LOENGUKURSUS

UTT0090 INSENERIFÜÜSIKA
1. LOENG
SISSEJUHATUS.
STAATIKA PÕHIMÕISTED. JÕUD. JÕU PROJEKTSIOON, JÕUDUDE
LIITMINE. SIDEMED JA SIDEMETE REAKTSIOONID
ÕPPEJÕUD

Auditoorne töö: K. Tabri, M. Ratassepp, T. Mullari

Praktiline töö:
Harjutused Katrin Kaur, Mikk-Markus Imala, Mirko
Mustonen, Raavo Josepson, Vladislav-Veniamin
Pustõnski, Mihhail Klopov

Praktikumid Kadri Veende, Marek Vilipuu, Indrek Luberg

Iseseisev töö: testid e-toe vahendused (NB! Jälgi kuupäevi)

kodutööd (tagastamiskohustust ei ole)
LOENGUTE TOIMUMINE

UTT0090 Insenerifüüsika loengud toimuvad

esmaspäeviti kell 12:00-13:30 (U02-102)

Loengu salvestused on nähtaval ka Moodle

keskkonnas ja Echo360 keskkonnas.

Harjutustunnid ja laborid on plaanis läbi viia

kontakttundide ja nende osas järgige ÕIS’i tunniplaani.
TEEMATIKAD & TÖÖKORRALDUS

ÕPPEJÕUD TEMAATIKA TÖÖKORRALDUS

LOENGUD 1-7:
MEHAANIKA
RATASSEPP
TABRI &

STAATIKA • Loengud, harjutused, laborid

• Iganädalased lühikesed e-toe
DÜNAAMIKA testid
• E-kontrolltöö 6. nädalal
• 1 kontrolltöö 7. nädalal

ELEKTROMAGNETISM
T. MULLARI

LOENGUD 8-16:
• Loengud, harjutused,
OPTIKA laborid
• 2 kontrolltööd
TERMODÜNAAMIKA
TÖÖREEGLID

• Õppetööst osavõtuks tuleb semestri algul aine

deklareerida.
• Õppematerjalid ja infovahetus toimub Moodle
keskkonnas
• Moodles toimub ka osa õppetööst
• Moodlesse registreerimisel on parooliks
ainekood (UTT0090)
TÖÖREEGLID: IGANÄDALASED E-TOE TESTID
• Nädalatel 2-6 tuleb sooritada lühikesed e-toe testid Moodle
keskkonnas.
• Test avaneb eelmise loengu lõpul ja sulgub järgmise loengu
alguses.
• Testi link on leitav selle loengu alt, mille alguseks peab test
sooritatud olema (tähtaeg esmaspäeval kell 12)
• Hiljem ei ole võimalik testi sooritada!
• Kokku on 5 kirjalikku testi ja esimese testi tähtaeg on nädalal
nr. 2 enne loengut nr. 2.
• Testis lahendatakse suhteliselt lihtne arvutusülesanne, mis on
sarnane testile eelnenud nädala harjutustundides lahendatule
ja koduülesannetes toodud harjutustele.
• Testide läbimiseks on vajalik 51% puntide kogumine.
TÖÖREEGLID: E-KONTROLLTÖÖ
• Kursuse esimese osa läbimiseks tuleb positiivselt sooritada e-
kontrolltöö, mis käsitleb loengute 1-6 teemasid (staatika ja
dünaamika).
• E-kontrolltöö läbimiseks kulub hinnanguliselt 2-3 tundi. E-
kontrolltöö avatakse 6. loengunädalal ja jääb avatuks nädala
lõpuni. Testi täpne lõpptähtaeg antakse teada loengus ja Moodles.
• Testi saab sooritada korduvalt, aga iga sooritusega ülesanded
muutuvad.
• Aine läbimiseks on vajalik testi positiivne sooritamine. Test on
positiivselt sooritatud kui kolmele ülesandele viiest on antud õige
vastus.
• Alusta e-kontrolltöö sooritamist võimalikult vara. Peale
lõpptähtaja möödumist test lukustub ja selle mittetäitmisel ei ole
kursuse edukas sooritamine enam võimalik.
• NB! Esimest kirjalikku kontrolltööd saavad sooritada ainult need
õpilased, kellel on e-kontrolltöö positiivselt sooritatud!
TÖÖREEGLID: LABORID
• Igal nädala toimub laboratoorne töö. Kokku
tehakse 12 laboratoorset tööd, neist kuus
mehaanika, neli elektromagnetismi ja kaks
optika valdkonnast.
• Vormistatud laboratoorsete tööde raportid
esitatakse laboratoorsete tööde juhendajale
arvestuse saamiseks.
• Kursuse läbimise eelduseks on kõigi
laboratoorsete tööde arvestamine juhendaja
poolt
TÖÖREEGLID: KONTROLLTÖÖD
• Kursusel asendavad eksamit kolm kirjalikku kontrolltööd,
mis kõik tulevad läbida positiivselt. Kontrolltööd on
planeeritavalt 7., 12., ja 16. nädal.
• Eksami sessiooni jooksul on kaks lisavõimalust kontrolltöid
sooritada juhuks, kui esimesel korral kontrolltöö positiivne
läbimine ei õnnestunud.
• Kontrolltööd koosnevad arvutuslikust ja teoreetilisest osast
(ligikaudne osakaal 70% ja 30%).
• Kontrolltöö loetakse positiivselt sooritatuks, kui töö eest
saadakse vähemalt 51% maksimaalsetes punkti.
TÖÖREEGLID: AINE LÄBIMINE JA LÕPPHINNE
Kursuse lõpetamise eeldused on järgmised:
1. Loengutes 2-6 toimuvate testide positiivne sooritamine (51% punktidest)
2. Nädalal 6 toimuva e-kontrolltöö positiivne sooritamine (3 ülesannet 5st
õigesti lahendatud)
3. Laboratoorsete tööde arvestamine juhendaja poolt
4. Kolme kontrolltöö positiivne sooritamine (51% punktidest igas kontrolltöös)

