Mesopotaamia kunst (u. 4000-539 e.Kr.

)
Gregori Saarna IT-22
Mesopotaamia
● kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal.
● Alal elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid.
Ištari värav
● Eriti võimas oli värviliste tellistega kaetud jumalanna Ištarile pühendatud
peavärav. Sellel oli kujutatud sadu pinnast eenduvad fantaasialoomi.
Ištari väravalt

Ny Carlsberg Glyptothek Ny Carlsberg Glyptothek

Etemenanki tsikuraat
Sumerid ehitasid suuri astmiktempleid e. tsikuraate, mille ülemisel tasandil asus
tempel jumalakujuga.
Assüüria reljeefid
Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja
õukonnaelu Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates.
Skulptuur

Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga, kuid vähem, sest seda takistas kivi

puudumine. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt.
Sumerite kiilkiri

Sumerid ehk siis Mesopotaamia algupärane rahvas, on maailma esimese kirja

leiutajad. Kirjamärgid vajutati märja savi sisse roidetükiga. Savitahvlite suurus sõltus
selle kasutamise eesmärgist.
Ehtekunst

Mesopotaamlased oskasid töödelda väärismetalli ja valmistada kullast ning hõbedast

ehteid ja muid esemeid.
Pitsatsilinder ja selle jäljend
Pitsatsilindrid valmistati mõnest kõvemast kivist, millesse süvendati kirjamärke ja
pilte. Kui sellist silindrit saviplaadil veeretati, tekkis sellele reljeefne kujutis, mis
hiljem põletati.
Babüloni rippaiad
Ištari värava läheduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Arvatakse, et aedade
pindala võis olla 1200 ruutmeetrit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille
võimsad kivi-platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi
suuri puid.
Assurbanipal II lõvijahil
7. sajandi pool eKr
AITÄH KUULAMAST