Nahahaigused

Sissejuhatus
• Ärritusdermatiit
• Infektsioosne ekseem
• Psoriaas
• Nahainfektsioonid
o Bakteriaalsed infektsioonid
Küünevallipõletik
o Naha ja küünte seeninfektsioonid
Jalaseen ja käteseen
o Naha viirusinfektsioonid
Soolatüükad
Ärritus- ehk lihtne kontaktdermatiit (Eczema toxicum
ehk Dermatitis contacta)
Dermatiit tähendab kehavälistest faktoritest tingitud nahapõletikku ning kui dermatiidi põhjuseks on
välisteguri otsene toime nahale, nimetatakse haigust kontaktdermatiidiks. Lihtsa kontaktdermatiidi korral
tekib põletik otseselt ärritajaga kokkupuutunud nahal.
Lihtsa kontaktdermatiidi põhjused:
o Nõrgad ärritajad: seebid, puhastusvahendid, pesuvahendid, vesi, kuumus, külm, UV-kiirgus,
kleepplaastrid, märg töö, kaitsekinnaste kasutamine.
o Tugevad ärritajad: lahustid, kontsentreeritud happed ja alused, mõned metallid ja nende soolad
(arseentrioksiid, dikromaadid), eeterlike õlide kontsentreeritud alkoholilahused (äädikaessenss)
tekitavad tugeva põletiku juba esimesel kontaktil
Nahal ärrituslööve ja kuivnahk tekib ärritajaga kokkupuutunud kohas. Ärrituslööve on tavaliselt kätel,
sest need puutuvad kõige rohkem kokku erinevate ärritajatega.
Kui nahk on pikema aja jooksul või korduvalt kokkupuutes teguriga, mis seda ärritab, tekkib nahapõletik
(vt [1], lk 64, 66; [2]).
Sümptomid:
• Nahapunetus,
• turse,
• villikesed või villid,
• haavandid (villide lõhkemisel),
• koorikud,
• Ketendus,
• sügelus.
Diagnoosimine:
On oluline tuvastada eelnevad kokkupuuted keemiliste ainete
ja hoolikalt jälgida nahamuutusi või kahjustusi. Mõnikord
viiakse läbi nahakatsetusi, et tuvastada allergeene
(testplaastrid kinnitatakse seljale või käsivarre painutuspinnale
ja jäetakse sinna kaheks ööpäevaks), (vt [1], lk 64, 66; [2]).
Infektsioosne ekseem (eczema infectiosum,
dermatitis eczematoides infectiosa)
Infektsioosne ekseem sünonüümiks on põletikuline dermatiit, krooniline
käteekseem ehk pompholus ja düshidrootiline ekseem.
Infektsioosne ekseem on
krooniline nahahaigus, millele on iseloomulikud selgelt piirdunud kuiv,
tundlik nahk ja villikesed. Võib esineda kätel, sõrmede volaarpindadel,
sõrmevahedes või jalataldadel, vahel ka laialdaselt kehatüvel ja õlavartel.
Haigus tekib väikesest haavast või kriimustusest, mis infitseerub: algul
tekib traumakohta ja seejärel lähiümbrusse. Väikesele alale
tekivad väikese villikesed, siis pärast kattuvad keratiinkihiga, piirkond
hakkab ketendama, siis jälle tekib uus villikeste külv ja protsess kordub,
piirkond punetseb ning esineb sügelus. Haigus võib keata aastaid.
Riski tegurid:
• Märg töö, töötamine toiduainetega, higistamine, naha määrdumine,
hõõrdumine, käte ja jalataldade hüperkeratoos (hüperkeratoos on naha
liigsarvestumine) (vt [1], lk 89-90; [3]).
Infektsioosse ekseem
i korral tekib:
Krooniline küünevallipõletik - kätte küünevallid on tursunud,
kergelt punetavad ja on küüne küljest lahti, küünevallist mäda
ei eritu, kuid küüs kasvab ebatasasena. Jalgadel olev ekseem
levib külgedele ja küünevallidele, küüned võivad pakseneda
nagu küünte seenehaiguste korral, võib esineda ka
onühholüüsi (küünte eraldumine). Esineb kõige enam 30-60-
aastastel naistel.
Sõrmeotste dermatiit (pulpitis) - toob sõrmeotste naha
ketendamise ja lõhenemise, mis muudab sõrmed valusateks.
Esineb 45-60-aastastel naistel, võib olla seotud menopaussiga.
Haiguse kestus on mitu aastat.
Ekseemi termin dermatitis eczematoides
infektiosa kasutatakse kehal ja õlavartel esinevate
laiaulatuslike ja selgelt piirdunud ekseemilaikude kohta (ei ole
krooniline).
Pompholyxiks (düshüdroosiks) nimetatakse peopesadel ja ka
tallavõlvides hooti esinevaid villikesi, mis on 1-2
mm läbimõõduga ning võivad kasvada kuni 1-2cm
suuruseks (vt [1], lk 89-90; [3]).
Psoriaas
On põletikuline kroonilene nahahaigus
(päriliku soodumusega), mille korral on
epidermise rakkude jagunemine
kiirenenud ning haigusele
on iseloomulikud erineva suurusega
selgelt piirdunud ja paksu ketuga kaetud
naastud.
Levikohad: küünarnukidm põlved,
peanahk, ristluupiirkond.
Psoriaas avaldub sügelevate, punaste ja
ketendavate nahalaikudena ning selle
täpne põhjus pole teada. Nahakahjustuste
korral võivad bakterid siseneda naha sisse
ja põhjustada infektsiooni. Psoriaas võib
ka levida küüntele (vt [1], lk 149-153; [3]).
 Psoriaasi ägenemine on sageli seotud
erinevate faktoritega nagu nakkushaigused,
nahakahjustused, stress, suitsetamine, liigne
alkoholitarbimine, vitamiin D puudus ja teatud ravimid
(näiteks liitium, beeta-blokaatorid jt).
Sümptomid:
• punetavad naastud, mille pinnal on tihedad, veidi
hõbedased kettad
• väikesed, ketendavad laigud
Põhjused • kuiv, pragunenud nahk, mis võib veritseda
• sügelus ja põletustunne
• paksenenud, lohkudega või vagudega küüned
• liigesepõletik (liigeste valu, punetus, turse,
funktsioonipiiratus)
• silmapõletik
Psoriaas võib kulgeda ägenemiste ja taandumistega
(remissioonid). Enamasti esineb naastuline psoriaas,
kuid harvem võib esineda ka pustulaarne psoriaas,
millega kaasnevad mädavillid ja mõnikord
üldsümptomid nagu palavik (vt [3]).