Lõpphinne kujuneb peamiselt kolme kontrolltöö põhjal. Iga kontrolltöö osakaal

lõpphindest on 1/3, maksimaalselt on kontrolltöödega võimalik koguda 99 punti.
Lisaks annavad sooritatud laboratoorsed tööd 1 punkti, loengutestid
maksimaalselt 1 punkti ja e-kontrolltöö maksimaalselt 1 punkti. Seega on
maksimaalselt võimalik koguda 102 punkti. Hindamine toimub järgmise skaala
alusel:
hinne 5: 91-102 punkti,
hinne 4: 81-90 punkti,
hinne 3: 71-80 punkti,
hinne 2: 61-70 punkti,
hinne 1: 52-60 punkti,
hinne 0: < 52 punkti.
KIRJANDUS
• Metsaveer, J. Jõusüsteemi taandamine ja tasakaal. TTÜ
Kirjastus. 1999.
• A. Salupere. Staatika, loengukonspekt.
http://www.ioc.ee/~salupere/loko.html
• K.Kenk, J.Kirs. Mehaanika alused. Staatika. Kinemaatika. TTÜ. 2013
• K.Kenk, J.Kirs, Mehaanika alused. Dünaamika ja analüütiline
mehaanika.TTÜ. 2013
• A. Salupere. Dünaamika, loengukonspekt.
http://www.ioc.ee/~salupere/loko.html
• D. Halliday, R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus: õpik kõrgkoolile. 1.
ja 2. köide. Tartu: Eesti Füüsika Selts, 2011-2012.
• Füüsika I praktikumi tööjuhendid 2015
• Füüsika II praktikumi tööjuhendid 2010/2012
SISSEJUHATUS
Kursuse UTT0090 Insenerifüüsika eesmärgiks on
• anda tudengitele ettekujutus sellest, kuidas
füüsikaline maailm funktsioneerib ja millest ta
koosneb.
• Lisaks maailmavaate kujundamisele on kursuse
eesmärgiks juhtida tähelepanu piiridele, mida
loodus seab inimtegevusele, ja anda alused
võimaliku ja võimatu eristamiseks. Kursuse põhirõhk
on teemadel, mida insenerid oma töös enim
vajavad.
SISSEJUHATUS

• UTT0090 Insenerifüüsika kursus koosneb

erinevatest osadest: teoreetiline mehaanika,
elektromagnetism, optika, ja
termodünaamika.
• TEOREETILINE MEHAANIKA ehk klassiklaine mehaanika ehk jäiga
keha mehaanika uurib absoluutselt jäikade kehade liikumist ja
paigalseisu neile rakendatud jõudude toimel.
– Laias laastus võib teoreetilise mehaanika jagada staatikaks ja
dünaamikaks.

• ELEKTROMAGNETISM on elektromagnetvälja füüsika.
Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga
osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja
nende liikumisest.

• OPTIKA on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja

omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju. 

