Laine

Laineks nim. võnkumise levimine keskkonnas
Lainega levib võnkuva keha energia ruumis

Laineid näeme merel ja kuuleme kontserdisaalis.

Helilained ja merelained on esmapilgul üsna erinevad.
• Nii tahke, vedel või gaasiline keskkond on
mingil määral elastne.

• Mõne osakese väljaviimine tasakaaluasendist

paneb osakese võnkuma. Osa võnkeenergiast
muundub soojuseks, osa kandub
naaberosakestele.
Lainega aine edasi ei kandu, kandub üksnes energia.
 Lainet iseloomustavad
füüsikalised suurused
• Laine amplituud
• Lainepikkus
• Laine levimise kiirus
• Sagedus

lainepõhi
• Laineharja kõrgus lainepõhjast on võrdne
kahekordse laine amplituudiga.

• Lainepikkuseks nim kahe kõrvutise laineharja

vahelist kaugust
– Mõõtühikuks 1m [meeter]
– Lainepikkuse tähis 1 λ [lambda]
• v=λ/T
• Laine kiirus – laine mingi punkti levimise kiirus.

• Lainega aine edasi ei levi, levib üksnes energia.

Füüsikaline tähis ühik valem mõõtevahend
suurus
Sagedus f [fii] Hz f=1/T -
Periood T s T= 1/f Kell
Aeg t s Stopper
Kiirus v m/s v=s/t, Spidomeeter
v=λ/T
lainepikkus Λ m -
[lambda]
teepikkus s m Joonlaud,
odomeeter
 Võnkumise ja laine võrdlus
Laine on võnkumise tagajärg vs.
Laine tagajärjeks on võnkumine.

• Laine tekkeks peab olema võnkuv keha.

• Lainetaval veepinnal olev laev jäi
paigale, kõikudes lainetega samas rütmis
- võnkus.
• Mõlemaid iseloomustatakse sageduse ja
amplituudiga. 
Lisalugemist
 Laine ja võnkumine

sarnasused erinevused
• Esineb võnkumine • Võnkumisel liigub keha
edasi- tagasi sama teed
• Mõlemaid mööda
Iseloomustatakse: • Laines levib energia edasi
– Sageduse lainepikkuse ja –kõrguse
– amplituudiga võrra
Lained jagunevad
Pikilaineteks
Aineosakesed liiguvad piki
laine levimise suunda
(helilained – hääl)

Ristlaine
Aineosakesed liiguvad risti laine suunaga
Ka valgus on elektromagnetlaine ning koosneb
ristlainetest (merelaine)
 Ristlained
• keskkonna osakesed võnguvad risti lainete
levimise suunaga. 
• Levib tahketes ainetes ja vaakumis.
 Ristilained
• saavad levida kehades, mis säilitavad oma kuju (nn.
kujuelastsed kehad).
• Vedelikes ja gaasides ei saa seetõttu ristilaineid
esineda.
• Ristilaineid võib vaadelda ka keskkondade
lahutuspindadel, näiteks veepinnal.
• Kivi vette viskamisel hakkavad veepinnal levima
ringikujulised ristilained. Esemega, mida vees
perioodiliselt üles-alla võngutatakse, saab tekitada
lainepikkusega ringikujulisi laineid.
Pikilaine on pinnaselaine vees
Pikilained levivad piki laine levimise sihti
• Pikilained saavad levida kehades, mis säilitavad oma
ruumala (ruumalaelastsed kehad). Pikilained kujutavad
endast tihenduste ja hõrenduste vahelduvat rida,
lainepikkus on kahe lähima tihenduse (või hõrenduse)
vaheline kaugus. Kõige tüüpilisemateks pikilaineteks on 
helilained.

• Pikilaineid võib vaadelda näiteks pikas silindrikujulises

spiraalvedrus: kui esimest vedrukeerdu liigutada edasi-
tagasi, siis levivad mõõda vedru lained. Vedru ise jääb
sirgeks, kuid vedru keerud mõnedes kohtades lähenevad
üksteisele ja teistes kohtades eemalduvad üksteisest -
tekivad tihendused ja hõrendused, mis hakkab levima
mööda vedrut. 
• Töövihik lk 14 - 16
• http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt6.html