Bakteriaalsed infektsioonid:
Küünevallipõletik
Äge küünevallipõletik on bakterite S.aureuse
põhjustatud infektsioon.
Esineb märja töö tegijatel ja sageli ka sõrmi
imetavatel lastel.
Tekke põhjused:
Küünevallid on punetavad ja turses, mille all on
soodne keskkond pärmiseene kasvamiseks,
sagedamini Candida albicans või ka
bakterite Proteus vulgaris, Pseudomonas pyocyane
a ja E.coli.
Ravi:
On oluline vältida niiskust.
Kasutatakse lokaalselt seeneravimeid.
Ägedas faasis tehakse lahti mädakolle ja küünt
vannitakse põletiku rahunemiseni.
Kergel juhul piisab antibiootikumemulsioonsalvist.
Väga tugeva põletiku korral – antibakteriaalse
raviga.
Põletiku võib juhjustada sissekasvanudvarbaküüs,
siis varbaküüs eemaldatakse osalileselt kirurgiliselt
ja ravitakse fenooli sisaldava
ravimiga (vt [1], lk 187-188).
Seeneinfektsioon: Jal
aseen (Tinea pedis)

Naha seenhaigused avalduvad erinevatel

kehaosadel seeninfektsioonid, mis esinevad igas vanuses.
Seenhaiguste levinumaid vorme võib kirjeldada nende
paiknemise järgi: jalaseen, käeseen, kehaseen, kubemeseen,
peanaha seen.
Jalaseen: Dermatofüütseente põhjustatud labajala naha
infektsioon.
Jalaseen on nakkus, mida põhjustavad seenhaigused, eriti
tavaliselt dermatofüütseened. See võib esineda jalgadel, eriti
varvaste vahel või talla all.
Sümptomid: Jalaseen põhjustab sügelust, punetust,
ketendust, lõhenemist, vesiville ja muid nahamuutusi ning
see on nakkav, levides inimeselt inimesele või läbi
nakatunud pindade ning ka tihedate ja
niiskete jalanõude kandmisel (vt [1], lk 193, 194, 200; [4]).
Seeneinfektsioon: Käeseen
Käte seenhaigus ehk käeseen esineb harvem kui jalaseen, levides kätele
enamasti jalgade või kubeme nahalt, enam esineb seda neil inimestel, kes
higistavad rohkem või kellel on mõni muu käenahka kahjustav haigus
näiteks naha põletik ehk dermatiit.

Ravi:
Jalaseene ja käteseene ravimisel kasutatakse kreeme või salve, et tappa
seened ja leevendada sümptomeid. Rasketel juhtudel võib arst määrata
suukaudseid ravimeid, mis mõjutavad seeni organismi sees. Oluline on
hoida kahjustatud piirkonnad puhtad ja kuivad ning jätkata ravi ka pärast
sümptomite kadumist (vt [1], lk 193, 194, 200; [4]).
Naha viirusinfektsioonid:
Soolatüükad (Verrucae planatares)
Soolatüükad
Inimese papillooviirused põhjustavad naha ja limaskestade healoomulisi papiloome ehk
epitelioome (Human papiloma virus HPV).
Nakatumine toimub kontakti teel ning eeldab epiteeli kahjustust, sel juhul pääseb
viirusmärklaudrakkudesse, basaalsetesse keratiinotsüütidesse. Nakatumise aeg on 4 nädalast -
6 kuuni.
Jalataldade soolatüükad (Verrucae plantares)
On lamedad, kasvavad naha sisse, ümber on käsnjad moodustised. Jalataldadel soolatüükad
võivad tekitada valu.
Ravi: tervel inimesel paranevad iseenesest 2 aasta pärast. Jalataldade soolatüüka ravimise
võimalused hõlmavad külmutamist vedela lämmastikuga, salitsüülhappe kasutamist,
krüoteraapiat (külmutamine) ning kirurgilist eemaldamist. Enne ravi
valikut peab konsulteerima arstiga (vt [1], lk 203, 205, 207).
Kasutatatud allikad
1. Hannuksela, M., Reunala, T., Karvonen, J., Suhonen, R. (2010). Nahahaigused. Tallinn: Medicina
2. Ärritus ehk lihtne kontaktdermatiit. (26.02.2023). Inimene.ee Terveks eluks. Loetud aadressil
https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/kontaktdermatiit/
3. Psoriaas. (26.02.2023). Virtuaalklinik. Loetud aadressil
https://www.virtuaalkliinik.ee/haigused/2016/05/23/psoriaas#Kuidas%20psoriaasi%20diagnoositakse?
4. Jalaseen. (26.02.2023). Virtuaalklinik. Loetud aadressil
https://www.virtuaalkliinik.ee/sumptomid/2019/02/21/loove-jalataldadel
5. Pildid on võetud raamatust (1).