• TERMODÜNAAMIKA on füüsika haru, mille uurimisobjektiks

on soojus kui energiaülekandevorm ning selle
seos töö ja siseenergiaga.
SISSEJUHATUS
Mehaanika on teadus, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja
gaaside liikumist, selle liikumise põhjuseid ja tagajärgi.

Koosneb

Staatikast kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis)

Kinemaatikast kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile
mõjuvaid jõude
Dünaamikast kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile
mõjuvaid jõude
Staatika uurib:
1. kehade tasakaalu (täpsemalt öeldes kehadele
rakendatud jõusüsteemide tasakaalu);
2. jõusüsteemide lihtsustamist ehk taandamist.

Dünaamika võib omakorda jagada kolmeks osaks:

1. Kinemaatika, mis uurib liikumise geomeetrilisi
seaduspärasusi.
2. Punktmasside ja jäikade kehade dünaamika ehk
klassikaline dünaamika, mis uurib punktmasside ja
jäikade kehade liikumist neile mõjuvate jõudude
toimel.
1. STAATIKA PÕHIMÕISTED

Kreeka statike “tasakaaluõpetus”.

Mehaanika haru, mis uurib kehade tasakaalus püsimist neile

rakendatud jõudude mõjul ja jõusüsteemi taandamist, s.o.
kehale rakendatud jõusüsteemi asendamist samaväärse, kuid
lihtsama jõusüsteemiga.

Staatikas vaadeldakse konstruktsiooni kui tervikut, määratakse

konstruktsioonile mõjuvad koormused ning leitakse koormusi
tasakaalustavad reaktsioonijõud.

Sellel sammul võib pidada konstruktsiooni mittedeformeeruvaks ehk

absoluutselt jäigaks.
STAATIKA PÕHIÜLESANDED
1. Antud jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule.
F3
F2 Fres

F4
F1

2. Antud jõusüsteemi tasakaalutingimuste määramine.

1.1 JÕUD JA JÕUSÜSTEEM
Materiaalsed kehad mõjutavad üksteist kas otsese kokkupuute teel või
mõne välja vahendusel. Need mõjutused väljenduvad kas
muudatusena kehade liikumises või siis kehade deformeerumises.

keha


dx
kontaktjõu
kontaktjõud
toetuspind resultant
JÕU DEFINITSIOON
• Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks.
Jõud on vektor, mida tähistame või F.
• Jõu mõõtühik on njuuton (N).
• Jõul on rakenduspunkt, moodul ja suund. Rakenduspunkt koos suunaga
määravad jõu mõjusirge.

rakenduspunkt
F
mõjusirge
A
JÕUSÜSTEEMI DEFINITSIOON

• Mitu ühele ja samale kehale mõjuvat jõudu moodustavad jõusüsteemi

(F1 ,F2 ,F3 …Fn)

• Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund
(liikumine või paigalseis) muutuks, siis selliseid jõusüsteeme
nimetatakse ekvivalentseteks
• Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu
nimetatakse süsteemi resultandiks.

F3 Fres
F2

=
F4
F1
JÕUSÜSTEEMI DEFINITSIOON

Koonduv jõusüsteem — koonduvasse jõusüsteemi kuuluvate

jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.

Paralleeljõudude süsteem —paralleeljõudude süsteemi kuuluvate

jõudude mõjusirged on paralleelsed.

Üldine jõusüsteem — jõusüsteemi, mis pole ei koonduv jõusüsteem

ega paralleeljõudude süsteem, nimetatakse üldiseks jõusüsteemiks.

Tasapinnaline jõusüsteem — tasapinnalisse jõusüsteemi kuuluvate

jõudude mõjusirged asuvad ühel ja samal tasandil.

Ruumiline jõusüsteem — ruumilisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude

mõjusirged ei asu ühel ja samal tasandil.
1.2 STAATIKA AKSIOOMID
Aksioom (kreeka keeles axiōma 'see, mis on vääriline')
tähendab üldkeeles väidet, mille tõestuses pole kahtlust.

1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on

tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised:

A B

F1 F2

F1= -F2
STAATIKA AKSIOOMID
2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide
lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või
liikumist.

F1 F1

A A A
F2 F2
B B B
F3

Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt

piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti.

Ei kehti deformeeruva keha juhul (miks?)

STAATIKA AKSIOOMID

3. Jõurööpküliku aksioom. Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu,

siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis
võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva
keha juhul.

