Helilainete käitumise erinevaid aspekte

Helide neeldumine ja peegeldumine

Helide neeldumine (vastandina peegeldumisele) on protsess, kus mingi materjal,

struktuur või objekt heliga kokku põrgates võtab ära osa helilaine energiast. Osa
neeldunud helienergiast muundub soojusenergiaks ja teine osa kulgeb läbi
absorbeeriva materjali.

Pehmed, poorsed ja järeleandlikud materjalid (nt kangad) on head akustilised

isolaatorid, mis neelavad suurema osa helienergiast. Jäigad ja tugevad materjalid
nagu nt metallid, kivi ja betoon peegeldavad suurema osa helieenergiast.
Helide peegeldumisel on peegeldumise nurk alati võrdne
heli peegeldavale pinnale langemise nurgaga.
 Helilainete liitumine
Väga sageli on ruumis helilaineid mitmest allikast ühel ja samal ajal (nt mängib
mitu pilli, helide peegeldused ruumi piiretelt).

Võimalik on kaks põhimõtteliselt erinevat olukorda:

1. Korreleeritud heliallikad: helid saabuvad mitmest allikast, mis on omavahel

seotud. (Selleks peab mõlemat allikat käivitama mingi neile ühine allikas.)

2. Korreleerimata heliallikad: helid saabuvad mitmest erinevas allikast, mis pole

omavahel seotud. Nt mängib kaks muusikainstrumenti või heli, mis jõuab kohale
läbi paljude juhuslike peegelduste.
 Korreleeritud allikad

Vasakul: otsene peegeldus lähedalasuvalt pinnalt. Kui hilistumine on väike, siis pinnalt peegeldunud heli on väga sarnane
otse kulgeva heliga, st peegeldunud ja otseheli on korreleeritud.
Paremal: Kolm kõlarit on ühendatud sama elektrilise allika külge, seetõttu produtseerivad nad kõik ühesugust helilainet.
 Kahe samas faasis oleva laine liitumisel summaarne laine (paremal) tugevneb
http://
www.acs.psu.edu/
drussell/Demos/
superposition/
superposition.html

Kahe vastandfaasis oleva laine liitumisel lained kustutavad teineteist

Korreleeritud lained on kõik täpselt ühesuguse sagedusega ja seetõttu nendevaheline ajaline erinevus mingis ruumipunktis
ei muutu. Kui kaks võrdse amplituudiga helilainet jõuavad mingisse ruumipunkti täpselt ühesuguses faasis, siis nende
õhurõhud liituvad ja summaarne õhurõhk on kaks korda suurema amplituudiga kui allikatel eraldi (suurenemine on 6 dB).
Kui teine laine jõuab mingisse ruumipunkti esimese lainega vastandfaasis, siis kaks lainet kustutavad teineteist ja
summaarne õhurõhu amplituud selles punktis on null!
Kaks võrdse sageduse ja amplituudiga siinusheli liituvad teineteisega kas üksteist tugevdades või
nõrgendades sõltuvalt lainete faasivahekorrast.

Animatsioonil pole kujutatud lainete levimist ruumist vaid näidatud, kuidas toimub liitumine,kui
kahe laine faasisuhe muutub!
Lineaarsetes süsteemides (s.h. akustikas) kehtib superpositiooni printsiip

Superpositsioon: süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama,

mis iga üksiku mõjuri poolt tekitatud reaktsioonide summa.
Kahe vastassuunas kulgeva gaussi laine liitumine superpositsiooni printsiibi alusel
 Korreleerimata heliallikad

Kui helilained on omavahel korreleerimata, siis helide liitmisel peame liitma üksikute lainete võimsused.
Tulemus lainete liitumisel ei sõltu nende võnkefaasist (sest see on pidevalt muutuv juhuslik suurus).
Korreleerimata helide liitumisel on summa alati suurem võrreldes üksiku lainega.
Helide murdumine e. refraktsioon (suuna muutumine levimisel)

Kui helilaine kulgeb mingist ühest materjalist teise viltuse nurga all, siis lainefront
muudab tavaliselt oma suunda (murdub), kuna helide kiirused nendes materjalides
on erinevad.  

Sama juhtub ka siis, kui heli läbib erineva temperatuuriga atomosfääri kihte (kuna
heli levimise kiirus suureneb temperatuuri tõustes).

Kui heli levib külmemast soojemasse õhumassi, siis ta murdub oma senisest
levimissuunast eemale (nt kui enne heli levis poolviltu üles, siis nüüd keerab suund
poolviltu allapoole).
Refraktsioon õhukihtide temperaratuurierinevuse tõttu

soe õhk külm õhk

külm õhk soe õhk

 Refraktsioon tuule mõjul

allatuult
vastutuult

Tuule kiirus on suurem kõrgemates atmosfääri kihtides. Seetõttu murdub helilaine

ülespoole, kui heli levib vastutuult, ja helilaine murdub allapoole, kui heli levib
allatuult.
 Interferents

