http://ju6euhu.havike.eenet.

ee/_/
wp-content/uploads/Arst-seksuaalsel-teel-levivatest-nakkustest.mp4

Suguhaigused
Katrin Käos
STLH – seksuaalsel teel levivad haigused
Nakkused, mis levivad peamiselt
seksuaalvahekorra ajal nii tupe-, päraku- kui ka
suuseksiga
Võivad kulgeda haigusnähtudeta.
Võivad põhjustada suguteede põletikke ja
viljatust.
Võivad põhjustada tõsiseid süsteemseid
tervisehäireid.
 https://www.youtube.com/watch?v=AZOnAuElJHk

HPV ehk inimese papilloomviirus

 Nakatuvad nii naised kui
ka mehed.
 100 erinevat HPV tüüpi.
 2001. aastal oli maailmas
umbes 630 miljonit (9 %-
13 %) HPVga nakatunud
inimest.
 Organismi kaitsesüsteem
aitab viirusest jagu saada.
 Emakakaelavähk on
naiste kasvajate seas
maailmas levikult teisel
kohal.
 HPV ehk inimese papilloomviirus
 Papilloomid - healoomulised
kasvajad nahal (näiteks
soolatüükaid) ja limaskestal
(kondüloomid suguelunditel) -
nn. madala riskiga viirused.
 Kõrge riskiga
papiloomiviirusteks –
vähkkasvajad.
 Pap-test
 On võimalik ennast
vaktsineerida
 HPV-test
 HI-viirus
 HI-viiruse tagajärjel muutub
inimorganism
vastuvõtlikumaks igasugustele
haigustekitajatele.
 AIDS on HIV-nakkuse
lõppfaas.
 Antiretroviirusravimid –
aeglustavad viiruse
paljunemist.
 HI-viirus ründab valgeid
vererakke (T-helperrakud).
https://www.youtube.com/watch?v=ng22Ucr33aw
 HI-viirus
 Tõhusat HIV-vastast vaktsiini ei ole.
 Viiruse rakku sisenedes siseneb raku DNA-sse ka viiruse DNA ja kandub
raku jagunemisel edasi.
 Ülekanne toimub seemnevedeliku, tupesekreedi, rinnapiima, vere kaudu,
emalt lootele platsenta kaudu.
 Retroviiruste perekonda kuuluv viirus.
 Nakatumisest võib kuluda 4–5 aastat ja enamgi ajani, mil inimese tervis
hakkab halvenema.
 HI-viirus
 Selliseid inimesi, kellel on
kaasasündinud kaitse HIVi vastu, on
eurooplaste ja Euroopa päritolu
ameeriklaste seas vaid umbes 1
protsent.
 Kaitsev geenimutatsioon on seotud
sajanditetaguse katkuepideemia või
viikingite rändega.
 2000. aastal avaldas grupp Eesti teadlasi HI-viirus
uuringu, kus kirjutati esimest korda, et
CCR5 mutatsiooniga geenialleeli esineb
ligi 15 protsendil eestlastest.
 Enamus on heterosügoodid.
 Süüfilis
 Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus
 Tekitajaks on bakter Treponema pallidum
pallidum.
 Ümmarguse või ovaalse valutu esmashaavandi
teke, kas genitaalidel või suus.
 Tavaliselt levib suguliselt, aga võib levida ka
emalt lootele.
 Süüfilis tuli Euroopasse üheaegselt Cristoph
Columbusega ja levis kuninglikes õukondades,
sõjaväes ning rändkaupmeeste hulgas.
 XX saj.-ni polnud süüfilisele mingit efektiivset
ravi.
 Hilises staadiumis kahjustab süüfilis juba
oluliselt närvisüsteemi ja südant, põhjustades
invaliidistumist. Kahjustused võivad tekkida ka
luudesse ja kõhrkoesse, mille tagajärjel need
koed hävivad (võib tekkida näiteks
sadulakujuline nina).
 Mükoplasmoos
Mükoplasmoosi peamisteks tekitajateks loetakse
mükoplasmade perekonda kuuluvaid baktereid.
- Mycoplasma genitalium ja Mycoplasma
hominis.
 Herpesnakkus
 Viirus Herpes simplex (HSV).
Herpes huulel
 Herpesinfektsioonid on sageli erinevad viirusinfektioonid,
mis põhjustavad ville ja haavandeid nahal ning limaskestal,
näo ja suguelundite piirkonnas.
 Sõltuvalt paiknemisest jaotatakse HSV põhjustatud
herpesinfektsioonid kaheks :
1. Herpesinfektsioon näo piirkonnas, huultel ja suus
Kõige sagedamini esineb herpesnakkus näol ja suus.
“Külmavillid", mis tüüpiliselt paiknevad kas huultel või suu
limaskestal.
2. Suguelundite piirkonnas esinevat herpesinfektsiooni
kutsutakse genitaalherpeseks.
 Klamüdioos
Tekitajaks on bakter
Clamydia trachomatis,
mis põhjustab kuse- ja
suguelundite põletikke.
Esimesed
haigustunnused
ilmnevad 3-20 päeva Clamydia trachomatis
jooksul pärast
nakatumist.
 B-hepatiit ehk nakkuslik maksapõletik
 Levib nii otsese kontakti kaudu
nakatunud verega kui ka teatud
kehavedelikega nagu sülg,
rinnapiim, sperma ja tupevedelik.
 B-hepatiidi viirusekandjaid on üle
maailma 2 miljardit inimest, 350
miljonit põeb juba kroonilist B-
hepatiiti.
B-heptatiit
 B-hepatiit on nakkushaigus, mis
võib põhjustada
tõsiseid maksakahjustusi.
 Tunnuseks on naha, limaskestade ja
silmavalgete kollakaks värvumine.
 C-hepatiit ehk nakkuslik maksapõletik
 Eestis on C-hepatiidiga nakatunuid
1,5% elanikest (allikas: doonorvere
skriining). See on hinnanguliselt 20 000
inimest, kellest enamik ei tea, et nad
kannavad viirust.
80%l nakatunutest areneb krooniline C-
hepatiit, mida nimetatakse ka vaikseks
tapjaks (silent killer), kuna haiguse
C-hepatiit
süvenemine võib põhjustada raskekujulist
maksakahjustust tsirroosist kuni
maksavähini ja seda sageli ilma eriliste
tundemärkideta.
 C-hepatiidi viirusel on kuus põhivormi,
mida nimetatakse genotüüpideks.
 Kandidoos
 Pärmseene Candida albicansi
tekitatud põletik, mis tekib teatud
tingimustel organismi
vastupanuvõime.
 Candida albicansi on pärmseen, mida
esineb terve inimese nahal, suus,
seedetraktis ja välistel suguelunditel.
 Seda võib põhjustada
antibiootikumide kasutamine, Candida albicans
rasedus, rasedusvastaste tablettide
kasutamine, suhkurtõbi,
immuunpuudulikkus ning kemikaalide
üleliigne kasutamine intiimhügieenis.
 Trihhomoniaas
Trihhomoniaas on sugulisel teel leviv
nakkushaigus, mille tekitajaks on algloom
nimegaTrichomonas vaginalis