F1
Fres

A
F2
STAATIKA AKSIOOMID

4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus). Kaks keha mõjutavad

teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge.

keha

F
kehale mõjuv
reaktsioonjõud
F

toetuspind toetuspinnale
mõjuv aktiivjõud
STAATIKA AKSIOOMID
5. Jäigastamise aksioom. Deformeeruva keha tasakaal ei muutu, kui
lugeda ta deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks.
või
Tasakaalus mittejäigale kehale rakendatud jõud rahuldavad samu
tasakaalutingimusi kui absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõud.

FR
MR

5. Aksioomi kasutatakse inseneriarvutustes selliste objektide nagu tross,

kett, rihm jne tasakaalu uurimisel.
1.3 JÕU KOMPONENDID JA PROJEKTSIOONID

Igat jõudu F on võimalik esitada kahes suvalises suunas mõjuvate

komponentide F1 , F2 summana. See on jõu komponentideks
lahutamine etteantud sihtides.

F1 F

A
F2
JÕU KOMPONENDID JA PROJEKTSIOONID TASANDIL
Suure kasutusega on komponendid ristkoordinaadistikus.
y Fj
F
b
Fy
a Fi

j Fx
x
i
Fx ja Fy on jõuprojektsioonid - skaalarid. Fx =Fcos a Fy =Fcos b

Jõu ristkomponendid on vektorid: Fi =Fx i ja Fj =Fy j,

kus i ja j on telgede ühikvektorid,

Ristkomponentide kaudu jõud avaldub kujul: F= Fi+Fj = Fxi+Fyj

ja jõu moodul
JÕU KOMPONENDID JA PROJEKTSIOONID RUUMIS

Fk
g F
z
b
Fj
a
Fi
k
y
x j Fx =Fcos a Fy =Fcos b Fz =Fcos g
i
Jõu ristkomponendid: Fi =Fx i, Fj =Fy j, Fk =Fz k.
Siin i, j, k on telgede ühikvektorid.

Jõud avaldub kujul: F= Fi+Fj+ Fk = Fxi+Fyj+ Fzk

ja jõu moodul
NÄIDE 1. JÕU KOMPONENTIDE LEIDMINE.

Leida jõu F komponendid varraste AB ja BC sihis.

2,0m
FAB -?
FBC -? A

1,0m
C
FBC B a
a
F=100 kN FAB
FAB=100·sina = 44,72 kN
FBC=100·cosa = 89,44 kN

Kontroll: F=( 44,722+89,442) 1/2 =100,0 kN

1.4 SIDEMED JA SIDEMEREAKTSIOONID

Jäik keha on vaba, kui tema liikumine ei ole takistatud.

Seotud keha liikumist takistavad teised kehad. Liikumiste tõket nimetatakse

sidemeteks.

Keha ja sideme vahel esinevad vastastikulised mõjujõud. Seda jõudu,

millega side mõjub kehale nimetatakse sidemereaktsiooniks.
SIDEMEREAKTSIOONIDE LEIDMINE
Sidemetest vabastamise printsiip: iga seotud keha võib vaadelda vaba
kehana, kui ära jätta sidemed ja nende mõju asendada
reaktsioonijõududega.

Reaktsioonijõud leitakse tasakaalutingimuste abil.

F1 F2

A B

F1 F2

FA FB
SIDEMETE TÜÜBID

1. Keha hõõrdevabal pinnal

n
n n

Kontaktpunkt saab Kontaktpunktid savad mööda

mööda pinda libiseda, pindu libiseda, liikumine on
liikumine on takistatud takistatud normaalide sihis
normaali sihis
2. LIIKUV LIIGENDTUGI
FA

FA

A
liigendotstega
kaalutu varras

FA

A
Näide: silla toesõlm on
teostatud liikuva liigendtoena.
LIIKUMATU LIIGENDTUGI (liigend, šarniir)
FAY

A FAX

FAY FA

FAX
A

liigendotstega
kaalutud vardad
Näide: kaare kinnitussõlm
FAY
teostatud liigendtoena.

A FAX
Näide: liikumatu liigendtoed sillakonstruktsioonis.
JÄIK KINNITUS

FAY

MZ FAX

Näide: jäigalt kinnitatud post.

KUIDAS ME SIDEMEREAKTSIOONE KASUTAME

Kuidas sellist ülesannet Jätame ära sidemed ja

lahendada? asendame need
toereaktsioonidega!
F F

40
LOENGUKURSUS
UTT0080 INSENERIMEHAANIKA
UTT0090 INSENERIFÜÜSIKA
1. LOENG
SISSEJUHATUS.
STAATIKA PÕHIMÕISTED. JÕUD. JÕU PROJEKTSIOON, JÕUDUDE
LIITMINE. SIDEMED JA SIDEMETE REAKTSIOONID