INVESTEERINGUTE

EELARVESTAMINE

Loengukonspekt
Raili Kuusik
Mõdriku 2007
1.Investeeringute vajalikkus

 Investeeringute eelarvestamine (capital

budgeting) on oluliste pikaajaliste projektide,
mis nõuavad suuri kulutusi ja mille kulud ja
tulud ulatuvad kaugele tulevikku,
identifitseerimis-, hindamis- ja valimisprotsess.
 Konkurentsivõime sõltub eelnevatel perioodidel
tehtud investeeringutest.
 Lihtsaim viis investeeringust ülevaade saada,
on tasuvusaega arvutada.
2. Investeeringu nüüdisväärtus
Raha reegel ütleb, et iga rahasumma on täna
väärtuslikum, kui tulevikus saadav summa.
Täna meie kasutuses oleva raha saab teenima panna,
tulevikus laekuv raha on alles tulevikus!
Näide:
Ühekuuse hoiuse intressimäär on 12% aastas,
Paneme 1.septembril 100 000 kr panka üheks kuuks.
Kui palju saab raha välja võtta 1.oktoobril?
Vastus: 100 000 + 100 000*12%/12 kuuga = 101 000 kr.
 Selles näites arvutasime, kui palju saame raha
reaalselt kätte kuu aja pärast.
 Investeeringute puhul kasutatakse aga vastupidist
lähenemist, st. et arvutatakse, kui suur on tulevikus
laekuvate või välja antavate rahasummade väärtus
täna (PV).
 Kui võtta arvesse nii sissetulevad kui väljaminevad
rahavood, siis tulemust nimetatakse
puhasnüüdisväärtuseks ehk net present value (NPV)
3. Vaba rahavoog

 Investeeringute tasuvuse arvutamiseks on

oluline teada, millal raha laekub või millal tuleb
raha välja maksta.
 Kasuminäitajad seda ei kajasta – nt.põhivara
kulum on arvestuslik näitaja, tegelikku raha
väljavoolu see ei tähista.
 Investeeringute puhul võimalusel kasutada
rahavoo näitajaid.
Rahavoogu diskonteerides saame teada, kui suur on
ettevõtte turuväärtus omanike ja võlausaldajate jaoks
koos vaadatuna.
Omakapitali turuväärtuse saamiseks lahutame firma
koguväärtusest laenude turuväärtuse.
Vabast rahavoost lähtumine on töömahukam, kui NPV
leidmine või sisemise tulumäära leidmine.
Vaba rahavoo meetod sunnib tegelema põhjalikult firma
kapitali struktuuri uurimisega. Näitab, kas omakapitali
ja võõrkapitali vahekorda muutes saab firma väärtust
omanike jaoks suurendada.
4.Puhasnüüdisväärtus

Investeerimisprojekti hindamine:
 Kui NPV on suurem kui 0, siis investeerida
 Kui NPV = 0, teha täiendav analüüs
 Kui NPV on väiksem nullist, investeeringut
mitte teha, tagasi lükata.
5. Sisemine tulumäär (IRR)
Sisemine tulumäär on diskontomäär, mille puhul
investeerimisprojekti NPV võrdub nulliga.
Sisemist tulumäära tuleb investeerimisprojekti hindamisel
võrrelda nõutava tulumääraga (tähis r):
 Kui IRR on suurem kui r, siis investeerida
 Kui IRR = r, siis teha täiendav analüüs
 Kui IRR on väiksem kui r, siis projekt tagasi lükata.
Sisemise tulumäära leidmine taskuarvuti abil on tülikas,
sest tuleb leida n-ö katse eksituse meetodil.
Tabelarvutusprogramm teeks asja lihtsaks.
IRR positiivsed/negatiivsed jooned

