Professional Documents
Culture Documents
Kāyānupassanā Part II
Kāyānupassanā Part II
Kāyānupassanā
Part II
Mahāsatipaṭṭhāna Sutta
Sayalay Sutavati, Pa-
auk Main Center
Ānāpāna
Fourth Jhāna
Paṭi
bhā Third Jhāna
Bright or
ga Second Jhāna
nim
transparent itta
First Jhāna
Subtle Breath
breath Ceasing
Light
around
Whole in-breath the face,
images Subtle, fine
and out-breath breath
mind
produces
the
wind.
cittajarūpa cittajarūpa cittajarūpa cittajarūpa cittajarūpa cittajarūpa
Tasmā esa evaṃ pajānāti ‘‘gacchāmī’’ti cittaṃ uppajjati, taṃ
vāyaṃ janeti, vāyo viññattiṃ janeti,
Tasmā esa evaṃ pajānāti - So you should understand in this way:
‘‘gacchāmī’’ti cittaṃ uppajjati, - The consciousness arises thus- “ I
(will) go.”
taṃ vāyaṃ janeti,- That consciousness produces the wind ( element )
(which is predominant in the mind-made particles of materiality –
rūpakalāpa. The nature or characteristics of that wind element is pushing. It
pushes or moves the other ultimate materialities in the same particle or
different particles of all four types: namely- kammaja, cittaja, utuja, āhāraja
rūpakalāpa, in English, 1. kamma-born material particles, 2. mind-born
material particles, 3. temperature-born material particles, and 4. nutrition-
born material particles.
cittajarūpa cittajarūpk
kalāpa cittajarūpa
alāpa kalāpa
Āpo (water)
Tejo ( fire)
Vāyo (wind)
Pathavī ( earth)
Vaṇṇa (color)
Gandha (smell)
Rasa (taste)
ojā
āpo
tejo
vāyo
Pathavī
Vaṇṇa
Gandha
Rasa
Ojā
Tejo
utujarūpa āhārajarūpa
Āhāraja Āhāraja
utujarūpa utujarūpa
rūpa rūpa
ojā
ojā ojā āpo
ojā ojā āpo tejo
āpo
ojā āpo āpo tejo vāyo
ojā tejo
āpo tejo tejo vāyo Pathavī
āpo vāyo
tejo vāyo vāyo Pathavī
tejo Pathavī Vaṇṇa
vāyo Pathavī Pathavī
vāyo Gandha
Pathavī Rasa
Pathavī
cittajarūpa
cittajarūpa
cittajarūpa
cittajarūpa
cittajarūpa
cittajarūpa
cittajarūpa cittajarūpa cittajarūpa cittajarūpa cittajarūpa cittajarūpa
Tatrāpi hi ‘‘tiṭṭhāmī’’ti cittaṃ uppajjati, taṃ vāyaṃ janeti, vāyo
viññattiṃ janeti, cittakiriyavāyodhātuvipphārena sakalakāyassa
koṭito paṭṭhāya ussitabhāvo ṭhānanti vuccati. ‘‘Nisīdāmī’’ti
cittaṃ uppajjati, taṃ vāyaṃ janeti, vāyo viññattiṃ janeti,
cittakiriyavāyodhātuvipphārena heṭṭhimakāyassa samiñjanaṃ
uparimakāyassa ussitabhāvo nisajjāti vuccati. ‘‘Sayāmī’’ti cittaṃ
uppajjati, taṃ vāyaṃ janeti, vāyo viññattiṃ janeti,
cittakiriyavāyodhātuvipphārena sakalasarīrassa tiriyato
pasāraṇaṃ sayananti vuccatīti.
Myanmar M.M.A.1.256, PTS 1.251
• Here also for other postures should be understood in the same
way: The mind arises thus “ I will stand”. That mind which
wishes to stand produces the predominant wind element
( together with the mind-made rūpakalāpa). That wind element
produces or causes kāyaviññatti or bodily intimation by pushing
or moving the other ultimate materialities – pathavī, āpo, tejo,
vaṇṇa, gandha, rasa, ojā , in the same particle or different
particles of all four types: namely- kammaja, cittaja, utuja,
āhāraja rūpakalāpa. By spreading or pushing functioning of
(predominant) wind element produced by the mind (in mind-
made material particles), the behaviour of erecting the whole
body from the end part of the bottom of the body, which is the
soles of the feet, occurs. This is called standing.
Kāyānupassanā sampajānapabbaṃ
109. ‘‘Puna caparaṃ, bhikkhave, bhikkhu abhikkante
paṭikkante sampajānakārī hoti, ālokite vilokite sampajānakārī
hoti, samiñjite pasārite sampajānakārī hoti,
saṅghāṭipattacīvaradhāraṇe sampajānakārī hoti, asite pīte
khāyite sāyite sampajānakārī hoti, uccārapassāvakamme
sampajānakārī hoti, gate ṭhite nisinne sutte jāgarite bhāsite
tuṇhībhāve sampajānakārī hoti. Iti ajjhattaṃ vā kāye
kāyānupassī viharati…pe… evampi kho, bhikkhave, bhikkhu
kāye kāyānupassī viharati.
Sampajānapabbaṃ niṭṭhitaṃ.
• Situational Awareness
• Furthermore, a menditator acts with
situational awareness: when going out
and coming back; when looking ahead
and aside; when bending and extending
the limbs; when bearing the outer robe,
bowl, and upper robes; when eating,
drinking, chewing, and tasting; when
urinating and defecating; when walking,
standing, sitting, sleeping, waking,
speaking, and keeping silent.
‘‘Puna caparaṃ, bhikkhave, bhikkhu abhikkante Furthermore, a mendicant acts with situational
paṭikkante sampajānakārī hoti, awareness when going out and coming back;
1 abhikkante paṭikkante sampajānakārī hoti, when going out and coming back;
3 samiñjite pasārite sampajānakārī hoti, when bending and extending the limbs;
4 saṅghāṭipattacīvaradhāraṇe sampajānakārī hoti, when bearing the outer robe, bowl, and robes;
5 asite pīte khāyite sāyite sampajānakārī hoti, when eating, drinking, chewing, and tasting;
7 gate ṭhite nisinne sutte jāgarite bhāsite tuṇhībhāve when walking, standing, sitting, sleeping, waking,
sampajānakārī hoti. speaking, and keeping silent.
sātthakasampajaññaṃ- comprehension of utibility/ benefits
sappāyasampajaññaṃ- comprehension of suitability
gocarasampajaññaṃ- comprehension of meditation object
asammohasampajaññanti- comprehension without delusion
catubbidhaṃ sampajaññaṃ.
abhikkamanacitte uppanne cittavaseneva agantvā ‘‘kiṃ nu me
ettha gatena attho atthi natthī’’ti atthānatthaṃ pariggaṇhitvā
atthapariggahaṇaṃ sātthakasampajaññaṃ.