Download as pptx, pdf, or txt
Download as pptx, pdf, or txt
You are on page 1of 67

Progresu/ •3500 SM

Mudansa •IIA 1941


•Control Risk Approach

Internal •Appraisal Function


•Assurance and Consulting

Control
•Consulting Activities
•Added Value
•Governance Process
•Evaluate Controls & Risks
•Periodical Review of Operations
Definisaun Auditing-Etimologia
Rona ho efektivu :
Etimologi  Maka hanesan aktividade ida  Tenki iha
audit (latin) = ne’ebe senti informasaun iha informasaun;
“auderee” media no utiliza sasan ne’ebe  Tenki iha media;
ne’ebe hodi akompania ho responde
ne’ebe programadu.  Tenki iha sasan
signifika hodi hodi rona (radio);
 Hodi nune’e akontese
rona
atividade hodi rona maka:  Tenki resposta;

Husi definisaun refere halo konkluzaun katak


inspeksaun/audit:
– Fas parte husi aktividades;
– Halao husi ema ne’ebe hetan konfiansa;
– Hato’o ba parte ne’ebe maka iha responsabilidade ;
Definisaun Simples Controlu Internal

Saida maka ita


hakarak akontese
sei akontese

No saida maka ita la


hakarak sei la
akontese
Sta
n
d
ar
P
r
o
fesi
A
u
d
it
I
n
ter
n
al
COSO, hanesan akronim “Committee
of Sponsoring Organizations of
Treadway Commission”, maka
organisasaun volunteer ne’ebe ho
objetivo atu hasae qualidade
demontarsaun financeira empresa liu
husi regras etika negosiu, controlu
internal no corporate governance.

COSO estabelese iha tinan 1985 atu


suporta National Commission on
Fraudulent Financial Reporting
Organisasaun-
Organisasaun Sponsor
ne’ebe inklina iha COSO
American
Institute of Financial Institute of American
The Institute
Certified Executives Management Accounting
of Internal
Public International Accountants Association
Auditors (IIA),
Accountants (FEI), (IMA) no (AAA).
(AICPA),
Controlu Internal
Criteria of Control - CoCo

Tinan 1995, The Canadian Institute of Chartered Accountants (CICA) fo sai


Guidance on Control, no apresenta modelu controlu nebe ha-naran Criteria
of Control (CoCo).

Controlu intern hanesan asaun-asaun nebe motiva organisasaun hodi hetan


resultado diak ba organisasaun, nebe inklina: elementu-elementus
organisasaun (inklui rekursu, sistema, prosesu, kultura, strutura no
trabalhadores) ho pakote atu suporta pesoal hodi atinji objetivu organisasaun.
Code Etic no Standar Audit
Konfidencial/
Objetivo
Rai-Segredu

Intregridade Kompetensia
Prinsipiu-
prinsipiu
Intregridade

Kumpri no kontribui
Honestu, Badinas,
ba objetivu Responsabilidade
organisasaun

Asaun ilegal hodi Kumpri


minimiza regulamentu
profesionalismu ne’ebe vigor
O
b
j
e
t
i
v
i
d
a
d
e
s

La’a
inklui/partisipasau
n

Labele simu
Relata hotu
buat
faktus
ruma/sasan
e
n
c
i Kuidadu utiliza
a dokumentu no
seguru informasaun Informasaun laos ba
l interese privadu
Kompetensia

Iha
koinesementu,
skill no
esperensia

Kontinua
hasae Halao servisu
kapasidade no tuir IPPF
kualifikadu
Elementu modelu risku eksternal:
Risku
Risku
Risku Industria Financeira
kompetisaun
Mercadoria

Risku Risku
inovasaun Juis/Legal no
teknologia Regulamentu

Risku limitadu
Risku Politik
capital/Modal
• Risku Governasaun/ Tata
Element Kelola
u • Risku Reputasaun
• Risku Operasional
Modelu • Risku Teknologia Informasaun
Risku no Komunikasaun
• Risku Integridade Empresa
Internal • Risku Financeira
Kompetensia Auditoria