Head omadused:
 Hea võrrelda teiste projektide sisemise tulumääraga
(mõlemad on %-des)
 Arvutamiseks pole vaja teada investeeringu nõutavat
tulumäära.
Puudus:
 Matemaatiliselt keeruline ja lahendada tuleb võrrandit
rohkem kui üks kord, et vastus kätte saada.
6. Modifitseeritud sisemine
tulumäär (MIRR)
 Diskontomäär – tulumäär, millega konkreetse
projekti sisemist tulumäära enne
aktsepteerimise/tagasilükkamise tegemist
võrreldakse.
 MIRR (modified internal rate of return) –
diskontomäära kasutades leitakse projekti
rahavoogude tulevikuväärtus. Seejärel leitakse
tulumäär, mis taandab selle
puhasnüüdisväärtuse nullile.
7. Omakapitali hind
 Raha peab tegema raha!
 Omakapital on aktsionäride raha, eesmärgiks
dividendide saamine.
 Omakapitali hind = riskivaba intressimäär +
riskipreemia. Põhineb mudelil, mida nimetatakse
finantsvarade hindamise mudel ehk CAPM (capital
asset pricing model).
 Mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav
tulumäär.Tulu, mida investor teenib tänu suuremale
riskile, nimetatakse riskipreemiaks.
Riskipreemia
Riskipreemiat saab täpsustada, kui hinnatakse kolme
näitajat:
2. Tegevusala – sõltub majandusharust ja ettevõtmise
tsüklilisusest
3. Talitlusvõimendus – mida suurem, seda suurem
riskipreemiat nõutakse
4. Finantsvõimendus – sama, mis eelmine.
Finantsvõimendus sõltub firma kapitali struktuurist –
mida suurem võõrkapitali osa, seda suurem
finantsvõimendus ja seetõttu ka suurem risk.
8.Võõrkapitali hind

 Aluseks võib võtta viimase intressimäära,

millega ettevõte laenu sai.
Intressimäär sõltub aga:
 Intressimäärade üldisest tasemest majanduses
 Ettevõtte ebaõnnestumise riskidest – sõltub
nüüd laenuandja hinnangust ettevõtte
tegevusele.
Kapitali kaalutud keskmine hind
(WACC)

Kui kasutame firma väärtuse hindamiseks ja

optimaalse kapitali struktuuri otsimiseks firma
vaba rahavoo diskonteerimise mudeleid, ei
piisa omakapitali ja võõrkapitali hinna
teadmisest. On vaja teada ka kapitali kaalutud
keskmist hinda.
WACC= omakapitali hind * omakapitali
osatähtsus firma kapitalis + võõrkapitali hind *
võõrkapitali osatähtsus firma kapitalis.
Eelarvesegmendid

Kujundatakse järgmiste tunnuste alusel:

 Tooted, tootegrupid
 Teenused, teenusegrupid
 Müügipiirkonnad
 Kliendid
 Allüksused
 Töötajad, tegevused, projektid.
Segmentimisel on oluline tegevus:

 Organisatsiooni tegevuse detsentraliseerimine

 Meetodite valik segmentimiseks
 Vastutuskeskuse moodustamine
 Vastutuspõhise arvestuse juurutamine
 Tulemuse mõõtmise süsteemi välja töötamine
ja arendamine
Detsentraliseerimine
On tegevus, mille käigus delegeeritakse otsustusõigus ja
vastutus tulemuste saavutamise eest tippjuhtkonnalt
madalama tasemega juhtidele.
Eelised:
 Otsustusõiguse viimine kliendile lähemale
 Parem ligipääs infole
 Juhtide jõupingutuste fokuseerimine
 Võrdlevanalüüsi teostamine
 Motivatsiooni suurendamine
 Konkurentsi suurendamine
Segmenteerimise meetodid

 Vastutuskeskuste loomine – levinuim viis

 Kolme reegel – eelarvesegmendid jaotatakse
kolme rühma. Nt tegevused, mis on
esmatähtsad, tegevused, mis tuleb säilitada ja
tegevused, mis võiks ära jääda.
 Pareto seadus – lähtub põhimõttest, et 80%
edust sõltub 20% võtmeülesannete
sooritamisest.
Vastutuskeskused
 Vastutuskeskus – oma eelarvega üksus, mille juhil on
õigus teha konkreetseid otsuseid
 Vastutuskeskuse alaliigid:
– Investeeringukeskus (hinnang rahavoogudele jne)
– Kasumikeskus – soovitatavalt igas osakonnas oma
kasumikeskus
– Tulukeskus – toodete müügi järgi paika pandav keskus
– Kulukeskus – kindel toode/teenus minimaalsete kuludega
– Suvaline kulukeskus – juht vastutab vastava allüksuse
lõpptulemuse eest, kuid kulud on ebamääraselt seotud
ettevõtte põhitegevusega.