Korreleeritud allikatest saabuvate helide puhul nende rõhud liituvad igas ruumipunktis
vastavalt helide võnkefaasile. See tähendab, et rõhu amplituud võib varieeruda nulli ja
kummagi helilaine amplituudi summa vahel (e. helitase mingil võnkesagedusel hakkab
sõltuma asukohast ruumis).
Interferents saab tekkida ka nii, et teiseks korreleeritud allikaks on peegeldus lähedal
paiknevalt pinnalt. (Selle allikana võib kujutleda näivat allikat, mis nagu asetseks
peegeldava pinna taga).
Helilainete tsükliline peegeldumine
(seisvad lained)
Helid võivad edasi-tagasi peegelduma jääda ka kahe
peegeldava pinna vahel
 Jooksevlaine
Tüüpilisem on olukord, kui faasisuhted „edasi“ ja „tagasi“ kulgeva laine vahel on
pidevalt muutuvad ja juhuslikud.
Sel juhul summaarse heli amplituud peegeldavate pindade vahel on ühesugune ja ei
sõltu asukohast.
 Seisvad lained
Kui kaugus kahe piirde vahel on täisarvkorde λ/2, siis laine paisud ja hõrendused nii „sinna“
kui „tagasi“ laine puhul satuvad alati kindlatesse asukohtadesse piirete vahel.
Tulemusena mingites paikades kahe piirde vahel helilained liituvad üksteist tugevdades ja
mingites teistes paikades üksteist nullides.

Õhurõhu komponent on seisva

laine puhul piirde juures alati
maksimaalne, kuid kiiruse
komponent on null
Õhumolekuli kiiruse komponent on
seisva laine puhul piirde juures
alati null (sest piirdest läbi liikuda
molekul ei saa), kuid rõhu
komponent on maksimaalne
http://www.acs.psu.edu/drussell/Demos/StandingWaves/StandingWaves.html
Helid peegelduvad nii jäikadelt pindadelt (nt põrkudes
betoonseinaga), aga ka erinevate omadustega keskkondade piirilt (nt
kulgedes toru seest vabasse õhku)

Kummalgi juhul käitub laine siiski veidi erinevalt – toru avause juures
on laine rõhukomponent alati null ja kiirusekomponent maksimaalne,
st vastupidi võrreldes jäikade seintega.
Heli peegeldub ka piirilt, kus toru lahtine ots läheb üle vabasse ruumi.
Seetõttu tekivad seisvad lained ka torudes (nt puhkpillide sees).
Seisvad lained tekivad ka torudes, kus üks ots on lahti ja teine kinni. Sel juhul on
tingimuseks et täisarv kordi veerand lainepikkust peab täpselt torusse mahtuma.
Seisevlaine
Seisevlainete tekkimine kahe vastassuunas liikuva laine liitumisel
seisevlaine jaoks sobivate faasisuhetega
Samade pindade vahel võivad seisevalained tekkida mitmel erineval sagedusel.

Pindade vahele peab mahtuma pool lainet või täisarv kordi poollaineid.
Jooksevlaine
 Helide peegeldumine jäikadelt pindadelt
Helilaine kiiruse komponent jäigal pinnal on null. Peegeldumisel muutub laine suunda, st kiiruse
komponent muutub vastandfaasiliseks. Vedru kokkusurutus (e rõhk) põrkepinnal muutub seetõttu kaks
korda suuremaks võrreldes rõhuga põrkepinnast kaugemal.

http://www.acs.psu.edu/drussell/Demos/reflect/reflect.html
 Helide peegeldumine liikumisel piiratud ruumist vabasse ruumi (nt torust välja)
Piiril tõmmatakse mass vedrude poolt liikuma kahekordse kiirusega. Rõhu komponent muutub aga vastandfaasiliseks.
Sarnane peegeldumisega jäigalt Sarnane peegeldumisega suletud
seinalt toru otsast
Seisvad lained võivad tekkida ka nelja (või isegi suurema arvu) peegeldava pinna vahel
Helide difraktsioon ehk paindumine ümber nurga objektide taha
Kui suur on difraktsioon, sõltub
lainepikkusest – pikemate
lainete (madalamate helide)
puhul on difraktsioon suurem.
 Helide hajumine (difusioon)

Objektid, mille mõõtmed on väiksemad kui 3/4λ kalduvad hajutama helienergiat

kõikides suundades. Suuremad objektid pigem peegeldavad heli mingis kindlas
suunas.
Kui objekti suurus on umbes 2/3λ toimub koos hajumisega ka interferents, sest ühel ja samal ajal toimub nii
difraktsioon kui ka peegeldumine.
peegeldamine hajutamine difraktsioon (paindumine ümber
takistuse)
• Mis on helide neeldumine, millised materjalid neelavad efektiivselt heli?
• Mis on helide neeldumise ja peegeldumise erinevus?
• Kuidas on seotud helide peeldavale pinnale langemise ja sealt peegeldumise nurk
• Mis on korreleeritud ja korreleerimata heliallikad?
• Mis erinevus on helide liitumisel korreleeritud ja korreleerimata allikate puhul?
• Mis on helide refraktsioon, mis tingimuste puhul see juhtub?
• Kuidas on refraktsiooniga seotud tuul?
• Mis on interferents, kirjeldage seda nähtust täpsemalt.
• Mis erinevus on jooksval ja seisval lainel?
• Miks on seisevlainete tekkimisel oluline heli lainepikkus?
• Mis on helide difraktsioon, tooge konkreetseid näiteid.
• Miks on difraktsiooni puhul oluline heli lainepikkus?
• Mis on helide hajumine, millistel tingimustel see tekib?