Kuinesemento
Kompetensia
Tekniku
Tekniku
Kriteria Auditing
Kompetensia
Kompetensia
Experiencia
Analiza
Fatin Izola

Konseptu Tuan
Hein Reforma /
Kareira Pensium
Profesionalismu
Auditoria Auditoria
Profesionalismu
Konseptu Foun
Promasaun /
kaderisasaun
Karakterisku Audit Operasional:

1. Ho hanoin 2. la’a prioridade 3. Fo atensaun


konstruktivu no buka erru parte inisiu labele
laos atu kritika auditi tarde

6. Data mutakhir,
4. Objektivu no
aktividade 5. Pasu-por pasu
realistas
ne’ebe lao hela

7. Komprende esforsu- 8. Fo rekomendasaun


esforsu gestaun laos sujere
(management oriented) rekomendasaun
Benefisiu husi audit operasional

• Custo aktividade sei minim liu ou ekonomis


1.

• Resultado servisu (produktivitas) sei avansa


2.

• Plano, desisaun, no seluk-seluk ne’ebe la’a relevante


3. hodi bele hadia

• Ambiente servisu sai fresku


4.
Natureza servicos Assurance no Consulting

Servicos Servicos Consulting


Assurance

User/ Agencia

Auditor
Auditor Process Klien
Internal
Internal Owner
Benefisiu Controlu

Ajuda no garante
Ajuda
Ajuda no garante konaba
organisasaun Proteje recursu
confiabilidade obedensia
hodi atinji husi perjuisu
relatoriu regulamentu
objetivu
ne’ebe vigor.
La’a garante absoluta atinji objetivu

Controlu Labele influensia Iha limitasaun,


internal mudansa- exp. Controlu
Gestor inisiu mudansa fora internal laiha
nao pode
la’a dun diak autoridade kapasidade
fazer ba sai fali diak gestaun, exp. intencional
parte Mudansa konaba wainhira hakarak
regulamentu estraga
hanesan:
Controlu Internal
Coso 2004 Framework
C
o
n
t
r
o
l
u

A
m
b
i
e
n
t
e

Intregidade &
valor etica

Desidi no Komitmentu no
praktika Recursu kompetensia
humanu

Autoridade &
Komite audit
responsabilidade

Estrutura
organizasaun
Valorizasaun/Avaliasaun risko

Gestaun
Formaliza
risko/mitigasaun
objetivu risko

Identifikasaun
no analiza
risko
Kondordansia & Verifikasaun & Review
desidi (otorisasi) rekonsiliasi desempenho

Koloka
Asegura
responsabilidad
patrimonio/aset
e & funsaun
I
n
f
o
r
m
as
u
n

&

K
o
m
u
n
ikas
u
n

Informasaun
Komunikasaun
inportante &
efetivu
akurat
Monitorizasaun

Ongoing monitorin

Separate
(separado)
evaluasaun
Tarefa konsultasaun

Konsultasaun formal.

Konsultasi informal.

Konsultasaun special.

Konsultasi darurat/emergency.
Monitoramento Seleção

Divulgação
CICLO DA Planejamento
AUDITORIA
OPERACIONAL
Apreciação
Execução

Comentário do Relatório
gestor
Konseptu Audit Internal

AUDITING & AUDITING &


DEFINISAUN AUDITING ACCOUNTING ACCOUNTING

Halibur, Klasifikasaun,
Accumulation & evaluation Grupos, no Komunikasaun

General
Audit
Information & criteria
Halibur &
Evaluasiaun
Special
Audit
Competent & independent
Profesional Audit Internal

New York City

Gerry Cox
Gerry Cox
(2007-2008) (2007-2008)

1941 Raising the Bar


(24 people)
Recognized

Smooth seas do not Trusted


Progress Through Sharing make skillful sailor

Valued
Profesional Audit Internal

Atende Interese komun Kapasidade ba Siencia no iha Iha Standar no Kodiku


koinesemento Etika Profesi

Iha Standar no
Organisasaun hodi
kapasita ba sertifikadu
Kodiku Etika Kompetensi
porfesional Profesi a ba
publiku
Risku Organisasaun

