Tehnilised
vahendid
— Toimimisviisid
 Toimemisviisid

— Tegevuste
ajastamine nii, et
retseptori ja
mõjuri vahel
kokkupuudet
toimuda ei saa
— Tegevuskoha
Näiteks tuulikute töörežiimide
valimine vastavalt muutmine vastavalt lindude /
sellele, kus nahkhiirte rände intensiivsusele
retseptor paikneb
 Retseptorile suunatud
meetmed
— Seisnevad taastamises, asendamises ja
kompenseerimises.
– Taastamine – olukorra viimine
tegevuse eelsesse seisu
– Asendamine – algset objekti ei
taastata, kuid rajatakse uus
samaväärne ja samalaadne
– Kompenseerimine ehk hüvitamine –
kaotatu asemele mingi uue hüve
andmine
 Millist eelistada?

— Millised kompensatsioonimeetmed on
eelistatumad?
— Kas üldse on üks teisest parem?
— Oleneb hinnast?

Üldiselt peetakse eelistatuks sama järjekorda nagu need

olid esitatud.