Rekursu
Humanus Operasional Objetivo

Hanoin Dinamika no parte akontesemento iha


futuru = Inserteza (Ketidakpastian)

Risko
Risko Audit

Risko maka inserteza ne’ebe infrenta husi organisasaun


atu atinji nia objetivu. Risko mos bele konsidera hanesan
potensia akontese kondisaun-kondisaun ou
akontesementu-akontesementu ne’ebe hodi satan
organisasaun atu atinji nia objetivu. Ligasaun ho audit, iha
dois tipu risko maka risko organisasaun no risko audit.
Risko organisasaun maka potensia akontese kondisaun-
kondisaun ou akontesementu-akontesementu ne’ebe
infrenta husi organisasaun atu atinji nia objetivu, nune’e
mos risko audit maka risko ne’ebe infrenta husi auditor
afeita audit la’a atinji nia objetivu.
Controlu Internal no Risko

Risko Asidente Servisu

Ameasas

Cont
rolu

Klaru Resultado
Servisu

Manajer no funsionariu controlu intern ho objetivo fo hanoin diak atu


atinji objetivo organisasaun ho hamenus level risko.
Materiality and
Audit Risk

Risco Inspeksaun mak risco ne’ebe


mosu wainhira Auditor la’a espera
no la’a modifika opinaun ne’ebe
akontese iha relatoriu financeira
ne’ebe ligadu distorcoes material.
2 tipo Audit Risk (Risco Audit) mak auditor
infrenta durante halao inspeksaun ba
Relatoriu Financeira

Risco
Risco
deslokasaun
Inspeksaun
(engagement risk)
(audit risk)
Findings
(temuan)

Kondisaun Kriteria Kauza Konsekuensia

Rekomendasaun
Estrutura Servisu AUDIT Gestaun

KRITERIA

KONDISAUN KAUZA
GAP
Resultado aktual Excecuta
Executa Programa Programa
KONSEKUENSIA
Financeiro

Non Financeiro

REKOMENDASAUN

KONTINUASAUN
DIFERENÇA DA AUDITORIA GESTÃO E DA AUDITORIA
FINANCEIRA
AUDIT GESTAUN AUDIT FINANCEIRO

Hodi deskobre ba kauza no frakeza,


Audit data kontabilidade, prosesu
1 Karakteristika analiza ba conseqüência, hodi determine apontamento ba relatorio kontabilidade.
do programa / atividade da empresa.

Amplitude de
Aspecto hotu –hotu konaba gestão Inclinado/refere liu (cenderung) konaba
2 auditoria quantitativos e qualitativos aspectos dados financeiros (financeiros)
(Keluasan)
Hodi deskobre frakeza sira iha empreza Atu hetan konfiansa ba relatorio
3
Objetivo operasional no kontinuasaun hadia financeiira nebe maka relata tuir ona
Audit poupansa efisiensia no efikasia hodi standar nebe maka estabelese no tuir
atinji objetivo empresa. regulamento nebe vigor..

Escopo In geral funsaun gestaun no unidade atu Data kontabilidade no prosesu


atinji atividades hotu /programa apresentasaun relatorio husi gestor .
4 (Ruang amplitude audit depende ba kontrolu Amplitude audit depende ba efektivu
Lingkup) gestaun empresa. hodi kontrolu internal empresa.

Perkupasaun gestaun hodi hadia baseia Tenkeser apresentar relatorio financeira


5 Base Yuridika ba programa. auditadas (contadores públicos).
PERBEDAAN AUDIT MANAJEMEN DAN
AUDIT KEUANGAN
AUDIT MANAJEMEN AUDIT KEUANGAN

executor de Auditoria interna e externa – Audit independen (Audit eksternal).


6 auditoria objetividade?  objetividade ?
Tidak ada ketentuan  kepedulian
Frekuensi Bersifat reguler, rutin  penerbitan
7 manajemen mencapai efektivitas
Audit LK
dan efisien program.
Audit  Data keuangan yang
Orientasi Audit  perbaikan kinerja masa
8 bersifat historis penilaian kinerja
hasil Audit datang  anticipatory audit
masa lalu

Komrehensip : kesimpulan audit, Memiliki standar baku  Standar


kesimpulan penting  Profesional Akuntan Publik (SPAP)
Bentuk
9 rekomendasi  belum ada standar  laporan bentuk pendek yang
laporan
baku  laporan tergantung dari menyertai laporan keuangan hasil
kemampuan auditor audit

Pihak ekstern  pemegang


Pengguna
10 Pihak internal saham, investor potensial, kreditor,
laporan
pemerintah
Pilar 3 iha Good Public Governance (GPG) 2008

Estado

Povu / sidadaun
Coorporate Kontrolu sosial
Estabelese
no desidi
Utiliza regulamento
rekursu
humanu ho Kria sistema
efetivo no sospol
efekasia ne’ebe diak
Estado
Dezenvolve
adm hodi halo Sosializa
kompetisaun sistema lei
ne’ebe diak Aplika etika
birokrasia
hodi prevene
KKN
Halao negosiu ho
justo

Halao GCG ho
konsisten
Coorporate
Halao etika
negosiu atu
prevene KKN
Fo imput ba
regas no
regulamento
Prevene Fo imput ba
KKN regas

Halao
Halao direito no
kontrolu sosial dever ho
nee’be diak responsabili
Povu/ dade
Sidadaun
A
u
d
i
t

I
n
v
e
s
t
i
g
a
t
i
v
a

Objetivu audit investigativa maka atu hetan


certeza konaba iha ou lae
desvio/erru/fraud durante halao
aktividade/operasional
instituisaun/organisasaun. wainhira audit
investigativa hodi detekta indikasaun erru
refere tebes akontese, entaun audit
investigativa tenki iha identifikasaun tipu
erru saida, seé maka tenki
responsabilidade ba erru refere, iha neébe
no wainhira erru refere akontese, nomos
oinsa erru refere halao.
• Demokrasia
• Transparante
• Akuntability
• Kumpri lei
Azas GPG • Benstar
(sejahtera)
Mosu husi
moris mai /
toman nanis

Komportamentu Lori husi kiik


Fraud/Mafia (toman husi kiik)

Dame ho nia-an
rasik
Difisil liu ema atu halo teladan
Auditoria

Necessidade de Necessidade de
Necessidade de Necessidade de CONFIANÇA opinião
CONTROLE INFORMAÇÕES nas INDEPENDENTE
INFORMAÇÕES e IMPARCIAL
Kauza Fraud
PRESSURE

FRAUD
TRIANGLE

OPPORTUNITY RATIONALISATION
Abuso de autoridade = Mal
Administrasaun = Korupsaun
Fraud Kategoria Korupsaun

Suborno

Interese Arranjo
Konflito konkursu

Gratifikasaun
Partisipasaun
la’a
ekonomia
autorizadas
Arranjo Konkursu

Determinasaun nesesidades

Espesifikasaun
Bid spliting (lance dividido)
(penawaran)
Arisan tender

Komparasaun falsu
Interese Konflitos

Compras Vendas
Risku Fraud baseia Subprosesu

Kurikulum
Manual (Modul)
Instruktur (Responsabel)
Delivery (realisa)
Koko (ujian)
Servisu (halao)
Evaluasaun
Fraud Baseia Area Aktividades

ATK no Konsumsi Katering


Transportasi reniaun

Kontratu geral Relatoriu


Wisma no
(Pengadaan Exekusaun
Auditorium
geral) (SPJ

Livro no
Rekursu Veiclu no aset
Humanu
manual selu-seluk
(modul)

Bileti aviaun Jestaun Kaixa


Manutensaun
no Hotel (tesoureira)
Alur Audit Investigasi
DEFINISAUN

KARAKTERISTIKU AKSIOMA AUDIT PRINSIPIU NO


FRAUD INVESTIGATIF PENDEKATAN

ETAPA AUDIT INVESTIGATIF


(PROSESU)

SIGUIR
TEHNIKU HALIBUR EVALUASIAU DEMOSTRASA
PRA PLANNING PLANNING /TINDAK
BUKTI N BUKTI UN
LANJUT

FONTES ANALISA PRINSIPIU PERDA


HIPOTESA HALIBUR BUKTI
INFORMASIAUN BUKTI PELAPORAN FINANCEIRA

AUDIT REVISI
FINALMENTE BUKTI FORMATU
PROGRAMA HIPOTESA

DESISAUN PLANO DE UNSUR


SUBSTANSI
TRATAMENTO REKURSU DELIK

ATRIBUISAUN/
PENUGASAN
EKONOMIS, EFISIENSIA, & EFEKTIFITAS

Ekonomis = Poupa wainhira


Konaba presu/valor input Wainhira karu’u
presu/valor o mais baratu liu = Mal-gasto
esperado,
input

Efisiensia =
konaba input no wainhira output <
wainhira output >
entaun
output ne’ebe inefisiensia
entaun efisiensia
mak esperado.

Efektifitas =
relasaun entre Wainhira Wainhira la’a
benefisiu = benefisiu = la’a
output ho efektifitas efektifitas.
benefisiu
Sistem Controlu Fraud

Atende
Demontrasaun(penanganan

Prevensaun

Detekta
(pendeteksian)
Detekta (pendeteksian)

• Abondona ho razaun-razaun la-logika konaba


akontesemento no lalaok ne’ebe la-normal
• Gestor no funsionariu ne;ebe inklinaan ba prosesu
rutina konaba kompras,order no simu diretamento
sasan.
• Vida moris funsionariu ho modelu oin seluk.
• Akumula servicus hanesan prosesu no aprova ba
transaksaun ba ema ida deit.
• Konfidensial ba ema ne’ebe iha asesu ba
Sinal mafia informasaun refere.
ne’ebe potensial • Mudansa-mudansa ne’ebe la-legal ba sistema no
prosedimento servicus.
• Halakon/subar dokumentus transaksaun financeira.
• Asina la’hare dokumentus original.
n
s Gestor no funsionariu iha responsabilidade ne’ebe maka
a atetude
akontese iha dokumentus no tenke iha integridade, lalaok
no iha komitmento aplika sistema kontrolu mafia.
u
nGetsaun no funsionariu persija
servisu hamutuk no kria Kria standar atetude
ambiente ne’ebe efektivo hodi (code of conduct)
prevene mafia.

Estabelese gestaun no
promove funsionariu
ne’ebe etis.
Demontrasaun (hato’o keixa)

Meus/Metodu
hato’o keixa mafia

Protesaun ba ema
ne’ebe apresenta keixa
mafia (Whistle Blower)

Flow-up konaba
hato’o/relatoriu
mafia
e
n
a
n
g Iha direito hodi
a Konsidera responde ba
akuzaun no hetan
n la’sala maibeadvogado ba
a to’o ikus salaprosesu hodi foti
n desizaun
)
Red Flag Fraud (Robert K. Elliott no John J. Wilingham
Risko controlu
Situasaun ne’ebe
Situasaun espesifiku,
empresa ne’ebe
privadu mak afeita no hanesan ema
ne’ebe mak hamosu ida deit mak
afeita no preasaun atende ba parte
hamosu hotu liu-liu
ne’ebe tuir
transaksaun
preasaun lolos hanesan:
ne’ebe
ne’ebe difikuldade importante,
la’espera: ekonomia, deve supervisi ne’ebe
barak, hakarak
deve barak, goja, no mos
la’adiak, halao
no afeita no
laiha limitasaun responsabilidad
moras todan ba deve. e ne’ebe
la’aklaru.

You might also like